Tuuli Hiiesalu

Suvekool hakkab hirmu tähendusvälja analüüsima

Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.

Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.

Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.

Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.

Paides hakatakse sõitma vanade jalgratastega

9. juulil Paide kreislinnapäevade ajal avatakse Paide kogukonnakeskuses Paide welopark, kust nii linlastel kui Paide külalistel on võimalik laenutada restaureeritud rattaid.

Welopargi eestvedaja Rainer Eidemilleri sõnul on welopargis laenutamiseks küll vanaaegsed ent korralikult restaureeritud jalgrattad. Edaspidi saab rattaid laenutada kolmapäevast reedeni kell 10-15 ja alates augustist esmaspäevast reedeni samuti kell 10-15. Samas ootab Paide welopark tublisid vabatahtlikke, kes oleksid rataste laenutamisel abiks. Kõik welopargi rattad saavad märgistatud iseloomuliku numbrimärgi ja kleebisega.

Welopargi avamisele eelneb vanaaegsete jalgrataste paraad, mis saab alguse Paide kogukonnakeskuse juurest ja lõpeb Paide keskväljakul. Rattaparaadile oodatakse kõiki jalgrattasõidust lugupidavaid inimesi sõltumata jalgratta stiilist, päritolust, vanusest või otstarbest. „Vaid ratta tehniline seisukord peab võimaldama ohutult ning reeglitepäraselt liigelda,“ märkis Eidemiller.

Pärast paraadi tutvustab mitmesaja vanaaegse jalgratta omanik Valdo Praust huvilistele oma kollektsiooni. Welopargi avamise järel on võimalik osaleda õpitoas, kus Türi rattapoe juhtimisel õpitakse jalgrattaid remontima. Kohale tulevad ka Paide politseinikud, kes tutvustavad uut liiklusseadust, eriti jalgrattureid puudutavat osa.

Paidesse welopargi rajamise projekti koostas MTÜ KultuurPaide, projekti rahastas EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm ning projekti elluviimine sai teoks paljude asjahuviliste vabatahtlike initsiatiivil.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Võru kodutute loomade varjupaigas ootab hoolitsevat peremeest või perenaist 16 koera, 82 kassi ja üks asenduskodus viibiv viirpapagoi. Üks õnnelik koer nimega Graise leidis endale kodu just eile.

Varjupaiga töötaja Relika Rehemetsa sõnul leiavadki just koerad sagedamini endale uue kodu kui kassid. Nii läksid juunikuus uude koju kuus koera ja kolm kassi. “See, kui kaua loom varjupaigas olema peab, sõltub loomast endast,” märkis Rehemets. Sõbralikud ja noored loomad leiavad tavaliselt endale uued peremehed. Enamasti vaadatakse koerad internetis oleval kodulehel üle ja tullakse siis juba tahtma konkreetset koera või kassi.

Hetkel on varjupaiga üks vanimaid olijaid koer Rex, kes on päris oma koduta juba kolmandat aastat. Võõrast nähes Rex haugub oma aedikus ja hüppab kõrgele üles jättes kurja ja ähvardava koera mulje, kuid tegelikult on ta Rehemetsa sõnul varjupaiga üks parimaid koeri. “Ta alguses lihtsalt ei usalda võõraid,” ütles Rehemets.

Loe edasi: Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Haapsalu Vanamuusikafestivalil põimitakse poeesia ja muusika

13. -17. juulil peetakse Haapsalus Vanamuusikafestivali, mida hinnatakse üheks kaalukamaks omas žanris Eestis.

Festivali avab mitmeid kõrgeid plaadiauhindu võitnud Prantsusmaa ansambel Sagittarius, kelle kohta on öeldud, et ansambel põimib poeesia ja muusika ühtseks tervikuks. Ansambli repertuaari kuuluvad barokiajastu helilooja Claudio Monteverdi tuntumaid teoseid.

Lisaks Prantsusmaa ansamblile võib festivalil kuulata veel gambamuusikat viljelevat Soome muusikut Henry Jaye Consort´i ja tippdirigentide poolt hinnatud briti noorema põlvkonna tenorit Simon Wall´i.

Festivali lõppkontserdil saab kuulata Händeli oratooriumi Messias, mille esitab Simon Wall Eesti muusikutega.

Festivali kunstiliseks juhiks on Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan.

Festivali täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Üle 400 projekti said KIKi toetust

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu eraldas 418 projektile 26, 8 miljonit eurot. Pool eraldatud rahast läks veemajandusele, ülejäänud raha eest toetatati atmosfääriõhukaitset, keskkonnateadlikkuse programme, kalandust ja looduskaitset.

KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Keit Pentus kiitis eriti koole ja lasteadasid, kes on tublid taotlejad lastele mõeldud looduse ja keskkonnateadlikkuse ürituste korraldamiseks. Pentuse sõnul oli sel korral võimalik toetada mitut Ida-Virumaa projekti. Näiteks rahastati 15000 euroga õppeprogrammi, mille käigus on Ida-Viru venekeelsetest koolidest pärit lastel võimalik näha ka teiste Eesti piirkondade rikkumata loodust. Kokku rahastati 30 kooli- ja lasteaialastele suunatud projekti kogusummas 409 305 eurot. Loe edasi: Üle 400 projekti said KIKi toetust

Kallaste noored korraldavad rokipeo

Kallaste Noortekeskuse eestvedamisel korraldatakse 16. juulil Kallastel Peipsi Rock Fest 2011. Et rokipidu toimub juba viiendat korda, oodatakse lavale nii vanu tegijaid, kui ka uusi bände.

Laval võib teiste hulgas näha selliseid bände nagu Astro Zombies, Ceremonial Perfection, Edgar Poe´s Favorite Cat, Aklemator ja Kassidele Iirised. Rokipeo korraldajate sõnul ronib lisaks bändidele pimedused saabudes maapõuest välja vanakurat ise – Peeter Jõgioja oma sütitava tule- ja trummishowga.

Kallaste Noortekeskuse neiud kostitavad festivali ajal kõiki tasuta traditsioonilise rokk-hartšooga. Telgid soovitavad korraldajad kaasa võtta, sest need saab üles panna otse festivali alal. Kes kardab, et tal rokkides palav võib hakata, sellele kinnitavad korraldajad, et festivali läheduses on võimalik end vees jahutamas käia ja muusikat lausa vees olles nautida. Pilet festivalile maksab neli eurot.

Tänavune Peipsi Rock Fest toimub projekti “Peipsi Rockkonverents 2011” raames. Festivali rahastavad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tartu Maavalitsus ning Kallaste Linnavalitsus.

Lähemat infot rokipeo kohta võib leida facebook`i kodulehelt.

Mahesea kasvatusel võib olla tulevikku

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha kasvatamise eksperdid soovitavad Eesti põllumeestel rohkem mahesigasid kasvatada.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad küll Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul, kuid neil on suur huvi just mahesealiha vastu. “Eestis pole maheseakasvatus veel arenenud ja oleme nõus siin nõustajatena appi tulema,” rääkisid taani eksperdid koostöökogul.

Märjamaa Lihatööstuse tegevjuhi Olavi Libliku väitel on koostöö taanlastega sujunud hästi. “Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest,” märkis Liblik.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele taanlastega tehti kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteedi ning tervisemõjude võrdlevast uuringust, anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest ja kuulati Eesti Antroposoofiaühingu toetajat Ilmar Randujat Šveitsist, kes jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.

Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.

Puuinfo kutsub puitarhitektuuri välkkonkursile

Koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga kutsub Puuinfo huvilisi puitarhitektuuri välkkonkursile, mille tulemusena valmib Tallinna südalinna IT rakendusega puitinstallatsioon.

Välkkonkurss on konkurss, kus kõik käib kiirelt. Lähteülesanne saadetakse kõigile registreerunutele 20. juulil kell 10.00 ja ideekavandi esitamiseks on aega täpselt üks ööpäev. Kavandi saatmine toimub elektrooniliselt, mistõttu pole kavandi saatja asukoht oluline.

Konkursile saabunud töid hindab žürii, kellel on selleks samuti aega täpselt üks ööpäev. Võidutööd premeeritakse 2000 euroga, mille on välja pannud Kultuurkapital. Ideekavand viiakse ellu ühe nädalaga.

Konkursile saab registreeruda 17. juulini, andes oma osalemisest teada aadressil puitarhitektuur24t@gmail.com

Puuinfo on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse poolt 2002. aastal käivitatud programm, mille eesmärgiks on propageerida puidu kui keskkonnasäästliku ja tegelikult ainsa taastuva materjali kasutamist.

Käsmus peetakse tsirkuseteemalisi suvepäevi

Täna, homme ja ülehomme peetakse Käsmus erivajadustega inimeste suvepäevi, mille läbivaks teemaks on tsirkus.

