Autor: Maris Lestberg

Tulemas on juba 40. Haanja Maraton

Laupäeval, 25. veebruaril 2012 toimuv 40. Haanja Maraton EMV pikamaasuusatamises on Estoloppeti sarja V etapp. Nagu ikka, läbitakse distantsid klassikalises sõiduviisis – pikk 43 km ja lühem 22 km.

Avatud raja sõidud mõlemal distantsil toimuvad 19. veebruaril kell 11.

Reedel, 24. veebruaril algusega kell 15.00 toimub Mini Estoloppet, vanuses kuni 12 aastat (sünd 2000. a ja hiljem).

Maratonipäeval, 25. veebruaril Haanja suusastaadionil:
Kell 11.00 – 43 km distantsi start.
Kell 11.30 – 22 km distantsi start.
Kell 11.40 – lastesõit, 500 m  (10-aastased ja nooremad, vaba sõiduviis).
Autasustamine kell 14.30.
Finiš suletakse kell 17.00.

Uuri ka infot registreerimise, osalustasude ja -tingimuste kohta!
Haanja Maratoni kava!

Estoloppet 2012 algab juba tuleval laupäeval 28. Viru Maratoniga Mõedakul.

Haanja Maratoni korraldab:
MTÜ Haanja Suusaklubi, Urmas Veeroja +372 513 5746, haanja@haanjamaraton.ee, www.haanjamaraton.ee

Flöödi- ja kitarrimuusika Haanjas

Mägedes ja merel flöödiga ja kitarril reedel, 3. veebruaril 2012 kell 19 Haanja rahvamajas.

Oksana Sinkova (flööt)
Jelena Ossipova (kitarr)

Kavas erinevate ajastute ja stiilide muusika: Ferdinando Carulli, Roberto Beaser, Laurie Randolph, Maximo Diego Pujol.

19. sajandi alguse Pariisis endale nime teinud itaallase Ferdinando Carulli muusikas on valdavad klassikaline elegants ja peen maitse, nii ka palas “Fantaasia”. Roberto Beaseri muusikale on omane rahvamuusika helikeel, eriti võib seda kuulda tema süidis “Mountains songs”. Argentina helilooja ja kitarrist Maximo Diego Pujol on üks maailma silmapaistvamatest tähtedest, kelle muusikas põimuvad Ladina-Ameerika ja Aafrika rütmid. Kõlavad argentina rahvatantsud candomberos. Kava lõpetab ameeriklanna Laurie Randolphi “The Sea Suite”, mis võimaldab nautida flöödi ja kitarri kogu kõlapaletti.

Pilet 5 € ja 4 €

Tartumaal toimub talvine tantsupidu

Tartumaa rahvatantsijaid oodatakse laupäeval, 18. veebruaril 2012 aastal Kambjasse, et maha pidada Tartumaa talvine tantsupidu.

Pidu algab rongkäiguga Kambja vallamaja juurest kell 16. Rühmad tantsivad läbisegi Kägarat liikudes ühes rodus sinka-vonka peoplatsi poole, kus moodustatakse suured, 16-paarilised ringid. Jääl ja lumel tulevad tantsimisele Oige ja vasemba, Kalamies, Papiljoni polka, Kolonntants, Mustlane, Klopandi, Kaera-Jaan, Padespann ja Perekonnavalss. Saalis esitab iga rühm ühe tantsu oma repertuaarist.

Peo kunstiline juht on Tarmo Lillo.

Lisainfo!

Haapsalus tervitatakse Hiina uusaastat tuleskulptuuri ja näidendiga

Tänavusest Haapsalu linna jõulupuust saab tuleskulptuur, millega võetakse vastu Hiina uusaasta. Sündmus leiab aset 23. jaanuaril algusega kell 18 Kastinina ja Vasikaholmi ranna vahelisel alal, kuhu kerkib ka Haapsalu Kunstikooli õpetaja Inderk Jetsi juhendamisel valminud skulptuur.

