Kärt Saard

Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad Foto Urmas Saard — Pärnu Eliisabeti kiriku kellad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra[/pullquote]Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

Loe edasi: Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Pealinn laiendab esindusjõulupuu otsingut üle riigi

Igal aastal püstitab Tallinna kesklinna valitsus Raekoja platsile jõulukuuse, millest kujuneb jõuluaegse pealinna üks peamine vaatamisväärsus. Kui tavaliselt otsitakse kuuske läbi meedia lähivaldadest, siis tänavu laiendatakse otsingut üle Eesti ning kõik omavalitsused on oodatud oma ettepanekutega.

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard — Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Nõnda oodatake ka ettepanekuid Rõuge valla territooriumil kasvava kuuse kohta, mis võiks kaunistada pealinna Raekoja platsi Eesti vabariigi juubeliaastal. Sobiv kuusk on tihe, kohev ja 15–18 meetrit kõrge.

Tallinna linnakeskkonna asjatundjatest koosnev komisjon hindab kõiki saabunud ettepanekuid ja valib välja lemmikuima puu. Kesklinna valitsus võtab enda peale läbirääkimise eraomanikuga ning hüvitab talle puu langetamisega kaasneva väärtuskahju. Mõistetavalt korraldatakse asjatundjate kaasabil ka puu langetamine ja vedu Tallinnasse.

Väljavalitud puu hakkab ehtima Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu, mida külastavad igal aastal tuhanded inimesed nii välismaalt kui ka kõigist Eesti piirkondadest. Kuusk jääb linna südamesse ka pärast turu sulgemist kuni jaanuari lõpuni. Valda, kust valituks osutunud kuusk tuuakse, on kavas linlastele ja külalistele ka tutvustada.

Kui tunned, et just sinu kodukandis kasvab kuusk, mis oleks riigi ja pealinna esindusjõulupuu tiitli vääriline, siis palun saada pilt koos asukoha kirjeldusega hiljemalt 28. septembriks aadressile kylly.annus@tallinnlv.ee, info telefonil 645 7251.

Jaan Pärna unikaalsed autoriehted rahvusraamatukogus

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jaan Pärna ehtenäitus „100 vaadet Eestile“, kus ta sümbioosis riigi sajanda juubeliga on pannud välja sada autoriehet oma viljakast loomingulisest varasalvest.

Jaan Pärn Foto Urmas Saard — Jaan Pärn. Foto: Urmas Saard

Jaan Pärn on ehtekunstnik, kelle ehteid on kandnud enamik Eesti presidendiprouasid, tema töid on kingitud paljudele Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt) ning tema praeguseks juba üle 6800 valminud ehtest on vaid väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, pigem leiab neid erakollektsioonides üle maailma. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel valmistas ta geomeetrilisi filigraantehnikas ruumilisi hõbeehted, hiljem võttis kasutusele ka kulla ning metallile lisaks rohkesti vääris- ja poolvääriskive, pärle, koralle, puud, pärlmutrit, merevaiku jm.

Jaan Pärn lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastal arhitektina ja 1982 ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast töötab Pärn vabakutselise kunstnikuna nii Eestis kui ka Soomes. 1991. aastal avas Pärn Helsingis oma ateljee-kaupluse, kus töötas 2012. aastani ning valmistas ja müüs ainult enda unikaalseid autoriehteid. 2004. aastal avas ta oma galerii ja 2012. aastal ka ateljee Tallinnas Meistrite Hoovis.

Autor on oma loomingu kohta öelnud: „Oleme oma lugudes ja lauludes kiitnud isamaa looduse ilu, tema merd, metsi ja järvi, tema soid ja rabasid. See on olnud ka minule ammendamatu inspiratsiooniallikas, mille lätetele olen ikka ja jälle tagasi tulnud. Näitus on selle teema teatud kokkuvõte ja riigi juubeliaasta igati sobilik aeg. Vanemad tööd on minu ehtekunstniku karjääri algusaastatest, suurem osa paari viimase aasta loomingust, uusimad aga lausa „ahjusoojad“. Olen alati tahtnud luua ilu enda ümber ja valmistada kantavaid ehteid, mis pakuvad esteetilist naudingut ka aastakümneid hiljem. Loodus ise on kõige suurem kunstnik ja mina olen püüdnud sellele anda lisaväärtuse.“

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini.

Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Eile toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Pingelisest heitlusest tuld võitjana välja RMK Pärnumaa metskonna võistlejad. Vaid kolme punktiga jäi neile alla võistluste korraldaja, Luua metsanduskooli esindus. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskonna võistkond.

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks Foto Luua metsanduskool — Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks. Foto: Luua metsanduskool

[pullquote]Metsandusvaldkonna kutsevõistlused on kõige pikemalt järjepidevalt toimunud kutsevõistlused Eestis[/pullquote]Võitjate esindaja, RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm ütles peale võistlust, et võit oli nende jaoks üllatus. „Kuna ta kolme punktiga tuli, siis seda suurem oli üllatus. Püüdsime kõikidel aladel osaleda ja kuigi esimesi kohti tuli ainult üks, siis võidu tagas stabiilne esitus kõigil aladel.“

Ärm lisas, et spetsiaalselt trenni mehed ei teinud, tubli tulemuse taga on igapäevane metsatöö. Tuleval aastal esikohta korrata aga metsamees loota ei julge. „Kogu seltskond on nii tugev, et kahte aastat järjest võita ei suuda,“ muigas metsaülem.

Loe edasi: Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Täna öösel algab eestlaste juhtimisel Maailmakoristuspäev

Eesti aja järgi täna kell 23 algab eestlaste juhtimisel maailma ajaloo suurim kodanikuaktsioon, kui Vanuatu ja Fidži saartelt startiv Maailmakoristuspäev toob ühel ja samal ajal planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed enam kui 150 riigist.

Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maailmas on kindlasti väga palju inimesi, kellele Eesti seostub ainult ühe asjaga – see on see sama Maailmakoristuspäev[/pullquote]“See on olnud väga pikk ja käänuline tee. On olnud suuri ja väiksemaid tagasilööke, aga me oleme päral. Aktsioon, mida on peetud hullumeelseks ja võimatuks missiooniks algab juba loetud tundide pärast. Me ei tea veel, millega see lõpeb, kuid meil on juba põhjust uhkust tunda ainuüksi fakti üle, et pisikese Eesti riigi kümne aasta tagusest algatusest on nakatunud peaaegu kogu planeet,“ lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. „Tundke uhkust Eesti üle, tulge laupäeval välja koristama, kutsuge kaasa sõbrad ja tuttavad ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu viibivad ning hoiame pöialt, et juba mõnekümne tunni pärast saaksime raporteerida – see õnnestus, me olme muutnud maailma. Eesti on kinkinud oma 100. juubeli puhul maailmale midagi, mille väärtus on hindamatu.“

Loe edasi: Täna öösel algab eestlaste juhtimisel Maailmakoristuspäev

Nordeconil valmis Pärnus Metsä Woodi tehase ehitus

Nordecon AS lõpetas Pärnus Kase tänav 17 Metsä Woodi vineeritehase ehitustööd tähtaegselt. Ehitustöödega alustati aprillis 2017, Nordecon on hoone tellijale üle andnud ning tehas alustanud tööd.

Metsä Woodi tehas Pärnus Foto Maris Tomba — Metsä Woodi tehas Pärnus. Foto: Maris Tomba

[pullquote]Metsä Woodi Pärnu vineeritehase hoone koosneb tootmishallist koos olmeruumidega, lisaks bürooplokk – kokku 29277 m2.[/pullquote]„Metsä Woodi tehase ehitamine oli Nordeconile väga huvitav projekt: Eestis ei ehitata uusi tehasehooneid just väga tihti ning Metsä Woodi tehas on Eesti mõistes väga suur – hoone kogupindala on kokku üle 29000 ruutmeetri,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. „Keeruliseks ja samas ka huvitavaks tegi objekti tehnoloogiliste iseärasuste jälgimine: kuna ehitis on rajatud just tootmisele tuginedes, siis oli määravaks teguriks ka seadmete paigaldus ning nende töö. Kogu ehitusperioodi vältel oli meil suurepärane koostöö tellijaga, kes oli äärmiselt professionaalne: kogu tehnoloogiline pool oli peensusteni läbi mõeldud ning töötatud.“

Loe edasi: Nordeconil valmis Pärnus Metsä Woodi tehase ehitus

Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Täna pärastlõunal Pärnus kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pidasid vajalikuks arutelu turismimaksu otstarbekuse üle.

