Tuuli Hiiesalu

Järvamaal saab täna kino

Juba täna oodatakse Järvamaa külasid ja kõiki huvilisi Järva-Jaani vallas Kuksema küla pargis toimuvale Järvamaa külade päevale. Eesti filmi aasta auks kannab ka külade päev sel aastal teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.

Kell 15.00 algav üllatusterohke „kinoseanss“ pakub mitmeid erinevaid „filme“. Näiteks õppefilmi raames tutvustab Artur Talvik filmitegemise telgitaguseid. Komöödiafilmide blokis esitavad külad tuttavaid lõike Eesti filmiklassikast. Toimub lasteseanss, kus lapsed

saavad ise filme ja multikaid kokku panna. Oma koha leiavad ka spordifilmid põnevate temaatiliste võistlustega. Päeva lõpetab koguperefilm, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid, toimub oksjon, loositakse auhindu jne.

12. Järvamaa külade päeva korraldavad koostööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus.

Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

Täna õhtul võib Kassari kiigeplatsil kuulda Shetlandi energeetilist ja traditsioonilist viiulimuusikat Kevin Hendersoni esituses. Teda toetab Norra kitarrist Vidar Skrede.

Portaalile Hiiumaa.ee antud intervjuus märkis Kevin Henderson, et kohtas Vidarit aastaid tagasi Shetlandi Folgi Festivalil. Koos jämmides ning edaspidi veel mitmetel festivalidel kohtudes tekkis väga hea klapp. AAMOS sündis kui Hendersoni ja üht teist Shetlandi viiuldajat kutsuti Norrasse festivalile esinema ning viiuldajad mõtlesid, et oleks tore kui Vidar saaks nendega kitarril ühineda.

Henderson ise tahtis saada muusikuks juba väga noores eas, kuid see tundus talle esialgu kauge unistusena. “Nägin vahel tuntud Shetlandi viiuldajat Aly Bain’i mängimas televisioonis ning unistasin ühel päeval olla sama hea mängija. Traditsioonilist viiulimuusikat tutvustas mulle minu vanaisa, kes oli suur viiulimuusika fänn ning seda tihti kuulas ja ka ise veidike mängis. Nii sain ka mina pisiku ja hakkasin võtma viiuli tunde ning hiljem sain õppida Viiulit juba koolis Shetlandi parima viiuldaja Willie Hunter’i käe all. Ta oli suurepärane õpetaja, kes muutis tunnid väga lõbusaks ning motiveeris viiulit mängima,” meenutas Henderson. Loe edasi: Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

Täna tasub minna külla!

Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate eestvõttel on kõikidele huvilistele täna avatud järgmiste külade väravad:

Kassari saare külad (Käina, Hiiumaa), Kuksema (Järva-Jaani, Järvamaa), Käesla (Kärla, Saaremaa), Lindi külade piirkond (Audru, Pärnumaa), Lääniste (Võnnu, Tartumaa), Metsanurme (Saku, Harjumaa), Miila (Rägavere, Lääne-Virumaa), Ohekatku piirkonna külad (Kehtna, Raplamaa), Oonurme (Tudulinna, Ida-Virumaa), Piirsalu (Risti, Läänemaa), Pilistvere (Kõo, Viljandimaa), Rahinge (Tähtvere, Tartumaa), Sadala piirkonna külad (Torma, Jõgevamaa), Soometsa (Häädemeeste, Pärnumaa), Tsolgo (Lasva, Võrumaa), Tuhalaane (Karksi, Viljandimaa), Venevere piirkonna külad (Laekvere, Lääne-Virumaa), Viitina (Rõuge, Võrumaa), Voki piirkonna külad (Vastseliina, Võrumaa), Voose (Anija, Harjumaa).

Täpsema info avatud külaväravate kohta leiab siit.

Ühe õndsa hetke lugu

Auto oli leidnud parkimiskoha. Ümberringi kõrgusid puud, üks uhkem kui teine, mägede võimsust veel näha polnud. Vapralt vinnasin selga endast vaid ehk pool meetrit lühema seljakoti ning olingi valmis vallutama Norra kõrgusi. Seisin puidust sildi juurde, millele oli põletatud „Jutulbu“ ning poseerisin naeratades fotograafile neljast küljest – mäed, siit ma tulen!

Vaevalt viis minutit hiljem ja 20 meetrit kõrgemal oli mul pulss 170 lähedal, võhm otsakorral. „Oot, kui pikk see meie matk nüüd olema pidigi?“ küsisin hingetõmmete vahel oma kaaslaselt. „Täna umbes kuus tundi, homme ehk pisut pikem,“ tuli kiire vastus. Selge. Ajasin selja uuesti sirgu, hingasin veelkord sügavalt sisse ning välja ja puhkisin ülespoole minema. Pulss oli vahepeal jõudnud langeda 150ni.

