Autor: Erkki Peetsalu

Latsiaiah umma otsmah

Puiga latsiaia latsõ. Foto: Nutovi Mirjam
Midä arvasõ 5–6aastadsõ latsõ Võromaast ja ku häste nä võro kiilt tundva, sai perrä uuritus Puigal Siilikese latsiaiah.

Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.

«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.

Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah

Vaata veebist oma kodu lähedal asuvaid ohtlikke ettevõtteid

Sellest nädalast on kõigile inimestele kättesaadav ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus, millega saab tutvuda Maa-ameti kaardiserveris. Sealt leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta, mida igaüks võib otsida oma kodukohaga seonduvalt.

Foto: tlu.ee
Ettevõtmise eesmärgiks on tuua ohtlikke ettevõtteid puudutav informatsioon võimalikult mugaval moel inimesteni ning kõigi asutusteni, keda see suuremal või vähemal määral puudutab. Eelkõige peaks rakendus huvi pakkuma kohalikele omavalitsustele ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ja kooskõlastamisega seotud asutustele ning ohustatud aladel viibivatele inimestele.

Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.

Kaardirakenduse projekt valmis Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.

Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab siit.

Allikas: Päästeamet

Mammaste tervisradadel saab sportida ka õhtuti

Rajatraktor lõpetamas suvitushooaega. Foto: polvavald.ee
Põlvamaal Mammastes saavad huvilised sportida ka pärast pimeduse saabumist, sest sealsed terviserajad on nüüd õhtuti valgustatud.

Mammaste terviserajad ootavad looduses liikumisest lugu pidavaid inimesi ohutult ning turvaliselt jooksma ja kõndima. Rajamasin aga ei jõua ära oodata talve, et sisse ajada korralikud suusarajad.

Rajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas – metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal.

Tervisespordikeskuses saab kasutada sauna, dušši ja riidekappi, vajadusel pakutakse ka majutust.

Mammaste valgustatud rada on avatud pimeduse tulekust kuni kella 21-ni. Loe lähemalt siit.

Allikas: Polvamaa.ee

Pirita elanikud osalevad linnaosa arengukava koostamises

Pirital läheb käima linnaosa uue arengukava koostamine, mille valmimine on erinevatel põhjustel viibinud juba mitu aastat. Kodanikud ja kodanikuühendusd on oodatud protsessis osalema.

Arengukava koostamisega kujundatakse visioon Pirita arenguks aastatel 2012-2016, mis tagaks linnaosa jätkusuutliku ja plaanipärase arengu ning aitaks ühtlasi kavandada võimalikke investeeringuid. Arengukava loodetakse kehtestada 2011. aasta juunis ja see kehtib 2016. aasta lõpuni.

Töörühmades on esindajad nii linnaosavalitsusest, Pirita halduskogust kui ka Pirita kodanikeühendustest. Arengukava koostamise käigus on võimalik ka ülejäänutel kodanikel sõna sekke öelda ning esitada muudatusettepanekuid.

Allikas: www.tallinn.ee/pirita

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla

Energiatark korraldab noortele videokonkursi

Esmaspäeval algab 8.-12. novembrini vältav energiasäästu nädal, mille raames toimub mitmeid temaatilisi ettevõtmisi üle Eesti.

Muuhulgas korraldab portaal Energiatark säästuteemalise videoloomingu konkursi koolinoortele. Võistluse eesmärk on propageerida energiasäästlikku ellusuhtumist ja mitteraiskavat elustiili. Konkursile võib esitada kuni 1 minuti pikkuse klipi, milles käsitletakse ressursside säästlikku kasutust. Tööd tuleb esitada 30. novembriks.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Energiatark

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tervise ja toitumise konverents Tallinnas

1. detsembril toimub Tallinnas Hotell “Euroopa” konverentsikeskuses Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Tervisekooli korraldatud konverents „Tervistav toit – praktilised juhised igapäevaellu“.

Käsitletakse aktuaalseid tervise ja toitumisega seotud teemasid ning seda, kuidas toitumisalaseid teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuidas õigesti toituda? Missugune on õige toiduvalik? Mida eelistada? Kuidas kujundada tervislik päevamenüü tänapäevaste toidusoovituste alusel? Lihtsalt ja kiirelt – tervislikke toiduretsepte.

Kursus tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.