Suvepäevade jooksul avatakse kümme töötuba, kus muuhulgas saab tutvuda tsirkuse ja teatri köögipoolega, kaunistada puutüve, maalida ja voolida, pildistada ja käia looduses, sõita poniga ja tantsida. Suvepäevade lõpuks valmivad mitu põnevat etendust ja näitust. Lisaks töötubadele jäetakse suvepäevalistele aega nautida lihtsalt olemise rõõmu Käsmu kalurikülas.

Selleaastaste suvepäevade korraldajaks on Katikodu, erivajadustega inimeste kodu Raplamaalt Kohilast. Korraldajate sõnul ootavad nad Käsmu Lainela puhkekülla üle 150 inimese, nende hulgas ka tegevusjuhendajaid. Üritust aitavad läbi viia paljud vabatahtlikud. Korraldamist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Kohila Vallavalitsus ja osalejad ise. Selleaastased erivajadustega inimeste suvepäevad on järjekorras seitsmendad.

Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Esimene vaatus: Jõuame või ei jõua?

On väga varajane laupäeva hommik.

Foto: Tuuli Hiiesalu — Mudilased tahavad laulupeole!

Nooruse linn Tartu mitte ei ärka, vaid alles läheb magama. Sellest annavad märku väsinud noori transportivad taksod. Reiniku Gümnaasiumi mudilased on aga une silmist pühkinud ja ootavad bussi, mis peaks saabuma kell 6.00. Esialgu ollaks vaiksed ja loodetakse, et kohe saab poolelijäänud und jätkata. Kell 6.30 hakkab tekkima juba väike kahtlus, kas un i ikka tuleb tagasi, sest bussi peale unelema veel pole pääsetud. Mõni aeg hiljem sõidab ette buss, mudilased elavnevad ja hingavad sügavalt välja, lõpuks ometi! Bussijuht aga mudilasi peale ei võta – tal on teised sõitjad, keda, tõsi küll, veel näha pole. Seega, on olemas bussiootajad, on olemas buss, kuid kokku need ei sobi. Pool tundi hiljem sõidab tühi buss ära, teda oodatakse mujal. Mida aeg edasi, seda virgemaks lapsed muutuvad. Kell 7.00 hakatakse hääletama, paraku on tänav tühi. Enne kaheksat hakatakse jooksma, kes teeb ühe tiiru koos õpetajaga ümber koolimaja, kes leiab aega teha veel viis tiiru. Ja siis lõpuks, peaaegu kolm tundi hiljem saabub buss. Määrdunud pluusiesise ja kätega bussijuht ronib bussist välja ning ütleb vaid: “Rihm läks puruks.” Asjad bussi peal, on minutite küsimus, kas mudilased jõuavad lauluväljakule proovi. Jõuavad, täpselt esimeseks lauluks. Ja igas halvas asjas on ka head, jäi ära pikk ootamine lauluväljaku taga lõõskava päikese käes. Loe edasi: Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Noored Tartu muusikud lähevad tuurile

Noored muusikud Miina Rikka, Henri Aruküla ja Artur Nagel

Lauljatar Miina Rikka ja bändimehed Henri Aruküla ning Artur Nagel tahavad oma pop-jazz lugudega vallutada Tartumaad. Muusikute repertuaari kuuluvad Eesti heliloojate palad, teiste hulgas ka Naissoo, Valgre, Ehala ja Rannapi tuntud laulud. Muusikalise eelmaitse saab kätte siin.

Kontserdid toimuvad:

N 14.07 kell 19.00 Laeva kultuurimaja (Laeva vald);
P 17.07 kell 16.00 Lasita Puhkemaja (Puhja vald);
N 21.07 kell 19.00 Kurepalu laululava (Haaslava vald);
L 23.07 kell 16.00 Kure talu (Tähtvere vald);
P 24.07 17.00 Sõrmuse Turismitalu (Luunja vald);
K 27.07 kell 19.00 Suure-Kambja park (Kambja vald);
P 7.08 kell 15.00 Tammistu küün-kontserdisaal (Tartu vald);
K 10.08 kell 19.00 Luke mõisapark (Nõo vald);
N 11.08 kell 19.00 Alatskivi loss (Alatskivi vald);
L 13.08 kell 16.00 Kanni talu (Ülenurme vald);
P 14.08 16.00 Aravu rahvamaja (Meeksi vald).

Tunniajalise kontserdi piletid (4 € ja 3 €) on müügil tund enne algust kohapeal. Kurepalu laululaval on kontsert tasuta ja Tammistus toimub kontsert mõisapäeva raames.

Lisainfot leiab facebook´i kodulehelt.

