17.detsembril kuulutati Rõuge rahvamajas toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpu üritusel välja Rõuge valla Aasta ettevõtja 2015. Aunimetuse pälvis Päivila talu. Ettevõte tegutseb põllumajandussektoris ja tegeleb peamiselt piimakarja ja teraviljakasvatamisega ning seda mitme põlvkonna koostöös. Kalev Kann kes toimetab Muhkamõtsa külas koos vanema poja Kaupoga on talu pidevalt edasi arendanud ja teinud suure investeeringu uue lauda ehitamise näol. Samas rajatakse ka uus abihoone. Modernse lauda ehitus on lõpusirgel ning selle valmides suurendatakse praegune 18 pealine piimakari kolmekordseks. Ettevõte on oma tegevusega suurendanud Rõuge valla tuntust ja aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.
Võrumaa kohaliku spordielu edendaja Kaarel Saarna. Viivika Nageli foto
Maakondade spordiliite ühendav Eestimaa spordiliit Jõud tunnustas aasta tegijaid.
Võrumaal tunnistati kohaliku spordielu edendaja kategoorias aasta tegijaks mitmete Rõuge valla spordiürituste korraldaja, Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. Tänumeene andis 17.detsembril toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpuüritusel Rõuge rahvamajas üle Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun.
Palju õnne ja tänud tehtu eest!
Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.
Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard
Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.
Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile: marianne.mett@voru.ee.
Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.
“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
6. veebruaril on talvepealinnas Otepääl järjekordne Euroopa saunamaraton. Registreerimine toimub 6. ja 7. jaanuaril e-post: saun@otepaa.ee
Järjekorras juba seitsmenda Euroopa saunamaratoni start on 6.veebruaril kell 12 Kääriku spordikeskuses. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 17ni Kääriku spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja Sirje Ginter nentis, et saunamaratonile registreeritakse kuni 800 osalejat. Registreerimisel tuleb kirja panna võistkonna nimi ning osalejate ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon ja e-posti aadress. Võistkonna nime hiljem muuta ei saa. Kui muutub üle 50% registreeritud võistkonna liikmetest, siis võistkond annulleeritakse.
Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Saunalised kinnitavad oma allkirjaga, et nende tervis lubab saunatada.
Kaugemalt tulnud saunalistele teevad Otepää piirkonna majutusasutused Karupesa hotell, Sangaste loss ja Sokka puhkekeskus sooduspakkumisi.
NB! Tutvu kindlasti võistluste reeglitega! Ürituse korralduses võib tulla ette muudatusi, jälgige infot Otepää valla kodulehelt www.otepaa.ee ja Facebookist.
7.-16. aprillil 2016 toimuv Eesti heliloojate uudisloomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad toob kuulajani üle 30 esiettekande. Festivali teemaks on “Roheline heli”.
“Roheline on elu, uuenemise, looduse ja energia värv. Milline on roheline heli – meie keskkonna ja meie planeedi helid, meid ümbritsevate asjade ja inimeste helid, meie elu heli täna, homme, aastate pärast, selle ümber mõtisklemegi 2016.aasta Eesti Muusika Päevadel,” räägib festivali kunstiline juht Helena Tulve. Festivali kontserte läbivateks märksõnadeks on keskkond, looduslähedus, uuskasutus ja märkamine.
Eesti Muusika Päevad (EMP) on esiettekannete festival ja aasta nüüdismuusika tippsündmus Eestis, mis koondab valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad. Festivalile on tellitud ligi 30 uudisteost meie tippheliloojatelt, lisaks kõlab heliloomingu tudengite ja muusikaõppurite looming. Loe edasi: Festival Eesti Muusika Päevad 2016 keskendub rohelisele helile
Kolmapäeval õnnistati Kõlleste vallas asuva Janukjärve juures sisse palverännutee palvepink, mis on üks paljudest kultuuriloolistest kohtadest, mida palverändurid teekonnal Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini läbivad.