Allikas: Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee

Ruusmäe sotsiaalmaja sai katuse korda

Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.

Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Miljööväärtusliku hoone renoveerimise koolitus Pelgulinnas

Säästvad Ehituslahendused korraldab Tallinnas kümnest loengust ja praktilisest õpitoast koosneva koolituste sarja – „Miljööväärtusliku hoone säästev uuendamine”.

Koolitus toimub remonditavas Lenderi tüüpi hoones Pelgulinnas aadressil Pebre 8. Koha valik on tingitud asjaoludest, et reaalsete probleemide ja tööde keskel on parim võimalus näidata, milliseid materjale ja töövõtteid kasutada miljööväärtusliku hoone uuendamisel. Lisaks on see hea võimalus aidata noortel EKA tudengineiudel korrastada vana ja väärikat maja.

Koolitus on tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.

Foto: Säästvad Ehituslahendused

Kihnu Kultuuriruumi pillitagavara suureneb

Foto: kihnu.ee
SA Kihnu Kultuuriruum sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali stipendiumi uute pillide ostmiseks. Stipendiumi eest on kavas osta kaks lõõtsa ja kolm uut viiulit.

Ostmata jäävad esialgu akordioni rihmad ning viiulite häälestajad, milleks tehakse taotlus järgmisesse vooru või teistesse fondidesse. Kihnu Lehe andmetel ongi hetkel suurim vajadus just akordioni rihmade järele.

SA Kihnu Kultuuriruum on saanud varem Kihnu regionaalprogrammi abil viis kasutatud akordioni, mis on laste käes harjutamiseks.

Kihnu kooli viiuliõpilastele on kaks viiulit kinkinud ka Jaanus Põlder.

Allikas: Kihnu Leht

Taastuvate energiaallikate uurimise konverents Tartus

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes korraldavad 11. novembril Tartus konverentsi “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XII (TEUK – XII)”.

Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A) peetavale konverentsile saab registreeruda 6. novembrini aadressil elis.vollmer@emu.ee.
Konverentsi programmi loe siit.

Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

Rõuge hokiklubi otsib nime

Hooajaks valmistuv Rõuge hokiklubi kuulutas välja konkursi klubile nime leidmiseks, oodatud on nii eesti- kui ingliskeelsed nimevariandid.

Klubi esindaja sõnul võiks nimi olla stiilis HC/HK Rõuge, eeskujusid võib otsida nii Eestist kui maailmast, a la Kohtla-Järve Viru Sputnik või New York Rangers… Kasuks tuleb, kui nimevariandi esitaja põhjendab oma pakkumise sisu.

Parim valitakse välja, kujundatakse teemakohane klubi embleem, nimi saab rakenduse klubi sümboolikal ja valmivatel hokisärkidel. Parima nime pakkuja nimetatakse hokiklubi auliikmeks ning tema nimi trükitakse ka valmivatele hokisärkidele.

Nimevariandid palun klubi saata e-posti aadressile karel.saarna@gmail.com või postitada Rõuge hokiklubi facebooki lehele, mis asub siin.

Allikas: Rõuge hokiklubi

Väimelas peetakse täna konverentsi “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner

Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.

Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Õnnepangas uued head pakkumised

Õnnepank annab teada, et heade tegude vahetamise keskkonda on lisandunud mitmeid uusi pakkumisi, millel tasub silm peal hoida. Ühtlasi kutsub Õnnepank uusi inimesi endaga liituma, et kogeda nii andmise kui saamise rõõmu.

Kindlasti leidub neid, kes pole Õnnepangast varem midagi kuulnud. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis soovib ärgitada inimesi mõtlema ja tegutsema südamega. Õnnepank on mõeldud kõigile, kes väärtustavad head tegu ja omavad tahet ise head teha.

Õnnepank sündis tavaliste inimeste ideest ja see ei ole kellegi isiklik ambitsioon või äriprojekt. Õnnepank tegutseb rohujuure tasandil, soovides suurendada ühiskonna sidusust ja koostööd. Õnnepanga eesmärk on mitterahaliste väärtuste propageerimine, et aidata kaaskodanikel jõuda tagasi sügavamate väärtuste juurde. Õnnepanga toimimise eelduseks on reaalsed abivajajad ning abipakkujad ehk heategijad, inimesed meie keskelt.

