Autor: Erkki Peetsalu

Aita kaasa mündikampaania õnnestumisele Põlvamaal

Foto: Katrin Lipp, bioneer.ee
Toidupanga mündikampaania kogumistopsid on jõudnud tänaseks 230 asukohta üle Eesti, Põlvamaal on neid hetkel vaid neli. Põlvamaa inimesed, kes soovivad kaasa aidata, saavad ettevõtmisele õla alla panna.

Põlvamaal kampaaniat koordineeriv Indrek Maripuu ütles, et asja õnnestumiseks oleks vaja inimestele müntide äratoomine teha nii kergeks kui võimalik. Selleks oleks aga kogumiskohti juurde vaja. Kogumisanuma jaoks on sobiv selline koht, kuhu inimesed ei pea eraldi minema. Sobivad nii avalikud kui piiratud ligipääsuga kohad (näiteks kontorid jmt).

Inimesed ja ettevõtted, kes soovivad mündikampaaniaga liituda, saavad oma heast tahtest kampaania korraldusmeeskonnale märku anda Põlvamaa koordinaator Indrek Maripuule (kontakti allpool) ning seejärel oma asutuse sees või klientidele suunatult samuti kogumiskastid üles panna.

Toidupanga tegevuse toetuseks saab omal algatusel korraldada ka kogumisüritusi. Sellest tuleks samuti eelnevalt märku anda kampaania koordinaatorile. Loe edasi: Aita kaasa mündikampaania õnnestumisele Põlvamaal

Tee kingitus vähekindlustatud peredele üle Eesti

Kasutatud asjade vahendamisega tegelevad mittetulundusühingud Uuskasutuskeskus ja Vahejaam ning heategevusfond Dharma viivad läbi heategevuskampaania, mille eesmärgiks on koguda 1000 annetust Eesti vähekindlustatud peredele jõulukingitusteks.

Eestis on kümneid tuhandeid selliseid peresid, kes elavad toimetulekutoetustest. Nendes peredes ei jätku võimalusi, et tagada lastele mitmekesine tervislik toitki, rääkimata jõulukingitustest.

Heategevusliku kampaania patrooniks on Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe. Kampaania käigus kogutakse novembrikuu jooksul annetusi Uuskasutuskeskuse kauplustes Tallinnas Tatari 64 ja Telliskivi keskuses (Telliskivi 61) ning taaskasutuskeskuse Vahejaam kaupluses Rakveres Tsentrumi ostukeskuses (Koidu 1). Kingitused toimetatakse abivajajateni detsembris.

„Me ei oota ainult jõulumotiividega kingitusi, vaid tuua võib kõike, mis teie majapidamises kasutult seisab, kuid kellegi teise majapidamises ehk vägagi vajalikuks võib osutuda ja palju rõõmu teha, olgu selleks siis triikraud või suusad või pehmed mänguasjad,“ ütles Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. Loe edasi: Tee kingitus vähekindlustatud peredele üle Eesti

Õpilaste ajaloonäitus osutus ootamatult populaarseks

Parksepa keskkooli 135. aastapäevale pühendatud „Ajalooliste asjade näitus“ sai sedavõrd suure huvi osaliseks, et väljapanekut otsustati kahe päeva võrra pikendada ja see jääb avatuks järgmise esmaspäevani.

„Huvi on olnud tõesti suur,“ ütles Parksepa keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks. Kolme päevaga külastas näitust ligemale paarsada huvilist, peaasjalikult Parksepa omad inimesed ning ka lasteaialapsed. Et kõik huvilised saaksid näitusest osa, otsustati see üles jätta 15. novembrini.

Näituse panid kokku Parksepa keskkooli õpilased, kes tõid kodust huvipakkuvat vanavara. Õla panid alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Lisainformatsioon: Andres Breidaks, tel 5109789

Astu läbi tänaselt mardilaadalt Rosmal

Täna kell 12-13 peetakse Rosmal mardilaata. Nimelt korraldab Johannese Kool Rosmal oma iga-aastase traditsiooni kohaselt õpilaste mardilaada, kus müüakse omatehtud kaupa.