Mägedes käies on keeruline mõista, mis on hea ja mis halb. Kui ronid mäest üles, ootad, millal lõpuks ometi saabub laugem maa või isegi päästev laskumine. Lõpuks selleni jõudnud, püüad aga kramplikult sättida oma jalgu õigesse asendisse, et mitte kukkuda. Põlved annavad märku, et neil on liigesed ja tuharad tuletavad meelde, et neil on lihased. Astudes mööda soist pinnast loodad, et vähemalt väikese varba otski jääb kuivaks, kõndides aga mööda kivist pinnast, palud mõttes andeks oma põrutada saanud põlvedelt. Nähes mägede vahel lund, tormad seda rõõmsalt nautima ja järgmisel hetkel oled ühe jalaga põlveni lumes. Tulemuseks marraskil nahk. Loe edasi: Ühe õndsa hetke lugu

Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest. Lõppsadam tervitas mind udupeene vihmaga. Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Jaanipäev on ennustamiste aeg

Paul Kondase maal "Sõnajalaõis". Foto: Viljandi Muuseum

Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.

Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud.

Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.

Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.

Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu.

Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas.

Kylauudised soovivad kõikidele toredat jaanipäeva!

Allikas: BERTA

Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi

Haridusportaal Edudemic on valinud 10 lemmikut tasuta Android rakendust, mis lubavad jätkata õppimist ka suvel. Haridusportaal koolielu.ee kutsub valima oma lemmikuid ning jagama oma kogemusi ja soovitusi.

Arvutamine Lõbus viis liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise drillimiseks. Rakenduses on ka aja peale arvutamise režiim ja edetabelid, et õppeprotsessi mängulisust lisada.

TED Kaasahaaravad ettekanded tähelepanuväärsetelt inimestelt. Ametlik TED konverentsi rakendus võimaldab sul sisustada reisimist ja vaadata ettekandeid autos, bussis, rongis. Rohkem kui 1200 video- ja helisalvestust (kogu täieneb iga nädalaga) inspireerivate mõtetega haridusuuendajatelt, tehnoloogiagurudlet, meditsiinivaldkonna uurijatelt, ärigeeniustelt ja kõikvõimalikest muudest valdkondadest.

NASA Jahmatavad pildid, videod, info missioonide kohta, uudised, NASA TV, üksikasjalikud selgitused NASAs hetkel käsiloleva kohta, rakettide stardiloendurid, kaardid rahvusvahelise kosmosejaama (International Space Station) asukohaga, NASA Twitter voog, raadiokanal. Seda ja palju muud avastamist pakub NASA rakendus.

Mõista, mõista Riddle This (Mõista, mõista, mis see on?) pakub suurel hulgal mõistatusi, mis on jagatud seitsmeks erinevaks kategooriaks valdkondade ning raskusastmete järgi. Loe edasi: Haridusportaal kutsub katsetama harivaid tasuta Android rakendusi

Paide linn sai uued kuningad

Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.

Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.

Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).

Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.

1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.

Allikas: www.jarva.ee

Vabaõhu noortekeskus “Suvetelk” läheb rändama

Tartu noortekeskused kutsuvad noori ja teisi linlasi 25. juunist – 20. juulini rändavasse vabaõhu noortekeskusesse, kus jagub huvitavaid tegutsemisvõimalusi olenemata vanusest.

Rändavas vabaõhu noortekeskuses on võimalik tutvuda erinevate kultuuride, tantsu- ja muusikastiilidega, muuta keskkonda kudumisgraffiti ja tänavakunstiga, osaleda elukeskkonda kujundavates töötubades või mängida lauajalgpalli, hüpata batuudil, sõita rula ja rattaga rambil, saada osa fotokonkursist “Ja-jah”, meisterdada töötubades, osaleda orienteerumistes ja teisel võistlustel ning küsida noorsootöötajalt nõu mure korral.

“Noortekeskuste suvise ühisprojekti puhul on tervitatav, et senisest enam püüavad korraldajad kaasata noori ja kaaslinlasi oma elukeskkonda muutma,“ märkis Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar. „Keskkonda elusõbralikumaks muutvad ühisaktsioonid liidavad kaaslinlasi ja loovad hea pinnase edaspidiseks noortekeskuste ja linnakodanike koostööks.”

Lisaks noorsootöötajatele toimetavad suvetelgis maleva noored ja erinevate organisatsioonide vabatahtlikud. Loe edasi: Vabaõhu noortekeskus “Suvetelk” läheb rändama

Täna peetakse Võidupüha

23. juunil 1919. aastal vallutasid eestlased tagasi Võnnu ja lõid sakslased taganema, 1938. aastast alates tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana.

1919. aasta suveks oli Vabadussõja tegevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz.