Ruhnlased otsivad laevale nime

Ruhnu Vallavalitsus on välja kuulutanud nimekonkursi 2012 aastal valmivale laevale. Katamaraani tüüpi laev mahutab 60 reisijat ja kaks sõiduautot (või ühe kaubiku), on 24 meetrit pikk ja kaheksa meetrit lai. Laev hakkab sõitma ainult Ruhnu liinil.

Laevale saab nime soovitada 10. juulini siin. Alates 11. juulist saab laevale pakutud nimesid vaadata ja hinnata Ruhnu valla kodulehel. Laeva nimi kuulutatakse välja 5. augustil. Nimekonkursi võitja kutsutakse pidulikule laeva nimepaneku tseremooniale.

Hetkel sõidavad Eesti vetes näiteks järgmiste nimedega (parv)laevad: Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Harilaid, Kõrgelaid, ST Ola, Ofelia, Regula.

Meeldetuletuseks võib lisada, et alates 1. juulist hakkas kehtima uus keeleseadus.

Kirikufestival toob kirikutesse ohtralt muusikat

Raplamaal peetakse juba 19. korda kirikumuusika festivali, mille sihiks on viia hea muusika ka kõige väiksematesse Eesti maakirikutesse. Festivalil võib kuulata väärtteoseid nii vaimulikust, kui ka ilmalikust repertuaarist. Traditsiooniliselt alustatakse festivali suure originaalteosega ja iga-aastaseks esinejaks on ansambel Tallinna Barokksolistid. Tänaseks on festival laienenud ka mitmetesse naabermaakondadesse.

Seekordne Raplamaa kirikumuusika festival toimub 10-24 juulini. Teiste hulgas võib sel aastal kuulata Heli Veskust, Priit Volmerit, C-Jam´i, kammerkoori Voses Musicales, puhkpillikvintetti Lätist, Eesti Teaduste Akadeemia nais- ja meeskoori, vendi Johansone ning festivali kunstilist juhti Pille Lille. Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.

Festivali piletid (3–7 €) on müügil Piletilevis ja tund enne kontsertide algust kohapeal.

Algas registreerimine ökofestivali õpitubadesse

Alates 1. juulist on huvilistel võimalus registreeruda Põlvamaal toimuva ökofestivali “Rohelisem elu 2011” õpitubadesse ja retkedele.

Seekordne festival on pühendatud metsale. Festivali jooksul õpitakse tundma metsade rolli looduslike elupaikadena, metsasaaduste kasutamist, looduse pildistamist, restaureermist ja roigasmööbli tegemist. Toimuvad retked loodusesse Aleksei Turovski juhatusel ja lõkkeõhtud.

20. augustil oodatakse kõiki Põlva Talurahvamuuseumisse Ökofestivali perepäevale, kus peetakse suurt loodustoodete laata ja toimub potipõllunduse seminar. Samuti võib ette võtta metsaretke või proovida keskkonnasõbralikke liikumisvahendeid. Meelelahutust pakuvad perepäeval ansambel Jäääär, noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalkõsõ ning folkorkester Tuulelõõtsutajad.

Ökofestivali õpitubadesse saab registreerida siin, kust leiab ka informatsiooni festifali programmi kohta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus, festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vastse-Roosa tähistab algkooli sünnipäeva ja külapäeva

Mõniste vallas asuv Vastse-Roosa küla peab 6. augustil külapäeva ja tähistab samas ka algkooli 75. sünnipäeva. Päev algab keskpäeval endise koolimaja juurest piduliku aktusega, avatakse mälestuskivi ja näha saab külaseltsi näiteringi etendust “Tantsuprofessor”. Kavas on ka tordi ja ühissupi söömine ning simman ansamblitega “MTJ” ja “Küla Karla”

Osavõtumaks kogu päevaks on 7 eurot, simmanipilet eraldi maksab 2 eurot. Raha tuleks tasuda hiljemalt 25. juuliks MTÜ Vastse-Roosa Külaseltsi arvele (Swedbank a/a 22 105 250 8999)

Kontaktisikuks on külaseltsi juhatuse liige Ave Maileht (ave.maileht@gmail.com)

Selgunud on maakondade Aasta Külad

Liikumine Kodukant maakonnaühendused on välja valinud 2011. aasta maakondade Aasta Külad. Nendeks on:

Metsanurme küla Saku vallast;

23 Kõpu poolsaare küla Kõrgessaare vallast;

Oonurme küla Tudulinna vallast;

Prandi küla Koigi vallast;

Assikvere, Kokanurga ja Perametsa küla Pala vallast;

Rälby küla Vormsi saarelt;

Karepa külade piirkond Vihula vallast;

Maaritsa küla Valgjärve vallast;

Muru-Suigu külade piirkond Are vallast;

Ohekatku külade piirkond Kehtna vallast;

Metsaküla küla Leisi vallast;

Rahinge küla Tähtvere vallast;

Palupere külade piirkond Palupere vallast;

Pilistvere kirikuküla Kõo vallast;

Tsolgo küla Lasva vallast.

