Maire Kriis

Mare Mikoffi näituse Post-aja skulptuurid ”Koit” ja ”Hämarik” Tallinna Linnagaleriis

Post-aja skulptuurid ”Koit” 1978 ja ”Hämarik” 2014 näituse avamine Tallinna Linnagaleriis toimub kolmapäeval, 23. juulil kell 18. Näitus jääb avatuks 17. augustini.

Millest muust ma ikka lähtusin kui eestlaste muinasjutust Koidust ja Hämarikust. Jumala poolt kingitud igavene noorus, kõrgemalt poolt sätitud kohtumised, mis ei olene ei ühest ega teisest. Sellised valgusega seotud müüdid armastusest ja sedasorti tõekspidamised olid vist 19. sajandil, mil Faehlmann oma loo kirja pani (või ka sakslastelt laenas) väga moes. Veendumused sõltuvad ju vajadustest ja allegooria on mõistlik siis, kui puudub tahe midagi seletada, arvan. Ähmase saatusega paarikese loomise idee rahustas ja veenis, et kõik on ette otsustatud.

See ”Hämarik” on mul juba teine*. Aga ka esimest tehes segas mind asjade järjestus – Koit esmane ja helgem, Hämarik pimedam ja kahtlasem. Kuigi tean, et kõik oleks justkui põhjendatud, on see ometi…ütleme…väga naljakas.

* Jutt on Mare Mikoffi Viru keskuse kaguküljele tehtud Hämarikust (2005), millest Epifanio kirjutab: Pronksist figuur kujutab endast naisekuju, mis sümboliseerib Armastust. Kuju autorid on eesti skulptorid August Weizenberg ja Mare Mikoff. Weizenberg lõi enda versiooni Veenusest (või Aphroditest) 19. sajandi keskpaiku, kopeerides antiikskulptorite teoseid Roomas. Tema käe all valmisid kaks marmorfiguuri, millised ta ristis Hämarikuks. Poolteist sajandit hiljem tegi skulptor Mare Mikoff /…/ nende alusel juba iseseisva viiemeetrise pronksfiguuri, mis seisab täna Viru Keskuses.

Enn Põldroos ja Rita Raave avavad Viljandis eramuuseumi

Möödunud aastal Vabariikliku kultuuri elutööpreemia pälvinud maalikunstnik Enn Põldroos avab 25. juulil kell 15 Viljandis mittetulundusliku eramuuseumi, mille püsiekspositsioon on rajatud tema hilisemale loomingule.

Muuseum on Enn Põldroosi ja Rita Raave perekondlik mittetulunduslik ettevõtmine, mille eesmärgiks on Eesti ühe tunnustatuma kaasaegse kunstniku loomingu tutvustamine.

Elutööpreemia toel soetatud hoones Viljandi vanalinnas, aadressil Lossi tänav 2, leiab enam kui saja-ruutmeetrisel näitusepinnal koha ligi 40 Põldroosi tööd. Valdavalt kunstniku hilisemal loomingul põhinev püsiekspositsioon sisaldab ka kümmet käesolevat aastanumbrit kandvat tööd.

Muuseumi tegevjuhiks on Rita Raave ning tema võtab vastu ka muuseumi külastajad. Esialgu on uksed kunstihuvilistele avatud laupäeviti kell 12-18. Samuti on muuseumi uksed avatud tähtsamate Viljandis toimuvate kultuurisündmuste ajal.

Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda

Puuvillased rõivad on kuumal suvepäeval üks meie lemmikutest. Tarbija peaks siiski enne uue kleidi või särgi ostmist mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada”, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud.

Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

1. Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus.

2. Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.

3. Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).

4. „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.

5. Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Katrin Pärgmäe

Laulu- ja tantsupeole annavad täna avalöögi tasuta Pillipeo kontserdid

Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.

Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.

Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.

Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.

Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.

Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas

Seiklusretk viib seekord Kagu-Eesti maakondadesse

Tänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.

2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.

Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu

Homme avatakse Eesti toidu väljak

Reedel, 4. juulil kell 9.30 avatakse Tallinna Lauluväljakul tänavuse laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” raames loodud Eesti toidu väljaku.

Esmakordselt laulupidude ajaloos teevad väljakul ühise etteaste Eesti toidutootjad ja panevad välja meie köögi parimad ning iseloomukamad toidupalad. Esindatud on nii piirkondlikud toiduvõrgustikud, Eesti peakokad kui ka suuremad ja väiksemad toidutootjad – kokku on väljas poolesaja ettevõtja ning organisatsiooni toidukraam.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.

