Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma LehtVõrokõisi lipu kavandiid saadõti konkursilõ 53, autoriid oll’ 31. Ütenlüüjit oll’ üle Eesti: Võrolt, Tartost, Tal’nast, Põlvast, Valgast, Rakverest, Pärnust jne.
«Väega uhkõ ja suur konkurss, tuud es mõista ette arvada!» rõõmust’ Võro seldsi juhatusõ liigõ, lipukonkursi üts vidäjä Kama Kaido.
No vali Võro seldsi kokko pant kommisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitrolla, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres) võistlustöie hulgast vällä 2–4 kõgõ parõmbat tüüd.
Kommisjonilõ andva nõvvo kunstnigu ja liputiidüse as’atundja: Võromaa juuriga kunstnik Lapini Leonhard, riigikantselei sümboolikanõvvomiis Uiboaia Gert ja Udmurdi lipu autor Lobanovi Juri.
Sis pandas lipuvariandsi rahvahääletüsele. Tuujaos trükütäs parõmba tüü paprõ pääle ja pandas Uma Lehe vaihõlõ. Võitjas kuulutõdas tuu lipp, miä rahva käest kõgõ inämb helle saa. Vällävalit lippu näüdätäs edimäst kõrda suurõmbalõ rahvalõ kolmandal Umal Pidol 1. piimäkuul 2013.
Foto: MaablogiSügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.
„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”
Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.
Aga kus on tõde?
Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.
Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?
Nõmmel on värskelt käima lükatud üks hea algatus – alustas mahetoidu tarbijaring OTT (otse tootjalt tarbijale).
Nõmmele hakkavad tootjad tooma mahetoitu kord nädalas neljapäeviti. Osta saab mahejuurvilja, -teraviljatooteid ja -mett, lähiajal lisanduvad kaubavalikusse mahepiim ja -lihatooted. Kohtumise koht on Paiste tn 10 seltsimaja ja järgmine kord sel neljapäeval 4. oktoobril kell 17.30 – 18.30.
Värskelt on üles saanud ka lihtne koduleht ja kogu süsteemi samm-sammult täiustatakse. Kodulehel (http://nommeott.blogspot.com/) on näha kaupade hinnakirjad, tootjate e-postiaadressid ning osadel juba pangakonto numbridki. Samuti näidisleping tootja ja tarbija vahel.
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) viib bussitäie Virumaa kutseõppeasutuste õpilasi ja töötajaid Euroopa kutseõppurite traditsioonilistele meistrivõistlustele Spa’s, Belgias. Narva KÕK-i spetsiaalvarustusega buss viib 4.-6. oktoobrini toimuvale EuroSkills-ile 26 Narva KÕK-i inimest (17 õpilast ja 9 töötajat), samuti 12 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja 8 Rakvere Ametikooli esindajat.
„Meie eesmärgiks on anda oma õpilastele, kes lähikuudel hakkavad erinevatel Eesti kutsemeistrivõistlustel osalema, võimalus lähedalt vaadata, kuidas toimuvad sarnased võistlused rahvusvahelisel tasandil,” ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Jüri Sasi.
Seekordset reisi on oma koolipraktika raames korraldamas kaks Narva Kutseõppekeskuse turismikorralduse 2. kursuse õpilast, Julia Tihhomirova ja Ilja Popov.
„Meie õppetööks kohandatud bussis saame pika reisi jooksul läbi viia ka õppetööd,” lausus Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonna juht Tatjana Burikova. „Seekord saavad siis meie turismikorralduse eriala õpilased näidata, kuidas nad viivad läbi reisi korraldamist,” täiendas Burikova.
EuroSkills on Euroopa kutseõppurite meistrivõistlus, mida üle aasta korraldatakse erinevates riikides. EuroSkills-il Belgia linnas Spa-Francorchamps’is toimuvad mõõduvõtmised 44 erialal. Võistlejaid on 23 Euroopa riigist kokku 403. EuroSkills on suurim Euroopa kutseõppe-alane kohtumispaik, kus erinevate riikide kutseõpetajad saavad uusi teadmisi ja kogemusi omandada.
