Autor: Maris Lestberg

TLÜ Studia Generlia avalik loeng: kuidas lugeda loodust?

Tallinna Ülikooli teadusaasta saadik ning Ökoloogia Instituudi vanemteadur Mihkel Kangur peab neljapäeval, 9. veebruaril algusega kell 14 Studia Generalia avaliku loengu paleograafiast kui tööriistast looduse mälestuste uurimiseks. Loeng toimub Tallinna Ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, Mare hoone, ruum M-648).

„Veebruari tähistatakse üle-eestilisel teadusaastal maateaduste kuuna, sellest tulenevalt kõnelen oma loengus valdkonnast, millega Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on tegeletud juba mitmeid aastaid. Paleogeograafia on pea sama lai mõiste nagu geograafiagi, eesliides „paleo” näitab aga, et loeng keskendub peamiselt ajajärkudele, mille kohta meil puuduvad kirjalikud arhiivimaterjalid, kuid mille jooksul toimunud protsessid mõjutavad meid tänini,” tutvustab oma loengu temaatikat Mihkel Kangur ise.

„Kõik loodusnähtused ja protsessid, sh ka inimtegevus, on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende lahterdamine või kitsaste piiride etteseadmine viib paratamatult lihtsustamiseni ja naiivsete ettekujutuste tekkimiseni. Samas on lihtsustamine ja protsesside erinevate järkude eristamine sageli vajalik, kuna see võimaldab protsessidest endist paremini aru saada. Geograafia on oma algsest tähendusest ehk Maa kirjeldamisest arenenud omamoodi interdistsiplinaarseks superteaduseks, mis kirjeldab Maal toimuvaid kompleksseid protsesse ajas ja ruumis ning üritab leida seoseid erinevate fenomenide vahel. Mõningatest saavutustest ja  tähelepanekutest oma Studia Generalia ettekandes juttu teengi,” jätkab Kangur.

Mihkel Kangur on hariduselt geoökoloog ning tema uurimissuunad on seotud paleogeograafilise informatsiooni kujunemise teooriaga. Kangur on alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor, 2010. aastal valiti ta ka Eesti Geograafia Seltsi presidendiks.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sari on üle-eestilise Teadusaasta sündmus. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt  ww.tlu.ee/teadusaasta või http://www.miks.ee/.

Sellel pühapäeval saab alguse uus Tartu Maratoni traditsioon

Pühapäeval, 12. veebruaril antakse Otepääl kell 9 stardipauk uuele Klubi Tartu Maraton loodud võistkondlikule suusasõidule – 1. Tartu Teatemaratonile.

Teatemaratoni näol on tegemist Eestis esmakordselt korraldatava neljaliikmeliste võistkondade suusasõiduga, kus igal  meeskonnaliikmel tuleb läbida üks etapp 63 km pikkusest kogudistantsist. Analoogselt Tartu Maratoni põhisõiduga kulgeb ka  teatevõistluse rada marsruudil Otepää-Matu-Ande-Kuutse-Palu-Hellenurme-Elva. Kõik neli etappi on erinevate raskusastmetega ning pikkusega vahemikus 12-20 km.

Üks võistluse ellukutsujatest, Madis Lepajõe, kes on osalenud 2004. aastal 1. Vasaloppeti Teatemaratonil, sõnab, et ühise seltskonnaga rajale minnes saab kogeda tugevat meeskonnavaimu ning positiivset emotsionaalset laengut: „Teatevõistlus on võimalus teha midagi vahvat ja meeleolukat ning tegemist ei pea ilmtingimata olema võistlusega, maraton on siiski rõõm.“41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk on kindel, et antud üritusest saab traditsioon, mis iga-aastase Tartu Maratoniga kaasas hakkab käima. “Teatemaraton on vahva võimalus kõikidele kollektiividele, sõpruskondadele ning peredele ühiselt suusad alla panna ning meeskondlikult suusavõistlusel osaleda. Öeldakse, et jagatud rõõm on topelt rõõm, Tartu Teatemaraton on selle tõestuseks.“

7. veebruari seisuga on 1. Tartu Teatemaratoni starti tulemas üle 60 vahva meeskonna. Interneti teel registreerimine kestab kuni 10.02.2012 kell 17.00, Klubi Tartu Maraton büroos kuni 11.02.2012 kell 17.00.