Kristo Mäe

Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Kuhjaveres jätkab külavanemana tunnustatud sädeinimene Romeo Mukk

Maaelu edendamisel kogu Eestis silma paistvas paigas – Viljandimaal, Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas valiti taas külvanemaks Tire talu peremees Romeo Mukk.

Kui Kuhjaveres toimunud külakoosolekul sooviti ettepanekuid uue külavanema valmiseks, pakkusid koosolijad ühel meelel sellesse ametisse Romeo Mukki. Koosolekul räägiti ka külaelu lähematest ja kaugematest plaanidest. Otsustati ehitada külamaja terassile külgseinad ja teiseldatava esikülje ilmastiku kaitseks, et tekiks rohkem tuulevarjulist ruumi. Teoksil on ka küla arengukava uuendamine. Mõnegi probleemi lahendamiseks on tarvis

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt). Foto: Kuhjavere külaselts — Kuhjavere külavanem Romeo Mukk (pildil paremal) koos teda külaseltsi juubelil tervitanud külavanematega.Vasakult: Marko Vilu Vana-Võidust (Viljandi vallast), Arvi Sarjas Üldest, Jüri Sulg Aimlast (mõlemad Suure-Jaani vallast) Külli Pann Rahingelt (Tähtvere vallast Tartumaalt) ja Hinnar Kommisaar (Rõngu vallast Tartumaalt).
Foto: Kuhjavere külaselts

omavalitsuse tuge, usku selle olemasolusse tõstis ka Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu osalemine ja mõtteavaldused külakoosolekul.

Kuhjaveres tehakse praegu põhjalikke ettevalmistusi augustis toimuvaks X külateatrite festivaliks, kuhu on praeguseks registreeunud 18 truppi seitsmest maakonnast. Seda on päris palju festivali kahele päevale mahutamiseks. Patroonina on lubanud juubelifestivalil osaleda teatritegelane Kalju Komissarov.

Jaan Lukas

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

Laupäeval võistlevad Pärnus parimad raiesportlased

Eeloleval laupäeval (28. juunil) toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti raiemeistrivõistlused. Lisaks Eesti meistrile selgub päeva lõpuks ka Eesti koondis raiespordi maailmameistrivõistlustele. Võistluste peakohtunik Aarne Liiders ennustas, et Pärnus on oodata ülipõnevat võistlust. Nimelt pannakse maailmameistrivõistluste kolmeliikmeline koondis kokku võistlejatest, kes on sel ja eelmisel aastal kogunud neljalt võistluselt enim punkte. „Punktitabel on praegu selline, et enam-vähem kindlalt võib tunda end vaid Taavi Ehrpais, keson kogunud 26 punkti,” rääkis peakohtunik Liiders. Kaks koondise liiget selguvad aga alles pärast laupäevast võistlust. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi individuaalne maailmameistritiitel 2010. aastast, pidi ühe võistluse vahele jätma ja on praeguse seisuga kogunud 18 punkti. Talle järgneb Sulev Tooming 15 punktiga ning praeguse edetabeli neljas on Marko Pohlak 14 punktiga. Nii ei julge ka ülikogenud raiespordientusiast Aarne Liiders ennustada, kes võistlevad Eesti eest septembrikuus Šveitsis maailmameistrivõistlustel.

Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.

Raievõistluste peakorraldaja Mart Kelk Eesti Metsaseltsist lisas, et kindlasti pakuvad põnevust ka juuniorsportlased. Praegu on parimad tulemused Jarro Mihkelsonil, Ranet Sildojal ja Helvis Koortil Luua Metsanduskoolist, kuid vahed on väga väikesed. Nii et põnevust ja üllatusi peaks jätkuma.
Rahvusvahelise formaadi alusel korraldatavad raievõistlused koosnevad viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Langetamine toimub Pärnu lähistel metsas, platsialadel võisteldakse Vallikäärus. Võistlused avatakse kell 11, tulemused selguvad kella viieks pärastlõunal. Maailmameistrivõistluste koondise koosseis tehakse teatavaks hilisõhtul.
Lisaks Eesti raiesportlastele võtavad võistlustest osa Soome, Läti, Leedu ja Valgevene võistlejad.
Toomas Kelt

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Ajalooline Vabadussõja mälestussammas Ristil saab 90-aastaseks

Pühapäeval, 29. juunil kell 13 tähistatakse Harjumaal Risti kirikaias 90 aasta möödumist Vabadussõjasamba avamisest. Seoses sellega külastab Harju-Ristit ka Eesti Vabariigi siseminister Hanno Pevkur, kes asetab samba juurde mälestuspärja.

Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks püstitatud sammas on üks neljast, mis elas puutumatuna üle Nõukogude okupatsiooni. Teadaolevalt jäid Eestis terviklikuna püsima veel ka Audru, Pilistvere ja Vormsi sambad. Aastatel 1921-1940 rajati Eestis enam kui 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamik hävitati Nõukogude okupatsiooni ajal.

Risti Vabadussõja mälestussammas püstitati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel ning selle valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist ja kujutab endast soklile asetatud õhukest baasiga risttahukat. Seda katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst “Eesti Wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja 8 nime. Nende all on süvareljeefis ristatud tammeoksad, mille keskel ladina risti kujutis. Soklil on kiri “Suuremad armastust ep ole ühelgi, kui see/ et tema oma elu jätab oma sõprade eest. Joh.15.13 ” ja teksti all on kujutatud ristatud mõõgad. Samba tagumisel küljel on kiri “Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Sammas on ümbritsetud sepisaiaga.

Tänu Siseministeeriumi, Risti koguduse ja Padise Vallavalitsuse ühendatud jõududele teostati läinud kevadel Risti kirikaias elektrivõrgu ümberehitustööd, mille käigus sai teisaldatud ka Vabadussõja mälestussammast inetul kombel varjanud elektripost.

Samuti jõudis mõne nädala eest Ristile konserveerituna tagasi Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest samba avamisel kingitud mälestuspärg, mis on ainus teadaolev kogu Eestis. Metallist pärg oli kogu okupatsiooniaja varjul Risti kiriku tornis ning leiti sealt mõne aasta eest torni koristamise käigus.

Annika Laats

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub 27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Aasta Mereharija 2014 tiitli pälvis Ilmar Noor

Rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt 2011.aastal algatatud ülemaailmse meremehe päeva (25.juuni) egiidi all omistavad Eesti meremehi ja reedereid ühendavad organisatsioonid igal aastal Aasta Mereharija tiitlit.

Tänavuse aasta Mereharija tiitel ja tänukiri, koos sellega kaasas käiva 1000-eurose rahalise preemiaga anti üle 20. juunil, Rannarahva muuseumis Viimsis. Mereharija 2014 on Eesti Mereakadeemia pikaajaline laevandusteaduskonna õppejõud Ilmar Noor. Ilmar Noort tunnustati rohkem kui 25-aastase pühendunud tegevuse ja töö eest tulevaste laevajuhtide harimisel nii õppejõuna, õppetooli juhatajana kui dekaanina.

2011.aastal pälvis Aasta Mereharija tiitli Eesti Mereakadeemia (EMARA) matemaatika õppejõud Aado-Otto Haavamäe, 2012.aastal Katrin Mellis, laste merelise huvihariduse edendaja ja 2013.aastal EMARA mehaanikateaduskonna õppejõud Heino Punab.

Aasta Mereharija tiitlit otsustavad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Meremeeste Liit ja Eesti Laevaomanike Liit ühise konsensusliku otsuse alusel.

IMO meremehe päev on ülemaailmne, meremeestele raske ja ohtliku töö eest tänu avaldamise päev.
Jüri Lember

Valmis lühifilm ”Värskasse elama”

Juba poolteist aastat on Värska vald kutsunud inimesi Värskasse elama. Kui kutsutakse, siis ka tullakse. Värska valda on kolinud aasta jooksul 9 noort peret. Esimestel kolijatel on nüüd juba aasta jagu Värska elu selja taga. Värska vallavalitsusel tuli idee teha lühifilm ühest Värskasse kolinud perest ja tema kogemusest ning esimestest elamustest. Piiriveere Liidri toetusel ongi film valmis saanud ja leidnud nii kohalike elanike kui ka uute tulijate hulgas väga positiivse vastuvõtu. Filmi tegid Andres Maimik, Meel Valk, Kairi Põldsaar ja paljud teised Värska valla elanikud.

Filmi peategelased on Kairi Põldsaar ja tema tütar Leen. Kairi on 35-aastane geoloog ja põline linlane. Külastades ”Maale elama” messi jäi ta pilk Värska vallale. Juba esimesel külaskäigul armus Kairi silmapilkselt Värska maalilisse ümbruskonda ning aeg oli küps suureks otsuseks. Ta kolis elama Eestimaa kagutippu, Setumaale Värska valda.

Film jälgib Kairi esimest aastat uues elukohas. Kas maale kolimise otsus oli õige? Kas ta on oma valikuga rahul?

Meel Valk

Maailma pikim Eesti lipp leidis endale kodu Eesti lipu hällis – Otepääl

Maailma pikim Eesti lipp sündis tähistamaks Eesti lipu 130. sünnipäeva. Fotod: Jaan Uibo — Maailma pikim Eesti lipp sündis tähistamaks Eesti lipu 130. sünnipäeva.
Fotod: Jaan Uibo

Lipuvabrik korraldas lastekaitsepäeval, 1. juunil Tallinna loomaaias maailma pikima Eesti lipu värvimise. Pikimat lippu saab vaadata Eesti lipu muuseumis Otepääl.

EELK Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees ja lipumuuseumi eestvedaja Jaan Uibo märkis, et Lipuvabriku idee väärib tunnustamist. Kutsume kõiki Eesti lipu sünnikohta, Otepääle, väärikalt tähistama lipu 130. sünnipäeva. Kõik huvilised saavad ka pikimat lippu Otepääl oma silmaga vaadata.

Maailma pikim Eesti lipp on 181 meetrit pikk, lipu värvimiseks oli varutud 1000 musta ja 1000 sinist kriiti, millest kolmandik ära kulutati. Värvijaid oli umbes 3000, enamikus olid lapsed, kellest pooled rääkisid vene keelt. Värvimiseks kulus üheksa tundi, üht lipumeetrit värvis korraga kuus last.
Monika Otrokova

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid, silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid, siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self.

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Kogu Viljandimaa laulab ja tantsib pühapäeval “Ühtses rütmis”

Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.

Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.

Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.

Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.

Tiina Pihlak

Eesti Lipu Selts kutsub üles heiskama homme, 4. juuni hommikul, kõikjal meie riigilippe

Eesti lipud. Foto: uuseesti.ee — Foto: uuseesti.ee

Homme tähistame Eesti lipu sünnipäeva. Eesti lipu 130. sünnipäeva tähistamise pidustused algavad kolmapäeva, 4. juuni hommikul kell 7 piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni Toompeal. Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor, peapiiskop Andres Põder ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Pärast pidulikku tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik külastada Pika Hermanni torni. Pika Hermanni torni saab minna kella 15-ni sissepääsuga Kuberneri aiast. Torni sissepääsu juures on Eesti lipu lugu tutvustav näitus ja teabetelk, kus Eesti Lipu Selts koos liputootjatega selgitavad lipu kasutamise korda. Lipu selts tutvustab oma 10-aastast tegevust ning liputootjad esitlevad oma tooteid. Pärast torniskäiku saavad külastajad kingituseks sinimustvalge käsilipu.

Puudega laste hoiuteenuse pakkumine Tartu hoiukodus muutub paindlikumaks

Alates juunist on SA TÜ Kliinikumi Lastefondi partneriks puudega laste hoiuteenuse pakkumisel Tartus MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus. Sellega seoses osutatakse teenust uutes ruumides ning lapsevanemate jaoks mugavamalt.

Kui seni SA Tartu Perekodu Käopesa juures tegutsenud puuetega laste hoiukodusse said lapsevanemad oma lapse tuua vaid igal kuul teatud kindlal nädalal, mil teenust pakuti, siis nüüd saab lapsevanem hoiuteenust kasutada aastaringselt Tartu Maarja Tugikeskuse (Puiestee 126B) lahtiolekuaegadel vastavalt enda vajadustele. Lapsevanemad saavad kas-või aasta lõpuni sobivad hoiuajad kokku leppida ja broneerida.

Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja Helle Känd täpsustab, et Tartu Maarja Tugikeskuses ei ole hoiukodu teenus kohtade arvuga piiratud, perel tuleb vaid täita tugikeskuse kodulehelt leitav taotlus, saata see e-maili aadressile tugikeskus@tartumaarjatugikeskus.ee ning küsida endale sobivat aega.