EuroSkills-i võistlusele-messile oodatakse vähemalt 40 000 külastajat. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus viib kutseõppurid Belgiasse
2. oktoobril toimus Otepää gümnaasiumis Otepää ettevõtluskonverents, mis keskendus noorte võimalustele ettevõtluses läbi lüüa. Oma kogemustest ettevõtluse vallas rääkisid mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid. Konverentsil tunnustati Otepää valla ettevõtjaid 2012.
Konverentsi avas Valga maavanem Margus Lepik. „Kui järjestada Valgamaa omavalitsusi üksikisiku tulumaksu laekumise järgi on Otepää Valgamaal kindlalt esikohal. Lisades siia veel kinnisvara hinnad ja tehingute arvu, siis võib öelda et tegemist on jõukaima omavalitsusega Valgamaal. Otepääl on olemas nii põllumajandus kui töötlev tööstus, aga eelkõige kolmanda sektori aktiivsus ja pealehakkamine on valla lipulaevaks,” ütles maavanem Margus Lepik. “Nii on heameel tõdeda, et vallajuhtide initsiatiivil on traditsiooniks saanud noortele suunatud ettevõtluskonverents. Saades teada majanduse suundumusi ja kuulates edukate kogemusi on noortel lihtsam teha oma valik ettevõtluse kasuks. Teame ju kõik, et innovatiivsed lahendused tähendavad ettevõttele olulist efektiivsuse kasvu ja majanduslikku edu. Seega on oluline anda majandusteadmisi just noortele, sest tulevik kuulub eelkõige teadmistepõhisele majandusele.”
Otepää vallavanem Merlin Müür lisas, et noortele on oluline kindlasti kuulata omaealiste kogemustest ettevõtlusvaldkonnas. „Oleme Otepää Gümnaasiumis alustanud õpilasfirmade loomisega, oli hea jälgida, et õpilasfirma Student Network kogemus tekitas saalis elevust.“
Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür tunnustasid Otepää valla ettevõtjaid 2012. Sellel aastal pälvisid tiitli AS Parmet ja AS GMP Grupp – GMP Clubhotel Pühajärve Restoran.
GMP Clubhotel Pühajärve Restorani peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks. Restorani siseruumides on 53 istekohta, lisaks on avatud suviti 120 kohaline väliterrass. Igal nädalavahetusel kõlab elav kvaliteetmuusika. Kui õhtu venib pikemaks on võimalik end kosutada GMP Clubhotel’i luksuslikes külaliskorterites. GMP Cblubhotel Pühajärv Restoran on elavdanud Otepää valla kultuurielu, käivitades sellest aastast alates suvekinode seeria.
Parmet AS on suurte kogemustega tootmisettevõte, mis toodab kvaliteetseid ripplaesüsteeme, fassaadikassette ning profiile. Ettevõtte asutati 1992. aastal metallist ripplaesüsteemide tootmiseks. Aastate jooksul on firma juurutanud tootmisse järjepidevalt uusi ripplaetüüpe – kui tootmist alustati kõigest ühte tüüpi paneelripplagedega, siis tänaseks päevaks on tootmises lisaks erinevatele paneelripplagedele ka restmoodullaed ning kassettripplaed erinevatele karkassitüüpidele. Tänu heale tehnoloogilisele baasile on Parmet AS võimeline pakkuma ka erikonstruktsiooniga ripplagesid ja fassaade. Ettevõte valmistab ka lehtmaterjalist painutatud profiile ja muid tooteid vastavalt tellija soovile. Loe edasi: Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele
Reedel, 5. oktoobril toimub Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas koolituspäev “Tervislik ja odav toit tööelalisele inimesele”. Õhtul saab teatrit.