16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.–5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cēsise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cēsis tagasi ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja.

Allikas: Eesti Sõjamuuseum

Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

„Küll sul ikka veab – kolm kuud puhkust,“ see on väide, mida õpetajana kuulen väga tihti, eriti suvel. Mis seal pattu salata, olen vastuseks kostnud, et eks juuni, juuli ja august ole kolm head põhjust, miks õpetajaks hakata. Tegelikkus aga nii roosiline (päikseline) pole.

Kõigepealt tuleb märkida, et õpetajate suvepuhkus ei kesta mitte kolm kuud, vaid täpselt 56 päeva. See tähendab, et kooliukse võib õpetaja enda järel sulgeda napilt enne jaanipäeva ja uks tuleb uuesti üles leida augusti keskel. Tõsi, pärast laste lahkumist koolist muutub õpetaja töö olemus – õpetamise asemel tuleb klassi ja sahtleid koristada, kasvatamise asemel tuleb täita eKooli, õpinguraamatut ja erinevaid aruandeid, lastevanematega suhtlemise asemel tuleb rohkem tähelepanu pöörata kolleegidele. Vanemate klasside õpetajad veedavad juunikuu ja mõnikord ka poole augustist täiendavat õppetööd tehes. Mis parata, on õpilasi, kellele jääb 135st koolipäevast väheseks, et klassi lõpetamiseks vajalikku materjali omandada. Seega võib õpetaja kooliõhu päriselt välja hingata alles jaanitule ääres, siis kui Jaan juba jaheda kivi vette viskab.

Juulikuu on tõesti juba õpetaja päralt, iseasi, kui palju seda puhkamiseks kasutada raatsitakse. Mul on kolleeg, kes käib juba aastaid kesksuvel Soomes maasikaid korjamas, pidavat hästi teenima ja on vahelduseks koolitööle. Teine kolleeg peab plaani teha suvel valmis matemaatika töölehtede komplekt, mis sobiks õpiabi vajavatele õpilastele (töö ajal seda teha ei jõua). Kolmas kolleeg läheb oma õpilastega Helsingisse Soome-Eesti tantsupeole, neljas tahab minna suvekoolitusele ja viies läheb lastelaagrisse kasvatajaks. Ise olen suvel tegelenud näiteks taimede korjamise ja herbaariumi valmistamisega, aga ka ajakirjandusliku suvepraktikaga, sugulaste ja tuttavate laste hoidmisega. Tundub tööna, aga on vahva. Loe edasi: Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Täna möödub 71 aastat juuniküüditamisest. Pille Kippar on kogunud küüditatute lugusid ja avaldanud need hüperajakirjas Mäetaguse. Kylauudised toovad teieni mõned katked nendest.

Korraga valitses tubades tohutu segadus. Lapsed nutsid, sõjaväelased otsisid midagi ning loopisid isa riiuleist raamatuid. Mõned võõrad tõmbasid vooditekke nööriga puntrasse. Ema oli toolilt tõusnud ja ladus kohvrisse naftaliinilõhnalisi lõngavihte. Isa pakkis midagi püssimeeste pilgu all. Sahvrist visati ühte kasti suitsuliha ja poolik hernekott. Ka käsiõmblusmasin mahtus sinna. Eriti valvsalt jälgiti vanemat venda, kui ta oma lauasahtlist võttis mõned õpikud või sulges klaverikaane ja pani portfelli mõni tund tagasi mängitud noodid. “Bõstreje! Bõstreje!- Kiiremini! Kiiremini!” Siis ma veel ei teadnud ega suutnud mõista, et on olemas asju, mida saab teha ainult öö musta katte varjus (Helvi Koppel).

Keegi ei osanud seda ette näha, et viiakse ära ka naised ja lapsed, arvati, et viiakse ainult mehed. Isa koos poolvenna Lembituga põgenes järve taha tallu ning käskis ka 7-aastasel Endlil seda teha. Nende perekonnatuttav ämmaemand Alide Toom arvas koguni, et naisi ja lapsi võeti pantvangiks, kuna mehi ei saadud kätte, mille peale isa tuli oma naiivsuses, mõeldes lastele, välja ning andis ennast ise üles (Endel Muuga). Loe edasi: Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Olümpiaootus jõudis Taskusse

Seoses lähenevate Londoni olümpiamängudega on Tasku keskuse Soola tänava poolne vaateaken sisustatud esindusliku olümpianäitusega.

Eesti Spordimuuseumi väljapanekus saab nii sõnas kui pildis tutvuda kõigi eestlastest suveolümpiavõitjatega, täiendada oma olümpiateadmisi ning kasutada harukordset võimalust heita pilk valikule Eesti Spordimuuseumi olümpiaharuldustele. Vaateaknal on väljas näiteks olümpiavõitja nii Aavo Pikkuusile võidu toonud jalgratas, Gerd Kanteri ketas, Viljar Loori võrkpall kui ka teisi ajaloolisi esemeid.