Tallinna Kultuurikatel Foto Urmas Saard — Tallinna Kultuurikatel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tallinna linnavolikogu kavatseb korraldada 23. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsi, kus välispartnerid jagaks oma kogemusi ja kohalikel oleks võimalus turismimaksu poolt ja vastu argumenteerida.[/pullquote]Mõlemad omavalitsusjuhid tõdesid, et kohalikele omavalitsustele on jäetud liiga vähe võimalusi rahakotti iseseisvalt täita. Suuremate omavalitsuste eelarvetesse toovad veidi lisatulu parkimistasu ja reklaamimaks, kuid peamiselt sõltutakse ikkagi üksikisiku tulumaksu protsendist, mida riik on valmis omavalitsustele andma. „Isegi uued poliitilised jõud peavad omavalitsuste autonoomia suurendamise all silmas üksnes tulumaksu protsendi suurendamist,“ ütles Kosenkranius.

Loe edasi: Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiale kandideerib tänavu kaheksa nominenti: Eleringi peahoone, kortermaja Tartus aadressil Kitsas tn 5, Lutheri masinasaal, palverännumaja Vastseliinas, Rapla Riigigümnaasium, Reiniku staadionihoone, suvila Murastes ja installatsioon Tootem.

Preemiale „Väike“ nominenti on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga Foto Urmas Saard — Preemiale „Väike“ nominent on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga. Foto: Urmas Saard

Samuti valiti välja kaheksa nominenti preemiale „Väike“. Mõlemas kategoorias selguvad võitjad 6. detsembril Salme kultuurikeskuses toimuval arhitektuuripreemiate tseremoonial.

„Tänavune arhitektuuripreemiate konkurss on mitmeski mõttes silmapaistev. Mõlemas kategoorias esitati rekordarv kandidaate – aastapreemiale 19 ja väikeobjekti preemiale 24 tööd ning ka lõppvooru jõudis rohkem nominente kui ühelgi varasemal aastal,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.

Koovi hinnangul näitab suur osalejate arv ühest küljest, et Eesti ehitusturg on elujõuline, arhitektidelt tellitakse palju töid. „Samas annab see tunnistust arhitektuuri ja arhitektide heast vormist. Üha enam arhitekte julgeb võtta vastutust, oma valminud töid laiemale avalikkusele esitleda ja anda neid žüriile hinnata. Siinkohal on oluline rõhutada, et arhitekti töö lõpebki alles hoone valmimisega – oma loodud projektilahendusi tuleb kontrollida ja jälgida kuni ehituse lõpuni. Hea meel on ka selle üle, et väikeobjekti kategoorias on sel aastal märgata tavapärasest enam noori autoreid kandideerimas,“ lisas Katrin Koov.

Loe edasi: Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks

Reval Folk toob pärimusmuusika Tallinna

Eelmisel aastal käivitatud pärimusmuusika kontserdisari Reval Folk teeb teise hooaja avastardi 15. septembril kell 19.

Tuule Kann Foto Ivo Eggi — Tuule Kann. Foto: Ivo Eggi

Kontserdisarja eesmärk on tuua pärimusmuusika ja sellel põhinev autorilooming Tallinna ja andes seeläbi sügis-talvisel hooajal ka asises Tallinnas toimetavatele inimestele võimalus kohtuda oma päri(mu)solemusega. Teiseks eesmärgiks on inspireerida noori pärimuspille mängima ning sellest rõõmu tundma, korraldades suviti rahvusvahelist muusikalaagrit Reval Etno.

[pullquote]Sissejuhatavateks esinejateks on suvel rahvusvahelises noortelaagris Reval Etno osalenud lapsed koos üllatusesinejaga.[/pullquote]„Selle aasta programmis on oodata erilisi ja tähenduslikke kooslusi ja nende Eesti artistide ülesastumisi, kes on end nii Eestis kui ka mujal maailmas tõestanud kui oma ala meistrid! Samuti tahame sel hooajal esile tõsta Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid pärimusmuusika õpetajaid ning nende õpilasi. Lisaks soovime tähelepanu juhtida olulistele teemadele maailmas, mis meie hinnangul seda väärivad,“ sõnasid korraldajad Kadri Allikmäe ja Tuulikki Bartosik.

Kontserdisarja avasündmus on pühendatud puhtale maailmale ning samal päeval toimuvale, Eesti “Teeme ära” liikumisest alguse saanud üleplaneedilisele prügikoristuskampaaniale „World Clean-up day“, kus osaleb üle 150 riigi.

