Tuuli Hiiesalu

Põlva Omavalitsuste Liit näeb maavanemana Ulla Preedenit

Kolmapäeval toetas Põlvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek Ulla Preedeni kandidatuuri Põlvamaa maavanema ametikohale.

Otsusele eelnenud arutelul rõhutas regionaalminister Siim Valmar Kiisler maavanema kui vahemehe rolli kohalike ja riiklike struktuuride vahel. Kiisler märkis, et maavanema puhul on oluline märksõna koostöövalmidus ning võime kokku viia erinevaid osapooli ja arvamusi.

Ennast esitledes tõi Preeden eelkõige välja hariduse ja tööhõivega seotud teemad. ”Tutvunud Põlvamaa arengudokumentide ja muude materjalidega, on mulle mitmes kohas silma jäänud soov senisest tõhusamalt teha koostööd – ja seda igas valdkonnas. Kindlasti soovin ma olla selles ametis hästi avatud nii koostöö kui suhtluse mõistes,” märkis Ulla Preeden. Maavanema koht tähendaks seda, et seni teadustööd teinud Preedenil tuleks see ilmselt mõneks ajaks kõrvale jätta.

Preeden on hõbemedaliga lõpetanud Räpina Gümnaasiumi ning jätkanud õpinguid Tartu Ülikoolis geoloogia erialal. Tema senine töökogemus on seotud peamiselt Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna ning sama ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudiga. Preeden on osalenud rahvusvahelistes noorteadlaste programmides, mis on talle toonud tunnustust ja stipendiume. Lisaks enda täiendamisele välismaal (Hispaanias, Taanis, Rootsis, Soomes ja Itaalias), on Preeden viimastel aastatel pööranud tähelepanu sellele, kuidas loovalt rakendada teadmist õppimisest ja õpetamisest ülikoolis õpetades.

Eelmise Põlva maavanema Priit Sibula ametiaeg lõppes käesoleva aasta aprillis, kui ta asus tööle Riigikogus. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest nimetab maavanema regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.

Allikas: polvamaa.ee

Facebook kutsub näitama oma kiivreid

Suhtlusportaal Facebook kutsub kampaaniamängus Kiivring kõiki üles näitama oma ägedaid kiivreid.

Spetsiaalselt kampaaniamänguks loodud leheküjel “Eesti mees on surmalõvi” märgitakse, et kiivrikandmise nõue tuleneb seadusest, kuid kiivrit on hea mõte kanda ka seaduseta. Lisatakse, et õnneks on mitmete erinevate vormide ja disainidega kiivreid ning on olukordi, kus oma kiivreid näidata.

Kampaanias osalemiseks tuleb kõigepealt kampaania koduleht endale meeldivaks teha. Seejärel tuleb lasta end kiivriga pildistada ükskõik millises olukorras. Olukord võib olla realistlik, ebaloogiline või koomiline. Edasi tuleb pilt üles laadida Surmalõvi kampaanialehel vastavalt oma kodukohale ning jääda ootama teiste kommentaare ning like.

Iga piirkond annab välja oma auhinna, mis tähendab, et kokku antakse välja 17 auhinda. Nii võib näiteks Järvamaa kõige toredam kiivrikandja suusatada tasuta Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse slaalomirajal ning Valgamaa parim kiivrikandja saab koos kolme sõbraga nautida päeva Otepää seiklusrajal. Läänemaa on oma parimale kiivrikandjale auhinnaks välja pannud iPodshuffle.

Kampaania kestab 4. oktoobrist 7. detsembrini, auhindu hakatakse jagama alates 21. novembrist. Kampaania reeglite ja maakondade auhindadega saab tutvuda siin.

Jõgeval räägitakse tervislikust toitumisest

http://www.youtube.com/watch?v=3FHZE1mDLAs — Vali tervis! kampaania

11. oktoobril toimub Jõgeva restoranis Kosmos tervisliku toitumise teabepäev “Puu- ja köögivili meie toidulaual”.

Päeva jooksul on võimalik kuulata loenguid sellest, mida ja kuidas teha puu- ning kõõgiviljadega. Praktilisi näpunäiteid puu- ja köögiviljade kasutamisest jagavad nii toitumisnõustaja Ene Mägi, kui ka Põltsamaa Ametikooli õpetajad.

Samuti saab testida oma keha erinevaid parameetreid – rasvasisalduse protsenti, luutihedust ja bioloogilist vanust. Soovijatele pakutakse tasakaalustatud toitumise konsultatsiooni.

Õhtul peetakse pidu puu viljaaias, kus osalejatel on võimalus jagada oma retsepte ning kogemusi ja lustida õhtujuhi juhatusel.