Kes oli esimene eestlasest olümpiavõitja? Millal sai eestlane kuldmedali veepallis, millal võrkpallis, millal korvpallis? Kes alistas olümpiamängude maadlusturniiril kõik vastased kokku vaid veidi enam kui 13 minutiga? Millise rattaga võistles Aavo Pikkuus? Kus asub Eesti Spordimuuseum? Kes on karjääri jooksul püstitanud 43 maailmarekordit? Milline nägi välja Eesti esimene kahekordne olümpiavõitja?

Kõigile neile küsimustele saab kuni 22. juulini vastuse Tasku keskuse vaateaknalt Eesti Spordimuuseumi olümpiateemalisest väljapanekust.

Olümpiavõitjate stendid on valminud koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Mootor Grupi juhatusõ esimiis, Eesti kõgõ suurõmba bussifirma Sebe ja viil mitmõ transpordifirma umanik Osula Hugo (55) sõit esi kah rohkõmb bussi ku autoga. Sõmmõrpalo valla Osula küllä intervjuud andma tull’ tä väikubussi RAF Latviaga, määndsega Vinne aigu marsruuttaksot sõidõti.

Hugo kasvi külh üles Ida-Virumaal Mäetagusõl, a võro veri kisk tedä iks siiä.

Sebe om valitu kõgõ parõmbas tüüandjas inemiisi vidämise alal (2009). Kuis olõti jõudnu sinnä, et bussijuhi omma kõgõ lahkõ ja ku buss jõud Võrolõ, sis ütles juht võro keelen: «Olõti jõudnu Võrolõ. Hää võrokõsõ, aituma, et sõitsõti Sebe bussiga, hääd kodojõudmist!»

Ku majanduskriis oll’, sis bussijuhi kurtsõ: inemise omma murrõn, tulõva bussi ja sõimasõ meid. Kõnõlimi sis näile, et kaegõ: noil inemiisil ei olõ tüüd, a ti istuti hummogu bussiruuli, õdagu lääti kodo ja saati kimmäl kuupääväl palga kätte. Pruuvkõ olla toes noilõ, kes ei tiiä, mis uma murrõga tetä! Ku saa rohkõmb palka massa, saa parõmbit bussijuhtõ tüühü võtta. Esieränis tubli om mi Võro kollektiiv: võrokõsõl om iks lahkus seen, hää tujo ja suuv ummi tundit vällä näüdädä. Mu esä oll’ väega emotsionaalnõ inemine, võro rahvas om ülepää emotsionaalnõ.

Nii et võrokõisiga om lämmi läbisaaminõ?

Om jah! Ku esä vangilaagrist tagasi tull’, pidimi jäämä Ida-Virumaalõ. A 1960.-70. aastil kävemi egä nädälivaihtus Võromaalõ sugulaisi mano, mõlõmba vanaimä mano. Esä iks ütel’, et ku joba Tartost läbi, sis lätt hing vallalõ. Võromaal omma eestläisi juurõ, tundõ ja vägi!

Olõti ütelnü, et teil ei olõ Hispaanian suvilat. A kas Võromaal om uma majakõnõ?

Kah’os ei olõ, suvõkodo om hoobis Hiiumaal – Kõpu puulsaarõ tagomadsõn otsan Kalana külän. Imä eläs iks Alutagusõ mõtsu seen ja pidä mehidsemajapidämist katsa suurõ taruga. Nii ma käügi Ida-Virumaa ja Hiiumaa vaiht, Võromaalõ trehvä kuun kõrra. A 2003. aastast, ku Võro autobaasi pankrotist üle võtsõmi ja siiä pall’o hinge pandsõmi, olõmi saanu väega hää tulõmusõ hindä meelest. Päält tuu, et bussijuhi omma tubli, teemi tüükuan egäsugutsit imevigurit Suumõ, Ruutsi ja Norramaalõ.

Teiti Norra ringraamiiskunnalõ bussi-remonditüükua.

Rikka norraka tahtsõ säänest «imeasja» telli. Oll’ murõ, kuis peenükese tüüga toimõ tulõmi, a Võro mehe vidi vällä. Arva, et seolõ telmisele tulõ timahava ja järgmädsel aastal lissa. Loe edasi: Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Vinnis saab kuulda sepahaamri kolksumist

Sel nädalal toimuvad Vinni vallas Rakvere Ametikooli Küti sepikojas tehnikahuvilistele noortele sepatöö koolitus ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis metallitööga seotud õpitoad. Koolituse käigus osaletakse ka Tartu Ahhaa Teaduskeskuse õpitubades.