Kõik lapsed, vanemad ja teised head külalised on oodatud ostma, müüma, kauplema, vahetama ja toredast laadamelust osa saama. Laadalt võib leida kõike alates käsitööst, ehetest, küünlaalustest kuni taaskasutatud kraamini. Müüakse maitsvaid küpsetisi jm söödavat-joodavat, aga ka ülearuseid mänguasju, riidekraami jne.

Ettevõtmisega toetatakse ka kooli tegevust – iga kaupleja annetab 10% teenitud kasumist heategevuskassasse.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

ERM avab näituse „Kui põllud põlesid“

Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi kaasaja maastikus. 16. novembril kell 16 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“.

Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama senini äratuntavaid objekte maastikul, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.

2007. aastast alates on Karula rahvuspargi alal korraldatud alepõllunduse eksperimente, et selle maakasutusviisi kohta rohkem teada saada. Näitusel tutvustatakse selle katse käiku ja tulemusi. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Valga Muuseumi, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond (Kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga Muuseum ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja arutelu Rõuges

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikule arutelule, mis toimub 20. novembril kell 13.00 Rõuge
rahvamajas.

08.11.2010-19.11.2010 on võimalik materjalidega tutvuda Haanja ja Rõuge vallamajas ning Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Karja 17a. Lisainfot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Jaanus Tanilsoolt, tel. 53229241, 7823605 või e-posti aadressil jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee. Lähemalt loe siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Paide kogukonnakeskuses tuleb juttu päikeseküttest

Ise tehtud päikesepaneel. Foto: Tiit Kanne
12. novembril kell 18 teeb Tiit Kanne Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) ettekande “Teeme ise päikeseküttesüsteemi”.

Tiidu sõnul on hilissügis või talve algus viimane aeg alustada päikeseküttesüsteemi kavandamist ja ehitamist, et olla valmis uueks hooajaks, mis algab juba veebruarikuus, kui päike hakkab käima kõrgemalt ja taevas muutub selgemaks.

Tiit näitab pilte ja räägib, miks ta otsustas katsetada päikesekütet, kuidas süsteemi ehitas, mis materjale ja seadmeid kasutas, mis maksma läks, kuidas õnnestus ja missugused olid möödunud hooaja tulemused. Üritus on tasuta.

Paide kogukonnakeskus koondab endasse mitmeid Paides Tallinna tn 9 ja 11 hoonekompleksis (kuulub Paide linnale) tegutsevaid ühendusi ja algatusi. Asja mõte on elustada Paides kodanikualgatusel toimiv linnakogukond. Selline, mis tõeliselt ise hakkama saaks. Ka siis, kui ajad raskemaks lähevad. Julgustada ja toetada kohalikku ettevõtlikkust, nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset. Loe lähemalt siit.

Telliskivi loomelinnakus tuleb kolmas retrokultuuripäev

Foto: vintagetallinn.ee

27. novembril toimub Telliskivi loomelinnakus juba kolmandat korda Eesti ainuke vintage- ja retrokultuuripäev, mis alates sellest sügisest kannab nime Vintage Tallinn.

Vintage Tallinn toimub seekord Telliskivi Loomelinnakus, millest on kujunemas Tallinna olulisim paik kultuurisündmuste toimumiskohana. Toimumisajaks on avanud uksed ka uus kohvik Loomelinnaku südames.

Vintage Tallinn koondab üheks päevaks esinduslikumad vintage ärid üle Eesti. Müüa ja osta saab riideid, mööblit, plaate, tehnikat, jalanõusid jpm. Tänu heale koostööle Helsinki Vintage korraldajatega, on seekord osalejad ka Soomest www.vintagegilda.fi ja Rootsist www.americana.se

Müüjatest on esindatud parimad vintage kaupade müüjad nagu Mors Shop, Berliin, Tamara1965, Vanatool, HiFi Classic, Led Zeppelin, Nolita Vintage, Fankadelik, Vinteco, Zigrimigriz jpt.