Osalejatele on üritus tasuta, täpsema päevakava leiab siit.

Lõuna-Eesti naiskoorid saavad taotleda preemiat

dirigent — Eelmise aasta preemia laureaat Saidi Tammeorg (keskel) . Foto: Mati Määrits

Lõuna-Eesti silmapaistvatel naiskooridel on taas võimalus kandideerida Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali preemiale.

350 euro suurusele preemiale kandideerida sooviv koor peab aktiivselt tegelema kontserttegevusega ning olema osalenud laulupidudel. Kui tingimustele vastavaid koore on mitmeid, eelistatakse preemia andmisel koori, kes on saavutanud Naislaulu Seltsi poolt korraldatud viimasel konkursil parema koha.

Kandidaate preemia saamiseks võivad üles seada nii maakonnad, koorid, organisatsioonid, kui ka üksikisikud. Stipendium dirigendile või toetus koorile makstakse iga-aastaselt kordamööda. Kui sel aastal jagatakse toetust koorile, siis eelmisel aastal pävis oma töö eest stipendiumi dirigent Saidi Tammeorg.

Preemia saaja kuulutatakse välja Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeval 19. novembril Tartu Ülikooli aulas.

Nimelise stipendiumi taotlemise ankeedi leiab siit.

Ankeet tuleb täita ja ära saata hiljemalt 1. novembriks.

Valgast saab militaarajaloo keskus

Sel reedel ja laupäeval toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames Valga linnas Militaarajaloo Festival. Omalaadse programmiga festival pakub kultuuriprogrammi ja tutvustab jõustruktuure, koostööpartnereid ning sõjaajalugu. Festivali raames peetakse ka vanavara laat.

Juba enne festivali ametlikku avamist avatakse reedel viikingite laager, kus saab õpitubades proovida võitlust puumõõkadega ning tutvuda viikingite laevaga. Näituste ning esitlustega on väljas Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeteenistus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Vanaautode Klubi ja Kaitseväe Värbamiskeskus. Kuulata saab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri pillimängu. Reede õhtul võib osa saada nii Põhjasõja näidislahingust, kui ka kulutuuriprogrammist.

Laupäeva hommikul avatakse vanavaralaat, kuhu kogunevad ka padrunikollektsionäärid. Jätkuvalt saab osaleda viikingite laagri õpitubades ning jälgida kultuuriprogrammi. Toimub sõjameeste paraad ning näidislahing “Eesti 1944”. Temaatilistest näitustest on avatud II maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus ja Kaitseliidu ajalugu tutvustav näitus.

Täpsemat infot militaarajaloofestivali kohta leiab siit.

Otsitakse eestlastest olümpiatõrviku kandjaid

Alates tänasest kutsuvad ülemaailmne olümpiamängude toetaja Samsung Electronics, Londoni olümpiamängude ametlik saadik Mikk Pahapill ja Eesti Olümpiakomitee kõiki eestlasi esitama kandidaate 2012. aasta Londoni olümpiamängude tõrvikukandjateks.

Olümpiamängude tõrvikukandjate valimine toimub nii Eestis ja ka mujal maailmas kahes etapis. Alates tänasest kuni 16. septembrini saab Samsungi kodulehel registreerida oma kandidaadi, kes võiks olla kõige sobivam inimene kandma olümpiatõrvikut. Iga nimetatud kandidaadi kohta tuleb kirjutada, miks just nimetatud isik peaks saama olümpiatõrviku kandjaks.

Teises etapis valib Eesti Olümpiakomitee ja Samsungi esindajatest koosnev žürii välja 20 sobilikku kandidaati, kelle poolt saab anda oma hääle Samsungi kodulehel alates 22. septembrist kuni 30. septembrini. Kaks kõige enam poolthääli saanud kandidaati saavadki võimaluse kanda olümpiatõrvikut.

Viimasel suveolümpial Pekingis käisid Eestit tõrvikujooksul esindamas bussijuht ja Saaremaa kohaliku spordielu edendaja Tõnu Vaher ning Sandman Group juhatuse esimees Jaan Koppel.

Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi

Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.

Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.

Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.

Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.

Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.

Allikas: paide.ee

Nasvas viiakse tänav teise kohta

Indrek Veermets tõstis tänava teise kohta. Foto: Veljo Kuivjõgi

Ajalehe Meie Maa sõnul tegi Nasva elanik Indrek Veermets maantee rekonstrueerimise tellijale ja ehitajale ettepaneku viia Jõe tänav teise kohta. Ettepanek kiideti heaks ja uue tänavalõigu kallal töö juba käib.