”Ütelus, et – rauda tuleb taguda kuni see kuum on – kehtib ka tänapäeval. Meister Toomase juhendamisel allutavad õpipoisid ja õpitüdruk Gerda Johanna rauda oma tahtele,” ütles MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed koostöös Rakvere Ametikooli ja ringijuhendaja Rein Leichteriga turgutavad noorte tehnikaalast huvitegevust. Projekt sai kaasrahastuse LEADER programmist, MTÜ Partnerid tegevusgrupist.

Andres Kõiv: ettevõtjatele tuleb anda rohkem teavet

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul tuleb anda senisest enam teavet nii Eesti maksukeskkonna kui Võrumaa tööjõuturu kohta.

Maavanem nentis seda pärast eile Tallinnas toimunud kohtumist Taani ettevõtjatega, kellele tutvustas võimalusi tegutsemiseks Võrumaal. “On selge, et me peame info jagamiseks rohkem tööd tegema, sest küsimustest tuli selgelt välja, et meie riigi ja ettevõtluskeskkonna kohta tervikuna teatakse liiga vähe,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul lepiti kokku, et taanlased tulevad suve lõpus Võrumaale, et kohtuda ettevõtjatega ning tutvuda maakonna ja selle pakutavate võimalustega. “Näen siin suurepärast võimalust kasutada meie maakonna asukohta
väliskapitali siiatoomiseks. Võrumaa asub suhteliselt lähedal Riiale, Pihkvale, Novgorodile, Moskvale ja Tallinnale, meie asukoht on atraktiivne,” lausus maavanem.

Kohtumisel andis Kõiv ülevaate kutsehariduse ja täiendkoolituse võimalustest Võrumaal, samuti sellest, millist abi vajavad ettevõtjad tegevuse käivitamiseks ja arendamiseks. “Kagu-Eestis ja Tartus on mitu heal tasemel kutsehariduskooli, kus igal aastal lõpetab hulk noori, kes on omandanud erialased oskused ja suunduvad tööturule,” rääkis maavanem. Tema sõnul saame koostööpartnerina olla teiste riikide ettevõtjatele abimeheks ja nii tuua kasu ka Võrumaa inimestele.

Puuetega laste vanemad ja hooldajad said infoteatmiku

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustab täna infoteatmikku “Abiks puudega lapse perele 2012”, mis on suunatud eeskätt puuetega laste vanematele ja hooldajatele.

Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega lastele ja peredele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja erinevate puuetega laste ja peredega tegelevate organisatsioonide kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda nende ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja teatmiku koostaja Külli Urbi sõnul on puudega lapse ja tema pere toetussüsteem nagu pusle, mille taustapildiks on laps oma vajadustega. Sellise keeruka süsteemi haaramine kriisiolukorras on tõeline väljakutse, võttes vanematelt palju jõudu ja aega. “Selleks, et keerulisel teenuste- toetuste maastikul paremini orienteeruda, oleme sellesse teatmikku koondanud informatsioonipuudega lastele ning nende peredele mõeldud riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest,” märkis Urb.

Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos. Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehel: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 24 000 puudega inimese, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Sõmerpalu õpilased laagerdasid Sulbis

30. ja 31. mail toimus taaskord traditsiooniline Sõmerpalu põhikooli looduslaager Sulbis, millest võtsid osa 5. – 9. klassi õpilased. Päevad möödusid kiirelt ja lõbusalt.

Esimese päeva hommikul oli meil külas robotiteater, mille eesmärgiks oli tutvustada LEGO MINDSTORMS platvormi ning anda kõigile võimalus robotitega tutvuda ning end arendada. Seejärel nägime robotiteatrit Lego muinasjutt. Lisaks tutvustati meie robotiparki, kuhu kuulusid sellised vahvad tegelased nagu skorpionid, tont, memm, Kalev, Olev ja Sulev ning dinosaurus PLEO ja tantsiv robotimees Nao. Robootika töötoas oli väga huvitav, sest sai tundma õppida robotite ehitust ja programmeerida neid liikuma.

Peale seda saime kõik vibu lasta meie kooli vilistlase Ragnar Raagi juhendamisel. Enamasti lasti ikka märgist mööda, kuid paaril õpilasel õnnestus nool ka kümnesse sihtida. Õhtupoolikul toimus orienteerumisvõistlus ja kanuumatk Võhandu jõel, mis oli meile täiesti tasuta. Pärast matka oli võimalus saunas käia ning mõned julgemad käisid ka jões ujumas. Õhtul esinesid kõik võistkonnad oma kavadega teemal „Ürgajast kosmoseni.“ Sel aastal võtsid esinemisest osa KÕIK võistkonnad, eriti üllatasid poisid toredate luuletuste ja tantsudega. Enne öörahu toimus väike disko.

Teisel päeva hommikul uurisime jõeelustikku ja tutvusime Roosu talu tegemistega. Loovust saime rakendada kivide värvimisel: iga võistkond pidi mõtlema ühe teema ning selle kivide peale joonistama. Oli ka käepaelade punumine – kõik said endale lõbusas mustris käepaela. Peale seda tuli meile rääkima oma tööst Rõuge vabatahtlik päästeametist ja jahimees Toomas Kaun. Lõpuks oli parimate autasustamine. Sel aastal tuli võitjaks võistkond „Kiskjad sääsed 19. sajandist“, koosseisus Kristel Nõmmik, Karoliine Palok, Merit Väits, Eva- Lisa Ehte, Annaliisa Kinna ja Gerhard Mandli.

Kaks laagripäeva olid väga sisutihedad, täis huvitavaid ja lõbusaid tegevusi! Fotosid saab vaadata siit.

Artikli kirjutasid 7. klassi õpilased Karoliine Palok ja Kristel Nõmmik

Noarootsi kepikõnnimaraton ootab kõndijaid

Järjekorras juba teine Noarootsi kepikõnnimaraton saab alguse pühapäeval, 29. juulil Roosta Puhkekülas, kui kell 11.00 antakse maratonile start.

Korraldajate sõnul on täismaratoni ehk 42,2 kilomeetri läbimine kindlasti enese proovilepanek, kuid samas jõukohane pea igale aktiivsele inimesele. Samuti ei nõua kepikõnnimaratonil osalemine erilisi võimeid ega oskusi nagu jooksumaraton või paljud teised spordialad. Kes aga siiski veel täispikka maratoni kõndida ei julge, saab valida poolmaratoni ja 10-kilomeetrise raja vahel. Igaüks saab distantsi läbida endale sobivas tempos, kuna rajad on tähistatud ja seega äraeksimist ei ole karta. Maraton toimub Noarootsi poolsaare kaunite männimetsade vahel kruusa- ja metsateedel, mis sobivad kepikõnniks lihtsalt ideaalselt.

Korraldajad väidavad, et koos kõndides saab nautida üksteise seltskonda ja Noarootsi kaunist loodust ning tunda rõõmu värskes õhtus liikumisest. Pärast raja läbimist saavad kõik osalejad keha kinnitada ning Roosta Puhkeküla peamaja saunakompleksis lõõgastuda.

Soovi korral on võimalik laenutada ka kepikõnnikeppe. Laenutus maksab kaks eurot ning soovist palutakse eelnevalt teada anda aadressil elamusretked@firmasport.ee. Mida varem, seda parem, sest käimiskeppe on piiratud koguses – viimasel minutil tahtjatele ei pruugi enam jätkuda.

Kuni juuni lõpuni saab maratonile registreerida soodushinnaga, rohkem infot: www.elamusretked.ee

Viljandis algavad XXI hansapäevad

Täna kell 21.00 algab Viljandi kesklinnas Rubiini platsil XXI hansapäevade avatseremoonia. Seasaare Näitemängu Selts demonstreerib, kuidas kauplemisest suurimat kasu lõigata, ja antakse kätte Viljandi ettevõtlusauhinnad, teavitas Viljandi linnavalitsus.

Seejärel liigub lõbus hansarongkäik mööda Tartu tänavat alla järve äärde avakontserdile, mis kannab nime „Järve saladus“. Saladuses on palju põnevaid osalejaid: ansambel Bombillaz, Drumlab, Päär Pärenson, Von Krahli Teatri “Noor veri” ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsutudengid. Maagilisust lisavad tuleshow ja Valge Naine.

Viljandi linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti kultuuri ja noorsootöö spetsialist Ivi Lillepuu ütles, et laupäevane ja pühapäevane hansamelu sisaldab palju kontserte ja õpitubasid. „Viljandi vanalinna tänavatel on hansalaat, kus kaubeldakse sepistega, punutiste, ehete, puidust suveniiride ja köögitarvetega, aiamööbli, naha-, tekstiili-, lina-, villa-, klaas- ja savitoodetega. Tänapäevasemat kaupa tutvustab Mulgi Mess Vabaduse platsil,” selgitas Ivi Lillepuu.

Kolme päeva jooksul taaselustuvad Viljandis X–XIV sajandi teod ja toimetused Elava Ajaloo Laagris raekoja pargis. Huvilistel on võimalik läbi ajastukohaste tegevuste, toidu, muusika, rõivaste ja kombestiku tutvuda selle ajalooperioodi eripäraga. Loe edasi: Viljandis algavad XXI hansapäevad

Kolleegid tänasid lahkuvat direktorit

Misso kooli õpetajad pidasid sügavalt ülekohtuseks vallavolikogu otsust vähendada kooli direktori töökoormust ja kirjutasid lahkuvale kooli direktorile Ere Käisile avaliku tänukirja. Avaldame Misso valla lehes ilmunud tänukirja muutmata kujul.