Maratonirõõmu ning elamusi saab koguda ka veel samal päeval toimuval Avatud Raja sõidul, Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõidul ning täpselt nädal hiljem, 19. veebruaril Tartu Maratoni põhipäeval. Päev enne, 18. veebruaril toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis 41. Tartu Maratoni tasuta lastesõidud.

19. veebruaril on ka kõikidel tubastel maratonifännidel võimalus suusatajatele kaasa elada – kell 8.30 algab ETV-s maratoni  otseülekanne ja õhtul kell 19.45 võetakse 41. Tartu Maraton kokku ETV2 erisaates. Rohkem infot Teatemaratoni ning teiste Tartu Maratoni ürituste kohta leiab aadressilt http://www.tartumaraton.ee.

Küsimused 12.02 päeva kohta palume saata e-postile press@tartumaraton.ee.

Tantsuõhtu Luunjas

Sel laupäeval, 11. veebruaril 2012 algusega kell 19 on kõik tantsuhuvilised oodatud Luunja Kultuurimajja tantsima.

Toimub:
XXXVI Emajõe Talimängude 2012 Luunja Spordipidu
Esineb: Nancy
Vaheaegadel tantsumuusika ja rahvalikud seltskonnatantsud!
DJ Oma Poiss (Eesti disko)

Pilet:
Talimängudel osalenutele TASUTA
Täispilet 4 €
Üliõplased ja pensionärid 2 €

Info tel 515 2776 ja 5331 0902
http://www.kultuurimaja.luunja.ee/

Valga Soo tänava uisuväljak on avatud

Hokiklubi Lions eestvedamisel rajatud Soo tänava uisuväljak on huvilistele avatud iga päev kuni kella 21ni. Väljak on hõivatud hokiklubi treeninguteks teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19-21 ning laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-15. Väljak on õhtuti valgustatud ning jääb huvilistele avatuks talihooaja lõpuni. Jääl viibides arvesta palun teiste uisuväljaku kasutajatega.
Uisuväljaku kasutaja on varaliselt vastutav igasuguse teistele külastajatele või uisuväljaku varale tekitatud kahju eest.
Uisuväljaku haldajad ei kanna vastutust:
  • uisuväljakul viibivate külastajate tervise või juhtunud õnnetuste eest;
  • külastajate varalise kahju eest uisuväljakul.
Keelatud on:
  • suitsetada uisuväljakul ja uisuväljaku vahetus läheduses;
  • viibida uisuväljakul ebakaines olekus, tuua uisuväljakule alkohoolseid jooke ja neid tarvitada;
  • uisutada ebakaines olekus;
  • tuua kaasa toitu ja jooke;
  • minna jääle kelkudega, ilma uiskudeta ja hokitreeningu ajal;
  • lõhkuda jääd toksides uiskude või muude esemetega auke, pilduda jääle esemeid, kallata vedelikke või puistata puisteaineid;
  • tuua uisuväljakule koduloomi;
  • istuda piirdel.

Lisainfo SA Valga Sport, tel 766 1725.

Suurperedel on võimalus Tartu Maratonil tasuta kaasa lüüa

Klubi Tartu Maraton pakub suurperedele võimalust osaleda 41. Tartu Maratonil tasuta. Maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ning distantside pikkused on 63 ja 31 kilomeetrit. Et peredel suusavarustuste puudumise tõttu osalemata ei jääks, tuleb appi Eesti Suusaliidu Suusabuss, kes pakub võimalust tasuta suuski laenutada.