Lisaks ostu-müügi võimalusele saab nautida head muusikat, külastada kohvikut ja ilusalongi, vaadata näitust jpm.
Retropäev toimub Telliskivi loomelinnakus (Telliskivi tn 60A) 27. novembril kell 12-18. Loe lähemalt siit.

Allikas: vintagetallinn.ee

Rein Sikk otsib Võrumaa emotsioone

Head külauudiste lugejad! Palun Teie abi seoses Võrumaaga: pange palun kirja, millised on Teie esmased emotsioonid, kui öelda “Võrumaa”. Ja e-kiri lähetage aadressile rein.sikk@eesti.ee. See abi on väga tarvilik ühe Võrumaa maine ja kuvandi kohta käiva artikli kirjutamiseks. Nimeliselt ma kedagi ei tsiteeri. Päikest!

Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Säreveres tuleb energiamajanduse seminar

Kolmapäeval, 10. novembril toimub Järvamaal Särevere mõisas seminar “Energiamajandus ja säästlikud hanked”.

Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada energiaühistu kontseptsiooni, hoonete energiatõhusust, energiaplaneeringut ning tutvustada rohelisi riigihankeid kohalikus omavalitsuses. Seminari korraldab Kliima- ja Energiaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga.

Seminar algab 10. novemberil kell 10.00 ja lõpeb kell 16.30. Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine. Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

Allikas: Kliima- ja Energiaagentuur, www.kena.ee

Eestil seisab ees põlvkondade vahetus

Lõppenud nädalal peetud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ kõneldi meie elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest ning kõlama jäi mõte, et algaval kümnendil seisab Eestil ees põlvkondade vahetus.

Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.

„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“

Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimunud seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu, www.kogu.ee

Järvamaa parimad kodanikualgatused selguvad kuu lõpus

MTÜ Kodukant Järvamaa ja SA Järvamaa Arenduskeskus kuulutasid välja avalikud konkursid Järvamaa külaliikumise, 2010. aasta sädeinimese ja kodanikualgatuses käesoleva aasta parimate nimetamiseks Järvamaal.

Aasta küla aunimetus omistatakse külale või külade piirkonnale, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi külaelu arendamisel.

Aasta sädeinimese aunimetus omistatakse üksikisikule, kes on oma tegevusega kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule.

2010. aasta (parima) MTÜ nimetus antakse organisatsioonile, kelle tegevus 2010. aastal on toonud kaasa olulise positiivse muudatuse paikkonnas ja/või maakonnas, teatud väärtuste säilitamisel ja arendamisel ning kelle tegevuse tulemus ei ole olnud suunatud ainult oma liikmetele. Teod ja algatused peavad olema üldkasuliku iseloomuga, st olema suunatud võimalikult laiale sihtgrupile.

Aasta tublim vabatahtlik 2010 nimetus antakse üksikisikule, kes on oluliselt panustanud oma aega ja tööd vabatahtlikuna oma kogukonnas või mujal tasu ootamata, noorte/ja/või sotsiaaltöös, paikkonna väärtuste säilitamisel jms.

Hea algatus 2010 tiitliga tunnustatakse kodanikeühenduste hulgas sündinud uuenduslikku algatust, mis on suurepäraseks eeskujuks teistelegi oma töö korraldamisel. Eriti teretulnud on algatused, mis on andnud arengutõuke paljudele ühingutele üle Järvamaa. Samas võib olla see ka midagi väikest ja nutikat, kuid mis passiks kasutusele võtta ka teistel ühingutel. Heaks algatuseks võib olla ka see, et hoopis kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad on teinud midagi kodanikeühendustes tegutsemise parendamiseks. Tahame oma ettevõtmisega selliseid algatusi tunnustada ja ka laiemalt tutvustada.

Ankeete oodatakse SA Järvamaa Arenduskeskusesse hiljemalt 15. novembriks 2010. Ankeet on avaldatud portaalis siit.

Allikas: Järvamaa Arenduskeskus

Latsiaiah umma otsmah

Puiga latsiaia latsõ. Foto: Nutovi Mirjam
Midä arvasõ 5–6aastadsõ latsõ Võromaast ja ku häste nä võro kiilt tundva, sai perrä uuritus Puigal Siilikese latsiaiah.

Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.

«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.

Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah

Vaata veebist oma kodu lähedal asuvaid ohtlikke ettevõtteid

Sellest nädalast on kõigile inimestele kättesaadav ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus, millega saab tutvuda Maa-ameti kaardiserveris. Sealt leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta, mida igaüks võib otsida oma kodukohaga seonduvalt.

Foto: tlu.ee
Ettevõtmise eesmärgiks on tuua ohtlikke ettevõtteid puudutav informatsioon võimalikult mugaval moel inimesteni ning kõigi asutusteni, keda see suuremal või vähemal määral puudutab. Eelkõige peaks rakendus huvi pakkuma kohalikele omavalitsustele ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ja kooskõlastamisega seotud asutustele ning ohustatud aladel viibivatele inimestele.

Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.

Kaardirakenduse projekt valmis Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.

Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab siit.

Allikas: Päästeamet

Mammaste tervisradadel saab sportida ka õhtuti

Rajatraktor lõpetamas suvitushooaega. Foto: polvavald.ee
Põlvamaal Mammastes saavad huvilised sportida ka pärast pimeduse saabumist, sest sealsed terviserajad on nüüd õhtuti valgustatud.

Mammaste terviserajad ootavad looduses liikumisest lugu pidavaid inimesi ohutult ning turvaliselt jooksma ja kõndima. Rajamasin aga ei jõua ära oodata talve, et sisse ajada korralikud suusarajad.

Rajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas – metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal.

Tervisespordikeskuses saab kasutada sauna, dušši ja riidekappi, vajadusel pakutakse ka majutust.

Mammaste valgustatud rada on avatud pimeduse tulekust kuni kella 21-ni. Loe lähemalt siit.

Allikas: Polvamaa.ee

Pirita elanikud osalevad linnaosa arengukava koostamises

Pirital läheb käima linnaosa uue arengukava koostamine, mille valmimine on erinevatel põhjustel viibinud juba mitu aastat. Kodanikud ja kodanikuühendusd on oodatud protsessis osalema.

Arengukava koostamisega kujundatakse visioon Pirita arenguks aastatel 2012-2016, mis tagaks linnaosa jätkusuutliku ja plaanipärase arengu ning aitaks ühtlasi kavandada võimalikke investeeringuid. Arengukava loodetakse kehtestada 2011. aasta juunis ja see kehtib 2016. aasta lõpuni.

Töörühmades on esindajad nii linnaosavalitsusest, Pirita halduskogust kui ka Pirita kodanikeühendustest. Arengukava koostamise käigus on võimalik ka ülejäänutel kodanikel sõna sekke öelda ning esitada muudatusettepanekuid.

Allikas: www.tallinn.ee/pirita

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla

Energiatark korraldab noortele videokonkursi

Esmaspäeval algab 8.-12. novembrini vältav energiasäästu nädal, mille raames toimub mitmeid temaatilisi ettevõtmisi üle Eesti.

Muuhulgas korraldab portaal Energiatark säästuteemalise videoloomingu konkursi koolinoortele. Võistluse eesmärk on propageerida energiasäästlikku ellusuhtumist ja mitteraiskavat elustiili. Konkursile võib esitada kuni 1 minuti pikkuse klipi, milles käsitletakse ressursside säästlikku kasutust. Tööd tuleb esitada 30. novembriks.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Energiatark

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tervise ja toitumise konverents Tallinnas

1. detsembril toimub Tallinnas Hotell “Euroopa” konverentsikeskuses Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Tervisekooli korraldatud konverents „Tervistav toit – praktilised juhised igapäevaellu“.

Käsitletakse aktuaalseid tervise ja toitumisega seotud teemasid ning seda, kuidas toitumisalaseid teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuidas õigesti toituda? Missugune on õige toiduvalik? Mida eelistada? Kuidas kujundada tervislik päevamenüü tänapäevaste toidusoovituste alusel? Lihtsalt ja kiirelt – tervislikke toiduretsepte.

Kursus tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.

Allikas: Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee

Ruusmäe sotsiaalmaja sai katuse korda

Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.

Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis