Erkki Peetsalu

Koolilatsi 23. võrokiilne jutukogo

Koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõ “Mino Võromaa” 23. kogomigu päälkiri om “Kukõrkuuti vikakaar”. Raamatut näüdätäs 25. märdikuu pääväl kell 15 Võro instituudin.

Seokõrdsõ “Mino Võromaa” võistlusõ võidujutu kiroti Rebäse Mathias (Põlva ÜG 3. klass), Mällo Allar (Orava PK 5. klass), Sulaoja Stella (Mikidämäe PK 9. klass) ja keskkoolijaost Liini Hedy (Põlva ÜG 11. klass).

Raamatuhe om kor’at võistlusõ parõmba luu, toimõndaja om Laube Kadri, pildi tsehkendi Navitroll’a ja Hanslepä Pia.
Raamatun om nii välläkujonu teemadõl kirotõduid juttõ (vanaimä-vanaesä mälehtüse umast latsõiäst), a ka peris vahtsit ja esieräliidsi asjo. Näütüses luulõtuisi, midä kutsutas limerikes ja kon seen piät olõma inemise- vai kotussõnimi.

Võro Kreutzwaldi kooli tütrik Lahe Laura kirot’ sändse limeriku:

Contra tsuklõs Tamulan,
Värnik ujos Vagulan.
Mano astus Alar Sikk,
kes om kasvult peris pikk.
Vesine om Võro liin.

Allikas: Uma Leht

Paberkunstist on saanud täiskasvanute mängumaa

Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.

Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.

Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.

Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.

Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.

Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!

Autor: Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane

Kihelkonna kool testis esimesena õppetöös tahvelarvutit

Kihelkonna kool Saaremaal osales 11. oktoobrist 13. novembrini Eestis esimese õppeasutusena eksperimendis, milles kasutati 1. klassi õppetöös tahvelarvutit, kirjutab tänane Meie Maa. Põneval teemal loe edasi siit.

Allikas: Meie Maa

Tegevust alustab uus kodanikumeedia telekanal veebis

Novembrist alustab Vikerkaarsilla keskkonnas VikerkaareTV, mille eesmärgiks on täiendada inimeste sisemist kasvu soodustavaid teemasid audiovisuaalsete vahenditega.

Uue kodanikumeedia kanali üks eestvedajaid Ragnar Kurm ütles, et VikerkaareTVs keskendutakse plussmärgilisele ja vastavalt sellele vaadeldakse plussmärgiliselt ka meie ümber ja meie sees toimuvat.

VikerkaareTVs käsitletavad teemad:
* erinevate teraapiate, praktikate jt inimese tervenemist ja arengut toetavate meetodite tutvustamine
* sündmusi ettevalmistav ja sündmusi kajastav info
* portreelood oma teed otsivatest ja oma tee juba leidnud inimestest
* kodumaiste ökotoodete tutvustamine
* pikemad vestlussaated ühiskonnas arutlemist vajavatel teemadel
* dokumentaalfilmid Vikerkaaresillaga haakuvatel teemadel

VikerkaareTVl on professionaalne võttegrupp ja videotehnika ning montaaž. Tegijad hakkavad ise sündmustel kohal käima ja tegema intervjuusid, reportaaže, uudislugusid, lühemaid ja pikemaid tutvustusi kursustest, toodetest jms. VikerkaareTV sünnib koosloomises.
Huvi korral loe lähemalt siit.

Vaata ka VikerkaareTV tutvustust:

Vikerkaare TV from Vikerkaaresild on Vimeo.

Allikas: Vikerkaaresild

Avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

Teisipäeval avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, mille keskmes on kogukondlikud ja kohalikud traditsioonid, põlvest põlve edasi antud tavad, käsitööoskused ja teadmised loodusest, mida soovitakse jagada ka järgmiste põlvkondadega ja tutvustada huvilistele. Nimistu ootab sissekandeid kõigilt huvilistelt.

Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse eestvedamisel loodud nimistu kodulehel saab alates 16. novembrist sõnas, pildis ja helis tutvuda esimeste sissekannetega. Muuhulgas saab teada, kes on kohvilähker ja kes odratolgus, kuidas teha käkisuppi või suitsusinki, mis on kuurits ja palju muudki.

Vaimse kultuuripärandi nimistu sai alguse pilootprojektist Hiiumaal, kus arutelud sellest, millised oskused ja kombed on hiidlastele omased ja olulised, viisid eduka projektini „Meistrilt õpitud”.

Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.
Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuses hakkavad toimuma koolitused “Vaimne kultuuripärand, selle hoidmine ja kaardistamine”, mida rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmist Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes.

Vaata lähemalt siit.

Allikas: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Pilistveres peetakse kihelkonnapäeva

Pilistveres peetakse 27. novembril heaks traditsiooniks saanud kihelkonnapäeva. Ettevõtmine toob kokku Pilistvere kihelkonna omavalitsuste aktiivsed taidlejad, aktiivsemad kodanikud ja omavalitsuste juhid.

Pika traditsiooniga kihelkonnapäev toimub juba 22. korda. Päev algab kihelkondliku ümarlauaga Pilistvere pastoraadis kell 14.00, kus arutletakse külaelu teemadel. Selle aasta eestkõnelejaks on Sven Mikser.

Edasi süüdatakse küünlad kihelkonna tuntud inimeste kalmudel. Järgneb jumalateenistus ning seejärel toimub taidluspidu Pilistvere rahvamajas. Kihelkonna päev toob kokku Kõo, Imavere, ja Türi valla ning Võhma linna ärksad inimesed.

Valla tetti Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht

Tõõsõpäävä, märdikuu 16 pääväl tetti vallalõ Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht, kost saa kaija teedüst, määndse mõistmisõ ja tiidmisõ omma Eestimaal prõllatsõl aol üte vai tõsõ kandi inemisi jaos tähtsä. Nimistühe oodõtas kirjapanõkit kogokundõ ja paikkundõ elävist kombist, midä om edesi ant aost aigu vanõmbilt noorõmbilõ ja mille jakkumist tahetas edespidigi.

Nimistü otsa teivä valla võrokõsõ ja hiildasõ, kiä omma uma kandi perändilisi tiidmisi joba kodolehe pääle pandnu, kirjapandmisi oodõtas nüüt ka tõisi nukkõ ja kogokundõ käest.

Vanalt Võromaalt om edimält kirja saanu säändse mõistmise ja tiidmisõ, miä omma seole kandile esiumatsõ vai omma tuntu-teedä. Vana Võromaa ku kotus esi, võromaa vana rahvalaul, võro kiil, lõõtsamängmine, savusannaga köüdet tiidminõ, sõira tegemine, liha savvutamine sannan, seenen käümine ja siini süüminõ, kuuritsaga kallo püüdmine, lastukorve kudaminõ, Võromaa matusekombõ ja rahvameditsiin Võromaal.

Mõistmisõ-tiidmisõ kirjapandminõ jakkus ja kiä taht mõnt kogokunnalõ tähtsät asja nimistühe panda, võinu nõvvu pitä ja api küssü allpuul nimmat inemisi käest.

Milles sääne nimistü ja netikotus hää om? Tähtsist asjust tulõ iks kõnõlda ja noid ka tõisile tutvas tetä. Kodoleht ja sääl ollõv nimistü ommagi tuu kitmisõ-kotus. A ku inemise tundva, et määnegi tiidminõ om tähtsä ja tuu piäs ka latsi kaudu edesi minemä, sis ei saa õnnõ nimistü pääle luutma jäijä.

Seos lehest võisi edespiten olla kogokundõl tukõ uma perändi hoitmisetüü man, lehe päält võit nätä, midä ja kuimuudu tõse tegevä, mida tähtsäs pedävä ja kuimuudu ohon ollõv tiidmine jäl jõudu või saija.

Kodoleht om tettü Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arõndus- ja Koolituskeskuse iistvõtmisel, kaija saa tuud alaten 17. märdikuu pääväst internetikotusen www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Täpsämb teedüs:

Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist, tel 6009177, e-post: kristiina.porila@rahvakultuur.ee
Külli Eichenbaum, võrokene, vaimsõ kultuuriperändi as´atundja Võromaal, tel 56611924, e-post: kylli.eichenbaum@gmail.com

Uudisse pandsõ kokko Külli Eichenbaum

Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Kõik kunsti- ja kirjandushuvilised on oodatud esmaspäeval, 15. novembril kell 17 Elva linnaraamatukokku Merle Silla orhideemaalide näituse avamisele, kus saab osta nii maale kui ka soodushinna ja autori autogrammiga esikromaani “Soovituskirjad”.