Draakon kuulub Hiinas heatahtlike müstiliste olendite hulka, kes toob kaitset ja külvab edu. Draakoni energias aastad on lasterikkad, inimesed soovivad sel perioodil abielluda, teevad karjääri või käivitavad uusi projekte. 23. jaanuaril algav Draakon kannab endas vee energiat, mis on pidevas kulgemises nagu suur lai jõgi. Selline energia on harjunud tormakalt, ettevaatusabinõusid järgimata edasi liikuma. Nüüd sõltub palju sellest kuidas inimene algavaks aastaks on end ette valmistanud.

Vesidraakoni saabumist aitab vastu võtta Haapsalu Gümnaasiumi teatritrupp “Või midagi sellist”, kes teeb etteaste Draakoniaasta teemal. Tervitussõnad ütleb Haapsalu aselinnapea Andreas Rahuvarm, põletatakse linna jõulukuusest valmistatud tuleskulptuur ja kindlasti saab kuulda, mida Vesidraakon toob just Sinule.

Üleriigiline eelkooliealiste laste kunstitööde näitus “Mina vaatan talve läbi klaasi”

Tallinna Pallipõnni lasteaiaõpetajad kutsuvad kõiki lasteaedu külastama üleriigilist lasteaedade joonistus– ja meisterdustööde näitust „Mina vaatan talve läbi klaasi“, mis on Järvakandi Kultuurihallis vaatamiseks 16. jaanuarist – 16. veebruarini 2012.a.

Näitust on võimalik külastada argipäeviti kell 9.00-16.00. Nädalavahetustel palume eelnevalt kokku leppida e-posti teel: kultuurihall@jarvakandi.ee või kultuurihalli juhataja Tiia Hansariga tel 489 4719,  5346 0195.

Kohtumiseni Järvakandis!

Otepääl toimub III Euroopa Saunamaraton

Otepää saunamaraton toimub 12.veebruaril 2012. Start antakse Pühajärve Spa & Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-13.00, finiš avatud samas kohas kuni 18.00.

Võistkond on 4-liikmeline. Kes soovib, võib võistelda üksinda! Võistkonna registreerimine toimub kohapeal, saab ka eelnevalt registreerida. Võistkonna eelregistreerimiseks saada e-mail hiljemalt 9. veebruariks aadressile saun@otepaa.ee.

Võistkond saab stradipaigas saunade orienteerumiskaardi ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võiskond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik  tõenduse saunas viibimise kohta.  Lisaboonust  (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine.

Lühima ajaga enim arvu saunu läbinud võistkond või üksikvõistleja on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart, et välja selgitada võitjad. Liikluseeskirjade rikkujad peavad koheselt võistluse katkestama.

Autasustamine ja ühine koosviibimine koos saunaomanikega toimub 12.02.2012 kell 18.30 Pühajärve Pubis.

Korraldab: Otepää Kultuurikeskus, Pühajärve Spa&Puhkekeskus ja Otepää saunaomanikud. Toetab Otepää Vallavalitsus.

Täiendav info: Sirje Ginter, 509 7795, saun@otepaa.ee või kodulehelt.

Antakse start 28. Viru Maratonile

Laupäeval, 28. jaanuaril antakse avapauk suurejoonelisele kuuest etapist koosnevale pikamaasuusatajate sarjale Estoloppet. Esimene avavõistlus, 28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all Mõedakul. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele.

Maratoni korraldaja Evi Tormi sõnul on tingimused võistluse korraldamiseks väga soodsad ning ettevalmistused sujuvad plaanipäraselt. “Külmakraadid liiguvad langevas ja lumesentimeetrid tõusvas joones ning Estoloppeti avaetapp toimub õigeaegselt. Möödunud nädalavahetusel sadas maha ilus värske lumi ning rajameister sõitis sisse ka korralikud jäljed,” kutsub Torm suusasportlasi end võistlusele kirja panema.