Õnnepank edendab tänumajandust, kus kehtivad esmapilgul võimatuna tunduvad reeglid. Õnnepank keerab pea peale tavapärase arusaama matemaatikast, sest panga reegel ütleb: jagamine = korrutamine. Jagades seda, mida Sul on, võid korrutada saadava kasu mitmekordseks. Kordade arv sõltub jagatava väärtusest – mida suurema väärtusega on see, mida jagad, seda suurem on jagamisest tekkiv võit. Ka iga väike asi, mida teistega jagad, annab alati endast suurema kasu!

Loe lähemalt siit.

Allikas: Õnnepank

Hingiao mõtõlus

Nele Reimann,
võrokõnõ

Edevanõmbidõ hinge omma ummi perrätulõjidõ kaemisõs vällä valinu iks hää ja õigõ ao. Pääväl omma ilma undsõ, a üüse om taivas sakõstõ tähti täüs. Luudus kuts nigu inemist timä egäpäävätöie mant kõrras perrä mõtlõma, kost tulõmi ja kohepoolõ pääväst päivä läämi…

Latsõiäst om meeleh, et ku kiäki küläh är kuuli, võeti iks üteh valvma vai puhtilõ. Vanaimä oll’ aigsahe vällä valinu uma koolurõiva ja valmist’ minnogi ette pääväs, ku tedä inämb ei olõ. Latsilõ opati, et panõ tassakõistõ uma väiku lämmi käsi koolnu vanaimä vai vanaesä käe pääle: päält tuud pelgä ei inämb üttegi koolnut. Kimmäs tugi oll’ kõgõ võtta: uma küläkogokund, kelle liikmõ säändsel aol esi ja ilma kutsmalda avitama tulli.

Edimäne kokkoputminõ liinamatusõga oll’ mul ülikooliaol. Muudsa liinakultuuri perrä ärsaatminõ jätt tundõ, nigu olõssi tahetu kadonukõsõst nii kipõstõ ku võimalik vallalõ saia. Võromaa puhtõ omma aost aigu olnu vastapite: nigu kimmä pääväkõrraga elonäütemängu viimäne kaehus uma sakõ söögipakmisõ, risti lõikamisõ ja inne puhtit koolnu valvmisõga. Sugulasõ, kiä olõ õi inämb kavva ütstõist nännü, saava kasvai puhtõlavva takah kokko. A siski om nätä ja tunda, et vana kombõ nakkasõ häömä. Ku häös vannamuudu maaelo, kaos liinaeloga harinul arvosaaminõ, mille om ütte vai tõist kombõtäütmist vaia. Õigõ ja hää om nii, kuis om kipõmb, perrätulõjilõ lihtsämb. Loe edasi: Hingiao mõtõlus

Heategevuslik kontsert ja oksjon koduta loomade heaks

Foto: auh-auh.ee
Reedel, 5. novembril kell 20.00 korraldatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus Gaudeamus heategevuslik kontsert ja kunstioksjon koduta loomade aitamiseks.

Esinevad Laura Põldvere ja Ülenurme Laulustuudio, keda klaveril saadab Ursel Oja.

Kunstioksjoni tarbeks on oma töid annetanud mitmed mainekad kunstnikud, kaasaarvatud Albert Gulk, Mirjam Mölder-Mikfeld, Aare Puus ja Teet Suur.

Ürituse korraldajaks on heategevuslik organisatsioon MTÜ AUH, mis tegeleb hädasolevate loomade heaolu tagamise ja parandamisega.

Peamiselt Tartus tegutsev MTÜ AUH loodi 2009. aasta jaanuaris. Mittetulundusühingusse kuulub 23 liiget, kuid ühingu korraldatavatest üritustest, näiteks heakorrapäevadest, võtavad aktiivselt osa ka paljud teised noored.

Õhtu jooksul kogutud tulu läheb koduta loomade aitamiseks. Fotosid oksjonile tulevatest töödest saab vaadata aadressil: www.auh-auh.ee/kontsert.

Pileteid on võimalik osta eelmüügist Gaudeamusest (W. Struve 1) ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) hinnaga 100 krooni, kontserdipäeval kohapealt 125 krooni.