Loe edasi: Reval Folk toob pärimusmuusika Tallinna

Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Veel nädala saab esitada kandidaate eakate elu edendajate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

[pullquote]Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka.[/pullquote]Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Loe edasi: Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Rakvere Teatris „Põrsaid kotis ei müüda”

Täna kell 18 avab Rakvere Teater oma 79. hooaja. Õhtul ootab publikut kolmevaatuseline kontsert-etendus, mille alapealkiri on „Põrsaid kotis ei müüda”.

Foto Helen Solovjev — Foto: Helen Solovjev

[pullquote]Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja[/pullquote]Õhtu esimene pool koosneb väikeste vinjettidega estraadikavast, mis tutvustab algaval hooajal lavale jõudvaid näitemänge. Mõnda uuslavastust tutvustatakse pikemalt, mõnes tutvustuses ei pruugigi üldse väikest vinjetti olla. Vaid on hoopis suur vinjett. Kavas leidub videotervitusi Itaaliast, raudteejaamast ja Tallinna-nimelisest kohast ning laulu ja tantsu. Õhtu lavastaja, Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja.

Seejärel musitseerivad Rakvere teatri näitlejad Silja Miks ja Imre Õunapuu. Nende etteaste on teine kontsert kevadel alustanud sarjas RT muusika, mis tutvustab teatri loominguliste inimeste hetke muusikas. Avapeo lõpetab PIDU ehk tants ja tingel-tangel südaööni, kus muusikat mängivad uue hooaja vingeimad tegijad.

Loe edasi: Rakvere Teatris „Põrsaid kotis ei müüda”

Saaremaa ja Piirissaare ehitavad sibulasilda

Saaremaa Kodukandi eestvedamisel jõuavad juba mitmendat aastat sügiseti Saaremaale kuulsad Piirissaare sibulad. Tegemist on algatusega, mille eesmärgiks on hoida pärandkultuuri ning tugevdada kogukondadevahelist koostööd.

[pullquote]saame toetada väikesaarel aastaid püsinud teadmisi ja kogemusi sibulakasvatuse osas[/pullquote]”Saared peavad ikka kokku hoidma,” räägib Saaremaa Kodukandi koordinaator Reet Viira, kes jätkab Peipsiääre kogukondadega koostööd oma ema, kodukandiliikumise eestvedaja Elvi Viira jälgedes. “Meie jaoks on oluline toetada Piirissaare kohalikku kogukonda sealse pärandkultuuri, mille üheks osaks on kindlasti ka sibulakasvatus, säilimisel ning anda ehk tõuge ka noorematele, et see tasub end ära,” kõneles ta.

Kui mõne aasta eest oldi Peipsi ääres kimpus sibulauputusega ja kutsuti rahvast ostma kohalikelt, sõitis Saaremaa Kodukandi koordinaator ise Piirissaarele, et saarlastele väärt sibulaid tuua. Hiljem mindi Piirissaare elu-olu kaema suisa delegatsiooniga. Koostöö päädis ka vastuvisiidiga: Piirisaare esindajad käisid mullu Saaremaal tutvumas saarlaste kogemustega turismi-, kalanduse ja ettevõtluse valdkonnas. “Mullu oli suurepärane sibulaasta, nii et saime koguni kolm korda Piirisaarelt sibulaid tuua,” räägib ta.

Loe edasi: Saaremaa ja Piirissaare ehitavad sibulasilda

Pärnu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga

Pärnu linnavolikogu toetas linnavalitsuse ettepanekut kandideerida Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, sest üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudetakse pakkuda enam.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav Foto Urmas Saard — Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Pärnu, pildil Kuninga tänav. Foto: Urmas Saard

„Kõik kolm linna tahavad huvitavat, loomingulist ja keskkonnateadlikku elukeskkonda, väärtustada kohalikku kultuuri ja seda mitmekesistada. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame pakkuda enam ja luua sidemed, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on üks tuntumaid kultuuriprojekte. Selle fookuses on kultuur kõige laiemas mõistes: teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne. Suurem eesmärk on piirkonna ümbersünd ja arengu kiirendamine.

„Arutelu käigus leidsime, et Pärnu märksõnadeks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Kultuuripealinna tiitel ei tähenda üksikuid ehitisi ega kalleid kontserte, vaid koostööd ja linnade tutvustamist, et inimesi koliks mujalegi kui pealinna ja selle lähiümbrusse,“ kõneles Šorin.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Samal teemal:

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja maakonna parimad toidumeened

Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.