Nasva aleviku Jõe tänav algas varem praktiliselt silla kõrvalt ja oli maanteelt üsnagi suure langusega. Liiklusohutuse seisukohalt polnud see hea, sest tänavalt maanteele sõit oli raskendatud.

Indrek Veermets selgitas Meie Maale, et on uue tänava teinud ka Kuressaarde. Sellele anti nimeks Meierei. Veermets oli tänulik, et Maanteeamet ei olnud tema ettepaneku vastu ja oli valmis koostööd tegema. Kuna endine tänav kaotati ära, viib maanteele nüüd vaid mõni trepiaste jalakäijatele.

Praegu käib Veermetsa krundil kaldakindlustuse tegemine, kuhu peaks tulevikus tulema paadikai. Endise Jõe tänava alune pinnas läheb jõeäärse platsi täitmiseks, kuid Veermetse väitel oleks pool meetrit vaja veel maapinda tõsta, et suurvee ajal vesi kai peale ei ulatuks.

“Kuna Nasva sild tuleb uus ja tee tehakse korda, siis oli ju loogiline, et ümbrus ka ilusamaks teha. Tahan ükskord ema maja juures jõeäärse ala valmis teha, kuigi odav nali see pole,” ütles Veermets ajalehele Meie Maa.

Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Disc golfi ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi 30ndatesse aastatesse. Sellest, mis spordialaga on tegemist, rääkis 10.augustil Tehvandi Spordikeskuses Eesti Discgolfi Harrastajate Liidu president Raul Mägedik.

Oma olemuselt on tavaline golf ja disc golf küllaltki sarnased – mõlemas mängus on tähtis tabada vähima löökide või visete arvuga märki. Erinevalt tavalisest golfist on disc golf’i võimalik mängida ka talvel. Alustatakse lahtiviske alalt, mida nimetatakse tii’ks. Mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega, eraldi kettad on lähimaa, keskmaa ja kaugmaa viseteks. Raja lõpus on metallist “korv”, kuhu taldrik lõpuks maanduma maanduma peab.

Taldrikut visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut ning jätkatakse sealt kuhu taldrik seisma jääb. Mängitakse enamasti 4-6 liikmeliste gruppidena. Väga tähtis on mängu juures jälgida elementaarseid ohutusjuhendeid, et kõrvalised isikud ei jääks lendava ketta teele ette.

Eestisse jõudis disc golf 2002. aastal, mil toimus esimene disc golfi võistlus Pirita rannametsas. 2009.aastal loodi Eesti Discgolfi Harrastajate Liit ja hakkasid regulaarselt toimuma meistrivõistlused. Eestis on hetkel kokku 7 püsirada – Pärnumaal Jõulumäel, Keilas, Hiiumaal Palukülas, Põlvamaal Mammastes ja Mäeotsal, Valgamaal Õrus ja nüüd ka Otepääl, Tehvandil. 19.-20.augustil toimuvadki just Otepääl Eesti meistrivõistluste osavõistlused disc golf’is. Loe edasi: Otepääl kogub tuure uus spordiala – disc golf

Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.

Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.

Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.

Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.

Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Järvseljal hakkab kõlama kandlemuusika

Aksel Tähnase 100. sünniaastapäeva tähistamiseks toimuvad Järvseljal 19. – 21. augustil kandlepäevad.

Ahunapalu külas kõlab kannel 20. augustil. Kell 16.00 võib kandlemängu kuulata Aksel Tähnase kodutalus ja kalmistul. Kell 18.00 antakse kontsert kunagises Ahunapalu palvemajas.

Järvselja külas kuuleb kandleviise 21. augustil. Kell 9.30 on hommikune kandlemuusika Järvselja külateel, kell 15.00 saavad kandlehuvilised osaleda õpitoas Jahilossis. Kell 16.00 toimub Järvselja jahilossis kandlekontsert, kus esinevad teiste hulgas ansambel Kannelkond (Tuule Kann, Lauri Õunapuu, Tarmo Kivisilla, Leanne Barbo, Pille Karras), lasteansambel Kaval Käsi Tartust ning üksikmängijad Ilmar Tiideberg (Sangaste), Väino Kelp (Sõmerpalu), Martin Teppo (Vedu), Osvald Pähno (Roio) ja Kalle Vassila (Melliste).

Kandlepäevade läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, SA Järvselja ÕKMK ning Võnnu ja Meeksi Vallavalitsus.