Õnnistamisel ning hilisemal koosviibimisel Põlva Talurahvamuuseumis, mis on samuti üks palverännutee vahepeatus, osalesid maavanem, maakonna erinevate koguduste vaimulikud ning palverännutee eestvedaja Lagle Parek koos Pirita kloostri sõprade ringiga.
Janukjärv ja selle ümbrus pakub rändajatele huvitavat ajalugu ja legende. Arvatakse, et järve olla kukkunud või selle tekitanud meteoriit. Põhjasõja ajal seisid järve kaldal omavahel vastamisi Rootsi ja Vene väed ning rahvuseeposes “Kalevipoeg” mainib Kreutzwald järve, mille kallastel Kalevite kanged pojad vaenuvägedega lahinguid lõid ning hiljem suurest janust järve tühjaks jõid. Palvepingi lähedal on ka palksambaga märgistatud koht, kus poetess Anna Haava kirjutas oma luuletuse “Järv leegib eha paistel”. Loe edasi: Põlvamaad läbiv palverännutee sai uue tähise
Laheda valla keskuses Tilsis avati eile vastvalminud peremajad, kus hakkavad elama Tilsi lastekodu lapsed.
Kokku mahub kahte peremajja 32 last, kelle eest hoolitseb kahekümneliikmeline personal. Pered kolivad majadesse pärast jõule.
Ühte maja kasutab kaks peret: üks elab maja ühel, teine teisel pool. Mõlemal pool on sama palju ja sama otstarbega ruume. Kuus pisikest tuba, neist viis kaheksale lapsele ja üks kasvatajale, suur elutuba koos kööginurgaga, saun, duširuum ja teised vajalikud olmeruumid.
Juuni alguses nurgakivi saanud ja OÜ Silindia Ehituse rajatud peremajad läksid maksma 1,4 miljonit eurot, mis eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Peremajade eesmärgiks on luua lapsele kasvukeskkond, mis sarnaneb peres kasvamisele ja vastab seeläbi paremini iga lapse konkreetsetele vajadustele.
Alates novembrist hakkas sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastama senisest suuremas mahus sügava ja raske puudega laste tugiteenuseid nagu lapsehoid, tugiisiku teenus ja transport teenusele. Seoses sellega annab ka SA TÜK Lastefond puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile.
Senise 400-eurose toetuse kõrval panustab riik Euroopa Liidu rahade abil ühe lapse tugiteenuste jaoks ligi 5000 eurot aastas. Toetus on mõeldud kuni 17-aastaste (k.a) raske ja sügava puudega laste lapsehoiu- ja tugiisiku teenuse ning teenuste kättesaadavusega seotud transpordikulude eest tasumiseks.
Tugiteenuste pakkumiseks ühtsetel alustel üle kogu Eesti korraldas sotsiaalkindlustusamet sügisel riigihanke igas maakonnas teenusepakkuja leidmiseks. Selle tulemusena on hankelepingud sõlmitud kaheksa teenusepakkujaga, kellest kolm on varem Lastefondi toel tegutsenud sügava ja raske puudega laste hoiukodud.
Läbi aja on Lastefond toetanud hoiu- ja tugiteenustega seoses 93 sügava ja raske puudega last. Neist 85 said teenust fondi poolt rahastatud hoiukodudes. Sealjuures on fond hoiukodude tegevust toetanud kahe aasta jooksul kokku 86 513 euroga. Loe edasi: Lastefond annab puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile
Euroopa parlamendi hoone Brüsselis. Foto: Urmas Saard
MTÜ Lastekaitse Liit esitas Eesti saadikutele Euroopa Parlamendis erinevate Euroopas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöös algatatud üleskutse allkirjastada lastesse investeerimise deklaratsioon, millega tulid kaasa kõik Eesti saadikud. Kokku allkirjastasid deklaratsiooni kaks kolmandiku Euroopa Parlamendi saadikutest.
Lastesse investeerimise deklaratsiooni eesmärk on juhtida liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tähelepanu laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise vajalikkusele. Ühtlasi kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kaaluma laste sotsiaalsete heaolunäitajate loomist ja kasutusele võtmist.
Oluliseks peetakse, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Liidu rahalisi ja muid vahendeid laste ja perekondade kaitsmiseks. Sealhulgas on vajalik, et eelarvepuudujäägi vähendamise korral säästetaks lapsi ja nende peresid, hoides neid poliitilise prioriteedina. Ühtlasi rõhutas deklaratsioon Euroopa Komisjoni kohustust koostada kindel tegevuskava, mille järgi eelnev täide viia.
MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab ja tänab Tunne Kelamit, Kaja Kallast, Urmas Paeti, Yana Toomi, Marju Lauristini ja Indrek Tarandit, kes deklaratsiooni allkirjastasid.
Eesti Rahvusringhääling korraldab traditsiooniliselt telefonihääletuse, kus televaatajad saavad valida lõppeva spordiaasta kõige erilisema hetke.
ERRi sporditoimetus valis kõigi tänavuste spordisündmuste seast neli erakordset ja emotsionaalset hetke, mis pakkusid kõneainet ühiskonnas laiemalt, rõõmustasid aga ka üllatasid kogu Eesti avalikkust. Missugune neist neljast on kõige erilisem, jääb spordisõprade otsustada. 2015. aasta Eesti Spordihetke nominendid:
Eesti paarisaerulise neljapaadi finišiheitlus maailmameistrivõistlustel, mis tõi Eesti sõudmise legendaarsele kvartetile MMilt pronksi ning kindlustas Rio-olümpiapääsme.
Eesti korvpallikoondise südikas mäng Euroopa Meistrivõistlustel, kus meie koondis oli väga lähedal nii Leedu alistamisele kui alagrupist edasipääsule.
Eesti võrkpallikoondise mäng Euroopa Meistrivõistluste play-off’is Serbiaga. Kaks järjestikust geimivõitu ja ülimalt pingeline viies, otsustav geim.
Mart Seimi viimane otsustav katse tõstmise maailmameistrivõistlustel viis Eesti rekordi tõukamises 248 kiloni ning tagas pronksmedali.
Kõne hind hääletusnumbrile maksab 96 senti. Telefonihääletuse tulu laekub Eesti Olümpiakomitee järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ fondi ning antakse 2016. aastal Eesti Rahva stipendiumina välja andekale noorsportlasele. Stipendiumi saaja otsustab Eesti spordihetke konkursi võitnud spordivaldkonna alaliit. Seni on aasta Spordihetke telefonihääletuse tulust pälvinud stipendiumi vehkleja Katrina Lehis ning kergejõustiklased Kätlin Piirimäe, Janek Õiglane ja Andi Noot.
Käesoleva aasta Eesti Spordihetk selgub detsembrikuu viimasel pühapäeval toimuval pidulikul galal “Spordiaasta tähed 2015”. Hääletustelefonid suletakse 27. detsembril kell 22:15.
Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 17. jaanuarini.
Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015; e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).
Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel, mis toimub veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2015” esitati 15 nominenti.
„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii
Ihaste sild.
kortermajade- kui eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.
Kõrgetasemelises ja erakordselt pingelises eelvoorus valis žürii välja kaheksa noort muusikut, kes pääsevad osalema telekonkursile “Klassikatähed 2016”.
Esimene saade läheb ETV eetrisse 13. märtsil.
Žürii ja televaatajate ette astuvad: Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott), Kristiina Rokaševitš (klaver).
Silvia Ilves.
Registreerumine tänavusele konkursile oli arvukas, eelvooru pääsemise eest võistles omavahel 29 noort instrumentalisti ja lauljat. Esitatud muusikapalad kõlasid viieteistkümnel erineval instrumendil. Pianiste osales rekordiliselt palju – üksteist.