“Kahjuks ei ole meie võimuses pakkuda suurperedele tasuta transporti oma kodust maratonile ja tagasi,” selgitas  MTÜ Klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Greete Kempel. “Transpordi osas on ainuke, millega meie saame aidata, Tartust Otepääle starti ja finišist tagasi Tartusse või Otepääle sõitev spetsiaalne maratonibuss, mille piletikulu võtab Klubi Tartu Maraton enda kanda.”

Siinkohal kutsub MTÜ Klubi Tartu Maraton üles ka kohalikke omavalitsusi, leidmaks võimalus oma piirkonna suurperede transpordi korraldamiseks. Kuna Suusabussi suusakomplektide varud on piiratud, siis palutakse huvilistel suusasoovist juba varakult teada anda, kuidmitte hiljem kui 10. veebruaril 2012.

Maratonile tasuta registreerimise viimane kuupäev on 13.02.2012, ühtlasi palutakse ära märkida transpordisoov maratonibussiga suunal Tartu-Otepää-Tartu.

Suurpere all mõistetakse siinkohal peret, kus on kasvamas vähemalt kuus alaealist last.

Täpsem info: www.tartumaraton.ee

Jõgeval algavad salsa ja bachata paaristantsutrennid algajatele

Vürtsikas SALSA ja sensuaalne BACHATA – kaks väga atraktiivset ja kogu maailmas armastatud tantsu jõuavad käesoleval hooajal paljudesse Eestimaa linnadesse.

Teisipäeval, 7. veebruaril 2012 kell 18
Jõgeva spordikeskus Virtus
Üksiktrenn 5 €
Kuutasu korraga tasudes 4 € kord

Salsa ja bachata kuuluvad Ladina-Ameerika tantsude hulka. Oma populaarsuse tõttu on need tänaseks laialt levinud üle maailma ning salsast on kujunenud moetants, mida tantsib juba ka paar tuhat eestlast. Eestis on võimalik hetkel regulaarselt salsat tantsida küll vaid pealinnas, seda lausa 4-5 õhtul nädalas (www.salsaparty.ee), kuid regulaarsed salsatreeningud toimuvad juba ka teistes suuremates linnades nagu Tartu, Paide ja Viljandi ning tantsivate inimeste arv aina kasvab.Plaanis on hakata korraldama tantsuõhtuid ka kesk-eesti piirkonnas vähemalt korra kuus,kus erinevate linnade salsatajad saaksid ühisele tantsupõrandale koguneda.

Kursusele osalema on oodatud kõik tantsusõbrad olenemata vanusest ja varasemast  tantsukogemusest! Tundi alustame tantsuvilumust arendava soolo-osaga, kus lahedate lõunamaiste rütmide saatel harjutame põhisamme ning pöördeid. Kõike seda läheb vaja selleks, et paaritöö sujuks järgneva tunni jooksul ladusamalt. Tunni teises osas keskendume partnerite vahelisele koostööle. Kogenud õpetaja käe all saavad õpilased teada, millised nõksud on vajalikud, et mehed õpiksid kiiresti partnerit juhtima ning naistest saaks osavad järgijad. Paari-kolme tunni järel saavad kõik osalejad kindlasti oma oskustest juba ka rõõmu tunda!

Tule ja naudi mõnusat muusikat, kirglikku tantsu ja lõbusat seltskonda!
Registreeru tantsule: tel 522 9202, diana@bailador.ee
Lisainfo: www.bailador.ee

Tulla võib nii üksi kui kaaslasega, tunnis vahetame partnereid!

Masintikandikursuse tasuta tutvustus Haapsalus

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17.30-20.00 toimub Siiri Reimanni juhendamisel Haapsalu Rahvaülikooli kursuse “Vanast – uus tikkimismasina abiga” TASUTA 3 tunnine tutvustus. Käsitöökursuse toimumise koht on Haapsalu Gümnaasium, I korrus, Kuuse 1.