Inglismaal Cambridges elav ja töötav Merle Sild on tegelikult Tartu tüdruk, sündinud 7. märtsil 1960 ja lõpetanud Tartu 8. keskkooli Vello Saage kirjandusklassi. Ülikoolis aga õppis hoopis õigusteadust ja saksa keelt. Miks?

“See on kummaliselt ebaõiglane, et me peame tegema eluliselt tähtsad valikud siis, kui me elust veel midagi ei tea, ei tunne iseennast, oma andeid ega oma võimalusi,” ütleb Merle Sild. Ülikoolis õppis Merle õigusteadust ja saksa keelt, töötas kohtutäiturina, ajalooarhiivi fondihoidjana ja siiski ka saksa keele õpetajana ja pidas paari kohvikut. Ent kogu aeg püsis meeles, et kunagi meeldis talle teha hoopis muud.

“Oleksin nagu oodanud parajat aega. Oli teadmine, et elu algab homme, homme hakkan ma tegema midagi, mis mind tõeliselt huvitab,” räägib Merle. “Keegi oleks nagu pidanud tulema ja mulle kätte näitama, mida ja millal tegema hakata. Mingil hetkel sain aru, et kui ma kohe ei alusta, ei alusta ma kunagi ja keegi teine ei saa minu eest ära teha neid asju, mis võivad mu ellu ilu ja tasakaalu tuua.”

Tartu kunstikoolis oli Merle saanud ka kunstiharidust, kuid maalima julges hakata alles 2000. aastal. Esimene isiknäitus Soomes Tampere Eesti klubis oli 2004. aastal. Pärast seda sõitis Merle tööle Inglismaale, kus leidis Newcastles kujutava kunsti kursused. Loe edasi: Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Võru kohvik-laboris Ajaajaja esitletakse „Lemberaamatut“

Võrus alustas tegevust eneseväljendusklubi kohvik-labor Ajaajaja, mis pakub võimalusi sari-orienteerumiseks erinevates kultuurivaldkondades. Esimene kogunemine toimub sel reedel.

Kohvik-labor Ajaajaja ürituste sari saab alguse reedel, 19. novembril kell 20.00 Võru Kultuurimajas Kannel Tartu Noorte Autorite Koondise armastusluuletuste kogumiku „Lemberaamat“ esitlusõhtuga, mis pakub luulet, vestlusi, muusikat, kärtsu, mürtsu, kooki, kohvi ja muud reede õhtusse sobivat.

Loominguline ühendus Tartu NAK on tuntuks saanud väljakutsuvate luuletuste, särtsakate esinemiste ja rahva meeltes helisevate muusikapaladega. NAKi liikmed on korduvalt jõudnud Eurovisioonile ja kaunistanud klantsajakirjade kaasi. Kaua püsis edetabelite tipus Tartu NAKi eelmine ühisteos „Väike pornoraamat“. Skandaalse pornoraamatu loogilise jätkuna ilmub nüüd armastusluuletuste kogumik.

Tartu NAKiga seotud iginoored loojad viljelevad ühtviisi edukalt nii kirjandust, kunsti kui muusikat, mida kõike saab ka „Lemberaamatu“ esitlustel kuulda-näha.

„Lemberaamatu“ illustreerisid viimastel aastatel NAKiga liitunud noored naiskunstnikud HuupI, Marja-Liisa Plats ja Kristina Viin. Luuletustega on esindatud Contra, Hasso Krull, Kristina Viin, Aapo Ilves, Kauksi Ülle, Andra Teede, Veiko Märka, Leo Luks, Jaan Pehk, Jan Rahman, Priit Salumaa, Huupi, Mika, Kader, Wimberg, Jüri Kolk, Vahur Afanasjev ja
Olavi Ruitlane. Raamatu toimetas poetess Andra Teede ja kujundas kujundaja Andres Rõhu.

Lisaks NAK-lastele astub üles rock-grupp S.E.K.S. Ürituse korraldavad MTÜ Taevapõder ja Tartu NAK. Kohvik-labor AJAAJAJA toetaja on Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Allikas: MTÜ Taevapõder

Kirjandusmuuseum kogub lasteaiapärimust

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad kuni 31. jaanuarini 2011 pärimuse kogumise aktsiooni, millest oodatakse osa võtma õpetajaid-kasvatajaid lasteaedadest üle Eesti.

Lasteaias veedab laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel praktilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel jms) eesmärkidel.

Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori kujundamisel on väga oluline, seetõttu palume lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest laialdase ülevaate saamiseks. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod. 2. Mängud. 3. Jutud ja ütlemised.