“Klassikatähtede” žürii liige, Eesti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts ütles, et eelvooru tase oli väga hea, parem, kui oleks võinud registreerumisankeetidega esitatud videote põhjal arvata. “Eriti teeb rõõmu see, et meie hea tasemega pianistide kõrvale on tekkinud konkurents ka teiste pillide näol – mul on väga hea meel, et saates on esindatud kaks keelpilli ja nii vask- kui puupill, löökpillid. Esindatud on kõik pillirühmad ja valik telepubliku jaoks on väga mitmekesine. Arvan, et sellest tuleb üks väga põnev võistlus,” rääkis Elts.
Žürii oli kaheksa osaleja valikul üsna üksmeelne, tugevam kaheksa eristus selgelt ja ilma vaidlusteta.
Võistlussaadetes peavad osalejad end näitama eri külgedest – efektse virtuoosi ja unustamatu meloodia esitajana, nad peavad olema kohanemisvõimelised ja leidlikud, musitseerides koos ootamatute lavapartneritega, esitama klassika- ja pophittide töötlusi. Erinevates voorudes on noortel muusikutel täita ka vaimukad lisaülesanded. Kaheksa televooru pääsenud muusiku hulgast valitakse parim olenemata instrumendist.
Justiitsministeerium sõlmis lepingu MTÜga Lootuse Küla, mis hakkab pakkuma majutus- ja nõustamisteenust vanglast vabanenud inimestele sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks. Toetuse suuruseks on 168 675 eurot.
Teenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul ning vähendada nende retsidiivsust. Lisaks elu- ja töökoha pakkumisele on teenuse osaks tugiisikuteenus ning rehabiliteerimist soodustavad tegevused, nagu võla-, sotsiaal- ja psühholoogiline nõustamine.
Tugiisikuteenust pakuvad vanglast vabanenutele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tugiisiku töö algab enne kinnipeetava vanglast vabanemist, mille eesmärk on luua usalduslik ja toetav suhe kahe isiku vahel, mis jätkub vabaduses. Sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks annab tugiisik vanglast vabanenule nõu oluliste küsimuste lahendamisel, suunab õigetesse ametiasutustesse, aitab töö leidmisel jms. Kui vanglast vabanenul puudub ka elukoht, suunatakse ta majutus- ja nõustamisteenusele.
„Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenut inimesel püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Lootuse küla puhul hindame eriti tööharjutuse osatähtsust nende programmis ning teiselt poolt teeb nende teenuse eriliseks see, et keskendutakse sõltlastele, kelle puhul retsidiivsusnäitajad on kõige kõrgemad,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov.
Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse Lootuse küla programmis osalemiseks.
Otepää Linnamäe orgu, kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja talveparki kolisid Lapimaa põhjapõdrad.
Me kõik teame, et Jõuluvana tuleb lastele külla kaugelt põhjamaalt. Õigeks ajaks jõuab ta kohale tänu põhjapõtradele, kes tema kelku veavad. Otepää Winterplace-is elavad alates sellest talvehooajast Lapimaalt pärit jõuluvana viis põhjapõtra: Rudolf, Olaf, Niko, Robbie ja Sven. Nendega saab teha pilti ning ka pai meeldib neile väga.
Põhjapõder on olnud kunagi asukas ka Eesti aladel. Eesti alalt kadus põhjapõder preboreaalse (10 200–9300 aastat tagasi) kliimastaadiumi alguses. Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Kuni 20. sajandini oli põhjapõdra levila ühtlane, aga tänapäeval on see katkenud paljudeks eraldatud osalevilateks. Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved.
Otepää Winterplace-is on vahva. Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Talvepargis ootavad lustijaid: snowtubingu rajad, kelgumägi, uisuväljak, põhjapõdrad, iglukino, väikelaste tuubikarussell, Ahhaa teadusiglu ja loomulikult palju lund. Pargi nõlvad on kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutame tänapäeva tipptehnikat. Otepää Winterplace on lõbus reisielamus kogu perele.