Aksel Tähnas (1911-1997) oli Lõuna-Eesti pillimeister, kes valmistas nii kandleid kui viiuleid. Ta sündis 11. aprill 1911. aastal Ahunapalu külas, Võnnu vallas. 14aastaselt õppis Aksel oma küla mehelt Aarna Paulilt selgeks päkarauakandle mängu. Mõnda aega elas ka Tallinnas ning tegeles maadlemisega, mille oli maadlejast venna käest selgeks saanud. Nagu ta ise on öelnud “ei istunud mulle see Tallinna elu ning tulin koju tagasi”. Teeninud küll leiba autojuhina, oli ta kogu elu kiindunud kandlemängu. Ta mängis igal vabal hetkel kodus ning simmanitel. Hiljem kutsuti teda esinema võistumängimistele ja ülevaatustele. Aksel oli aastaid päkarauakandle esimängija Eestis ning juhatas Järvselja külakapelli. Elu jooksul valmistas ta kümneid kandleid ning viiuleid. Tema mängustiili käisid õppimas muusikakõrgkooli üliõpilased ning imetlemas Soome kanneldajad. Tema kanneldel mängitakse tänapäevalgi. Aksel Tähnas on maetud Ahunapalu kalmistule. Esimesed kandlepäevad tema mälestuseks toimusid Järvseljal 2006. aastal.

Allikas: tartumaa.ee

Koolinoored naudivad Kärdlas sporti, merd ja päikest

Kärdlas on toimumas Eesti Koolispordi Liidu ja Hiiumaa Spordiliidu poolt korraldatavad koolinoorte neljandad suvemängud, mis kannavad pealkirja “Meri ja päike”. Suvemängudest oodatakse osa võtma üle 300 koolinoore pea kõigist Eesti maakondadest ja suurematest linnadest.

Mängud algasid eile õhtul läbi Kärdla kulgenud rongkäigu ja piduliku avamistseremooniaga linnapargis. Kolme päeva jooksul proovitakse jõudu erinevatel spordialadel, milleks on teatevõistlused, rannavõrkpall, disgolf, veekorvpall ja maastikumäng.

Täna panevad kõik osavõtjad käed külge suvemängude heakorratalgudel Kärdlas ja selle lähiümbruses, mille jooksul puhastatakse kadastikku, raiutakse võsa, niidetakse muru, puhastatakse jõekaldaid , aidatakse vanureid puude riita ladumisel ning tehakse muid lihtsamad talgutöid. Lisaks oodatakse Rannapaargu juurde külla Eesti parimaid motomehi, kes tutvustavad motosporti, näitavad oma oskusi ja võimaldavad julgematel ka ise tsiklisõitu proovida. Kõik suvemängude õhtud lõppevad seltskonnamängude ja tantsuõhtutega Villalaos.

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luige sõnul on juba traditsiooniks kujunenud suvemängude oluline eesmärk anda enne kooliaasta algust võimalus kõigile osavõtjaile rakendada pika ja sooja suvepuhkuse lõpuks kogunenud energia rõõmsates suvemängude ühistegevustes. “Suvemängude sportlik tegevus on eeskätt sõprus ja rõõm liikumisest. Mitte esikohad vaid ühine võistkonnatunne on selle aasta mängude motoks,” märgivad korraldajad.

Koolispordi eesmärgiks on pakkuda võimalikult erinevaid sportlikke ja kasulikke tegevusi kõigile koolinoortele, et püsida pingelise õppetöö kõrval reibas ja tubli.

Allikas: EKSL

Laupäeval algab tants läbi Eestimaa

Sel laupäeval antakse Tallinnas Raekoja platsil start Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatavale TeateTantsule, mis kestab kaheksa päeva ja läbib 1000 km Eesti maanteid.

TeateTants on üks osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projektist, millest võtab osa üle 6200 tantsija ja 450 tantsurühma. Lakkamatult tantsides ja musitseerides läbitakse kõik Eesti maakonnad.

Korraga tantsib maanteel üks kuni kaks tantsupaari, kes jõukohase teekonna läbides annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele. Üks tantsupaar läbib keskmiselt 100-200 meetrise teelõigu. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm. Keskmiseks liikumise kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. Teekonnal on plaanitud teha 15 minutilisi liikumispause, tantsides sel ajal kohapeal.

TeateTantsu liikumist reaalajas saab jälgida kodulehelt www.teatetants.ee . GPS punkt näitab TeateTantsu täpset asukohta kaardil.

Lisaks tantsimisele alustasid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. Kõik TeateTantsus osalevad kollektiivid saavad arhiivile üle anda oma rühmaga seotud materjale. TeateTantsu käigus lisavad rühmad “mälukaardile” oma tantsulõigu kohale mälupulga, mille iga kollektiiv täidab infoga. Salvestatud andmed arhiveeritakse tulevaste uurimuste ja väljaannete tarvis. Loe edasi: Laupäeval algab tants läbi Eestimaa

Lätimaal Koronetis peetakse eestlaste päeva

Laupäeval 13. augustil toimub Lätimaal Kornetis (vana-Laitsnas) eestlaste päev.