Päevakava:
kell 14.00- 15.30 toitumisteadlase MAI MASERI koolitus Ruusmäe rahvamajas
kell 15.45- 17.45 tervislike toitude valmistamine Rogosi mõisa köögis
kell 17.45- 18.45 õhtuamps, retseptide jagamine
Koolituspäeval osalemine on kõikidele tasuta, soovitav on tulekust teatada tel 516 5728, Sirje Pärnapuu. Koolituspäeva toimumist toetab ESF “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012”.
Kell 20.00 saab Ruusmäe rahvamajas vaadata Tsooru külateatri etendust “Võsavennad”. Teatrietenduse pilet maksab 3 eurot.
Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht
Setomaal kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri Noortestuudio lavastuse „Kuidas müüa setot?“ etendused toimuvad oktoobrikuus ka Tartus ja Tallinnas.
„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles“, arutles noorte juhendaja Anne Türnpu ajaleht Põlva Koidule antud intervjuus.
„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost.“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.
Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: Ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautsentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kini, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg. Loe edasi: „Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele
Kolmapäeval, 10. oktoobril 2012 algusega kl 18.00 saab toimuma Rõuge valla esimene RAHVASPORDI MESS, mille eesmärgiks on tutvustada paljudele valla inimestele juba tegutsevate spordigruppide ja muude tervisliku liikumisega tegelevate ühenduste tegevust, kaasates nii uusi liikmeid tervislikese tegevustesse. Samuti jagatakse infot tegevust alustavate treeninggruppide kohta. Oodatud on kogu valla rahvas ning huvilised kaugemaltki vanusest ja soost olenemata.
Rahvaspordi Mess koosneb väga paljudest tegevustest:
· Võimalus tutvuda spordihoone võimalustega (pallisaal, jõusaal, lauatennis, aeroobikasaal, dušid, saunad jne)
· Spordihoones tegutsevate trennide ja ringide tutvustused ja uute huviliste värbamine (pilates, jooga, eakate võimlemine, pallimängud jt)
· Omakandimehe Raul Olle innustav sõnavõtt tervislikust liikumisest ja selle positiivsetest mõjudest sinu tervisele
· vallas tegutsevate spordiklubide tutvustused ja uute huviliste värbamine. Esindatud on Rõuge Korvpalliklubi, Rõuge Jalgpalliklubi, terviseklubi Siruta, jalgrattaklubi Rõuge Racing Team, hokiklubi Rõuge Snaiprid, Rõuge Golfiklubi, Kiidi Talvepark jt
· Rõuge Perearstikeskuse läbiviimisel on võimalus mõõta tervisenäitajaid. Tõeste tulemuste saamiseks ei tohi paar tundi enne näitajate mõõtmist süüa-juua!
· Valla terviseprojekti järgmiste tegevuste tutvustamine (UjumisBuss, SuusaBuss, koolitused jne)
· Õrnema soo võrkpalli ja/või korvpalli treeningute alustamise mõttetalgud
· Mõnusad aktiivse liikumise alternatiivid rahvamajast, infot jagavad sussisahistajad erinevatest tantsurühmadest: Kadrid, Murueided, Käsikäes
· Jagatakse infovoldikut kogu tervisliku liikumise infoga Rõuge vallas
· Tervisliku ümberkehastumiskampaania “Parim Muutuja” tutvustus ja kanditaatide esitamise võimalus
· Tervise edenduse ideenurk, kus võimalik kuulda ja ise esitada häid ideid sportliku harrastuse arendamisse.
· Kohal ka liikumisharrastuse – ja tervisespordisari “Võrumaa Mängud” – parim ravim tavalise inimese tervisele!
· Võru Orienteerumisklubi juht Sixten Sild tutvustab orienteerumise mitmekülgsust ja seikluslikkust ja elulisust
· Sõltuvushäiretest loobumise nõustamine, Veevi Hõrak
· Mõnusad arutelud sportlikel ja tervislikel teemadel, millest sünnivad ühe uued ideed.
Mess kestab orienteeruvalt kella 20.00-ni. Õhtut juhib Jaanus Mark. Tule ise, tule koos sõbra ja terve perega ning leia endale sobiv sportlik harrastus. Korraldab Rõuge valla Tervisespordi Ümarlaud. Info messi kohta ja ideed messi veelgi paremaks ja huvitavamaks ülesehituseks Karel Saarna, tel 5560 3989.
Pühapäeval, 7. oktoobril toimub Tallinnas juba kaheksandat korda Eesti Koeraomanike Seltsi ja BIGBANKi eestvedamisel Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille tulud lähevad tänavu Tartu Koduta Loomade Varjupaiga toetuseks. Eestiga paralleelselt toimub üritus ka Lätis ning Leedus.
BIG Match Show patroon Marju Länik usub, et pühapäevasest üritusest tuleb üks südamlik ja põnev koosviibimine, mis pakub positiivseid elamusi nii show’ osalistele kui publikule. “Sel pühapäeval kogunevad loomasõbrad üle Eesti juba kaheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd. Lisaks sellele saavad näituse külastajad kaasa elada põnevatele etteastetele, kus peaosas on meie suurimad sõbrad – koerad,“ ütles Marju Länik.
BIG Match Show koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht koduta loomade varjupaika. Sel aastal lähevad tulud Tartu kodutaloomade varjupaigale, kelle heaks korraldati esmakordselt ka heategevuslik Facebooki kampaania. “Heateo tegemiseks tuleb minna Facebooki ja liituda seal BIG Match Show toetajaskonnaga, sest 1000 esimese registreerunu pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu varjupaigale,” selgitas Marju Länik. Loe edasi: Nädalavahetusel toimub Baltikumi suurim heategevuslik koertenäitus
Täna, 3. oktoobril kell 15.00 antakse Säästva Arengu Foorumil esmakordselt üle auhinnad Eesti rohemajanduse edendaja 2012. Säästva Eesti Instituut (SEI) tunnustab ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Välja antakse auhinnad kolmes kategoorias: riigi osalusega ettevõte, eraettevõte ja väikeettevõte.
Auhindade kätteandmine toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, aadressil Liivalaia 33. SEI korraldab Säästva Arengu Foorumit juba kuuendat korda. Selle aasta teema on ajendatud ÜRO egiidi all juunis toimunud Rio+20 konverentsist, mille üheks peateemaks oli rohemajandus. Säästva Arengu Foorumi korraldamist toetavad Riigikantselei ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asutati 1992. aastal. Instituudi missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega. SEI Tallinn kuulub Stockholmi Keskkonnainstituudi globaalsesse võrgustikku.
Ajakiri National Geographic avaldab oktoobrinumbris spetsiaalse uurimusloo, mille tulemusena selgus, et igal aastal sureb hinnaliste võhkade pärast tuhandeid elevante.
Arvestuste kohaselt suri mullu vähemalt 25 000 elevanti, et nende võhkadest saaks nikerdada religioosseid esemeid. Ajakiri tõstatab teema, et aidata panna piir vandlisalakaubandusele.
Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu.Taas alustab tegevust rasedate joogagrupp Võrus. Tunnid toimuva teisipäeviti Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 17.00.
Tunnis tehakse harjutusi, mis aitavad naise kehal paremini kohaneda lapseootusega kaasnevate muutustega. Eraldi pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, sealhulgas lõdvestusele ning hingamisele.
Oluline roll grupitöös on ka juturingil, kus soovijad saavad turvalises keskkonnas avada just sel hetkel neile olulisi teemasid.
Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.
„Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.
Oodatud on nii raseduse alguses kui lõpujärgus olevad naised nii Võrust kui lähiümbruses, samuti kaugemalt.
Taa päälkirä võti lainus Karula kirämehe Lattiku Jaani käest. Timä jutusõ päätegeläse mängvä lännü aastagasaa alostusõh liivahavvah pulmõ ja pidävä plaanõ, midä suurõst pääst tegemä naada.