Eelregistreerimine soodushinnaga kestab veel kuni 18. jaanuarini. Pikale distantsile minejatel tuleb stardimaksuna välja käia 20 eurot ja lühemale minejatel 16 eurot. Alates 19. jaanuarist on stardimaksudeks vastavalt 27 eurot ja 22 eurot. Registreerida saab end veebilehel www.sportinfo.ee. Mullu ületas Viru Maratoni finišijoone üle 1200 suusataja.

Hiina uusaasta tähistamine Kadrioru pargis

23. jaanuaril muutub Kadrioru park väravaks Hiina kultuuri ja religiooni.

Õhtu algab kell 18 Kadrioru Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu disainitud ja teostatud fantastiline jääst draakon. Jääst skulptuur on enam kui kaks meetrit kõrge ja pikkust on üle kolme meetri.

Peale jääskulptuuri avamist liigub suure „Draakoni“ juhtimisel õhtu edasi Kadrioru Pillapalu platsile, kus uue aasta tähistamine jätkub suurel laval hiinapärase müstilise etendusega. Külastajad saavad võimaluse nautida idamaist mustkunsti ja tantsu ning oodata on palju üllatavaid etteasteid Hiina artistide poolt.

Õhtu finaaliks on suursugune ilutulestik, mis ühendab endas traditsioonilise idamaise pürotehnika, valguse ja video. Kindlasti toob suur finaal pealtvaatajateni tükikese idamaadele omastest pidustustest.

Traditsioonilise Hiina uue aasta etenduse kõrvale on võimalik ka nautida kahes telgis hiinapärast sööki ja jooki. Kindlasti on võimalus hankida ka erinevaid sooje jooke külma ilma peletamiseks.

Kõikidele pidustustele tulijatele paneme südamele, et kogu Kadrioru piirkonnas on ääretult vähe parkimiskohti ja olemasolevad on hõivanud kohapealsed elanikud, mistõttu palume üritusele tulla ühistranspordiga. Seoses Hiina Uusaasta pidustuste toimumisega Kadrioru pargis pikendab Tallinna Transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22.00-ni.

Sõidukitega tulijatel palume oma sõidukit jätta kas Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valgele tänavale KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile Roheline-Aas tänaval.

Kadrioru piirkonnas on liikluse sujuvuse tõhustamiseks paigaldatud ajutised liiklusmärgid, samuti palume järgida liikluse reguleerijate märguandeid.

Lisainfot: Hiina Uusaasta pidustuste kohta leiab www.tallinn.ee, www.kadriorupark.ee ja sündmuse facebooki lehelt.

Maavanem Lembit Kruuse: omavalitsuste piirid täna enam suurt mõju ei avalda

Viljandi Maavanem Lembit Kruuse rõhutas täna oma kõnes Viljandimaa Omavalitsuste Liidu (VOL) 20. aastapäeval Viljandi Pärimusmuusika Aidas omavalitsuste esindajatele, et sõltumata omavalitsuse suurusest ja piiride asetsemisest on täna inimeste jaoks olulised turvatunne, töökohtade olemasolu ja arenguvõimalused. “Meile kõigile on antud hulga peale vastutavale hoiule üks Eestimaa, üks Viljandimaa – ühed ja samad meie inimesed, kelle igapäevase elu- ja leivateenimise mõttes omavalitsuse piirid suurt mõju enam ei avalda.”

VOL-i esimees Ene Saar tunnustas Viljandimaa omavalitsuste maakondlikku koostööd, mida võib paljuski pidada eeskujuks teistele maakondadele.

VOL on Viljandimaa valdade ja linnade maakonna kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlik liit ja esindusorganisatsioon, mis oma tegevustes lähtub avalikest huvidest ning asutati 17. jaanuaril 1992. aastal Viljandi linnas.

Ülevaade Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevusest!