Päev algab kell 16.00 kultuuritöötajate seminari ja kollektiivide õpitubadega.

Kell 19.00 avatakse Veclaicene vallamajas pidulikult eestlaste päev, millele järgnevad hobuste etendus ja rongkäik laululavale.

Kell 19.30 algab kontsert. Pärast kontserti saab tantsida Eesti pillimeeste saatel.

Rõuge golfiklubi kutsub golfiõhtule

Rõuge Golfiklubi kutsub kõiki golfimängust huvitatuid neljapäeval 11. augustil kell 18.00 Rõuges Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale väljakule golfiõhtule.

Golfiõhtul tutvustatakse mängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud seonduvat. Lisaks tutvustamisele ka harjutatakse ja mängitakse golfi.

Golfiõhtu saab teoks Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusel.

Täpsemat infot saab Karel Saarnalt (tel: 5560 3989 või e-mail: karel.saarna@gmail.com)

Otepää käsitöölaat läks igati korda

7.augustil toimus Otepääl Kultuurikeskuse pargis traditsiooniline rahvamuusikapäev ja käsitöölaat. Käsitöölaada avas vallavanem Andres Visnapuu.

Laada peakorraldaja Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi kinnitusel läks laat igati korda – palju oli nii laadalisi kui ka müüjaid. “Tänan kõiki laadamüüjaid osavõtu eest, tänan kõiki esinejaid, eriliselt tänan Otepää Noortekeskuse noori, kes võtsid oma etteastet väga tõsiselt ja valmistasid ette väga toreda moeshow,” rääkis Aader. Aader tänas ka neid, kes aitasid laata korraldada (Eesti Kultuurkapital, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Otepää Naisselts ja Otepää Kultuurikeskus) ja Otepää vallavalitsust vastutulelikkuse ja heatahtliku suhtumise ning osutatud abi eest.

15. korda toimunud Otepää rahvamuusikapäeval ja käsitöölaadal esinesid mitmed Otepää kollektiivid – rahvatantsu segarühm Nuustaku, naisrühm Nuustaku ja Nuustau noored, naisrühm Vesiroos, ansambel Relami, eakate rühmad Tantsurõõm ja Laulurõõm, rahvamuusikud Merle Soonbergi ja Margit Tali ja rahvamuusikaorkester Lille Tali juhendamisel, Otepää Noortekeskus ja Pühajärve Puhkpilliorkester. Päeva juhtis Alar Haak. Külalisena esines Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester Fööniks solistidega. Loe edasi: Otepää käsitöölaat läks igati korda

Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Terhi Anttila Uniküla lasketiirus kõmmutamas

Nädalavahetusel külastasid Naiskodukaitse Tartu ja Viru ringkonda Vantaa reservväelased. Traditsioonisel augustikuisel külaskäigul tutvuti Eesti riigikaitsesüsteemiga ja korraldati traditsioonilised laskveõistlused naiskodukaitsjate ja Vantaa reservväelaste liidu liikmete vahel, mille võit tuli viimaks naiskodukaitsjatele.

Oma külaskäiku Eestisse alustasid soomlased Tartu malevast, kus Janar Saarniit andis külalistele loengu “Ülevaade täpsuslaskuri ja snaipri väljaõppest ja relvastusest”, peale mida suunduti KVÜÕA simulastioonikeskusesse. Pärastlõunal toimusid Unikülas traditsioonilised laskevõistlused Vantaa reservväelaste liidu liikmete ja naiskodukaitsjate vahel, mille võit sedakorda tuli eestlastele.

Võistlus toimus automaadist AK4. Võistkonna moodustasid kolm naiskodukaitsjat ja kolm kaitseliitlast. Soome esinduse moodustasid Vantaa reservväelaste liidu kolm mees- ja naisliiget. Naiskodukaitsjaid esindasid Eva Nessler, Ulvi Karu ja Kristel Kitsing. Kaitseliitlastest läks arvestusse Ain Ehari, Aivo Näki ja Kalev Koppeli tulemused.