Allikas: MTÜ AUH, www.auh-auh.ee

Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia

Gooti kell Lilleoru Elulille pargis. Foto: lilleoru.ee
Huvilised on oodatud täna, hingedepäeval, Lilleorgu, et osaleda kell 12.00 Lilleoru Elulille pargi uue objekti “Gooti kell” avatseremoonial ja kell 18.30 hingedepäeva tseremoonial.

Rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Vilen Künnapu kogu suve Londoni linna ilmestanud installatsioon jõudis tagasi Eestimaale. Sümboolne kunstiteos seati üles Aruvalla külla Lilleoru Elulille parki, kus toimub täna “Gooti kella” avatseremoonia.

Vilen Künnapu installatsioon lõi suvisel Londoni arhitektuurifestivalil laineid. Seal “Jõe kella” nime kandnud ja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks nimetatud ekspositsioon paiknes Thamesi kaldal Southwarki katedraali ees ja sai esimesed õnnistused anglikaani kirikupea enda poolt.

Vilen Künnapu on loonud templitest ja stuupadest lähtuvaid geomeetrilisi mudeleid, esinenud nendega arvukatel näitustel ja Veneetsia biennaalil, ning koos partneri Ain Padrikuga ehitanud mitmeid tornehitisi Tallinna ja Tartusse. Samuti on Künnapu põhjalikult uurinud Euroopa pealinnade kirikute arhitektuuri, templeid ja püramiide Egiptuses ning stuupasid Nepaalis, Tais ja Jaapanis. Loe edasi: Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia

Viimane aeg on registreerida
konverentsile “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Sel neljapäeval, 4. novembril toimub Võrumaal Väimelas konverents “Ise teemegi ära?”, kus räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandust ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Teiste seas astuvad oma mõtetega üles ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, samuti mitmed mittetulundussektori ja omavalitsuse esindajad. Avasõnad ütleb Võru maavanem Andres Kõiv.

Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Hendrik Noor Sänna Kultuurimõisast räägib Meediast kui ettearvamatust naisjumalusest, kellele meeldivad erakordsed lood ja teod ning naturaalne ehk mitteteadlik mainekujundus.

Teemaplokide lõpus toimuvad rühmatööd, et kõik soovijad saaksid oma arvamust avaldada.

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab KÜSK.

Registreerida saab teisipäeva õhtuni aadressil ene@vaa.ee. Vaata konverentsi päevakava siit. Konverents on tasuta.

Naiskütid kogunevad novembri keskel Saaremaal

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump (paremal). Foto: saartehaal.ee/erakogu
Esmakordselt Eestis saavad Saare- ja Muhumaal 13. novembril ühisürituseks kokku kõik naissoost jahimehed, kirjutab Saarte Hääl.

“Jahindus on ühistegevus, mis koondab väga erineva elualaga inimesi, ja nii mehi kui ka naisi. Jahimeeste ridades on enamik mehed, kuid viimase paari aastaga on naiste osakaal pidevalt tõusnud,” ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump ajalehele. Euroopas on naisjahimeeste esindatus tema sõnul tunduvalt suurem. Kui paar aastat tagasi oli Eestis naisi-jahimehi 100 ringis, siis praeguseks on neid registreeritud 207. Maakondades on naiste esindatus väga erinev, nt Harjumaal 67, Viljandimaal 21, Tartumaal 19 ja Saare maakonnas 14.

Hegne Lumpi sõnul on üks põhjus, miks naisjahimeeste ühisüritus korraldatakse, vajadus pöörata tähelepanu jahindusele kui ühele osale meie kultuurist ja näidata, et ka naistel on selles oma osa.

Allikas: saartehaal.ee

Kuidas on lood sinu metsa tervisega?

Erametsakeskus käivitas kampaania, et kutsuda erametsaomanikke üles astuma samme oma metsa tervise eest hoolitsemiseks. Oled sa mõelnud, kuidas on lood sinu metsa tervisega?

Algatuse eesmärgiks on kõnetada erametsaomanikke, et nad oleksid oma metsale head peremehed ja ei laseks oma metsal hukka minna. Ühtlasi antakse erametsaomanikele teada, et Erametsakeskus vahendab metsaomanikele mitmeid riiklikke toetusprogramme.

Vaata kampaania klippi muhedast Metsadoktorist, autor rohelise turunduse agentuur GreenGreen:

Allikas: www.eramets.ee