Ma saiõ seo suvi tutvas üte tütrikuga, kiä lätt gümnaasiumi viimätsehe klassi. Tä kõnõl’, mändse omma seoilma-ao noorõ inemise arvamisõ ja tahtmisõ, mõttõ elost.
«Külh põhikooli aigu olli oppaja mi klassiga hädäh – teist kellestki saa ei midägi, arvas’ ni üts ku tõnõ,» kõnõlõs timä. «Ja nii om pia lännü kah. Õkva pääle lõpupäivä sõit’ üts poiss esä massinaga vasta puud – koolnus, tõnõ sattõ pur’oh pääga jõkkõ. Kats tütärlast lätsi ullis, kolmas sünnüt’ päält põhikooli kats last ja kasvatas noid ütsindä – kõik kolmõkõistõ omma näläh. Säändsit, kiä ei opi ja ei käü tüühü, om iks hulga.»
«Kas tahat siski kuuli minnä?» küsü timä käest, et kõnõlust kergembä teema pääle juhti. «Taha külh, a pelgä kah. Gümnaasium panti põhikoolist eräle: tulõva vahtsõ oppaja, vana umah tiidä häädüseh jääse inne põhikuuli. Nimä saa-ai ummi tunnõ muido täüs. A millest oppaja eläs?» seletäs tä elotargalt.
«Külh om koolikõrd käest är lännü,» ohkas sis peris süämest. «Kõgõ hullõmb om põhikoolih.Noorõmba latsõ kullõsõ vanõmbidõ käest perrä, midä kõkkõ tetä või, ja saava tuust julgust mano. Oppaja pelgäs uma tüükotusõ peräst, koolijuht pelgäs kooli hää nime peräst…»
Säändsit, kiä tahtva rahuligult oppi, om iks kah,» proomi nõvvu anda. «Mu väikene veli pidi sügüse kuuli minemä,» tõmbas tütrigu nägo mõros. «Tä tund külh tähti ja numbriid, a hädä tull’ säält, kost mõista-as mõtõldagi. Mis taal latsõl vika om, nõvvõti kur’alt. A velekene omgi tasanõ, hää ja taht umaette olla. Nii oppaja ku vanõmba omma nakanu loomuligus pidämä, et latsõ tegevä, mis näil päähä tulõ. Oh, nuu latsõ omma saadu nivõrra noorõlt, et näide vanõmba esi olõ-õi viil latsivanõmbas saanuki!» Loe edasi: Nuuri soovi
Orioni talo peremiis Kõrbe Hanno. Foto: Uma LehtLasva valla Orioni talo perrerahvas kõnõlõs, kuis näist kitsõpidäjä sai, mille om kits targõmb ku lammas ja mille Lätist tuud sikk Janisõs ristiti.
Kolm aastakka tagasi naksi Lasva vallah Orioni talo kolm latsõkõist imäle-esäle nii ku uni pääle käümä, et vaia eläjä võtta. «Latsõ ütli meile, et mis talo tuu sääne om, koh õnnõ villä kasvatõdas, a eläjit ei olõki,» tulõtas talo peremiis Kõrbe Hanno (41) miilde.
Pernaanõ Kõrbe Maire (41) ütles mano, et latsõ tahtsõ hobõst, a nä jäivä siski arvamisõlõ, et edimält võinu kedä vähämbät võtta.
Et Orioni talo ümbre Voki-Tammõ küläh om pall’o soid ja suuhaina ei ollõv lambilõ hää anda, otsust’ Hanno kitsi kasus. «Ma kai, et mõtskitsõ eläse hää meelega suu pääl ja ku mõtskitsõl kõlbas taad haina süvvä, vast kõlbas sis kodokitsõl kah,» ütles Hanno hindäette muheldõh.
Kõgõpäält ostõti poodist kitsõpiimä, et tiidä saia, kas tuud kraami kiäki juuma kah nakkas. «Latsõ pruuvsõ ja ütli, et väega hää om,» kõnõlõs Maire. «Takastperrä tull’ vällä, et periselt oll’ tuu piim väega halv, a nä julgu-s üldä kah, selle et pelksi, et sis mi ei võtaki kitsi.»