Individuaalarvestuses oli naistest parim Eva Nessler, teiseks tuli Terhi Anttila ja kolmanda koha võiltes välja Ulvi Karu. Meestest oli parim Ain Ehari, teise koha saavutas Aivo Näkk ja kolmandaks tuli Juha Ylinen. Loe edasi: Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tänasest on www.tartumaraton.ee leheküljel avatud registreerimine laupäeval toimuvatele Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudele. Internetis saab end kirja panna reede õhtul kella 17ni. Üritusele saab registreeruda ka vahetult enne TILLUsõitu ja MINImaratoni rulluisumaratoni võistluskeskuses.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud toimuvad laupäeval, 13.augustil. Koolieelikuid oodatakse 500 m pikkuse TILLUsõidu starti kell 16 ning kooliealisi lapsi 3,4 km pika MINImaratoni rajale kell 16.30. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil!

Vahetult enne lastesõite toimub maratoni võistluskeskuses ka Hawaii Expressi rulluisukool. Uisutamisalaseid näpunäiteid jagab treener Tõnis Tali. Koolitus on tasuta, registreerimiseks tuleb saata e-meil koos osaleja nime ja vanusega aadressile tartumaraton@tartumaraton.ee. Möödunud nädalavahetusel käis maratonieelses rulluisukoolis Tartus ja Tallinnas ligi poolsada last. Uisukoole läbi viinud Tali sõnul oli suur rõõm taaskord näha väikeseid entusiastlikke spordisõpru rullidel veeremas. “Aktiivset huvi rulluisutamise vastu ei näidanud üles vaid lapsed – ka mitmed kaasas olnud vanemad osalesid koolitunnis vägagi pühendunult,“ rõhutas Tali. Loe edasi: Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tulemas on Põltsamaa Jõe Suvemängud

13. augustil toimuvad Põltsamaa linnas Põltsamaa Jõe 37. Suvemängud, mille eesmärgiks on hoogustada sporditegevust Põltsamaa piirkonnas.

Suvemängudele kutsutakse kõiki, kes elavad või töötavad Põltsamaa-, Puurmani-,
Pajusi-, Imavere-, Kolga-Jaani-, Kõo vallas ja Põltsamaa ja Võhma linnas ning
õpilased, üliõpilased, kelle vanemad on seotud eelpool toodud tingimustel linnade
ja valdadega.

Võistlusaladeks on rannavõrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall, võistkondlik petank, paigalt kaugushüpe, kuulijänn ja topispallijänn, soome kurn, tennis, jalgrattakross, sõudmine ja ujumine. Lisaks peetakse juhtide mitmevõistlus.

Parimatele on välja pandud autasud. Osavõtumaks on Põltsamaa linnal ja vallal 200 eurot ja teised omavalitsustel 130 eurot. Lähetuskulud ja toitlustamiskulud kannavad osavõtjad ise.

Põltsamaa Jõe 37. Suvemänge korraldab SA Põltsamaa Sport koos Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa Spordiliiduga. Täpsema info leiab siit.

Narva kutsub noormehi nekrutiks

12.-14. augustil toimub Narva linnuses ajaloofestival „Narva lahing“, mille raames leiab esimest korda aset nekrutite laager.

Laagris tutvuvad nekrutid Narva Põhjasõja perioodi ajalooga, õpivad vana tehnika järgi padrunipaberit valmistama, proovivad jõudu kahurist ja musketist tulistamises, näevad Rootsi armeed ja võib-olla võtavad osa ka lahingust.

Osalejaks võib saada iga noormees vanuses 16-25 aastat. Kui laagrist tahab osa võtta alla kuueteistkümne aasta vanune poiss, peab ta kaasa võtma täiskasvanu. Laagris osalemine on tasuta, kohtade arv on piiratud.

Nagu igaaastase ajaloofestivaligi puhul, on ka nekrutite laagri eesmärk ajaloo populariseerimine ja noorte kaasamine aktiivsesse ja kasulikku vaba aja veetmisse.

Täpsema info leiab siit.

Haapsalus algab sel nädavahetusel Valge Daami aeg

Sel nädalavahetusel algab Haapsalus Valge Daami aeg, mis on pühendatud piiskopilinnuse vahel elavale kuulsale legendile – Valgele Daamile. Valge Daami aega peetakse augustikuus täiskuu ajal.

Reedel võib Karja tänaval osa saada käsitöölaadast ja erinevatest töötubadest. Loomekeskuses on avatud näitused ja õhtul näidatakse kaunis-lõbusaid-nukraid filme. Galeriis Central saab terve nädalavahetuse jooksul lasta ennast jäädvustada ajaloolises Haapsalus. Iloni imedemaal näidatakse etendust “Pettson ja Findus rebasejahil” ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis peab vestlusringi lugejatega Tallinna Sünagoogi ülem Rafail Beltšikov. Lisaks võib nautida muusikat, kuulata Haapsalu linna muinsuskaitse spetsialisti ja “helisevat näitlejat” Kristjan Üksküla. Piiskopilinnuses etendatakse hilisõhtul vabaõhulavastust “Valge Daam”.