Hoiukodu teenus maksab 5,50 eurot/tund ja ühele lapsele kompenseerib Lastefond sellise hinnaga teenust pisut rohkem kui 11 ööpäeva ühes aastas. Laste toitlustamise eest hoiukodudes tuleb lapsevanematel endil tasuda, milleks vajadusel on samuti võimalik taotleda toetust Lastefondilt.

Merili Kärner

Metsloom tunneb ennast kõige paremini metsas

Loomapoegade loodusest loata eemaldamine ja koju toomine ei ole lubatud. Viimati pälvis keskkonnaameti tähelepanu juhtum, kus inimene tõi koju vastsündinud põdravasika ning loodab riigilt saada tuge looma üleskasvatamiseks.

Kui inimene korjab tee äärest üles metsloomapoja ning viib koju, arvates et teeb sellega loomale heateo, siis eksib ta rängalt. Tänu inimese sekkumisele on võetud sellelt vasikalt normaalse elu võimalus.

Põdravasika tehistingimustes üleskasvatamine ei ole mõistlik, kuna tehiskeskkonnas kasvanud loom võib muutuda eluohtlikuks inimesele ning loodusesse tagasi lastes ei pruugi ta looduses enam liigiomaselt käituda.

Looduses looma- ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

Annika Remmel

Veeohutuskampaania kutsub üles takistama purjuspäi vette minekut

Sel nädalal algatas Päästeamet suvise veeohutuskampaania „Ära lase purjus sõpra vette“, mis tuletab meile meelde, et mitte ükski reklaam ei suuda purjus inimest vette minemast takistada, aga sõbrad suudavad. Alkoholijoobes ujumise ohte näitav sotsiaalkampaania ütleb, et halvima saab ära hoida juba kaldal.

2013. aastal uppus Eestis kokku 56 inimest. Läbi aastate tõuseb uppumissurmade arv hüppeliselt suvekuudel, tavapäraselt on see kõrgeim juunis või juulis. Sellel perioodil hukkunutest suurema osa moodustavad mehed, kuid võrreldes eelnevate aastatega on pidevalt tõusmas ka naiste osakaal. Enamusel uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna jätkuvalt alkohol. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema.
Liina Reinsaar

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega. Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Muuseumiööl sündis kõigi aegade publikurekord

Täpsustatud andmetel võttis 17. mail toimunud järjekorras kuuendast üle-eestilisest Muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis on kõigi aegade Muuseumiöö publikurekord. Muuseumiöö koordinaatorite Laura Kipperi ja Külli Lupkini sõnul on Muuseumiööst kuue aastaga saanud tõeline üle-eestiline muuseumipidu, mida aitavad eriliseks muuta sajad muuseumides töötavad inimesed ning vabatahtlikud, kes üheks ööks muuseumidesse appi tulevad.

Külastajate seas läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et muuseumiöö publikule on oluliseks Muuseumiööl osalemise põhjuseks just spetsiaalselt selleks ööks kokku pandud erilised muuseumiprogrammid ja erilise suursündmuse meeleolu. Hinnatakse ka võimalust muuseumi tasuta külastada – muuseumidesse minnakse Muuseumiööl terve perega, millest annab tunnistust ka elav osavõtt selle-aastase öö lasteprogrammidest. Korraldustoimkonna sõnul mängis uue publikurekordi löömisel oma rolli kindlasti ka suurepärane ilm, tänu millele tuli ööst osa saama erakordselt palju lastega peresid.

Eriti rõõmustavad öö korraldajad selle üle, et rohkem kui kolmveerand vastanutest külastas sel Muuseumööl mõnda muuseumi, kuhu ta varem kunagi sattunud ei olnud.

Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, inspireeris muuseume kokku panema põnevaid ööprogramme taevatähtede, sporditähtede, kirja-, muusika- ja filmitähtede teemal, mitmel pool valiti koos publikuga kollektsioonidest välja täht-museaale, eriti mitmekesine oli lastele mõeldud sündmuste kava. Kokku lõi selleaastasel Muuseumiööl kaasa 130 muuseumi, sh arhiivid, näitusepaigad, samuti kirikud ja ajalooseltsid. Muuseumid avasid tasuta külastusteks oma uksed kell 18-23. Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks “Öös on asju”, 2010. aastal “Öös on lugusid”, 2011. aastal “Öös on aardeid”, 2012. aastal “Öös on kino” ja 2013. aastal “Öös on inimesi”.

Triin Männik