Küsitluskavale saab vastata veebilehe http://www.folklore.ee/kp/lp kaudu või meiliaadressile piret@folklore.ee, paberile pandud lood palume saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu 51003, märgusõna: “Lasteaiapärimus”.

Tööle palutakse lisada oma nimi, lasteaed, vanus, elukoht ja kontaktaadress. Soovi korral võib jääda anonüümseks.
Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (asukohaga Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimistööks. Parimatele vastajatele on kingitused.

Täpsem info: Piret Voolaid, e-post piret@folklore.ee, tel 7377742

Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum

Pärnus esineb täna kultuskirjanik Anatoli Nekrassov

Enesetäiendajate Klubi annab teada, et täna õhtupoolikul toimub Pärnus seminar “Mees ja naine”, kus esineb Moskva tuntud psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov. Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka.

Anatoli Nekrassov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma raamatute “Emaarmastus”, “Elavad mõtted”, “Lätted”, “Suguvõsa. Perekond. Inimene”, “Egregorid”, “Mees ja naine” jpt kaudu.

Psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov juhendab mitmetes riikides armastuse- ja pereteemalisi seminare. Tema peamine töömeetod on anda inimesele impulss, leidmaks vastuseid enda seest.

Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka. Kolmnurgad võivad olla erinevad: mees-naine-töö, mees-naine-lapsed, mees-naine-vanemad, mees-naine-sõbrad jne. Kõige suuremat valu tekitavad klassikalised armukolmnurgad, kus paarisuhte paneb proovile teine naine või teine mees.

Seminar toimub pühapäeval kell 17.30–19.30 Pärnus hotellis “Strand” (Tammsaare pst 35).

Mõtteid Anatoli Nekrassovilt:
* Elu kõige suurem väärtus on suhted, esmajoones suhted mehe ja naise vahel.
* Kus on see hetk armastuses , mil mehe ja naise suhtesse tekib mõra? Kõik saab alguse lapsepõlvest! Naise , mehe ega tegeliku elu mõtet ei selgitata lastele perekonnas ega ühiskonnas. Seda ei tee keegi – ei perekond, kool, isegi ülikool mitte. Täiskasvanuellu astudes ei tea inimesed, miks ühinetakse paaridesse ja luuakse perekond – nad lihtsalt käituvad nii nagu teisedki. Ja siis ootab igaüks kaaslaselt, et just tema looks selle armastuse ja heaolu atmosfääri, mida loodetakse.

Dirhami sadamasse rajatakse kalanduskeskus

Dirhami sadamasse kerkib vana lagunenud kauplus-söökla asemele kalanduskeskus — ilmselt esimene omataoline kogu Eestis, kirjutab Lääne Elu. Keskusesse tulevad kalurite olmeruumid, väike kalatööstus ning tulevikus ka väljapanek rannakalandusest.

Kalanduskeskuse rajab MTÜ Dirhami Kalurite Koda. Vana hoone lammutus on juba alanud, kalanduskeskuse esimene etapp peaks valmima järgmise aasta kalapüügihooaja alguseks. Esimese etapi valmisehitamiseks sai Dirhami Kalurite Koda Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 ligi 3 miljonit krooni, sellele lisandub ligi 800 000 krooni suurune omaosalus.

Kalanduskeskuse esimesel korrusel on kavas avada muuseum, mis tutvustaks rannakalanduse traditsioone ja rannaelu, samuti eesti kalu. MTÜ Dirhami Kalurite Koda asutati läinud aasta lõpus ja see ühendab kohalikke rannakalureid.

Allikas: Lääne Elu, www.le.ee

Harku valda kerkib 144 kohaga lasteaed

Reedel sai nurgakivi Harku valda Tiskre külla ehitatav Alasniidu lastead, mis on esimene Public Private Partnership põhimõttel ellu viidav koostööprojekt Harku vallas. Lasteaed valmib 2011. aasta kevadeks ning uues majas saab olema 144 lasteaiakohta.