Lp Ere!

Võtsime endale voli ja teeme kokkuvõtte Sinu töödest ja tegemistest Misso Koolis. Oma tagasihoidlikkuse tõttu ei teeks Sa seda sellises vormis kunagi. Olles pedagoogidena Sinust mitte vähem nõudlikud, ei jäägi meil muud üle, kui ise otsad kokku viia. Alustame tulemustest kooli arendamisel:

• Keskkonnakaitse õppesuund gümnaasiumiastmes.
• Uue koolimaja valmimine ja sisustamine.
• Kooli ümberkorraldamise eestvedamine gümnaasiumist lasteaed-põhikooliks
• Õpilaskodu ümberkorraldamine sotsiaalsete probleemidega laste kool-õpilaskoduks.
• Aktiivne osalemine Setomaa majandusõppe projektides.
• Õpilaskodu arendamine– töötajate ja õpilaste leidmine, maja remontimise korraldamine.
• Eraldi toome välja kõige eelnevaga kaasneva väga suure paberi- ning organiseerimistöö.

Arendamine ei jäänud niisama vehklemiseks ega suurte sõnade tegemiseks. Sellega kaasnesid meie väikese kooli õpilaste üha paranenud riigieksamite, olümpiaadide, lauluvõistluste ning pidude, õpilasfirmade laatade tulemused. Me kõik rõõmustasime, kui õpilaskodu lapsed taas normaalse elu leidsid. Ere, Sa võid vastu vaielda, aga meie tulemused paistsid ja paistavad välja ka võrdluses palju suuremate koolidega.

Loomulikult oli nende tulemuste saavutamiseks tarvis koostööd õpilastega, lastevanematega, õpetajatega, ka teiste koolijuhtidega. Sa suutsid seda. Tänu Sinu mõistvale suhtumisele tekkis alati piisavalt vastastikust austust ja tolerantsi. Probleemid? Muidugi neid oli, aga Sinu loodud heas õhkkonnas leiti neile ikka lahendused. Meie koolis pole sagedasi kaadrivahetusi. Paljud töötajad, kes on pidanud lahkuma järjest väheneva töökoormuse tõttu, tulevad meid ikka vaatama. Tuntakse siirast huvi: „Kuidas läheb, kas lapsi jätkub?“

Seetõttu peame sügavalt ebaõiglaseks ja ülekohtuseks vallavolikogu otsust kooli direktori koormuse muutmise kohta, eriti sellega kaasnenud põhjendusi. Sa ei pidanud võimalikuks jätkata ning me mõistame Sinu otsust. Ere, täname Sind kõige eest, mida oled Misso Kooli heaks teinud. Aitäh!

Misso vallavanema Urmas Peegli põhjendust kooli direktori töökoormuse vähendamise kohta saab lugeda siit.

Otepääle tulevad kokku kudujad

10. juuni keskpäeval oodatakse kõiki kudumishuvilisi Otepää Kultuurimaja terrassile, et tähistada üheskoos kudujate päeva.

World Wide Knit In Public Day ehk ülemaailmne koos kudumise päev on suurim kudujate üritus maailmas, mis algatati 2005.aastal, et tekitada säde ja süüdata tuli käsitööd armastavate inimeste südames. 9.-17. juunini tuuakse kõigis maailmajagudes toas „kopitanud“ kudujad värske õhu kätte, et kõigile näidata oma osavaid näppe ja ilusaid asju, üheskoos pikniku pidada ja lõbusalt aega veeta.

Otepääl korraldab kudujate päeva MTÜ Karukäpp. „Ka meie üritusele on oodatud kõik, nii osavad kudujad kui ka alustada soovijad, võib tulla poolelioleva tööga või siis hoopis alustada uut tööd (õpetust saab kohapeal), tutvustada teistele põnevaid mustreid või tehnikaid, müüa või ära anda omale kasutuid lõngu-vardaid,“ rääkis MTÜ Karukäpp juhatuse liige Mari Mõttus. Oodatud on nii üksikkudujad kui ka teised kudujate rühmitused.

Info edastas Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht.

Kaarel Karmi talus peetakse hullumaja suvepäevi

Homme esietendub Kaarel Karmi talus Rakvere Teatri suvelavastus „Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel“, mille lavastajaks on Urmas Vadi.

Etenduva loo keskmes on psühhiaater Johannes, kes otsustab jätta olmelise argielu ja kõik sellega seonduva, et alustada paksu metsa rüpes asuvas mahajäetud majas oma erapraksisega. Johannese erakuplaan aga rikutakse tema loomeinimestest sõprade poolt, kes tema patsientideks trügivad. Kõigest sellest areneb eksperimenteeriv inimkooslus, läbi mille võib lavastuses kogeda tugevat kultuuriloolist samastust 70-te teatriuuendajate kui kaasaega puudutavate
paradokside ja hingehädadega.

Lavastaja Urmas Vadi sõnul on lavastuse toimumispaik “Hullumaja suvepäevade” puhul märksa olulisem kui mõne teise lavastuse puhul. “Kogu see paik, see mets ja loodus, mis meie lavastuse juures on oluline, on seal jõuliselt olemas, ja metsa sees ka üks küün, mida üks psühhiaater ja kõik teised selles loos vajavad.,” rääkis Vadi.

Vaino Vahingu kiri Urmas Vadile 10. veebruaril 2006 pärast näidendi lugemist: Hommikust! Minu arvates hea kontsentraat tolleaegsest teatritegemisest. Ja see mängiva inimese kontseptsioon on huvitavasse kujundisse valatud. Tegelased on ära tuntavad, aga mis sellest – nii mõnigi neist on juba sealpoolsuses. Jõudu! Vaino.

Eesti saab oma Superkoka

Pärnus peetakse esmakordselt kokkade võistlus Superchef, kus Liivimaa Lihaveis ja Eesti Kulinaaria Instituut nimetavad parima koka.

Liivimaa Lihaveis ja Eesti Kulinaaria Instituut korraldavad Dimitri Demjanovi juhtimisel Pärnus Hea Toidu Festivalil Grillfest 2012 esmakordselt Eestis kokkadevahelise võistluse Superchef. 8. ja 9. juunil lähevad Pärnus vastakuti kaks kokka oma meeskondadega. Nende ülesandeks on valmistada rohumaa lihaveisest erinevaid roogasid. Täpsemalt tuleb võistkondadel, mida juhivad Tartu restoranide Meat Market ja Truffe peakokk Joel Ostrat ja Pärnu restorani Strand peakokk Lauri Erm kahel päeval pakkuda kolmest roast koosnevat menüüd. Menüü peab sisaldama eelrooga, pearooga ja magustoitu.

Eesti Kulinaaria Instituudi esindaja Dimitri Demjanovi sõnul nõuab reaalne majandus uusi rõhuasetusi ka köögis ja nii on Superchefi formaadi mõte „tee valmis ja müü maha“. Tiitli saab kokk, kes lisaks toiduvalmistamise oskustele on hea
müügi- ja majandusmees, kes oskab kalkuleerida parima müügihinna ja panema ostjaid enda poolt hääletama otseses mõttes nende suu läbi. “Võidab see, kes rohkem müüb,” tõdes Demjanov.

Liivimaa Lihaveise juhatuse liige Katrin Noorkõiv ütles, et Veiseliha populaarsus Eestis on tõusuteel, selle läbimüük kasvab iga-aastaselt 50%. “Võib öelda, et veiseliha on eestlasele uudne, senine tähelepanu on olnud teenimatult keskendunud sealihale. Teadlikke tarbijaid oleme aastatega edukalt pööranud „veiselihausku“, osatakse hinnata küllastunud rasvadeta ja mineraale sisaldava rohumaa veiseliha tervislikkust ja päritolu Eesti karjamaadelt,” märkis Noorkõiv.

Žürii kuulutab Superchef 2012 võitja välja laupäeva, 9. juuni õhtupoolikul. Võistlust hindab žürii järgnevate kriteeriumite alustel: toidu maitse, serveerimisoskus ja suhtlemisoskus, töökorraldus ja hügieen, läbimüüdud kogused Hea Toidu Festivalil kahe päeva jooksul.

Loosimisele läheb õhtusöök Aapo Ilvesega

Kõikide Räpina Hea kodu päevadest osavõtnute vahel loositakse välja rikkalik kolmekäiguline õhtusöök Aapo Ilvesega Räpina Hotelli Kiudoski Restoraanis.

Kiudoski Restoraani hubases 1930ndate aastate interjööris on ühel õnnelikul inimesel võimalus nautida koos Aapoga täiuslikku toiduelamust, muljetada maailma asjadest ja uurida sõnameistri loometegevuse kohta.

Hea kodu päevad toimuvad 8. ja 9. juunil 2012 Räpinas — Aapo Ilvese kodulinnas. Luuletajaga õhtusöögielamuse võitmiseks tuleb 8. juunil toimuval konverentsil või 9. juunil toimuval messipäeval täita oma kontaktandmetega loosisedel ning toimetada see loosikasti. Samas selgitatakse loosi teel välja üks õnnelik, kes saab kokkulepitaval ajal meeldejääva õhtusöögielamuse osaliseks.

Räpina Hea kodu päevadega saad tutvuda siin.