Sa ei pea oskama hästi õmmelda – masin teeb selle sinu eest ära.
Sa ei pea vanast uut tegema – võid võtta täiesti uue liniku, koti, mantli või jaki.
Sa ei pea oskama mustreid välja mõelda – arvuti aitab sulle valida sobiva mustri ja sina saad seda endale veelgi meelepärasemaks muuta.

Sa ei tea, millest sa ilma jääd, kui sa uudistama ei tule!

Vaata meie kursuste pakkumisi: www.hru.ee. Tikkimiskursuse info on käsitöö rubriigis.
Liituda saab ka kõigi teiste kursustega! Küsi infot tel 473 7056, info@hru.ee.

Lääne-Eesti maakonnad lahkasid tuuleparkide tulevikku

Läinud kolmapäeval Pärnu Kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest. Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.

Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid u 2000 ha ulatuses, Pärnumaal on selliseid alasid u 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem. “Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis Peetersoo.

Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.

Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut.

Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste. Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta. “Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis Peetersoo.

Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.

Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavusse kevadesse.

Käina kooliteater esineb doonorluse festivalil

Sel pühapäeval, 5. veebruaril jätkub teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“. Draamateatri väikese saali lavalaudadel astuvad omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast.

Teatrifestivali eesmärk on tutvustada veredoonorlust, panna noori mõtlema selle olulise eluvaldkonna üle ning julgustada neid lavalises vormis oma ideid ja nägemust teistega jagama.

„Meie esimene teatrifestival mullu veebruaris andis nii meile kui võistlejatele väga positiivse kogemuse. Nägime lavalaudadel palju lennukaid ideid ja leidlikke lahendusi ning pingerida oli tõeliselt raske teha,“ kiitis festivali korraldaja ja verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

„Tänavune festival jääb sedapuhku viimaseks, sest peale tulevad uued ideed ja põnevad projektid. Soovime noortele pakkuda uusi võimalusi meiega kaasa mõtlemiseks ja väljakutsetes osalemiseks,“ lisas Lomp.

Võistlustulle astuvad kuus kooliteatrit. Käinast gümnaasiumi trupp esitab “Kiviaja muinasjutt”.  Käina kooliteater osales festivalil ka mullu. Festivali parimad selgitab välja žürii, kelle koosseisu kuuluvad näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.

Rahvusvaheline fotokonkurss koolinoortele

Harku valla noorsootöökeskus ootab koolinoori osalema rahvusvahelisele fotokonkursile NEED HETKED VÄÄRIVAD JÄÄDVUSTAMIST – huvitavad inimesed, erinevad olukorrad, põnevad sündmused, meeldejäävad hetked, looduspildid – kõik see, mis tundub sinu jaoks eriline!

Konkursil osalevad  ka Bulgaaria ja Soome noored.

Tingimused:

  • koolinoor I – XII klassini;
  • kuni 3 fotot;
  • fotode juurde märgi:  nimi, vanus, kool, klass, telefon ja töö pealkiri;
  • fotode juurde lühike selgitus, miks jäädvustasid just selle sündmuse;
  • fotod paberkandjal, formaat  A4;
  • võistlustööd peavad olema autori enda pildistatud;
  • ootame ehedaid, arvutis töötlemata fotosid (v.a. punased silmad);
  • fotod saata aadressil:

Tabasalu Noortekeskus
Teenuste 2, Tabasalu
Harku vald, Harjumaa  76901

  • fotod võib ise tuua noortekeskusesse;
  • ootame võistlustöid kuni 12. märtsini 2012.

Valitud võistlustööd näitusel Tabasalu raamatukogu fuajees 26.03.- 24.04.2012!