Harku vallavanema Kaupo Rätsepa sõnul on Alasniidu lasteaed oluline projekt, kus vald ja erasektor on leidnud võimaluse teha koostööd. „Valla elanike arv on viimastel aastatel suurenenud eelkõige just lastega perede arvelt ning lasteaiakohtade nappus on meil tõsine probleem.“

Rätsepp selgitas, et riik on pannud omavalitsustele ülesandeks tagada oma valla kodanikele lasteaia koht, samas aga on seadnud mitmeid piiranguid – vähendanud omavalitsuste tulubaasi, ka on omavalitsustel keelatud laenu võtta. „Selline olukord sunnib valda leidma uusi võimalusi ja alternatiive, et talle pandud kohustusi siiski täita,“ ütleb ta. „Koostöö Arco Vara ning YIT Ehitusega on heaks võimaluseks lahendada lasteaiakohtade probleem erasektori toel. Usun, et see projekt kujuneb edukaks ja et ka tulevikus tehakse erasektoriga koostööd.“

Uue lasteaiahoone omanikuks on Arco Vara AS 100-protsendilisele tütarettevõttele Arco Investeeringute AS-ile kuuluv Alasniidu LA OÜ ning üürilepingu kohaselt võtab Harku vald lasteaia omanikult üürile 12 aastaks. Hoone ehitab AS YIT Ehitus ning selle maksumuseks kujuneb 21 miljonit krooni.

Allikas: Harku vallavalitsus

Täna peetakse Rakveres põnev näidislahing

Kaitseliidu Viru malev korraldab täna, isadepäeval, Rakveres kell 12-16 koostöös teiste jõuametkondadega, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärk on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.

Isadepäeval astub Viru maleva võitlusgrupp esmakordselt üles demonstratsioonesinemisega, kus jao suurune üksus ründab kuulipildujapesa. Võitlusgrupi jagu kasutab demonstratsioonesinemisel manöövri sooritamiseks oma relvade – kuulipildujad ja tankitõrjerelvad – tuld. Lisaks miinipildujatuld ja kattesuitsu.

Näitusel pannakse välja tehnika, relvastuse ja erivarustuse atraktiivsem osa. Võimalus on tutvuda soomuki, sõiduvahendite, eritehnika, relvade, varustuse ja vormiriietusega. Suuremat osa väljapandust on külastajatel võimalik oma käega katsuda ning väljast ja seest uudistada, samuti ise kuulipildurist ja automaadist laskmist proovida.

Masinate poole pealt on uudistamiseks ka politsei- ja piirivalveameti konvoibuss, patrullauto ja mootorratas. Lisaks näitab oma oskusi jäljekoer Nero koos koerajuhiga.

Piirivalvur tutvustab oma valdkonna töid ja tegemisi. Kriminalist demonstreerib, kuidas avastada sündmuskohal jälgi. Kohal on ka noorsoopolitseinikud, kes tegelevad lastega. Lastele pakutakse palju muudki huvitavat.

Allikas: Naiskodukaitse Viru ringkond, korraldustoimkond

Ära maga maha matka- ja muusikapäeva Karulas

Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.

Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.

Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.

Allikas: RMK

Täna läks eetrisse esimene otsesaade Võru stuudiost

Ajakirjanik Sulev Valner täna esimest korda otse-eetris Võrust. Foto: Erkki Peetsalu

Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai täna hakkama omamoodi ajaloolise sündmusega, lastes Vikerraadio saate “Rahva teenrid” esmakordselt otse-eetrisse üheaegselt Tallinna stuudiost ja Võru korrespondendipunktist.

Rahvusringhäälingu Kagu-Eesti korrespondendipunkti raadiostuudio osa on nüüdseks valmis ja ajaloolise hetke otse-eetris avas ajakirjanik Sulev Valner. “Kõik sujus tõrgeteta,” kommenteeris Valner uut tehnilist võimalust raadio otsesaadete tegemiseks Kagu-Eestist.

Koos Valneriga arutlesid täna päevakajaliste teemade üle ka Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre, kes asusid nagu tavaliselt Tallinna stuudios.

Seni oli ERRil raadio otsestuudio võimalus Lõuna-Eestist vaid Tartust. Kagu-Eesti korrespondendipunkt asub Võru maavalitsuse majas.

Sel sügisel alustas ERRi Kagu-Eesti kohaliku korrespondendina tööd ajakirjanik Igor Taro. Teletöö jaoks vajaliku stuudiotehnika sisseseadmine võtab veel aega.

Kylauudis.ee

Rannus tuleb fotokonkursi “12 kuud” lõpuõhtu

Rannu Rahvamajas toimub 19. novembril 2010 kell 18.00 fotokonkursi “12 kuud” kokkuvõttev üritus “Fotoõhtu 12 kuud”.

