Riigikogu menetluses on Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle mitu jäätmevaldkonna direktiivi. Üks olulisemaid muudatusi on biojäätmete tekkekohalt kogumine kõikjal Eestis.
„Viimase paari aasta jooksul on eelnõu parlamendis toppama jäänud, sest poliitilisi kokkuleppeid pole saavutatud. Nüüd on koalitsioonis saavutatud ühisosa tollega edasi liikumiseks,“ ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Eelnõu peamine fookus on biojäätmete liigiti kogumine. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb kõikjal Eestis korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine. See tähendab, et edaspidi peab olema kõigil inimestel ja ettevõtetel võimalus biojäätmeid, eelkõige köögi- ja sööklajäätmeid, jäätmevedajale eraldi üle anda.“
Minister lisab, et alternatiivina on lubatud ka biojäätmete tekkekohal kompostimine. See passib eelkõige eramajades elavatele inimestele: neil tekib rohkelt aia- ja haljastujäätmeid, mis kodukompostimiseks väga hästi sobivad.
Biojäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik ka varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust või on seda teinud näiteks alates teatava arvu korteritega majade puhul. Kõigi pärast seaduse jõustumist korraldatavate jäätmeveohangete puhul peavad kohalikud omavalitsused selle tagama. 2023. aasta on kõige viimane lõpptähtaeg, milleks peavad uute tingimustega lepingud olema sõlmitud.
alternatiivina on lubatud ka biojäätmete tekkekohal kompostimine
„Biojäätmed moodustavad paraku hetkel segaolmejäätmetest lausa ligi kolmandiku, mis on oluline komistuskivi jäätmete liigiti kogumisel ning materjalide ringlusse võtmisel,“ selgitab minister. „Mida kvaliteetsem materjal, seda parem on seda ringlusse võtta ja seda vähem on põhjust ladestada või põletada. Kvaliteetsema jäätmematerjali saamiseks on väga suur roll biojäätmete eraldi kogumisel.”
Mölder lisab, et paralleelselt peab soodustama nõudlust biojäätmetest tehtavate toodete, näiteks biogaasi järele. „Hetkel on Eestis mitmeid omavalitsusi, kus ühistranspordis on osaliselt alustatud üleminekut biogaasile. Mida suurem on siseriiklik nõudlus biogaasi, kääritusjäägi ning ka muude biolagunevatest jäätmetest tehtud toodete järele, seda suurem on ringlussevõtu protsent.“
2020. aasta sügisel avaldas Keskkonnaamet analüüsi, mille järgi oli jäätmevedu eeskujulikult korraldatud 29 kohalikus omavalitsuses. See analüüs näitas, et köögi- ja sööklajäätmed peaks jäätmehoolduseeskirja järgi saama ära anda 49 omavalitsuses, vastavad hanked on aga korraldanud ainult 44. Enamasti ei ole köögi- ja sööklajäätmete äraveoga ka neis omavalitsustes kõik jäätmevaldajad hõlmatud. Seega on suured võimalused biojäätmete liigiti kogumist tõhustada.
„Selleks et kohalikel omavalitsustel oleks kergem korraldada biojäätmete liigiti kogumist, oleme neid eraldi palju nõustanud ning hoidnud kursis jäätmevaldkonna arengutega,“ ütleb keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Ta lisab, et riigi tugi ei ole piirdunud vaid tollega, vaid biojäätmete liigiti kogumise tõhustamist on toetatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) erinevatest toetusvoorudest.
Soomlais toob näiteks, et 2020. aastal oli KIKis avatud toetusvoor kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, biojäätmete käitlemiseks ning selleks vajaliku inventari soetamiseks. Muu hulgas sai toetust küsida biojäätmete ringlusse võtuks vajalike vahendite soetamiseks ning biojäätmete kodukompostrite ja konteinerite ostuks. Ka tänavu on plaanis KIKi kaudu avada omavalitsustele toetusvoor, millest toetada biojäätmete liigiti kogumiseks vajalike vahendite nagu konteinerite ja kodukompostrite soetamist.
Hetkel on käimas taotlusvoor biolagunevate jäätmete ringlusse võtu korraldamiseks. Taotlusvoorust saavad toetust küsida kohalikud omavalitsused või nende asutused, ühisasutused ja ühendused ning eraõiguslikud juriidilised isikud reoveesette, köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete ringlusse võtuks. Taotluste vastuvõtt lõpeb 31. märtsil.
KU päevatoimetaja