Novembri lõpus ilmus trükist raamat Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik. 300leheküljelises raamatus tutvustatakse põhjalikult nõukogude perioodil Tartus ehitatud busse ja furgoonautosid, uuritakse autokerede ehituse algaastaid enne II maailmasõda ja seoseid nõukogude ajal alanud bussiehitusega. Raamatus antakse ülevaade ka Tartus ehitatud Scania linnaliinibussidest ja Tartu autoremonditehasest välja kasvanud uutest ettevõtetest. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotode ning ajastukohaste esemete kujutistega, see pakub nostalgiat ja äratundmisrõõmu inimestele, kes sündinud Nõukogude Eestis. Nooremale põlvkonnale sobib raamat teadvustamaks ja avastamaks Nõukogude perioodil toimud plaanimajandusliku süsteemi toimimist. Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik on põhjalik käsitlus Eesti autoehituse ühest nurgakivist Tartu autoehitusest. Raamat pakub huvi nii tehnikahuvilisele kui nostalgikule.
Raamat on kokkuvõte üle 10aastasest uurimistööst Tartus toimunud bussiehituse ajaloost ja sellest välja kasvanud eriotstarbeliste furgoonautode tootmisest Tartu Autode Remondi Katsetehases. Raamatus otsitakse seoseid ja ühendavaid otsi Tartu sõjaeelse bussiehituse ja nõukogude perioodil käivitatud busside seeriatootmise vahel. See on lugu Tartu bussi- ja furgooniehituse minevikust, olevikust ja tulevikust.
Tarvo Puusepp
Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.
Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.
Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa
Tule Eesti kunstnike ühisnäituse “TEE” avamispeole 18. detsembril kell 18 Vana-Võromaa Kultuurikotta ja saa osa ühest suurimast Kagu-Eesti kunstisündmusest sel aastal.
Avatav aastalõpunäitus “TEE” torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii tekstiilikunsti, skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, graafika, joonistuse kui ka maali osas.
Koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga on näituse korraldaja Jana Huul toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri”.
Kunstnike huvi osutus suureks, tervelt 75 autorit andis oma osalemissoovist teada. Milliseks kujuneb terviklik näitus, seda on võimalik näha Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis 18. detsembrist kuni 31. jaanuarini.
Nädala algusest tänaseni on väljas juba viieteistkümnes Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu vestibüülis.
Näitusel on väljapanek erinevatest hoidistest, kudumitest, puidust- ja metallist käsitöötoodetest, kaltsuvaipadest, jõululinadest, keraamikast ja paljust muust.
Kõik 101 riigikogu liiget said kingituseks käsitöömeistrite näputööna valminud omanäolised padjad, mille välimus oli inspireeritud lähtuvalt riigikogusaadikust endast. Iga padja meister kujundas padja vastavalt oma tunnetusele selle saajast.
Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus ning riigi valitsusasutuste külastamine iga aasta sügistalvel on saanud toredaks traditsiooniks, mida jätkatakse loodetavasti ka järgnevatel aastatel.
Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.
Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.
Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.
Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.
ETVs jõulude ajal eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” keskendub tänavu naha- ja eesnäärmevähi varajasele avastamisele.
Iga päev tuvastatakse Eestis kolm nahavähi juhtu. Viimase kümne aasta vältel on haigestumine naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk melanoomi Eestis kasvanud poole võrra. Uusi haigusjuhte esineb igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 15 naisel 100 000 inimese kohta.
Melanoomi tagajärjel sureb aastas ligi 60% patsientidest, mis on Euroopas kõrgeim.
Mobiilse diagnostikakabineti makett.
Eesnäärmevähki diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 juhtu ning see arv kasvab.