Laupäeval peetakse Valge Daami regatt. Lisaks käsitöölaadale avatakse ka kaks raamatulaata, üks Karja tänaval ja teine (tasuta raamatute laat) lasteraamatukogu hoovis. Rannarootsi muuseumis õnnistatakse ja lastakse vette renoveeritud Naissaare paat. Kultuurikeskuse ees toimub Björn Koobi teibimaali töötuba, kus publiku silme ees valmib teibirulle kasutades maal. Lisaks saab taas kuulata muusikat, näha etendust ja tantsu ning ka ise tantsida.

Pühapäeval on jätkuvalt avatud käsitöötänav ja Rootsituru lava. Rootsiturul peetakse ka Haapsalu salli päeva, kus saab osaleda nii õpitubades kui ka kudumisvõistlusel. Toimuvad näitusmüük, käsitööloterii ja moedemonstratsioon. Viive Marleen, naiskoor Netty ja tantsurühm Black Coffee etendavad Haapsalu salli lugu. Lisaks on võimalik kuulata erinevat muusikat, vaadata Aita Vaheri sõnadeta etendust “Südamelähedased asjad” ning lihtsalt lesida Limonaadimaja lesilas.

Täpsemat infot Valge Daami aja kohta leiab siit.

Valgamaa mehi oodatakse Tõrvasse jooksma

„Mehed Liikuma“ projekt kutsub Valgamaa mehi 12. augustil Tõrvasse osalema neljandal Tõrva sildade jooksul. Üritust toetavad Valga Maavalitsus, Valgamaa Spordiliit, Tõrva Spordiselts ja Tõrva Linnavalitsus.

Võistlusele registreerimine toimub samal päeval kell 17.00-17.45 Tõrva kesklinnas asuvas Sõpruse pargis ja jooksuvõistlused saavad alguse kell 18.oo Tõrva Tarbijate Ühistu kesklinna Konsumi parkla kõrvalt Õhne jõe ääres.

Valgamaa Spordiliidu tegevjuhi ja „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupi liikme Rein Leppiku sõnul on üritusele oodatud kõik jooksmisest lugupidavad Valgamaa mehed. „Lisaks meestele on üritusele oodatud ka naised ja lapsed, kes samuti saavad oma vanusegruppides jooksuvõistlusest osa võtta,“ selgitas Leppik. Võistluse põhidistantsiks on 6 kilomeetrit.

„Mehed Liikuma Valgamaal“ on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud projekt, mille eestvedajaks on Valga Maavalitsus koostöös Valgamaa Spordiliidu ja mittetulundusühinguga ABC Arendus („Mehed Liikuma“ eestvedaja). Projekti eesmärgiks on tõsta Valgamaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning muuta meeste tervisega seotud hoiakuid. Projekti eesmärkide saavutamiseks on välja antud meeste terviseleht, moodustatud on 20-liikmeline „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupp ja planeeritud on korraldada Valgamaa meestele ja noormeestele suunatud tervisefoorumeid ja liikumisüritusi. Üritust toetab ka MediTA meestekliinik.

„Mehed Liikuma“ projekti kohta leiab lisainfot siit.

Juuksur, kes teab, mida juustega teha

Kaili Kuusiku soeng, Kadri Pille meik, stiilipeole minev klient

Kord juuksurisse minnes kohtasin trepil pisarates tüdrukut, kes kurtis oma kaaslasele, kui kole soeng talle tehti ja et nii ei julge ta enam kuhugi minna. Pöörasin käigupealt ümber ja sel päeval jäi mul juuksuris käimata. Hiljem leidsin endale käärivälgutaja, kelle juurde lähen alati kindla südame ja meelega. Suvel maal suvitades polnud mul aga oma „isiklikku“ juuksurit käepärast. Teadsin, et meie hea naaber Roosisaarel Kaili Kuusik omab juuksurisalongi ja nii ma temaga aja kokku leppisin. Lisaks juuste triibutamisele ja lõikamisele oli Kaili lahkelt nõus ka oma tööst lähemalt rääkima.