Pärnumaa maitsed Foto pressiteatega — Pärnumaa maitsed. Foto: pressiteatega

[pullquote]Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva[/pullquote]„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.

Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räimerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“

Loe edasi: Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja maakonna parimad toidumeened

Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sel nädalal viibivad Eestis Nõmme rajaja Nikolai von Glehni Brasiilias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides elavad järeltulijad. Täna toimub ringsõit Nõmmel, samuti tutvutakse Glehni sünnikoduga Jälgimäel. Ennelõunal külastati Nõmme Rahu kirikut, kus kohtuti Nõmme seltside ja linnaosavalitsuse esindajatega, koguduseliikmete ning teiste huvilistega.

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus Foto Endel Apsalon — Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht[/pullquote]Perekondliku sündmuse tähistamiseks on tänavu Eestisse tulnud 24 Glehni suguvõsa liiget ning nende pereliikmeid ja sõpru. Viimati käis Nõmmel nii suurel hulgal Nikolai von Glehni järeltulijaid 2013. aastal.

Glehni lapselapselaps Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles täna Nõmme Rahu kirikus toimunud kohtumisel, et suguvõsa kokkutulek on perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht,“ lausus ta kohtumisel. Ta meenutas väikese tüdrukuna orvuks jäänud Leena Rangist, kes Glehnide perre võeti ja koos nendega Eestist kaasa läks ning kes oli Brasiilias pere mitmele põlvkonnale sidemeks uue kodumaa ja Eesti vahel, sest Leena peale eesti keele muud keelt ei osanud ning rääkis lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks muinasjutumaa. Siiani on mul meeles laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Loe edasi: Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Linnaosavalitsuse töötajad aitavad kooliaasta alguses õpilastel ohutult teed ületada

Nõmme linnaosa valitsuse töötajad aitavad sel nädalal hommikuti Kadaka puiesteel Õitse bussipeatuse juures asuval ülekäigurajal õpilastel turvaliselt teed ületada.

„Kadaka puiestee on tiheda liiklusega ning seda ülekäigurada kasutavad aktiivselt Kivimäe põhikooli õpilased. Tulime politseile ja munitsipaalpolitseile appi, kes samuti koolide lähistel sel nädalal ülekäiguradasid turvavad,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kellaajad, millal Kadaka puiesteel ülekäigurajal abiks ollakse, on valitud Kivimäe põhikooli algklasside tundide algusest lähtuvalt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Kadaka puiestee ülekäigurajal. Foto: Jukko Nooni

Otepää lasteaia lapsed lähevad alanud õppeaastal uuendatud majja

2017. aastal kinnitas riigihalduse minister Jaak Aab lasteaedade rekonstrueerimise toetused, sh sai toetust ka Otepää Lasteaia Pähklikese maja. Lasteaia remonditööd algasid 12. märtsil 2018, tänaseks on tööd valmis saanud.

Lasteaed Pähklike Foto Monika Otrokova — Lasteaed Pähklike. Foto: Monika Otrokova

Renoveerimistööde käigus vahetati Pähklikese majal aknad, soojustati välisseinad, katus ja vundament ning paigaldati uus elektri-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteem. I korrusele on paigaldatud põrandaküte. Lisaks sellele sai lasteaed kiire valguskaabli internetiühenduse tarbeks ja köögile rasvapüüduri.

Otepää Lasteaia direktor Marju Ilistom sõnas, et Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt eraldati Pähklikese majale riigieelarvest 10 000 eurot, sellest on tellitud lasteaeda uus mööbel, mis lähipäevadel peaks ka kohale saabuma.

„Mul on hea meel, et väikesed vallakodanikud saavad alustada uut õppeaastat korda tehtud lasteaias. Leian, et laste arvelt ei tohiks kunagi midagi kokku hoida, oleme lastega seonduva seadnud endale prioriteediks,“ ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

Lasteaia rekonstrueerimistööd läksid maksma 807 700 eurot, millest projektirahadena saadi 169 710 eurot. Ülejäänud summa 637 990 eurot tasus Otepää vald. Ehitustööd teostas PVH Ehitus OÜ.

Monika Otrokova
Otepää vallavalitsus

Õnnistati Pääsküla kooli lippu

Täna õnnistati Nõmme Rahu kirikus Pääsküla kooli lipp. Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli uus ühine maja avatakse pidulikult homme, 1. septembril.

Pääsküla kooli lipu õnnistamine Foto Jukko Nooni — Pääsküla kooli lipu õnnistamine. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on renoveeritud Pääsküla kooli avamine oluline tervele linnaosale. „Kui sinimustvalge Eesti lipp ühendab Eesti rahva ja riigi, siis kooli lipp liidab Pääsküla kooli õpilased, õpetajad ja vilistlased. Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut,“ lausus linnaosavanem lipu õnnistamistseremoonial.

Seitse naela lõid sümboolselt lipu vardasse kooli, lapsevanemate, õpilaste, vilistlaste, haridusministeeriumi, linnaosavalitsuse ja koguduse esindajad.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Arula külal ilmus uus raamat

30.augustil toimus Otepää Linnaraamatukogus Aru küla raamatu „Kõik teed viivad Arulasse. Päästetud pärimused“ esitlus. Kohe oli tulnud üle paarikümne raamatusõbra.

Raamatu Kõik teed viivad Arulasse. Päästetud pärimused esitlusel Otepää linnaraamatukogus Foto Monika Otrokova — Raamatu” Kõik teed viivad Arulasse. Päästetud pärimused esitlusel” Otepää linnaraamatukogus. Foto: Monika Otrokova

Raamatu valmimisest, viperustest ja erinevatest Arula lugudest rääkisid Arula küla elanikud. 2019.aastal saab 600. aastat Arula kirjalikust esmamainimisest 1419. aastal. Arula küla raamat ongi pühendatud sellele aastapäevale ning samuti Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. „Raamatu tegemise inspiratsiooniks oli tegelikult Jakob Hurda idee ja üleskutse koguda kokku eesti rahvapärimus, millest, muuseas möödub sellel aastal 130 aastat,“ ütles Arula külavanem Voldemar Tasa.

Eike Tasa rääkis raamatu sünniloost, sellest, kuidas kirjutati projekt, kuidas ideed ellu viidi ja igasugustest apsakatest. „Need lood pole kindlasti mõeldud mitte ainult lugemiseks, vaid ka edasi jutustamiseks, siit leiab põnevat lugemist nii Arula küla elanik, kui ka külaline,“ lisas Eike Tasa.

Raamatu valmimist toetas rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse programm 2017.aasta vahenditest ja Otepää vallavalitsus. Raamatu saab osta Lutsu talust, eelnevalt kokku leppida tel 521 8653 (Eike Tasa)

Monika Otrokova

Misso depoo ehitusel peeti sarikapidu

Misso vabatahtlike päästjate depoo ehitus on jõudnud etappi, kus eile oli põhjust pidada sarikapidu.

Misso depoo valmimist on oodatud juba vähemalt viis aastat ja tänavu oktoobri lõpuks saab hoone valmis. Tegu on vana katlamaja asemele ehitatud uue hoonega, ehitajaks Kagukatus OÜ.

Kaasaegses ja kõikidele vajadustele vastavas depoos hakkab tegutsema MTÜ Misso Vabatahtlikud, mille meeskonnas on 22 liiget. Misso vabatahtlike päästjate põhiauto on 1960. aastal toodetud tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Tänavu saadi riigilt ka uuem masin, mis enne kasutuselevõttu vajab mõningast remonti. Misso peagi valmivas depoos hakkab koos käima ka Misso noorte tehnikaring.

Depoo valmimine on oluline ja hädavajalik samm piirkonna turvalisuse suurendamiseks.

Misso depoo sarikapidu. Foto: MTÜ Misso vabatahtlikud

Matvere utsitab innukalt prügi kaardistamises osalema

Veel viimaseid päevi on võimalik Maailmakoristuspäeva kaardile prügipunkte märkida. Selle nädala lõpuni ootab Maailmakoristuspäev aktiivset osavõttu prügipunktide märkimisel Eesti prügikaardile, et Maailmakoristuspäeval 15. septembril saaksid igas maakonnas ja vallas kõik kõige suuremad jäätmehunnikud loodusest ära koristatud.

Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht Foto Urmas Saard — Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Prügi kaardistamine on tore võimalus sõbra või perega mõned tunnid looduses veeta[/pullquote]„Kaardistamine on vajalik ennekõike selleks, et võimalikult palju kriitilisi punkte üle Eesti saaksid prügikaardile. Vaid nii oleme teadlikud sellest, kus oleks kindlasti tõesti vaja koristustalguid teha. Me soovime, et Maailmakoristuspäev jõuaks võimalikult paljudesse Eestimaa nurkadesse ja just kohalik kogukond teab kõige paremini, millise puu taga prügitont ennast peidab,“ möönab Eesti Maailmakoristuspäeva juht Raimo Matvere.

Kõige tõenäolisemad kohad prügistatud kohtade leidmiseks on suurte maanteede äärsed parklad, bussipeatuste ümbrused, samuti kõiksugu väikesed n-ö kahtlased teeotsad ja tupikteed, mis suuremate teede juurest algavad. Tasub lähtuda loogikast, et ega prügistaja ürgmetsa minna ei viitsi. Tõenäolisemad kohad jäätmete leidmiseks on teed ja metsatukad jäätmejaamade läheduses, karjääride juures, mahajäetud hoonetega aladel, suvilapiirkondade lähistel ning suuremate asulate juures olevatel loodusaladel, kus käiakse aega veetmas.

Loe edasi: Matvere utsitab innukalt prügi kaardistamises osalema

Koolirahu kuulutatakse välja Pärnus

Algava õppeaasta Koolirahu lepingu allkirjastamise ja väljakuulutamise tseremoonia toimub homme, 31.augustil kell 15 Pärnus Rüütli platsil. Lepingu allkirjastavad haridus- ja teadusminister, Pärnu linnapea ja Lastekaitse Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ning MTÜ NÜ TORE esindajad.

Rüütli plats Pärnus Foto Urmas Saard — Rüütli plats Pärnus. Foto: Urmas Saard

Tseremooniaga tuletatakse nii õpilastele kui õpetajatele meelde, et igapäevase turvalise koolikeskkonna loomine tähendab jätkuvat protsessi.

Tseremoonia järel toimub samas asukohas kontsert, kus astuvad üles Pärnu bändid. Esinevad soul/funk muusika lipulaev Steps To Synapse ja tormilist rockmuusikat viljelev uus bänd Echolove.

Koolid ja klassid saavad sõlmida Koolirahu lepingu ka oma õppeasutuses, laadides selle alla Koolirahu kodulehelt koolirahu.lastekaitseliit.ee. Käesoleval aastal on Koolirahu lepinguga liitumine võimalik ka kodulehel elektrooniliselt nii õpilase, õpetaja, koolijuhi kui lapsevanema rollis.

Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast, alates 2008. aastast toimub see MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel. Pärnu oli Koolirahu linnaks ka 2007. aastal.

Helilooja Felix Mandre sai Nõmmel nimelise pingi

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.

Peep Mandre oma isa mälestuspingil Foto Jukko Nooni — Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis

Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Pärnumaal tähistatakse legendaarse rahvatantsupedagoogi Richard Tõnnuse 100. sünniaastapäeva tema elutööd tutvustava näitusega.

Loe edasi: Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Türgi teemanädala avaüritus toimub Sindis

Eestist kõigest viis aastat noorem Türgi Vabariik tähistab 28. oktoobril oma 95. aastapäeva. Ajavahemikul teisest kuni 8. septembrini viiakse läbi Türgi nädalat Pärnus, mille peakorraldaja on Raeküla Vanakooli keskus.

Pühapäeval, 2. septembri keskpäeval leiab aset nädala avamine Sindi Kirikupargis. Sündmusel osalevad Türgi Vabariigi suursaadik Eestis T.E. Pr. Hayriye Kumaşcıoğlu, Tori vallavanem Lauri Luur, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ja kõik teised toimuvast huvitatud inimesed. Külalistelt kuuleb trummishowd ja näeb tantsuetendust, mida esitab Ankara College Foundation Ensamble. Grupi suurus on 20 õpilast ja 2 õpetajat. Linna poolelt esineb Sindi muusikakooli ansambel Solfiined. Vihmase ilma korral viiakse toimumine üle Sindi seltsimajja.

Esmaspäeval, 3. septembril kell 14.00 räägib diplomaat Miko Haljaste Sindi gümnaasiumis 9. klassi õpilastele, gümnasistidele, Sindi ajalooklubi inimestele ja teistele huvilistele Türgist. Ettekanne pole mõeldud kitsale valitud ringile, vaid on avatud kõigile. Enne seda kohtub diplomaat Pärnu Rotary klubiga.

Loe edasi: Türgi teemanädala avaüritus toimub Sindis