Kolm aastakka ildampa juu terve Kõrbe pere õnnõ kitsõpiimä, tege kitsõjuustu, süü kitsõlihha ni ku vaia, maka kitsõnahku vaihõl.
Algusõ sai asi Heiferi fondist. Hanno otsõ üles Võromaa Heiferi iistvidäjä Piho Aigari ni pia oll’gi Orioni taloh kameruni tõugo sikk. Toolõ hangiti kipõlt mano kats saane tõugo kitsõpreilit – Juula ja Elle. Õigõ pia tekkü Hannol mõtõ, et vaia om naada tõugo parandama. Nii tõi tä hindäle Lätist üte lihatõugo boeri sika, kiä velerahva avvos Janisõs ristiti. «Ma mõtli, et säält tulõ põnnõv värk, ku lihaelläi piimäeläjäga ristädä,» muhelõs Hanno. «A tuust, mis säält vällä tull’, mi saaki-i viil arvu, selle et meil omma neo as’a veidükese segi.» Loe edasi: Talomiis: kits om targõmb ku lammas
Taldrikugolfiraja avamine Nõmmel.Laupäeval avati Mustamäe nõlva all hüppetornide ja Raja tänava vahelisel maa-alal esimene taldrikugolfirada Tallinnas. Kümne korviga rada võivad tasuta kasutada kõik soovijad. Taldrikugolfiraja rajas Nõmme seikluspark OÜ Matkasport toel.
Nõmme linnaosa vanem Erki Korp tunnustas avamisel peetud kõnes kahe ettevõtte algatust, mis andis linlastele veel ühe võimaluse värskes õhus sportlikult vaba aega veeta.
Nõmme seikluspargi instruktori Indrek Sarvini hinnangul on Nõmme rada algajasõbralik, kuid pakub pinget ka professionaalidele. „Sel aastal paigaldasime kümme korvi, järgmisel aastal on kavas veel kaheksa korvi üles panna – siis on tallinlaste käsutuses täismõõtmetes rada. Senini oli lähim koht Keilas, kus taldrikugolfi mängida sai,” rääkis Sarvin.
Cesise rahvamuusikud. Foto: Tartu tantsuklubi26. septembril 2012 kell 20.00–24.00 saab Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) tantsida Läti tantse.
Seekordses Tartu tantsuklubis on külas Cesise rahvamuusikud Talis Karlsons (karmoška, laul), Martinš Abolinš (bass, moldpill, laul), Rasa Roze (viiul, laul), Andris Roze (trumm, laul) ja Adele Grunte (duurkannel, laul). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat erinevatest Läti piirkondadest. Osalema on oodatud õppimisest huvitatud rahvamuusikud ja tantsijad. Vahepeal tantsitakse juba tuttavaid rahvatantse meilt ja mujalt.
Kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud! Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Vinni-Pajusti gümnasiumis toimus rattapäev, mis leidis aset spordiklubi Vinni Tammed 10-nda aastapäeva tähistamise sarjas. Eesmärgiks oli erinevate liikumisharrastuste tutvustamine ja propageerimine noorte seas.
Varjupaikade MTÜ annab teada, et uudiskirja “Käpa all” sügisnumber sai valmis. Teemadeks nagu ikka loomad ja toredad inimesed. Pika intervjuu tegi peatoimetaja Anu Pärnu varjupaiga usina vabatahtliku Hanna-Maiga, kes ütleb, et ta on tänu varjupaigas vabatahtlikuks olemisele parem ja õnnelikum inimene.
Varjupaigas vabatahtlikuks hakkamise kohta saad lisaks uudiskirjale rohkem lugeda meie uue kujundusega kodulehelt:
http://www.varjupaik.ee/#!tule-vabatahtlikuks/cpeq. Uudiskirja leiad siit: http://issuu.com/triinupriks/docs/kapa_all_2012_3_issuu
Meie varjupaikades ootab pidevalt uut kodu ligi 200 koera ja üle 400 kassi. Nad kõik vajavad toitu, arstiabi ja peavarju. Aita meil aidata! Anneta endale sobiv summa Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017. Kui soovid aidata konkreetset varjupaika, lisa selgitusse märksõna: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Valga või Võru.
Aita meil aidata loomi, anneta Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017 või Swedbanki annetuskeskkonna kaudu.
Hakka veebiperemeheks! http://veebiperemees.varjupaik.ee
Reedel, 14. septembril toimub Jänedal Maamajanduse Infokeskuses erametsanduse aastakonverents „Puit energiaks!“, kus analüüsitakse puiduenergia kasutamise tulevikku.
Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.
Konverentsi korraldavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit koostöös Maamajanduse Infokeskusega ning läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
12. ja 13. septembril toimusid Jänedal ka kahe rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid.
INTERREG IVA projekt „Wood Energy & Cleantech“ (täpsem info: www.eramets.ee/woodenergy) on Läänemere regiooni koostööd edendav (INTERREG IVA) projekt, mille eesmärk on edendada puidu ja puiduenergia kasutamist ning anda sisendeid ja planeerida reaalseid investeeringuid energiasektori valdkonnas.
WETNet töögrupp (Wood Energy Training Network) (www.eramets.ee/wetnet-woodenergy-training-network) on Leonardo uuendussiirdeprojekt. Rahvusvahelise töögrupi ülesanne on tuleva aasta septembriks töötada välja ühtne üleeuroopaline puiduenergia koolitusprogramm.
Mahetoid kogub populaarsust. Foto: EMSATänavu valiti kolmandat korda Eesti parim mahetootja ja parim mahetoode. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril kell 15.00 Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares Eesti leiva päeval, mille alateema on „Leiba ja tsirkust“.
Parima mahetoote konkursil kandideerisid töödeldud mahetooted, iga töötleja sai esitada kuni kolm toodet. 14 talu ja töötlemisettevõtet esitasid konkursile kokku 30 toodet.
Parima toote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, kes kinnitas: „Hindajad oli ühel meelel, et 2012 konkursil esitletud tooted olid võrreldes eelmiste aastatega enim läbimõeldud nii terviklahenduste – sisu ja pakend – osas kui ka peamise omaduse – maitse – esiletõstmise poolest. Arenguruumi on aga tarbimisväärtuse tõstmisel ja sihtgrupi leidmisel. Eesti mahetooted on positiivse trendiga ja turule tuleb aina rohkem nii uusi tegijaid kui ka tooteid.”
Parima mahetootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid üheksa kandidaati. „Nagu varasematel aastatelgi, polnud parimate väljavalimine kerge ülesanne. Ettevõtted olid küllaltki erinevad nii suuruse kui ka tegevusvaldkonna poolest,“ sõnas Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Eriti rõõmustab see, et enamik kandidaatidest olid noored ettevõtjad, kellel on olemas visioon ja tahe oma ettevõtteid arendada. See annab lootust, et maaelul ja mahetootmisel on tulevikku,“ tõdes Airi Vetemaa.
Vabaõhumuuseumisse tulekuks tasub mahetoidu huvilistel varuda terve päev. Leivapäeva ürituste seas on mahetoidul tähtis roll. Näiteks peetakse Sassi-Jaani talu õuel mahetoodete laata, kus saab maitsta Eestimaist mahetoitu ja seda otse tootjatelt osta. Lastele mõeldud mahetoidu töötubades valmistatakse maitsvaid mahesnäkke. Ka külastajad saavad konkursil osalenud mahetoodetest valida oma lemmiku, hindamine toimub Sassi-Jaani talu õuel kell 12.00-13.00. Loe edasi: Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode
Viljandi muuseumis avatakse 18. septembril kell 15 Eesti nukufilmi ajalugu tutvustav näitus „Hing sees. Nukufilm 50“. Näitus valmis Nukufilmi juubeliks ning seda eksponeeritakse Eesti Film 100 juubeliaasta puhul.
Eesti nukufilmi sündi arvestatakse 1957. aastast, kui Elbert Tuganovi käe all valmis esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“. Näitus annab ülevaate Nukufilmi stuudio tegevusest ja senisest loomingust. Eksponeeritud on ka mitmed nukud erinevatest filmidest. Stendidel on kajastatud eesti nukufilmi ajalugu, erinevad generatsioonid ja parimad saavutused, nukufilmi erinevad liigid, nukkude valmistamise materjalid ja vahendid.
Näitus valmis 2007. aastal Nukufilmi stuudio ja Eesti Instituudi koostööl ning aastate jooksul on see palju ringi rännanud nii Eestis kui välismaal. Näituse valmimist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ning Välisministeerium.
Näitust on Viljandis avatud 3. novembrini 2012. Vt ka www.nukufilm.ee
15. septembrini saab Viljandi muuseumi näitusetoas veel vaadata väljapanekut „Valve Alamaa tikitud tekid“, mis tähistab käsitöökunstniku 80. juubelit. Vt täpsemalt muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=18
Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T–L 10–17.
Lisateave, Liina Roht, tel 433 3664, info@muuseum.viljandimaa.ee
Terve Pere Kooli kevadine viimane koolipäev Põlva külje all Rosmal. Foto: Terve Pere KoolVõrus kodanikualgatuse korras alguse saanud Terve Pere Kool laieneb Põhja-Eestisse – huvilisi oodatakse juba sel reedel, 14. septembril algusega kell 18 Viimsisse Harmoonikumi esimesele loengule teemal “Suhted ja suhtlemine”.
Loengusarja “Eelkooliealine laps” juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, Rosma Johannese Kooli ja Lasteaia pedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu. Loengusarjas EELKOOLIEALINE LAPS saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
– kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
– millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
– kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad
– millal on laps valmis lasteaiaks?
– mis on tervislik pedagoogika?
– millised on lapse arengu põhitõed?
Kolmapäeval, 19. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus vähkide bioloogiast, elupaikadest, kaitsest ja püügist räägib Margo Hurt.
Margo Hurt on jõevähkide ekspert. Ta on jõevähi uuringutega tegelenud alates 1994. aastast ja on osalenud erinevate uurimuste ning projektide läbiviimises seoses jõevähi seisundiga. Loodusõhtul osalemine on tasuta. Oodatud kõik huvilised. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Terve Rakvere liigubki! Foto: eestimaraton.eeEsmaspäeval, 17 septembril alustavad Eesti Ööjooksu korraldajad koostöös peatoetaja Aqva Veekeskuse ja teiste toetajatega liikumissarja „Terve Rakvere liigub” kolmandat hooaega.
Esmaspäeviti kell 19.00 Rakvere Spordikeskuse eest algav liikumissari hõlmab endas 27 etappi. Keskendutakse jooksmisele, sörgile, kõndimisele ja kepikõnnile. Eraldi märkimist väärivad sarja jooksul kolm tasuta ujumise ning sauna- ja veekeskuse kasutamise etappi. Olulised märksõnad on seejuures kõikide tegevuste puhul „ühine-liikumine-rõõm.”
„Mõte luua oma linna inimesele sobilikul ajal ja igaühe võimeid arvestav liikumisüritus oli tallel juba pikemat aega. Meie esimesed kaks hooaega olid väga edukad ning võeti osalejate poolt soojalt vastu. Koostöös partnerite ja Ööjooksu instruktoritega otsustasime jätkata. Eriline tänu siinkohal meie instruktoritele Moonika Pillile ja Riina Ignatovile ning maakonna seeniorspordi eestvedaja Maie Tammele” räägib liikumissarja peakorraldaja Marko Torm. Loe edasi: „Terve Rakvere liigub“ alustab kolmandat hooaega