 

 

 

Tallinna Ülikooli vastloodud Keskkonnajaloo Keskus stardib avalike seminaride sarjaga

Neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis vastloodud Keskkonnaajaloo Keskuse esimene avalik seminar teemal „Kliima, keskkond ja ühiskond”, kus avalike seminaride sarjale annavad oma ettekannetega avalöögi Andres Tarand ja Ülle Sillasoo. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluv Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi, kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning kultuuri(de) kujundamisel.

„Paljud uurijad on viimastel aastakümnetel tegelenud teemadega, mis keskkonnajaloo valdkonda kuuluvad, kuid laiem koostöö erinevate valdkondade ja asutuste vahel on jäänud siiski harvaks. Et arendada võimalikult laiapõhjalist keskkonnajalugu, mis väljuks seniste individuaalprojektide raamest, on keskuse liikmete seas erinevate distsipliinide esindajaid ajaloolastest ja arheoloogidest, klimatoloogide, ökoloogide ning kultuuriteadlasteni välja. Taoline ülesehitus võimaldab järjepidevamat ja terviklikumat valdkonna arendamist, kui on võimalik kitsa liikmeskonnaga institutsioonipõhiste projektide ümber koondunud teadustegevuse raames,“ sõnab keskuse üks asutajaliikmetest, Kati Lindström.

Keskkonnaajaloo Keskus asutati Inna Jürjo, Kati Lindströmi, Lembi Lõugase, Ulrike Plathi, Priit Raudkivi, Erki Russowi ja Andres Tarandi poolt 2011. aasta sügistalvel ning tegemist on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluva interdistsiplinaarse uurimiskeskusega. Keskuse partnerliikmete hulka kuulub ka Eesti keskkonnaajaloo üks tähtkujusid, Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Urve Miller. Keskuse tegevust on asutamise plaani tekkimisest alates innukalt toetanud European Society for Environmental History (ESEH), kaks Euroopa põhilist keskkonnaajaloo uurimiskeskust Rachel Carson Center ja Zentrum für Umweltgeschichte (Austria) ning mitmed keskkonnaajaloo suurkujud nagu Donald Worster, Donald Hughes, John McNeill ja Libby Robin.

Keskus korraldab igakuiseid ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, keskkonnaajaloosuunalisi loengukursusi ja seminare bakalaureuse- ja magistriastmes; aitab publitseerida uurimistulemusi ja allikmaterjale ning koordineerib keskkonnaajalugu tutvustavate teoste tõlkimist; osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.

Keskkonnaajaloo Keskuse avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond”

KAJAKu avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond” toimub neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi auditooriumis 1 (Rüütli tn 10). Klimatoloog Andres Tarand annab oma ettekandes ülevaate ajaloolise kliima (aastad 1000–1900) uurimisseisust olulisemate indikaatorite kaupa. Nendeks on: Läänemere jää (Tallinn ja Riia); fenoloogia (rukis vana Liivimaa piires); varasemad ilmavaatlejad instrumentidega (1762–1850); ja tekstid vene kroonikatest kuni Wõrumaa Teatajani 1940. TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ökoloogia Instituudi teadur Ülle Sillasoo peab ettekande teemal „Seosed kliimamuutuste ja mineviku kultuuriliste arengute vahel”. Ettekandes käsitleb Sillasoo rabade kui looduslike arhiivide kasutamist mineviku kliima uurimisel ja paleoökoloogiliste rekonstruktsioonide osa seoste loomisel kliimamuutuste ja kultuuriliste arengute vahel. Ettekandja käsutuses on ühelt poolt Männikjärve raba turba viimase ca 4000 aasta uurimisandmestik ning teiselt poolt Raigastvere järve setete õietolmuanalüüside põhjal koostatud aasta keskmiste temperatuuride rekonstruktsioon. Seda võrreldakse põllu- ja rohumaa osatähtsuse muutumisega ajas perioodiliselt intensiivistuva inimtegevuse kontekstis. 19. jaanuari seminar on esimene keskuse kavandatavast ettekandekoosolekute sarjast, mis hakkab edaspidi toimuma iga kuu kolmandal neljapäeval Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis.