Kavas on Eesti tipploodusfotograafi Sven Zaceki fotoetendus, fotokonkursil “12 kuud” osalenud fotode esitlemine ja võitjate väljakuulutamine. Fotoõhtul loob meeleolu Kristjan Lüüs, kohvi ja suupisteid pakub Waide Motell, fotoesitluse tehnika toob Avicom Est.

Sissepääs on tasuta. Projekti toetab Maaelu arendav Leader meede ja MTÜ Võrtsjärve Ühendus, korraldab Rannu Vallavalitsus.

Allikas: Rannu vallavalitsus

Erakool Läte korraldab Keilas advendilaada

Laupäeval, 4. detsembril kell 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat. Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud advendilaada seekordne põhiteema on ‘ehe’.

Laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks ehteid, mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju muud ehedat.

„Laadal leidub tegevust nii väikestele kui suurtele,“ ütles advendilaada üks eestvedajatest Tanel Kurvits. „Tahame anda laadaga külastajale palju erinevat tegevust ja rõõmsaid elamusi – käsitöömeistrite kaup, toredad teenused, hea toit ja mõnus muusika, võimalus asjadele ise käsi külge panna – midagi erakordset ja enneolematut, et iga laadaline saaks meie juurest pikaks ajaks pahvaka hingesooja.”

Käsitöötubades saab ise mesilashavast küünlaid valmistada, proovida viltimist, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja need laadapostkontorist kohe teele saata. Avatud on poiste ja meeste töötuba, jõulueelset stressi maandav massaažinurk ja näomaalingutekeskus. Laadalisi ootab kohvik koduküpsetatud hõrgutistega ja õnneloos.

Lätte advendilaada lõpetab oksjon, kus muuhulgas lähevad kaubaks teatripiletid Eesti Draamateatrisse, Roman Männi maal, 3tunnine purjetamine 8 inimesele Tallinna lahel ning suur piparkoogimaja.

Advendilaada korraldaja Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas Kruusa tänav 23. Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte loodud kool lähtub inimese terviklikkusest ja mitmekülgsusest ning selle eesmärgiks on avada igas lapses peituvad arengu- ja eneseteostusvõimalused.

Kooli kohta loe lisa siit. Laada kohta rohkem infot: Tanel Kurvits, tel 53340628, skype: tanel.robert.kurvits

Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Suurlaat Uma Mekk läks hooga käima

Uma Meki avamine — Võru maavanem Andres Kõiv ronis laada avasõnu ütlema külauudiste piimapuki otsa. Foto: Erkki Peetsalu

Võrus peetakse täna Uma Meki suurlaata 2010, kuhu tulevad kauplema peamiselt omakandi toidutootjad – nii hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Laat toimub Võru spordihallis kell 10-16, sissepääs kõigile prii.

Laadal pakutav käsitöömeistrite kaup on seotud samuti toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on laadal kauplemas Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu.

Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele. Vaata täpsemat ajakava siit.

Kylauudis.ee toimetus on samuti laadal oma piimapuki otsas külauudiseid kogumas, nii et kutsume kõiki värskeid infokilde jagama või niisama juttu puhuma.

Kohtumiseni laadaplatsil!

Täna toimub Karjaküla karusloomakasvanduse vastane rongkäik

Laupäeval, 13. novembril 2010 toimub Tallinna vanalinnas viiendat aastat karusnahatööstuse vastane rongkäik. Tänavune rongkäik rõhutab asjaolu, et ka kohalikul tasandil on karusnahatööstuse näol tegu aktuaalse probleemiga, tuues välja Keila vallas asuva Karjaküla karusloomakasvanduse seaduste mittetäitmise ning mitmekümne tuhande looma vangistamise ilma tegutsemisloata.

Rongkäigu eesmärk on tuua karusnahatööstuse probleemid päevavalgele, panna inimesi mõtlema julmusele, mida see toetab ja näidata karusnahakauplustele, et nende ebaeetilise äriga ei nõustuta. Karusnahka võib põhjendatult pidada ebaõigluse sümboliks, karusloomakasvandusi aga loomade koonduslaagriteks. Karusnaha näol on tegu ebavajaliku luksuskaubaga, mille pärast tapetakse igal aastal kümneid miljoneid loomi. Rongkäiguga näidatakse, et ei toetata loomade vastast vägivalda karusnahatööstuse näol.