Hindamine:

  • I – III klass; IV – VI klass; VII – IX klass ja X – XII klass;
  • žürii valib igas vanuserühmas välja 2 parimat tööd;
  • kõikide vanuserühmade seast valitakse välja üks peapreemia saaja;
  • publiku lemmiku tunnustamine.

Autasustamistseremoonia toimub Tabasalu raamatukogu fuajees teisipäeval, 10. aprillil kell 16.

Valgevene duo GURZUF annab Võrus kontserdi

Tuline Valgevene duo GURZUF – akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalessky annavad kontserdi neljapäeval, 2. veebruaril 2012 kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Veebruari esimestel päevadel viibib Eestis kirglikku ja eksperimentaalset akordionimuusikat viljelev Valgevene duo Gurzuf. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ansambel esineb kontsertide ja töötubadega Tallinnas, Võrus, Tormas ja Tartus.

Minskist pärit duo seob oma muusikas nii jazz`i, pungi, hip-hop`i kui post-rock`i elemente, laiendades akordioni kasutamise võimalusi läbi sämplingute ja elektrooniliste efektide. Ansambel esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Šveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmelpool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.

Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme. Gurzufi esimene tunnustust pälvinud album lindistati 2007. aastal Mosfilmi stuudios, see tuli välja 2009 ning kandis nime “Non-existent-movie”. 2006. aastal Valgevene muusikaauhindade jagamisel tunnustati Gurzufi kui “Aasta läbimurdja” ja “Aasta professionaalseim artist”. Gurzuf esindas Valgevenet Londonis toimunud võistlusel “Global Battle of the Bands” 2007. aastal ja on sellest hetkest alates andnud arvukaid kontserte Hollandis, Austrias, Sveitsis, Portugalis, Ukrainas ja mitmel pool mujal Euroopas nii väiksemates klubides kui ka juba rahvarohkematel festivalidel.

Vaata ja kuula Gurzufi:

http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related 
http://www.youtube.com/watch?v=qMW82ne9MXs&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=JOHFdpHuCEs&feature=related

Piletid hinnaga 5 EUR ja 4 EUR eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Paide Linnavalitsus ootab kandidaate andeka lapse stipendiumile

Paide linnavalitsus ootab kuni 6. veebruarini 2012 ettepanekuid heategevusliku sihtkapitali „Andekas laps“ 2011. aasta stipendiaatide kohta ning kutsub inimesi üles annetuste näol sihtkapitali tegevust toetama.

Ettepanekuid toetuse saamiseks võivad teha kõik inimesed, asutused, ühingud, organisatsioonid ja äriühingud, esitades vabas vormis avalduse ning kandidaadi iseloomustuse.

Paide teeneka maleõpetaja Hillar Hanssoo pärandvara põhjal asutatud sihtkapitali eesmärk on toetada Paide linnas elavaid andekaid lapsi saavutuste ja tulemusliku tegevuse eest. Nõukogu poolt läbivaadatud ja linnavalitsuse poolt kinnitatud toetused antakse üle 24 . veebruaril Eesti Vabariigi  aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Paide Raekojas.

Ettepanekuid stipendiaatide osas saab teha 6. veebruarini kirjalikult Paide linnavalitsusse Pärnu tn 3 märksõnaga „Andekas laps“ ning samuti välkpostitsi paide@paide.ee .

Esimesed preemiad Paide linna andekatele lastele maksti sihtkapitalist välja 2004. aastal. Sihtkapitali on aastate jooksul raha annetanud paljud linlased ning siinsed ettevõtted. Sihtkapitali arveldusarve SEB Pangas on 10030228771016.

Muinasjutud Sännas

19. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu.

Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat.

Nii kaua kui on elanud inimene, on elanud temas ka huvi ja armastus lugude vastu. Tänapäeval vestavad lugusid raadio, televiisor, ajalehed, raamatud ja internetiavarused. Ennemuiste tõid lugusid inimesteni jutuvestjad. Lugusid, põnevaid lugusid, neid, mis puudutavad meis uinunud tundeid…

…selleks ongi olemas (muinas)jutuvestja, kelle tänulikeks kuulajateks on inimesed igas vanuseastmes!

Lood viivad kuulajaid kaugete aegade Eestisse, Skandinaaviasse, Iirimaale või kaugemalegi maailma. Iga lugu kannab endaga õpetust eluks kaugetest aegadest.

Esinejate poolt loodav soe atmosfäär ja kaasahaarav muusika aitab olla rohkem avatud ja tabada jutustatavate lugude mõtet.Kuigi enamasti on muinasjutuvestja lemmikpublikuks esimesed kooliklassid või noored, kellel veri vemmeldamas sees, siis muinasjutuvestmise žanr ei ole ainult noortele, see sobib väga hästi kõigile täisealistelegi, kes ongi valdavalt avalikemuinasjutuvestmiste tavaliseks publikuks.

Kui soovid vaheldust, muutust või täiendust talvistesse pakasest paukuvatesse lühikestesse päevadesse, siis võid edasi piiluda, mida Elu toob…

Muinasjutuvestmise õhtu on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale.

Kirjandusõhtut toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm

Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

 

Rõuge jääväljak on avatud

Rõuge jääväljak on avatud! Kohapeal on olemas ka treener ning uiskude laenutus. Teisipäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval teostatakse jää hooldust. Uiskude laenutamine esmaspäeval ja kolmapäeval spordihoone keldrikorrusel 1 tund = 1 euro. Jääväljaku kasutamine tasuta.Väljaku ajad:

Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hoki treening

Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää
14.00 – 16.00 Hoki treening

Jääväljaku infotelefonid: Jaak Pächter – 506 5450; Toomas Raju – 510 4900.
Uiskude laenutamine: Aivar Heitur – 5332 1687.
Uiskude teritamine: Kaidur Kahu – 513 8773.

NB! Palutakse jälgida jääväljaku infosilte. Kui on väljas tahvel kirjaga “Jääle minek keelatud”, siis tuleb ka seda järgida!

Hewlett Packard toetab SOS Lasteküla sülearvutite ja printeriga

HP Eesti esindus toetab kolmandat korda SOS Lasteküla, seekord sülearvutite ja suurema grupitöö printeriga SOS Lasteküla Eesti keskkontorile. Igal aastal on HP kaasanud projekti ka Microsoft Eesti, kes on aidanud tarkvaralitsentsidega ning Elioni (endise Microlinki), kes on aidanud seadmete ülespanekul.

„Oleme toetanud SOS Lasteküla kolm aastat järjest, kasutades oma jõulupeo ja –kinkide eelarvet ehk kaudselt on toetajateks ka meie kliendid ning koostööpartnerid,” ütles HP Eesti esinduse juht Mart Engelbrecht. „Meil on Eestis hästi läinud ning seetõttu otsustasime toetada neid, kes kõige rohkem tähelepanu ja aitamist vajavad – vanemateta lapsed,” lisas Engelbrecht.

„HP kui globaalne Ameerika ettevõte hoolib keskkonnast, kus tegutsetakse. Otsisime partnerit kellel oleks visioon pikema aja peale, et saaksime selle toetuse muuta iga-aastaseks. SOS Lasteküla valisime seetõttu, et neil on organisatsioonina selge eesmärk,” selgitas Engelbrecht.

SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro: „Usun, et ka Eesti heategevusse on saabunud ajad, kus toetatakse partnereid, kellega tahetakse teha pikemaajalist koostööd. HP on meid aidanud kõige paremal moel, ta on varakult meie vajadused välja selgitanud ning soovitu täpselt ka kohale toimetanud. HP toetusest võidavad meie lapsed ja SOS Lasteküla organisatsioon. Vaatamata sellele, et arvutid on osa meie igapäevaelust, jääksid need ilma toetajateta meile vajalikus mahus kättesaamatuks.“

HP Eesti toetas esimesel korral Keila Lasteküla algklassi arvutiklassi sisustusega, teisel korral SOS Eesti keskkontori serveri ja töökoha arvutitega. Hewlett-Packard loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut.

Haanjamaal peetakse Piksepüha

Piksepühä pidämine Haanihn puulpäävä, 4. veebruaril.

8.00 – Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga.
10.00 – Vaskna lättidõ man Piksega iihnolõva aastaga viläkasvatamisõ lepingu tegeminõ.
19.00 – Kontsert Haani rahvamajahn: Sepa Silver ja Ehina Kristiina. Päält kontserti tants Hainsoo Meelika iistvõttõhn.

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämisõ ku avvostamisõ pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisõst Võhandu jyyhn, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ni anniga meelehn pitäq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piät viil alalõ olõma. Lõpõtõdas ärq ketramine niq alostõdas kanga kudamisõga. Alostõdas lugunädäldõ lugõmist.

Rohkõmb saa tiidäq:
Noormaa Tarmo 508 7759
Vodi Kalmer 565 5088

Alustab Haanimaa Talukauba toiduring

Haanimaa Talukauba toiduring baseerub Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku projektil, mida veab juba 5 aastat Kaja Kesküla Alt-Lauri talust Rõuge vallas. Toiduvalikuga saab tutvuda www.let.ee kodulehel ja huvi korral registreeruda lehe kasutajaks ja sooritada tellimusi. Hetkel saab tellida juba osalevate talunike kaupa. Edaspidi ka Haanimaa talunike kaupa. Haanimaa toiduring toimub nüüdsest iga nädal!

Info facebookis!

Avatud on Haanimaa 2.veebruari talulavka. Talulavka on kohalike talude võimalus ise pakkuda ja saada teiste talude väärt kaupa. Esimesel korral on üleval kolme varasema pakkumiskogemusega talu tooted. Oma huvidest andke palun kahtlemata teada, mida ootate ja pakute ise!

Haanimaa tellimust saab teha laupäevast 28. jaanuarist kuni esmaspäeva 30. jaanuarini kell 24 öösel.

Eraisikute tellimused saab teha www.let.ee või tabelversioonist telli.let.ee.

JÄÄÄÄR kutsub oma 21. sünnipäevale

Unikaalne Tartu urban-folgi sound sündis 21. jaanuaril 1991. Kaante vahel on tosin helikandjat ja tublisti üle saja laulu. Jäääär on rõõmustanud sõpru suvetuuridel ja jõuluajal. Traditsiooniliselt toimub kontsert ka sünnipäeviti – külalised on sel puhul oodatud nii lavale kui saali. Jääääre legendaarsele nelikule lisaks on seekord laval tšellist ja viiuldaja (ühes hurmavas isikus) – Ann Kuut, samuti võrratu ning ‘rujaline’ Jaanus Nõgisto – mandoliinil. Jäääär õpib parasjagu hoolega Jaanuse lugusid ja vastupidi. Jaan ostis endale koguni valge klaveri, mida saab ka sünnipäevakontserdil kindlasti kuulda. Õhtu erikülaline Mari Pokinen.

Reedel, 27. jaanuaril 2012 Tallinnas Rock Cafes!

Piletiinfo Piletilevist!

Vanusepiirang 18 a.
Uksed avatakse kell 21. Ürituse kestus 5 tundi.
Fotoaparaat, kaamera – ei ole lubatud.

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rakveres ootavad seitse tänavat endale nime

Rakvere linnavalitsus otsib nimesid seitsmele tänavale ja Lilleoru tänavale rajatud bussipeatusele.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et Lilleoru tänavale rajati uus bussipeatus, sest mitmed linnakodanikud olid avaldanud soovi, et oleks võimalik Pauluse kalmistule bussiga lähemale pääseda.

“Pöördusime bussipeatuse rajamise plaaniga ka maanteeameti poole, kuid paraku ei olnud Tõrma ringtee rekonstrueerimise käigus võimalik peatust kalmistule lähemale rajada ja nii ehitasime selle ise koos kergliiklustee tegemisega välja,” kõneles abilinnapea, kelle sõnul on nüüd peatusele ka nimi vaja anda.

Lisaks ootavad nime tänav Lennuki linnaosas, mis kulgeb laste mänguväljaku ja palliplatsi vahelt Arkna tee poole, teine tänav Lennukis, mis jääb suurte elumajade taha, üks Lõuna tänava tupikust põiktänav, kolm teed Ussimäe garaažide juures ja Õli tänava raudteest põhja poole jääv osa. “Seaduse kohaselt peab tänav olema järjest läbitav, Õli tänav aga seda ei ole, sest raudtee “lõhub” tänava,” rääkis Suurkaev.

Ümber otsustati nimetada just põhjapoolne tänavaosa, sest kui oleks ümber nimetatud lõunapoolne osa, oleksid põhjapoolses osas majanumbrid ikkagi muutunud.

Ettepanekuid bussipeatuse ja tänavate nimede kohta saavad teha kõik, valiku pakutud nimede hulgast teeb linnavalitsuse nimekomisjon, lõpliku otsuse langetab aga linnavolikogu.

Allikas: Virumaa Teataja

Tänasest saavad seiklusspordi armastajad end Ace Xdreamile registreerida

Ace Xdreami 2012. aasta sarjale registreerumine sai alguse täna, 23. jaanuaril kell 12. Osavõistlused:

Pühapäev, 29. aprill – Tallinna sprint. Start on taas Vabaduse väljakult, aga rada võtab eelmisest aastast hoopis erineva suuna. Seiklus Eesti pealinnas saab olema eriline, võistluse rada avastab Tallinna varjatumaid paiku ning võistlejad saavad näha kohti, kuhu nad oma elus varem sattunud ei ole.

Laupäev-pühapäev, 2.-3. juuni – öine pikk Valga/Valka. Toimub „võitlus“ lätlaste vastu, kuna see võistlus on üheaegselt Ace Xdream sarja ja Läti xRace sarja osavõistluseks. See aga tähendab, et tegu saab olema suurima seiklusspordivõistlusega Maailma ajaloos, kus lühikesse öösse sukelduvad kokku 1100-1200 seiklejat.

Pühapäev, 29. juuli – Raplamaa, Kaerepere. Kolmas võistlus leiab aset keset kuumal Eestimaa suvel ja nii kuivaks kui eelmisel aastal võistlejad ei jää, plaanis on ka „uus“ põhiala. Raplamaa on seiklussportlastele ja orienteerujatele vähetuntud paik, kuid selle maakonna parimad pärlid saavad võistluse käigus külastatud.

Pühapäev, 2. september – Kiviõli. Sarja finaalvõistluse maastikke pole kujundanud Jumal, vaid need on inimeste kätetöö. Rajad avastavad industriaalmaastikke Kiviõli linnas, selle ümbruses ja ronida saab mägedele, mille kõrval Suur Munamägi kahvatub. Aga rajal on ka väga-väga ilusaid kohti ning A-rajal võib-olla ka Xdreami ajaloo kõige närvekõditavam köieülesanne.

Igal võistlusel on ka sel aastal kolm rada. Ekstreemne A-rada karmidele ja kangetele seiklussportlastele, kes naeratavad, kui raskeks läheb. Seikluslik B-rada visadele spordisõpradele, kes nii karmid ja kanged veel ei ole. Ning väga kerge C-rada liikumisharrastajale, kes teevad alles esimest tutvust orienteerumise ja seiklusspordiga.

Hooaja lõpupidu toimub 13. oktoobri õhtul peale Vaude Bike Xdreami lõppu.

Täpsem info!