„Ma lõikasin oma nukkudel kodus juukseid nii, et kõik minu nukud olid kiilad,“ vastab Kaili küsimusele, kust tema kihk juukseid lõigata alguse sai. Inimkatsetusteni jõudis Kaili kooli ajal, mil tema juures hakkas juukseid lõikamas käima kindel seltskond. Esimesed soengud olid puhas omalooming, mis polnud üldsegi paha, sest punk oli sel ajal popp. Kaili tahtis kohe pärast kooli lõpetamist minna juuksuriks õppima, kuid ta ei saanud kooli sisse. Mitte sellepärast, et ta poleks osanud juukseid lõigata, vaid sellepärast, et ta polnud komsomoli liige. Olid sellised ajad. Paremaid aegu oodates tegeles Kaili müümisega, see amet sobis nõukogude aega paremini. „Siis oli defitsiidiaeg ja keegi perekonnast pidi ka kaubanduses töötama,“ märkis Kaili. Aja (olude) muutudes sai Kaili siiski aru, et ta pole müüjaks sündinud ja otsustas teist korda juuksuriameti õppimisega õnne proovida. Komsomolipiletit enam ei nõutud ja Kaili sai alustada õpinguid oma unistuste erialal, mida ta siiani kahetsenud pole. Loe edasi: Juuksur, kes teab, mida juustega teha

Vorstilinn korraldab vorstifestivali

Tapa vallavalitsus koostöös heade partneritega korraldab 7. augustil esimese Tapa Vorstifestivali.

Festival algab pühapäeval kell 9.45 Tapa linna Keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel piduliku rongkäiguga vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki. Festivalil võib osa saada vorstitemaatilstest publikumängudest ja vorstikontserditest. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esmakordselt Eesti Meistrivõistlused Vorstigrillimises, kuhu on võistlema oodatud huvilised kõikjalt Eestist. Vorstifestival lõpeb õhtul kell 18.00. Sissepääs festivalile on tasuta.

Eesti Meistrivõistlustel Vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Vortsivoorus võisteldakse Tapal asuva Peetmark Lihatööstuse valmistatud maitsestamata toorvorsti grillimises söegrillil ja fantaasiavoorus võistkonna poolt vabalt valitud fantaasiaroa grillimises söe- või gaasigrillil, kusjuures roa kohustuslikuks grillitavaks komponendiks on võistkonna poolt valitav vorst. Fantaasiavoorus atraktiivseima esitluse teinud võistkond pälvib ka esitluse eripreemia.

Võistlusalasse mahub kakskümmend võistkonda, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnaliikmete arv ei ole piiratud. Võistluse kohta saab lisainfot siit või helistades telefonile 5043000.

Tapa varasemas majanduselus on liha- ja vorstitööstusel olnud suur osatähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik Vorstilinna hüüdnime. Alates 1889. aastast kuni 1940ndateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks ka eksporttapamaja. Täna töötab Tapal üks vorstitootja – Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ.

Tapa Vorstifestivali korralduspartenriteks on Tapa vald, Eesti Grilliliit, Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ ja varem Rakveres toimunud Vorstifesti korraldaja Erkki Laidinen.

Võistlusalasse mahub võistkondi kakskümmend, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnalikmete arv ei ole piiratud. Võistluse lisainfot saab kodulehelt http://vorst.grillfest.ee (Eesti Grilliportaalis www.grillfest.ee, peatükk Võistlused) või helistades telefonile

5043000

Nursipalus toimuvad näidislaskeharjutused

Selleks et Nursipalu harjutusvälja ümbritsevate külade elanikud saaksid ligikaudse ettekujutuse kasutatavate ja kasutusele võetavate relvade poolt tekitatavast mürast, korraldab Kaitsevägi koostöös Kaitseministeeriumi ja Rõuge Vallavalitsusega näidislaskeharjutused.

Laskeharjutusi tehakse 10. augustil järgmise kava järgi:

Kell 14.00-15.00 lastakse 120mm miinipildujast, 2 relva, 24 lasku. Tavapärane rühma laskmine toimub 3 ja patarei laskmine 9 miinipildujaga. Tegemist on vähendatud mahus (relvade ja laskude arv) laskmistega. Tulevikus on maksimum 180 lasku päevas./

Kell 15.00-15.30 lastakse automaadist, kuulipildujast ning raskekuulipildujast. Tegemist on tavapäraste lasketiirulaskmistega (lühendatud mahus), mis on enim kasutatav harjutus harjutusväljal. Tavapärane harjutus kestab kuni 6 tundi päevas.

Kell 16.00-17.00 toimub lahinglaskmine (jao tiibhaare) — automaadid, kuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitja, granaadid. Tegemist on tavapärase laskeväljadel kavandatava õppe imiteerimisega (lühendatud mahus). Tavapärane harjutus kestab maksimaalselt 3 tundi päevas.

Kell 17.00-17.30 toimub lõhkepakettide lõhkamine taktikaharjutuse imiteerimiseks. Tavapäraselt kasutatakse lõhkepakette taktikaharjutustel maksimaalselt 1 tunni kestel päevas. Loe edasi: Nursipalus toimuvad näidislaskeharjutused