Rongkäik toimub laupäeval, 13. novembril, algusega Musumäelt kell 13:00. Sealt kulgeb üritus läbi vanalinna, läbides teel kõik suuremad karusnahapoed ning tehes pikema peatuse Raekoja platsil, kus räägitakse Karjaküla karusloomafarmist. Rongkäigu korraldavad Karusnahavaba Ühendus ja liikumine Loomade Nimel.

Lisainfo: www.loomadenimel.org, www.karusnahavaba.org

Allikas: Kristina Mering

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab foorumi

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 23. novembril foorumi „Julgus muutuda ja muuta“, kuhu on oodatud inimesed erinevatelt elualadelt.

Juttu tuleb meeste ja naiste rollidest poliitikas ja tööelus, vajadusest näha pealispinnast kaugemale ning julgetest valikutest enda ja ümbritseva paremaks muutmisel. Foorum toimub Võru Kultuurimaja Kannel II korruse saalis (Liiva 11).

Registreerumine kuni 18. novembrini kontaktidel kyllipiirisild@gmail.com või 56600689

Allikas: Võrumaa Naiste Ühendus, www.vorumaanaisteyhendus.ee

Ütle sõna sekka salaküttimise piiramiseks

Murelikud kodanikud lõid Facebookis algatuse – Ausa Jahimehe Andmebaas – mille eesmärgiks on pakkuda ideid salaküttimise piiramiseks.

Suhtlusgrupp loodi selleks, et hoogustada diskussiooni: kas on võimalik luua nn jahimehe valvesüsteemi, et maa- ja koduloomade omanikud võiksid kontrollida, millal ja kes nende kodu või karjamaade ümbruses ametlikult jahti peab ning informeerida ametkondi jahiseaduse rikkumistest.

Kasu, mida loodetakse saada – võimalus vabalt ka pimedal ajal ringi liikuda oma maadel, ilma et jahimehe kuul inimesi, teda saatvaid koeri või kariloomi ohustaks. Kasu loodusele: ühine võimekus päästa metsloomi, keda kütitakse lubadeta või jahihooaja välisel ajal.

Selle suhtlusgrupiga on oodatud liituma inimesed, kes võivad enda kohta öelda, et ta kas:
a) taunib metsloomade salaküttimist,
b) omab kodu, maamaja või maad jahipiirkondade lähistel,
c) muretseb oma kodu- või kariloomade turvalisuse pärast või
d) armastab rännata vabas looduses.

Grupi loomise eesmärgiks on koos genereerida ideid, mis aitaksid viia salaküttimist takistava ning turvalist ja ausat jahti soodustava üle-eestilise andmebaasi loomisele.

Idee on tekitada interneti keskkond, kus kõik huvilised saaksid informatsiooni käimasolevate või planeeritavate jahtide kohta. See teadmine võiks aidata:
1) tuvastada metsloomade salaküttimist ajal, mil ametlikku jahti piirkonnas ei toimu,
2) võimaldada maaomanikel turvalisemalt õhtusel ajal liikuda oma maavaldustes,
3) kindlustada jahipiirkondade lähistel kodu- ja kariloomade turvalisust omanike kõrgendatud tähelepanu abil,
4) võimaldada loodusfoto või loomade-lindude vaatluse huvilistel või lihtsalt loodushuvilistel turvaliselt liikuda jahipiirkondades.

Kui tunned, et saaksid kaasa aidata ausa jahi andmebaasi ideede genereerimisele, on oodatud nii Sinu postitused huvitavate mõtete kui enda kogetud probleemide osas.

Loe lähemalt siit.

Taarka Pärimusteater ootab huvilisi lavastuskoolitusele

Sel pühapäeval, 14. novembril algusega kl 11 toimub Obinitsa külakeskuses Taarka Pärimusteatri lavastuskoolitus, kuhu on oodatud kõik teatrihuvilised, eriti aga need, kel soovi ise teatrit teha.

Lavastuskoolituse käigus räägitakse lavastamisest üldiselt ja nüanssides, lavapealsest- ja tagusest ehk siis repertuaarivalikust, lavakujundusest, kostüümidest, rekvisiitidest; arutatakse üheskoos, kuidas teatritegemisel tekkivaid probleeme lahendada ning päeva lõpuks lavastatakse koostegemisrõõmuga üks improvisatsioonilise näidend.

Taarka Pärimusteater on Setomaal tegutsev harrastusteater, mis püüab kohalikku kultuuri hoida, väärtustada ja arendada teatri vahendeid ja võimalusi kasutades. Taarka Pärimusteatri üheks tegevussuunaks on ka kogukonnateatrite tegevuse toetamine.

Pärimusteater on aastatel 2006-2010 toonud lavale neli etendust, korraldanud näidendivõistluse ning korraldanud Setomaa noorte teatriõpet professionaalsete näitlejate käe all.

Täpsem info Eve Ellermäe käest e-posti aadressil eve@setomaa.ee või telefonitsi 524208.

Allikas: MTÜ Taarka Pärimusteater

Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Põhjakaelkirjak nägi sitikat. Autor: Gunnar Vasemägi

Jõgeva Linnaraamatukogus peetakse sel nädalal Põhjamaade raamatukogunädalat „Maagiline Põhjala“ ja avati Gunnar Vasemägi joonistuste näitus „Pildiloom“.

Juba neljateistkümnendat aastat süüdatakse ühel novembrikuu nädalal hommikuti küünlad, et lugeda nende valguses raamatuid. Põhjamaade raamatukogunädal, mis kannab sel aastal nime „Maagiline Põhjala“, muutis meie raamatukogu laste lugemissaali tõeliselt maagiliseks.

Kindlasti oli selles oma osa A.S. Magnasoni lasteraamatul „Sinise planeedi lugu“, mida kõikjal Põhjamaades sel nädalal loetakse. See on lugu planeedist, kus elavad ainult lapsed. Need lapsed ei saa kunagi suureks. Nad võivad väga hästi olla mitusada aastat vanad… Muidugi on seal ka taimi ja loomi, aga ühtegi täiskasvanut seal ei ela. See planeet on täis imesid, seiklusi ja muinasjutte…

Need lapsed, kes olid tulnud 8. novembrikuu hommikul meie raamatukokku, ei olnud pärit kaugelt siniselt planeedilt, vaid Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimesest klassist ja lasteaiast Rohutirts. Kui üks lugu sinisest planeedist kuulatud sai, algas teine. Ja selle loo autor oli juba Gunnar Vasemägi, kes avas siin oma esimese joonistuste näituse „Pildiloom“. Võin julgelt kinnitada, et see sai sama maagiline kui Põhjala ise.

Avamisel laulsid koos lastega toredaid loomalaule Gunnari kolleegid Merlin Haljak ja Gerli Neeme Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. Gunnar ja allakirjutanu lugesid aga Ilmar Trulli lõbusaid loomaluuletusi. Tegelikult oleks võinud Gunnar väga hästi need luuletused ka ise kirjutada, sest neliteist aastat tagasi, kui raamatukogu oma praegusesse asupaika kolis, toimusid siin kirjanduslikud omaloominguõhtud, kus noormees aktiivselt osales. Nii ei ole kirjutamine talle mitte võõras tegevus. Aga sel korral lugesime siis Trulli. Loe edasi: Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile

SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks, kandidaate saab konkursile esitada igaüks.

Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on konkursi eesmärgiks tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.

Parimate selgitamine toimub tänavu neljas kategoorias:

“Aasta turundustegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal Põlvamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu toonud sündmust või tegusid laiemas mõistes. Sellesse kategooriasse võib esitada ka turismiga otseselt mitte seotud sündmusi. Hindamise aluseks on ettevõtte või isiku või teo tuntus, märgatav meediakajastus, märgatav panus Põlvamaa kui sihtkoha maine kujundamisele, uudsus, olulisus ja seotus Põlvamaaga

“Aasta atraktiivseim uustulnuk” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal esile tõusnud turismiobjekti (majutust, toitlustust, muuseumi, looduslikku vaatamisväärsust vms), üritust, paketti, marsruuti vms. Hindamise aluseks on teenuse/toote uudsus, originaalsus, toote terviklikkus, tuntus, meediakajastus, Põlvamaa väärtustamine, idee jätkusuutlikkus, lisandväärtus piirkonnale.

“Aasta roheline tegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal turismiga seotud keskkonnasõbralikku või -säästvat teenust või tegu. Hindamise aluseks on toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja -teadlikkuse tõstmine, säästlikkus ning seotus Põlvamaa – Rohelisema Elu mõttelaadiga.

“Aasta turismitöötaja” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal silmapaistnud turismitöötajaid (teenindajaid, kokkasid, giide, juhte, jne). Hindamise aluseks on kutseoskused, positiivne kliendipoolne tagasiside, osalemised konkurssidel, enesetäiendamine jne. Loe edasi: Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile