Puiga põhikoolin peetäs 22. urbõkuu pääväl (22.03) kell 11 joba 11. kõrda umakeelitside näütemänge päivä. «Oodami kõiki, kiä tahtva võro keeli kõnõlda ni võro kiilt kullõlda!» kutsva kõrraldaja latsi üten lüümä ja huviliidsi päält kaema. Ütenlüümises piät latsi tiatripunt hindäst teedä andma ildampa 7. urbõkuu pääväs kool@puigapk.edu.ee vai tel 7828080, 53434383.
Uma Leht
Haanja suusamaratoni rada valmib pühapäevaks, 27. veebruariks. Täispikk maratoni rada on 43 kilomeetrit, tänavu on uuenduseks Suhka küla läbiv rajalõik. Avatud rajale on kõik suusasõbrad oodatud pühapäeval kell 10.00-17.00.
Avatud Haanja suusamaratoni raja 3.-43. kilomeeter on tähistatud punaste rajalippudega: Tsiamäe, Kurgjärve, Plaani, Suhka ja
Vaskna pikkadel rajalõikudel. Esimesed 3 rajakilomeetrit suusastaadioni ümbruse püsiradadel tähistatud pole, sest mitmed rajalõigud on vastu tavapärast raja kulgemise suunda.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud punase hüüumärgiga hoiatustahvlitega. Maratoni korraldajad soovitavad hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja 39. Suusamaraton klassikalises sõiduviisis toimub laupäeval, 5. märtsil 2011. Põhidistantsi 43 kilomeetri start antakse kell 11.00, sõidu võitjat oodatakse finišisse alates kella 12.45. Autasustamine on poole kolme paiku. Start on pisut hajutatud, et tagada turvalisus esimestel laskumistel, kuid parimaks turvalahenduseks on õige sõidukiirus.
Kell 11.15 on start lühikesele 22 kilomeetrisele sõidule. Kell 11.30 on kõik kuni kümneaastased lapsed kutsutud maratoni
stardikanga alt startides nautima medali võitmise rõõmu. Pealtvaatajate ergutuste saatel tuleb suusatada 500 meetrit ja tasuks
on šokolaadimedal. Pealtvaatajatele on tänavu meeleolu looma tulnud koerarakendid, millega soovijad saavad ka sõita (tasuline 5-10 €).
Maratonile on tänavu teretulnud kuni 1300 pikamaasuusatajat. Esimeses registreerimisvoorus, mis lõppes 23. veebruaril oli
maratonile registreerunud üle 900 suusataja. Registreerida saab internetis kuni kolmapäeva, 2. märtsini www.sportinfo.ee
Numbreid väljastatakse reedel, 4. märtsil kell 14.00-18.00 ja maratoni hommikul 8.00-10.00 Haanja koolimajas. Parkimiskohad on 300 meetri raadiuses suusastaadioni ümber, kuid kohale soovitavad korraldajad tulla siiski varakult.
Allikas: Eda Veeroja, tel 5032341
24. veebruaril tähistati Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva jumalateenistuse ja perepäeva pidamisega Neljakasemäel. Vabariigi aastapäeva tähistamine päädis tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Veerand tonni kaaluvat kahurit tuli võistkondlikult aja peale vedada. Parimaks osutus päästjate võistkond, teise ja kolmanda koha said kaitseliitlased.
Kell 10 toimus Otepää Talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille pidas EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetasid Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad Otepää valla ja kaitseliidu esindajad. Vabadussamba juures seisid auvahtkonnas Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää Üksikkompanii kaitseliitlased.
Kell 11.00 algas Neljakasemäel perepäev. Väljas oli päästeauto, huvilised said voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti võis päästeautoga tutvuda nii sest kui väljast. Relvahuvilistel oli võimalik tutvuda kaitseliidu ja politsei varustuse ning relvadega.
Lapsed said Neljakasemäelt sõjaväekelkudega liugu lasta, samuti olid väljas politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutati. Lastele korraldati ka liulaskmisvõistlus. Otepää Naiskodukaitse pakkusid kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldasid ja toetasid: Otepää vald, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Otepää Üksikkompanii, Valgamaa Päästeosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse, Valga Keskkonnainspektsioon, Makarov Muusik.
Täname kõiki osalejaid, korraldajaid ja abistajaid!
Allikas: Monika Otrokova
Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.
Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse
Homme, 18. veebruaril toimuva Pärnu Muuseumi sarikapeo raames tutvustatakse külalistele uut, veebruaris 2012 avatavat muuseumihoonet. Pärnus Aia tänaval kunagise viljaaida hoone neljal korrusel on pinda kokku 2500 m2 ja see aitab Edela-Eesti inimeste ajalugu senisest laiemalt ja paremates tingimustes eksponeerida.
„Oleme väga rahul, et üle 10 aasta kestnud Pärnu Muuseumi ehitus lõpuks on sarikapeoni jõudnud, sest senine maja on 83 160-le eksponaadile kitsaks jäänud. Uues muuseumis saab tajuda originaalesemete aurat ja nupulevajutusega saada mitmesugust teavet ajaloost, protsessidest, inimestest ja esemetest. Samuti nautida kinosaalis kroonika-, loodus- ja õppefilme ja lõpuks panna käed-jalad külge mitmetele huvitavatele seadeldistele,“ selgitas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. „Modernne esitlustehnika võimaldab tutvuda ka näiteks moodsa kuurordi rajamisel korraldatud Mudaravila ja Rannahotelli arhitektuurikonkursside võistlustöödega, kust leiab teiste seas ka Alvar Aalto võistlustöö.“
Kõige tipuks võimaldab varasemast suurem pind välja panna 14. sajandist pärineva koge, mille 8 meetri pikkuselt säilinud parda kõrgus on 4 meetrit ja mida ruumipuudusel on seni eksponeeritud vaid välismaal.
„Pärnu Muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ning arendamine kaasaegseks ja atraktiivseks muuseumiks” projekti maksumus on 3,57 miljonit eurot, millest 2,14 miljonit eurot finantseeritakse EL-i struktuurifondide meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” ja 1,42 miljonit eurot on Eesti riigi poolne kaasfinantseering läbi Kultuuriministeeriumi.
Ehitushanke võitis 2010. aastal Eston Ehituse ja Nordecon Ehituse ühispakkumine, ehitab Eston Ehitus.
Pärnu Muuseumi kogu avati külastajatele 1896. aastal ja see on üks seitsmest Eesti ülemöödunud sajandist pärinevast muuseumist.
Uus muuseumihoone avatakse 23.veebruaril 2012.
Allikas: Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor
Põlvamaal Rosmal waldorflasteaias Täheke jätkab tööd Laivi nukukursus. Meisterdamishuvilisi oodatakse Rosmale kolmapäeviti kord kuus kell 14.00-17.00.
Eile alanud tänavune nukukursus jätkub 9. märtsil, 6. aprillil ja 11. mail. Kõik huvilised on oodatud, ent hea oleks enne oma osalemissoovist teada anda kursuse juhendajale, kogemustega waldorfkasvatajale Laivi Raamat-Boekele telefonil 53625812.
Kursus algas väikeste loomade õmblemisega. Kevadel proovitakse kätt väikeste nukkude õmblemisega. Kui sul on kodus viltinud vana kampsunit, paksemast sametit, millest saaksid välja lõigata koera, siis võta see kaasa. Osalemise tasu 3 eurot, lisaks tasu nukutrikoo, täitevilla jms materjali eest.
Allikas: Rosma Haridusselts
Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.
Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.
Allikas: Jaanus Viese
«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.
Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»
Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!
«Ku kiäki mõist esi vüüd kuta, a olõ-i, kon pääl tuud tetä, sõs riista omma Urvastõ seldsimaja käsitüütarõn kõik aig üllen,» kuts Klaari Anne huviliidsi.
Tetä saa säitsme esi kiräga Urvastõ kihlkunna ja kattõ sorti Karula kihlkunna lätilapilist tüüpi vüüd. Klaari Anne selet’, et kudamisõs om valli kolm esi muudu: piili pääl, vüütelgi pääl ja ka ütte vüüotsa ümbre kihä hoitõn.
Urvastõ seldsimajan oll minevä kuu lõpun ka edimäne lätilapilidsõ rahvarõivavüü tegemise oppus. «Sai valmis kolmõ-nelä pääväga,» kõnõl’ Urvastõ lehe toimõndaja Bergmanni Karille. Vahtsõt vüüd lätt Karillel kõrraga vaia: «Ma olõ hindäle tennü rahvarõivakomplekti, vüü oll’gi õnnõ puudu.»
Ka Üpruse Virve (63) lupa kimmäle umma vahtsõt vüüd kandma naada, no tuujaos tulõ inne ka rahvarõiva valmis tetä. Vüütegemise opmisõs tarviligu riista tekk’ uma Urvastõ kihlkunna meistri Parijõe Ahti ettevõtõ Sujur. Urvastõ küläselts ostsõ nuu perises Kultuurkapitali abiga. Lätilapilinõ om läbivillanõ vüü, midä om kantu nii Lõuna-Eestin ku Põh’a-Lätin.
Harju Ülle, Uma Leht
Viljandis tutvustati esmaspäeval heakorraveebi Minu Viljandi – Viljandi linnavalituse ja kodanikeühenduste liidu (EMSL) pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale võimalust osaleda linnaelu arengus läbi veebikeskkonna.
Idee taolise keskkonna tegemiseks sündis Teeme Ära Minu Eesti mõttetalgutel 1. mail 2009. Veebieskond on avalik käesoleva nädala algusest ning juba on jõutud kaardistada esimesed ettepanekud ja probleemid. Vaata täpsemalt siit.
Minu Viljandi heakorraveeb on valminud Tallinnas tegutseva Uue Maailma Seltsi tarkvara baasil. Vastav Kogukonna Tööriistade tarkvara on mõeldudki kogukondade tegevevuse juhtimiseks ja sisemiseks infokorralduseks. Projekt on kaasrahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.
Allikas: Geroli Peedu, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL)
Kääpa küla kutsub 20. veebruaril tornimäele, et pidada varajast vastlapäeva nimega Liupäev. Päev algab kell 12 ja kestab kuniks rahvast on.
Päeva algab lõkke süütamisega ja terve päeva jooksul kõlab muusika. Saab suppi, pirukat ja teed (võta senditasku kaasa).
Avatud on ka küla ürituste annetuskast. Igal osalejal palutakse kaasa võtta meene auhinnafondi.
Kavas on suusatamise võistlus, pikima liu võistlus (individuaalne ja meeskondlik). Vanusegrupid selguvad kohapeal. Lisaks on plaanis võistlused kõige pisematele ja isetehtud liulaskmisvahendite jõukatsumine. Loeb atraktiivsus ja nutikus. Parimad valib välja publik.
Laske oma fantaasial lennata ja hakake vahendeid juba varakult valmistama!
Samuti toimub käsitöölaat, kuhu oodatakse kõiki endatehtud käsitöö, küpsetiste või hoidistega kauplema.
Registreerumine toimub kohapeal. Parimatele auhinnad.
Allikas: MTÜ Kating Noored
Sel reedel, 18. veebruaril peetakse Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Vanalinna konverents, kus kõneldakse linnakogukondadest, vabatahtlikust tegevsusest, säästvast eluviisist, kogukonna nimel tehtavast heategevusest ja paljust muust.
Kava:
– Muinsuskaitse ja vabatahtlikud. Mis muutub Muinsuskaitses – Trivimi Velliste, EMS
– Tulevikuarengud ja linnakogukond – Hardo Aasmäe, Rooma klubi
– Muinsuskaitse kohaldumine tänapäeva säästva eluviisiga – Tarmo Elvisto, SRIK
– Heategevus kogukonna heaks – Valev Väljaots, Järvamaa Kogukonnafond
– Vabatahtlik töö Järvamaal – Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus
– SRIKid Eestis – Tallinna, Tartu, Viljandi ja Paide SRIK
Konverents algab kell 11 ja kestab kella neljani pärastlõunal, osalemine on tasuta. Loe lähemalt siit.
Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK ja Järvamaa Vabatahtlike Keskus. Asukohainfo leiad siit.
Pärast konverentsi toimub traditsiooniliselt “Kolmkõla” festival, mille korraldajaks Leho Rubis.
18.30 Paide Raekojas kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal – Manodz Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis
piletiga
21.00 Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11) LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad
tasuta
Allikas: Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus, tel 5087217
Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond on kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.
Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.
Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi.kovtp.ee. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testperioodi lõppedes alates 2011. aasta märtsist.
Teenuseportaal põhineb sisuhaldustööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omavalitsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liidestust riigiregistritega.
Kõigil omavalitsustel on võimalik koduleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata. Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditega.
Allikas: Kaupo Kase, Viljandi maakonna infoühiskonna arendusjuht
Kiireimad saunamaratoonlased olid üldarvestuses võistkond Lambakesed Otepäält koosseisus Martin Meema, Karl Iodsche, Kristjan Kukk, Urmo Pants, kes jõudsid kõik 18 sauna läbida ajaga 3 tundi 17 min. Neile pani auhinna välja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.
Teise koha sai võistkond Purõja Pini koosseisus Taago Taaber, Hillar Ilves, Martin Roots, Joel Põhja ajaga 3 tundi 24 min, kellele pani auhinna välja Sokka Puhkekeskus. Nemad said ka kõige meeldejäävama võistkonna eriauhinna Väike-Trommi turismitalu poolt.
Kolmas koht läks neidude võistkonnale Vigased Nõiad koosseisus Kadi Täär, Liisi Orav, Josepha-Kadri Vahtel 3 tundi 31 min, kes olid ka parimad naiste võistkondade arvestuses. Kolmanda koha auhinna pani välja Andu Puhkekeskus, võistkond sai ka eriauhinna Karupesa Hotelli poolt. Loe edasi: Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält
Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.
Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.
Pikkä liugu!
Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda
Kolkja on traditsiooniline vene vanausuliste küla, kus on siiani säilinud eripärane vanausuliste arhitektuur, kombed ja usk. Kolkjas tegeldakse aktiivselt ka turismiarendusega – viimase aasta jooksul on siin algatatud uusi kogupereüritusi (lisaks Kolkja Kelgule ka Kolkja Sibulapidu) ja avatud Peipsimaa Külastuskeskus, mis on nüüdseks teenindanud tuhandeid Peipsimaa külastajaid.
Kolkja lipulaevaürituseks on tõukekelguvõistlus ‘Kolkja Kelk’, mis sel aastal toimus juba teist korda, eelmise aastaga võrreldes veelgi suuremalt ja uhkemalt. Kahel võistlustel osales kokku üle 100 tõukekelgutaja, auhindu jagati nii individuaal- kui meeskondlikus arvestuses. Ürituse patrooniks oli Rändur Rääbis – Peipsimaad mööda ringi rändav muinasjutuline kala, kellest on kujunemas piirkonna maskott.
Lisaks haaravatele võistlustele ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite disainkelkude näitusele sai ‘Kolkja Kelk 2011’ üheks kõrghetkeks tõukekelgupealinna tiitli üleandmine Kolkjale Otepää valla delegatsiooni poolt. Pidulik tseremoonia algas Otepää vapiloomaks maskeerunud vallavanema Andres Visnapuu sütitava kõnega, milles Kolkja rahvale pandi südame peale tõukekelgupealinna tiitliga kaasnevat suurt vastutust. Uime teemapealinnade saual hoides, tõotas Kolkja delegatsiooni esindanud Rändur Rääbis tiitel igati väärikalt välja teenida. Niisiis, kel vähegi soovi kelgutada värskes tõukekelgupealinnas – Kolkja ootab teid! Kui endal pole kelku käepärast, saab seda laenutada Peipsimaa Külastuskeskusest (www.peipsimaa.ee).
Kairi Villemson, Peipsimaa Külastuskeskus
Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.
Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»
Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.
«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill
Homme, 8. veebruaril kell 18-20 toimub Rosmal waldorflasteaias Täheke järjekordne Lastaia Vanemate Kooli tund.
Seekordsed teemad:
• Kõne areng läbi matkimise. Vanema võimalused lapse kõne arengu toetamisel. Lasteaias kõne ja eneseväljenduse arendamise võimalused. Kõne ja liikumise seosed. Sõrmesalmid, hommikuringid, muinasjutud / Heli Kudu
• Meisterdame hernekotid – väga head tasakaalu, koordinatsiooni, haaramist, fantaasiat jne arendavad mänguasjad / Heli Kudu ja Laivi Raamat-Boeke
• Kolmekuningapäeva sisu ja meeleolud. Tegevused ja õhkkond lasteaias jaanuarikuus. Kolmekuningamäng – mängime seda ühiselt / Laivi Raamat-Boeke
Kuulama ja osalema oodatakse kõiki lasteaia praeguseid ja uusi vanemaid ning kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid. Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta, teistele 3 eurot.
Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt kodulehelt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli poole: 522 4639.
Allikas: Rosma Haridusselts
Veebruari keskel algavad loodusehituse koolituskompleksis Tallinnas (Lina 5) toimuma seminarid ja praktilised õpitoad. Nagu ikka, kõik erinevatel säästvatel teemadel – traditsiooniline puidutöö, savi- ja põhuehitus, taastuvenergeetika jpm.
17. veebruar – seminar: Igamehe päiksekuivati puidu kuivatamiseks
18. veebruar – meistrikursus: Traditsiooniliste puutööriistade teritamine
19. veebruar – meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid – jätkseotised
22. veebruar – seminar: Põhuehituse tehnikad ja kogemused
25.-26. veebruar/4.-5. märts -meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid
Märtsi ja aprilli koolituste teemadeks on puitkatused; savist ümar leiva-pizzaahi; kergsavisein ja -plokk; paberkrohvid; tadelakt; savist küttekolded; käsitsi voolitav savimööbel; Cob saviehitustehnika jpm.
Lisainfot: www.ehituslahendused.ee ja facebooki fännilehel ürituste all http://www.facebook.com/ehituslahendused
Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.
Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.
Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).
Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.
Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.
Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.
Allikas: Kohila vallavalitsus
Võistkonnad võivad olla kuni 4-liikmelised. Võistkonna registreerimine toimub kohapeal, saab ka eelnevalt registreerida e-posti aadressil: sirje.ginter@otepaa.ee.
Võistkond saab stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võiskond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunast viibimise kohta. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga enim arvu piirkonna saunu läbinud meeskond või võistleja on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart, et välja selgitada võitjad.
Autasustamine ja ühine koosviibimine koos saunaomanikega toimub 13.02.2011 kell 18.30 Pühajärve Pubis.
Saunamaraton toimub Euroopa 2011 kultuuripealinna raames “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”. Korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Pühajärve Spa & Puhkekeskus ja Otepää saunaomanikud. Toetab Otepää vald.
Täiendav info: Sirje Ginter, tel 7655212, 5097795
Paidra silla pääle tull’ kokko kümmekund kroonimatjat. Nuu, kes olli tulnu kotost vällä, olli iks hingega krooni puhtõlidsõ. Kõik pandsõva üteh võtõdu kündle silla pääle ritta ja naksiva Võhandu jõkkõ lumõpallõ pilma. Kõik hõiksi, et jumalaga, kruun, jumalaga, kruun! Inemise ütli, et iks väega hallõ om umast rahast. Taa euro ei miildü kellelegi.
Umakeelidse sildiga Tsolgo näputüütarõ mano sai päivä tettüs havvakääbäs suurõ puust ristiga. Tarrõ oll’ iks puhtõlaud kah katõt, iks kombõkotust piteh. Võeti iks tops viina kah jutu sekkä.
Puhtõlavvah egäüts tulõt’ miilde, midä viimätside kruunõ iist ostsõ: Kautsi Hans tsukõrd ja krõngli, mis tõi puhtilõ üteh. Hausmanni Eha ja Kindsiveere Liia osti söögikraami, Kindsiveere Maarek ja Taalfeldi Hille bussipiledi. Taalfeldi Ennu ostsõ pudõli Gabrieli likööri, Kindsiveere Kuldar paki suitsõ ja Maask Heino vaiht krooni eurodõ vasta. Mul hindäl oll’ üts kruun ja autokaupmiis ütel’ külh, et taa iist ei saa sa inämb midägi, a ma kai ümbre ja võti riiuli päält pulgakommi.
Riitsaarõ Lainõ, Uma Leht
12. veebruar – KERGSAVIST EHITAMINE. Kasutame puiduhaket, höövlilaastu, kanepi ja linaluud. Teeme kergsavi telliseid, plokke ja maja välisseinte näidislahendusi. Juhendaja Marko Kikas, Saviukumaja oü
19. veebruar – PÕHUMAJA EHITUSTEHNIKAD. Tutvume põhuseinte ehitamise kaasaegsete tehnikatega. Ehitame kandva ja karkass põhuseina. Õpime vältima senitehtud vigu. Juhendaja Knut Klais, Savikodu mtü Loe edasi: Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad
Äsja avatud heategevusportaal Help.ee koondab ühte veebikeskkonda heategevusprojektid ja -ühendused. Leht hõlmab infot nii kohalike kui välismaiste heategevusalgatuste kohta ning pakub professionaalset abi nende kuuldavaks tegemisel. Algatuse taga on vabatahtlikest eraisikud.
„Olukord meie heategevusmaastikul on suhteliselt killustunud,“ märkis Help.ee algataja Kaupo Kalda. „Näiteks on Eestis heategevusprojekte, millest pea igaüks on kuulnud, kuid sealjuures on veel suurem hulk neid, kelle kohta me infot ei oma. Meie suurim eesmärk heategevuse kui elustiili propageerimise kõrval ongi aidata seni vähemtuntud heategevusprojektide kohta sõna levitada, neid läbi Help.ee keskkonna turundades. Seda teevad elukutselised turundusinimesed, tasuta ja heast südamest.“
“Teiste märkamine ja aitamine võiks olla meie kõigi elu normaalne osa. Help.ee lihtsustab nüüdsest oluliselt nii abi otsimist kui selle pakkumist, kogudes valdkonnast olenemata aktuaalsed algatused kokku ühte lihtsalt hoomatavasse keskkonda,” selgitas Kaupo Kalda. “Abipakkujad saavad projekti panustada mitmel erineval viisil nagu vabatahtlik töö, annetamine, oskuste-teadmiste jagamine, info levitamine. Aidata saavad nii ettevõtted, sõpruskonnad kui üksikisikud.” Loe edasi: Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi
KÜSK annab teada, et vabaühenduste kaasava planeerimise taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 10. märts 2011. Toetustingimuste ja korra teave ning taotlusvormid leiab siit.
Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011.a. kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele aadressil kysk@kysk.ee kuni 07.02.11. Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.
Koolituse eesmärgid:
-tutvustada kaasava planeerimise põhimõtteid;
-tutvustada piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida;
-analüüsida senise kaasamise probleemistikku, keskendudes planeerimise eri etappidele;
-tuua kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest näiteid Eestist;
-anda ülevaade kaasamise headest näidetest välismaalt.
Allikas: KÜSK