Lisainformatsioon: Kati Lindström (kati.lindstrom@ut.ee), Ulrike Plath (ulrike@utkk.ee) või Gurly Vedru (gurli@tlu.ee).

Rakvere uus peaarhitekt on Angeelika Pärna

Alates k.a. 16. jaanuarist töötab Rakvere Linnavalitsuses peaarhitektina Angeelika Pärna, kes asus sellele ametikohale seni peaarhitektina töötanud ja lapsehoolduspuhkusele siirdunud Raul Järgi asemele.

Angeelika Pärna on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala 1996. aastal.

Enne Rakvere Linnavalitsusse tööleasumist on Angeelika Pärna töötanud mitmetes arhitektuuribüroodes arhitektina.

Üheks olulisemaks töölõiguks peab Angeelika Pärna tööd Targa Maja Kompetentsikeskuse projekti edasiarendamisega ning projekti „Rakvere VeloCity 2012″ juhtimist.

Otepää loob noortevolikogu

Otepää Vallavavolikogu võttis oma 22.detsembri istungil vastu Otepää noortevolikogu moodustamise ja põhimääruse.

Otepää noortekeskuse juhataja Kadri Orav ütles, et noortevolikogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus. Noortevolikogu tegeleb Otepää valla noorte seisukohtade väljaselgitamisega valla elu suhtes ning nende seisukohtade esitamisega vallavolikogule ja -valitsusele.

„Maksimaalne liikmete arv noortevolikogus on 13 liiget,“ selgitas Kadri Orav. „valimised toimuvad selle aasta veebruari esimesel nädalal, kandideerimisõigus on Otepää valla territooriumil elavatel noortel vanuses 13 – 26 eluaastat.“

Noortevolikogu tööd juhib noortevolikogu esimees. Noortevolikogu tegevust rahastab Otepää vald ja Eesti Noorsootööühenduse Liit, osa rahastusest saadakse projektidest.

Volikogu esimees Aivar Nigol ütles, et Otepää Vallavolikogu tunnustas noorte algatust ning toetab igakülgselt noorte initsiatiivi noortevolikogu moodustamiseks ning selle kaudu noorte osa suurendamises kohaliku elus küsimustes. „Noorte roll võiks volinike arvates olla tunduvalt suurem kui seda on olnud senini, algatus luua noortevolikogu peaks noorte aktiviseerimisele märkimisväärselt kaasa aitama,“ ütles Aivar Nigol. „Noored on Otepää valla tulevik ning noortevolikogu moodustamine on tee parema ja noortesõbralikuma Otepää poole.“

Aivar Nigoli sõnul näevad vallavolinikud noortes partnereid, kelle mõtted ja soovid vallaelu korraldamise küsimustes on teretulnud ning aitavad kaasa Otepää valla arengule ja elukeskkonna kujundamisele ka noorte huvidest lähtuvalt.

Tutvu Otepää noortevolikogu põhimäärusega.

Vooses toimuvad taas legendaarsed talispordipäevad

Kätte hakkab taas jõudma aeg, kui on põhjust sammud seada Voose külla Anija vallas, Harjumaal. Legendaarne Voose Talispordipäev toimub seekord 18. veebruaril. Nagu ikka, on eesmärk tunda rõõmu koostegemisest ja omavahel mõõduvõtmisest. Voosel on läbi aegade sündinud uued tutvused ja projektid ja kuna kokku tuleb hästi kirju seltskond, siis on omavahel tuttavaks saamisest ainult kasu. Eks ole ju palju lihtsam koostööd teha, kui sa tead, kes on sinu naaber ja millega ta tegeleb.

Seega Voose kutsub taas üles esindama väärikalt oma koduküla või -linna! Sel korral antakse lisapunkte selle eest, kui suudetakse kokku panna muusikaline kollektiiv, kes pärast spordivõistlust paari-kolmeloolise etteaste teeb. Kohalik „Laululahing“ selgitab välja, kes peale füüsilist pingutust veel ka vaimsete kunstidega tegeleda suudab.

Pane oma võistkond kokku (2 meest ja 2 naist, kokku siis neljaliikmeline seltskond), võta toetajad/ergutajad kaasa ja tule Voosele laupäeval, 18. veebruaril. Kasuks tuleb sportlik riietus + vahetusriided, et oleks mugavam hiljem Rahvamajas keha kinnitada (soe söök on võistlejatele kohapeal olemas) ja tantsida (Laululahingust osavõtjate ergutamiseks istumisest ei piisa).

Osavõtutasu 3 € ja lisainformatsioon ning võistkondade registreerimine kuni 12. veebruarini tel 505 0987 – Andrus, 523 4627 – Anna või voose@voose.ee.

Kohal ka Kanal2 võttegrupp, nii et tule ja näita tervele Eestile, et sa oled olemas ja uhke oma kodukoha üle!
Meenutus eelmise aasta Voose Talispordipäevast!

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala õpilaste lõputööde kaitsmine

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala lõpetajad (1. lend) kaitsevad oma lõputöid kolmapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 11 Räpina Tuletõrjemaja saalis (Rahu 1).

Lõputööde teemad:

  1. “Originaal Muhu pätid ja uuslooming“
  2. “Seljaku talu lillemotiivid linasel kangal“
  3. “Värvilise Seto pitsiga linane kleit“
  4. “Kootud käisekirjadega ülevise“
  5.  “G. Mootse poolt 1912. aastal kogutud Võnnu kindakirjad“
  6. “Arhailine seto pikkade käistega hame“
  7. “Räpina neiu rahvarõivad“
  8. “Setu pikk-kuue ainetel valmistatud mantel“
  9. “Muhu tikandiga rahvuslike kampsunite aineline kostüüm“
  10. “Muhu tikandi ja pikk-kuue aineline rahvuslik mantel“
  11. “Vaarema kootud kirivöö mustrid kaasaegses kostüümis“
  12. “Nukud Esimesest Eesti Vabariigist“

Lõputöid on võimalik lähemalt näha kohapeal alates kell 10.45. Kaitsmine on avalik, huvilised oodatud.

Tekstiilitöö eriala lõpuaktus toimub 20. jaanuaril kell algusega kell 13 Räpina Muusikakooli saalis (Sillapää lossi II korrus).

Lisainfo:
Karin Kask
Räpina Aianduskooli sessioonõppe osakonna juhataja
Tel: 796 1157 või 5333 2300
www.ak.rapina.ee

Rõuge tervisklubi SIRUTA kutsub treeningutele

Tervisetreeningud toimuvad endiselt Rõuge kooli spordisaali aeroobikasaalis kolmel korral nädalas.

Teisipäeviti kell 19.00-20.00 toimuvad Pilatese treeningud.

Neljapäeviti toimub uudne lihastreening. Treening koosneb lühikesest soojendusest ja sellele järgnevatest lihastreeningu osadest kas hantlitega või kummilintidega, treeningu lõpetab mõnus venitus ja lõõgastav saunaskäik. Seega on võimalus treenida ka inimestel, kellele aeroobika mingil põhjusel ei sobinud. Trenni kestvus 19.00-20.10.

Pühapäeviti 18.00-19.10 on samuti võimalus treenida lihastreeningu tunnis, juurde toome ka Fit-palli harjutusi ja tempo on ehk veidi aeglasem kui neljapäevases trennis. Hooli endast ja tule trenni!

Info tel +372 5557 8422 Terje

Räpina Aianduskool ootab ettevõtjaid külla

Kutse- ja ametialast valmisolekut aitab lisaks koolile kujundada ettevõttepraktika, mille osatähtsus on kõigil erialadel vähemalt veerand õppe mahust. Seetõttu on oluline, et ettevõtted ja kutset andev kool üksteise tegemistega kursis oleksid.