“Jõulutunneli” abil kogutud annetuste eest soovitakse osta naha- ja eesnäärmevähi mobiilne diagnostikakabinet, mis hakkab sõitma mööda Eestimaad, et võimaldada inimestel õigeaegselt arsti juurde jõuda, sest algstaadiumis on mõlemad haigused ravitavad.
“Jõulutunnel” on eetris kahel päeval. Esimene saade jõuab ETV ekraanile 23. detsembril kell 20.30. Teisel saatepäeval, 25. detsembril, alustab “Jõulutunnel” kell 10.00. Otsesaade on eetris viiel korral läbi kogu päeva ning kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat” kell 21.20.
Tänavu ühineb “Jõulutunneliga” ka ETV+. Saade “Svet roždestva” ning on otse-eetris 25. detsembril kell 20.10-21.10. ETV+ heategevusprogrammi juhib Julia Kalenda.
“Jõulutunneli” saatejuhid Liisu Lass ja Urmas Vaino kutsuvad otsesaatesse külalisi, et rääkida heategevusest ja aasta õnnestumistest, aga ka vähi ennetamise olulisusest.
Muusikat teevad Estonian Voices, Lauri Liiv bigbändiga, Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Tanel Padar, Ivo Linna, Maria Listra, Ott Lepland, Würfel ja palju teised.
Annetustelefonid on avatud alates 6. detsembrist 6. jaanuari südaööni.
Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad EMT, Elion, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Kuna eelmisel aastal soovisid mitmed ettevõtjad “Jõulutunneli” heaks annetada, siis tänavu on see võimalik. Annetuse saab kanda MTÜ Eesti Vähiliit kontole EE562200221025774174, märksõnaks “jõulutunnel”.
Eelmisel aastal kogus “Jõulutunnel” Lastekaitse Liidule 144 895 eurot ning selle eest toetati vähekindlustatud perede laste huviharidust. See toetus jõudis rohkem kui 700 pereni.
“Jõulutunnel”, mis on igal aastal aidanud tuhandeid abivajajaid, on eetris juba 16. korda.
Silver Kuusik
7. detsembril asutati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond, mille eesmärk on Eesti helikunsti toetamine ja eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Koostöös erasektori ja -annetajatega soetatakse fondi 1-4 instrumenti aastas, mis antakse interpreedile rendile kuni viieks aastaks. Fondi algkapital on 200 000 eurot.
Pillifondi asutajaliige, dirigent maestro Paavo Järvi sõnul on loodud pillifond on väga vajalik
Pillifondi nõukogu esimees Eri Klas.
ja väärt mõte. „See on missioonitundega investeering, mis aitab eesti kultuuri, eesti noori ja eesti muusikat. Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes sellest aru saavad ja seda toetavad. Olen väga õnnelik, et ma saan selle organisatsiooni sünni juures olla ja sellele kasulik olla“, sõnas maestro Järvi.
SA Eesti Pillifond võimaldab Eesti tippvormis olevatel interpreetidel lepinguliselt kasutada kõrge väärtusega või ajaloolise tähtsusega fondile soetatud muusikainstrumente, mis tõstab Eesti muusikutel konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil.
Vastselt asutatud Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru toonitas, et pillifondi fookuses on eelkõige ajaloolise tähtsuse ja kõrge väärtusega muusikainstrumentide, eelkõige 18.-20. sajandi keelpillide soetamine, maksumusega alates 50 000 eurost. „Esialgu on eesmärk soetada 1-4 keelpilli aastas. Pillide ostuotsused langetab fondi pillide soetamise ekspertkogu, kuhu on kaasatud rahvusvaheline ekspertiis. Konkureerida pilli lepingulisele kasutamisele võivad kõik Eesti interpreedid, otsused langetab Eesti Pillifondi juurde loodav pillide väljastamise ekspertkomisjon“, selgitas Lohuaru.
Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub täna, 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).
Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.
Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.
Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.
Rõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.
Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.
Eile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:
Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.
Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.
Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.
Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.
Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;
Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine – Gea Malin.
Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.