Maakondade Aasta Külade hulgast selgitatakse Aasta Küla 2011, mis kuulutatakse välja Eesti Külade IX Maapäeva avamisel 5.augustil.

Aasta Küla valitakse sel aastal neljandat korda. Varem on Aasta Küladeks valitud Uljaste küla Lääne-Virumaalt, Kamari küla Jõgevamaalt, Kuhjavere küla Viljandimaalt, Kiideva küla Läänemaalt ja Viitina küla Võrumaalt. Konkursiga tahetakse avaldada tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest ja teadvustada Eesti üldsust maa- ja külaelu olulisusest.

Täpsemat infot külade kohta võib leida siit, aga lisaks ka Päevalehe lisast Elu maal, Külakirja juunikuu numbrist ja Liikumise Kodukant kodulehelt.

teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust Eesti Vabariigis

Eestis võiks harrastada militaarturismi

Keila-Joa raketijuhtimiskeskuse varemed. Foto: Tuuli Hiiesalu

Paljudes Eesti külades võib leida nõukogude okupatsioonist järele jäänud rajatisi, mis kunagi olid väga suured, uhked ja hästi kontrollitud, täna aga lagunenud ja mahajäetud ent ometi huvitavad ja külastamisväärt. 1980ndatel avastati Saksamaal, et rangelt kontrollitud piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud. Pärast raudse eesriide langemist intensiivistus maakasutus piirialadel, aga ka looduskaitsjate tegevus. Tekkis rohevöö (Green Belt) idee, mis pidi ühendama raudse eesriide aladele jäävaid kaitsealasid ja elupaiku ning looklema läbi terve Saksamaa. Hiljem laienes Rohevöö projekt üle Euroopa ja jõudis 2006. aastal ka Eestisse.

Rohevöö projekti raames inventuuri teinud Eesti Maaülikooli tudengid ja vabatahtlikud leidsid Eesti põhjarannikult üle 1200 pärandkultuuriobjekti, millest enamuse moodustasid lagunenud ja kasutuseta piirivalverajatised. Akadeemik Anto Raukase sõnul on pärast nõukogude vägede lahkumist võetud mahajäetud rajatistest ära väärtuslik (näiteks rauast uksed) ja ülejäänul lastud lihtsalt laguneda. Praegusel kujul võtavad sõjaväeobjektid (radari-, raketi- ja mereväebaasid, vaatetornid, lennuväljad, sadamad, varjendid jms) enda alla peaaegu 90000 hektarit maad ning on endiselt saasteallikateks ja ka ohtlikud.

Rohevöö projekti eestipoolne koordinaator Henri Järv loodab, et Läänemere rohevöö projekt annab tõuke militaarturismile ja vanadele militaarobjektidele leitakse vääriline kasutus. Kui sõjaväelennuväljadel võib suviti näha huvitavaid üritusi ja neid on kasutusele võetud ka koduloomade varjupaikade, õppesõidu platsidena, siis väga paljude militaarobjektide riismed seisavad siiani roheluse keskel. Nii võib raketijuhtimiskeskuse jäänuseid näha Harku vallas Humala ja Türisalu külas ja allveelaevade demagnetiseerimiskeskuse varemeid Kuusalu vallas Virve külas. Järv tõi eeskujuks lätlased, kes on üles leidnud militaarobjektidega seotud (seal töötanud) inimesed ning palunud neil hakata giidideks.

Kylauudised.ee kutsub kommentaariumis üles arutlema, mida teha mahajäänud ja lagunenud militaarobjektidega, mis tegelikult asuvad enamasti looduskaunis kohas. Samuti võiksid endast märku anda inimesed, kes on töötanud nõukogude sõjaväebaasides ja oskaksid anda informatsiooni seal toimunu kohta.

Rohevöö projekti kohta saab täpsemat teavet kodulehelt http://www.estoniangreenbelt.eu/
Galerii militaarobjektide jäänustest asub aadressil http://nagi.ee/photos/tuuli77/sets/317779/

Rohevöö projekti kohta saab lähemalt kuulata ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 25. juunil kell 14.00.

Tuuli Hiiesalu