19.-20. jaanuaril 2012 toimub Räpina Aianduskoolis ühisseminar ettevõtetepoolsetele praktikajuhendajatele ja koolirahvale. Räägime sellest, kuhu liiguvad Euroopa (Ivari Padar) ja Eesti kutseharidus; tutvustame Räpina Aianduskoolis läbiviidud praktikateemaliste uuringute tulemusi; arutame, mida ootab praktikast praktikant, mida ettevõtja ja mida kool; psühholoogia-alast nõu jagab Toivo Niiberg. Ettevõtjatel on võimalus kohtuda ka õpilastega, et endale praktikante värvata. Seminarile on oodatud ka need Eestimaa ettevõtjad, kes võib-olla seni pole praktikantidega tegelenud, kuid on kunagi selleteemalisi mõtteid mõlgutanud. Meeldetuletuseks – Räpinas õpetatavad erialad on aiandus, maastikuehitus, keskkonnakaitse, floristika, tekstiilitöö.

Seminar on osalejatele tasuta. Lähem informatsioon aadressil www.ak.rapina.ee

Võru Linnagaleriis veel nädal aega Eesti kunstnike ühisnäitus

VÕRU LINNAGALERII KUTSUB!

Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”

2011. aasta lõpetab Võru Linnagalerii taas ühisnäitusega. Teisipäeval, 20. detsembril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”. Näituse teema autor on üks kuraatoritest Andrus Raag. Idee koorus välja galeristi Jana Huul’e ja Andrus Raag’i omavahelise dialoogi käigus, kus jõuti arusaamale, et tänapäeval on inimestele väga oluline toidu teema – mida süüa, kui palju süüa, dieet, mahetooted, figuur, kas vaimutoitu on piisavalt, mis meie hinge toidab, kas me seedime kõike, mida pakutakse jne. Nii kuulutati välja ühisnäitus, kuhu kutsuti käsitlema teemat “Toit” vastavalt kunstnike nägemusele ja soovile. Antud näitus on väga mitmekülgne. Saab näha maale, tekstiilikunsti, skulptuure, videokunsti ja installatsioone.

Näitusel osaleb ligikaudu 60 kunstnikku – *Mari Hiiemäe, Marika Tali, Edgar Tedresaar, Tatjana Kutsjuba, Maria Kondimäe, Sandra Nihvelt, Liis Koger, Kalli Kalde, Marje Ernits, Anonymous Boh, Andrus Raag, Liis Tamm, Anna Hints, Ines Erleman, Eleriin Ello, Katrin Paomets, Heli Tuksam, Angela Orro, Maie Helm, Andres Tolts, Evi Pärn, Rita Rahu, Alide Zvorovski, Gaidy Kesa, Anke Oks, Per William Peterson, Evi Gailit, Noolegrupp, Jaan Luik, Juka Käärmann, Tanel Tolsting, Toomas Kuusing, Liive Koppel, Tiiu Kirsipuu, Mall Nukke, Ilmar Kruusamäe, Aleks Kase, Tähti Roosalu, Stella Salumaa, Annelis Säre, Andri Allas, Krõõt Tarkmeel, Taje Tross, Marek, Andres Sütevaka, Jüri Jürna, Laura Vähi, Marje Len Murusalu, Merike Sule-Trubert, Jana Huul, Diana Allas, Andrus Joonas, Jan Tammik, Margit Pensa ja Tiiu Kirsipuu.

Näitus on kõigile huvilistele avatuks kuni 19. jaanuarini 2012.

Rakvere tähistab homme linna vabastamise aastapäeva

Neljapäeval, 12. jaanuari hommikul koos päikesetõusuga kell 9.09 märgib kahuripauk linnusest ja pidulik lipuheiskamine linnusetorni Rakvere vabastamist punavägede käest 1919. aastal.

Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamine jätkub kell 10 laskevõistlusega politsei- ja päästemaja lasketiirus, kus üksteiselt võtavad mõõtu Rakvere koolide ja linna võistkonnad. Laskevõistluse korraldab Rakvere Linnavalitsus koostöös Kaitseliidu Viru maleva ja Rakvere politseijaoskonnaga.

Kell 11.30 liiguvad Rakvere Eragümnaasiumi õpilased tõrvikutega rongkäigus kooli juurest Ausambamäele, kus algab kell 12 austamismiiting Rakvere vabastajatele. Noored esitavad luulekava.

Eesti ja Soome väeüksused sisenesid Rakverre 1919. aasta 12. jaanuari ööl ja varahommikul ning vabastasid Rakvere. See päästis muu hulgas paljude inimeste elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata.

Rakvere linna vabastamise aastapäeva tähistati hommikuse kahuripauguga juba enne II maailmasõda. Linnas toimus paraad, linnas oli pidulik meeleolu, peeti kõnekoosolekuid, kirikutes tänujumalateenistusi, aktusi.

Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat 2011

Kreutzwaldi mälestuspäeval 14. detsembril 2011 tehti Võrus kirjaniku majamuuseumis teatavaks Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat ja anti üle Kreutzwaldi stipendium.

Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat 2011 on EESTI KIRJANDUSMUUSEUM.

Mälestusmedal määrati:
– pikaajalise tulemusliku koostöö eest;
– Kreutzwaldi käsikirjalise pärandi hoidmise ja tutvustamise eest;
– “Kalevipoja” 20. trüki väljaandmise eest.

 

 

Mälestusmedali võttis vastu kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.
Kreutzwaldi stipendiumi saaja on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11b klassi õpilane RISTO KÖÖTS. Stipendiumi saaja määrab muuseum, arvestades kooli poolt tehtud ettepanekut.

Mälestuspäeval esinesid meeleoluka kontserdiga noored laulumehed Mare Visnapuu juhtimisel. Avati näitus Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme “Kalevipoeg”, mis tutvustab “Kalevipoja” 20. trüki lugu.

Võru Kandle teatriauhind ootab kandidaate

Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja VÕRU KANDLE TEATRIAUHINDA. Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).

Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:

2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN**
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)

Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis.

Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks 2012 kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või
e-postil: info@vorukannel.ee.

Lisainfo: www.vorukannel.ee

Algas taas “Mino Võromaa” kirjatööde konkurss

Võro Instituut kuulutas vällä

25. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ

MINO VÕROMAA

Oodami juttõ, luulõtuisi, nal´ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ’ kirätüü’ omma’ oodõdu!

Timahavva saava’ latsõ’ ja noorõ’ valli’ 13 teema hulgast, hinnatas iks vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass). Teema piä-i olõma, a või olla ka jutu päälkiräs. Kiä taht, või kirota’ ka mõnõl tõsõl, süämelähküdsel teemal.

„Mino Võromaa 2012” teema’ omma’:

  • Lähäs küllä…
  • Mul om külh Võromaal hää ellä’
  • Võromaa om ilmanaba
  • Koolibussi lugu/luu’
  • Kuis mi mardisandin/katrisandin kävemi
  • Midä saa/ei saa’ osta’ raha iist
  • Mu edimädse’…
  • Ilmast om viil ütte ku tõist puudu. Ma nakka vällä löüdmä (leiutama)!
  • Mi ao rõiva’
  • Mille tetä’ sporti
  • Hängmise mõnu’ ja hädä’
  • Määne om Võromaa 25 aastaga peräst?
  • Mu kõgõ pikemb käümine vai rattaga sõitminõ vanna Võromaad piten

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid ildambalt 29. radokuu (29.02.) pääväs meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata’ võistlusõlõ kuni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata’ ei saa’, või käsikirä saata’ Võro Instituuti, Tartu 48, 65609 Võro liin.

Kõgõ parõmba’ tüü’ avaldõdasõ’ sarja „Mino Võromaa” 25. latsiraamadun.

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü’ 782 8753, 525 3215 (Kaile Kabun). Kae’ ka www.wi.ee!

Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades

JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.

R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus

Pilet: 3-5 €