veebruar 2014 Archives

TÜ Kliinikumi Silmakliinik saab Lastefondi abil kalli aparaadi

Täna annavad Lastefond ja Selver Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliinikule üle Eestis unikaalse silmaaparaadi elektrofüsioloogiliste mõõtmiste tegemiseks.

Nägemisvõime aluseks on silma võrkkestas olevate valgustundlike rakkude, kolvikeste ja kepikeste, võime salvestada valgust. Selle “nägemisime” aluseks on keemiline reaktsioon valgustundlikus rakus mille käigus muundatakse valgusenergia neuroelektriliseks impulsiks.

Silmakliiniku juhataja Kuldar Kaljurand rääkis, et uue aparaadiga tehtavad elektrofüsioloogilised mõõtmised võimaldavad objektiivselt hinnata võrkkesta nägemisvõime aluseks olevat neuroelektrilist võimekust. See on vajalik näiteks «laisa silma» varaseks diagnoosimiseks.

Kuna seade on väga kallis, siis on Eesti senised võimalused piirdunud Tallinnas, Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus oleva aparaadiga, mis on sõna otseses mõttes möödunud sajandist. Nüüd lõpuks saab mõõtmisi teha ka Tartus.

«Sellistel mõõtmistel saadud info on aluseks erinevatele haiguste diagnoosimisele, nende ravivõimalustele ja ka nägemisvõime väljaarenemise prognoosile,» ütles Kaljurand. «Roland Consult elektro-retinograaf on vahend oma võimaluste ja kvaliteedi poolest sellelaadse riistvara kõige teravamast tipust.»

59 500 eurot maksnud aparaat soetati Silmakliiniku ja Lastefondi ühisel panustamisel, nii fond kui Kliinikum maksid mõlemad sellest poole. Ka Roland Consult andis oma panuse, alandades tunduvalt masina alghinda.

Fondile oli rahakogumisel suureks abiks Selveri kaupluste korraldatud kampaania «Koos on kergem». Selle abil õnnestus Selveril koguda silmaaparaadi ostmise toetuseks 13 730 eurot.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet

Regionaalministri valitsemissalas välja töötatud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendavast hajaasustuse programmist saavad lastega maapered riigilt ligi miljon eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.

Möödunud aasta sügisel said hajaasustusega piirkondades elavad pered taotleda kuni 6500 eurot toetust kommunikatsioonide ehitamiseks või korrastamiseks. EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul oli huvi programmis osalemise vastu väga suur. „Kokku osales 125 omavalitsust ja esitati 719 projektitaotlust. Rahastatud projektide kogumaht oli 3 miljonit eurot, millest riigipoolne toetus oli 991 923 eurot, omavalitsused panustasid 992 057 eurot ning toetuse saajate omafinantseering moodustas 1 058 395 eurot,“ lisas Hankov.

EASi esindaja tõdes, et kõige enam pakkusid hajaasutuse elanikele huvi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rahastamine. 356 pere said omale veeühenduse, kanalisatsioonisüsteeme rajati 304 ja juurdepääsuteid 75 kodu juurde, autonoomse elektrisüsteemi said aga 4 pere. Toetuse saamiseks pidi taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisasid kumbki kolmandiku, kokku kuni 6500 eurot. Loe edasi: Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet

Adsoni luulõ üten raamatun kuun

Sännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.

Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.

Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.

5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.

Uma Leht

Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.

«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).

Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»

No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.

Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Tänasest on Tartu Kaubamajas müügil spetsiaalne tee, mille ostuga toetavad kliendid raske ja sügava puudega laste hoiukodude loomist.

Täna algav kampaania kannab nime «Tee süda soojaks», ning selle raames saab kuni veebruari lõpuni Tartu Kaubamaja keskuse poodide kassadest osta Kubija ürditalu Kogu pere teed. Teepaki hind on 2 eurot ja igalt pakilt läheb 1 euro Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kõik kampaania kulud ja osaliselt ka teepaki kulu katab Tartu Kaubamaja, mis on Lastefondiga edukalt koostööd teinud ja puudega lapsi toetanud juba 2009. aastast.

«Tegemist on tugeva ühiskondlikke väärtusi hindava ja edasikandva organisatsiooniga kes loob võimalused hoolida ka kõige nõrgematest», rääkis Jeedas, miks on kaubanduskeskus otsustanud ühiste kampaaniatega jätkata. «Meil ja meie keskuse kõikidel poodidel on hea meel anda oma panus esimese hoiukodu loomisele.»

Teepakkide müügist saadud tulu läheb Lastefondi 2014. aasta põhikampaania «Unistuste puhkus» tarbeks, millega kogutakse raha raske ja sügava puudega lastele hoiukodude loomiseks. Esimene selline hoiukodu plaanitakse avada juba märtsis Tartus Käopesa perekodus. Loe edasi: Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Teadlased heidavad valgust meie aju saladustele

Ajakirja National Geographic Eesti veebruarinumber avab tippteadlaste vahendusel põhjalikus uurimisloos inimaju saladusi. Uued tehnoloogiad võimaldavad valgust heita elu suurele lahendamata mõistatusele: kuidas inimaju tegelikult töötab.

Teised põhilood avavad järgmisi teemasid:

Brunelleschi kuppel
Kuidas lõi üks keevaline kullassepp Firenze imelise ehitise?

Yukoni kullapalavik
Kullaotsijad tungivad Kanada suurele kõnnumaale.

Rahvahulga karma
Indias toimuvale hinduistide kogunemisele voolab kokku miljoneid palverändureid, kes leiavad rahvamurrus sisemise rahu.

Kaasa toodud meened
Teadlased ei suuda suveniiridele vastu panna. Siin toodud näited on kaunid ja harivad.

Lisaks tuleb juttu elevandi hammastest, kinoast, kortsude kasulikkusest, tsunamivarjendist jpm.

Allikas: www.national-geographic.ee

Arvamusfestival 2014 ettevalmistused on alanud, paku oma aruteluteema!

Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.

“Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,” ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.

Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.

Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel www.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.

“Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,” ütles Liiva. “Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.”

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lõõdsamiihil om Kikka-aastak

Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.

Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»

23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.

Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.

Harju Ülle, Uma Leht

Vanemuine „lennutab“ publiku tasuta Ahhaa 4D kinno

Pühapäeva, 9, veebruari Vanemuise lastelavastuse „Totu kuul“ piletiga saab tasuta külastada Lõunakeskuskuse 4D elamuskino. Pakkumine kehtib kõikidele selle hooaja seitsmele etendusele, mis toimuvad 9. ja 16. veebruaril, 8., 11. ja 22. märtsil ning 9. ja 29. aprillil Vanemuise väikeses majas. Samas on võimalik Ahhaa 4D elamuskino piletiga lunastada pilet „Totu kuul“ etendusele 20% odavamalt.

„Totu kuul“ on kaasahaarav, lustakas ja seikluslik ulmemuinasjutt. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Mis saab siis, kui lennumeeskonnast väljajäetud vähem taibukad Totu ja Pontsu otsustavad öösel salaja raketti hiilida? Kas nad saavad kosmosereisi ikkagi kaasa teha? Kas marakannid avastavad enda ja Kuu kohta midagi uut ja põnevat? Milline on Kuu? Kas kuukad on olemas? Algab ulmeline rännak, mida saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused.
Marakann Totu ja tema kentsakate sõprade humoorikad seiklused Kuul pakuvad piisavalt nalja ja rõõmu vaatajatele alates koolieast. Vaata lähemalt: http://www.vanemuine.ee/totu-kuul .

AHHAA 4D elamuskino annab võimaluse ehedalt läbi elada tõeliselt põnevaid seiklusi! Kogetav tunne on sarnane ameerika mägedel sõitmisega, kuid 4D-efekt on veelgi võimsam! Istumise all olev tool kiirendab ja kallutab, näkku puhuvad tuuleiilid ning laest sajab lund! 4D elamuskino viib vaataja sõna otseses mõttes filmi sisse. Vaata lähemalt: http://www.ahhaa.ee/piletid-ja-info-2 .

Allikas: Vanemuine

Lasterikastele peredele tahetakse kinkida ajakirju

Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ja kirjastus Director Meedia alustasid Eestis esmakordse tellimiskampaaniaga, mille eesmärk on pakkuda lasterikastele peredele tasuta ajakirju Director, Psühholoogia Sinule ja Inseneeria. Ajakirju saavad suurperedele kinkida tellijad, kui tasuvad lasterikaste perede eest täiendavalt 15 eurot.

“Suurperedes on iga euro arvel ning nende toetamine ka vaimse toega on erakordselt oluline,” ütles ELPLi president Aage Õunap. “Kõik kolm ajakirja on silmaringi laiendavad ja korrastavad omal moel maailma. Loodan, et paljud nende ajakirjade lugejad panustavad ka meie kampaaniasse hea meelega.”

“Huvi lugemise vastu saab alguse ema-isa poolt loetud unejuttudest. Lapsepõlves alguse saanud lugemisharjumused annavad inimesele oskused, millest on kasu terve elu,” rääkis Aage Õunap. “Seetõttu on käesolev algatus igati tähenduslik, toetades noorte igakülgset arengut ning avardades vanemate silmaringi. Liit garanteerib ajakirjade jõudmise peredeni ning poolte soovil saame sõbrapered ka omavahel kokku viia.”

“Annetamine on lihtne – kui ajakirjade tellija lisab oma tavapärase tellimuse hinnale viisteist eurot, saab sama ajakirja terveks aastaks ka seda ajakirja soovinud lasterikas pere,” selgitas Director Meedia juhataja Taivo Paju. “Aga kahtlemata võidavad ka annetajad – iga heategu muudab heategija paremaks ja helgemaks inimeseks.”

Rohkem infot leiab kampaania kohta veebruari ajakirjades, tellimislehel www.director.ee/telli või telefonil 625 1859.

Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

24. jaanuaril toimus Põlva Maavalitsuse saalis maakondlike arendus-, maine- ja hariduskomisjonide ühiskoosolek. Arutelu kujunes piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme ja selle rakendamise maakondliku kavandamise ümber.

Nimetatud meetme prioriteetne suund on tööhõive suurendamise ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmise kaudu konkurentsivõime tugevdamine Eesti maakondades. Meetme lõplik väljatöötamine veel toimub, kuid üht-teist on juba selgunud, mis võimaldab ka maakondades tööd alustada. Maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tegevdirektor Veiko Maastiku eestvedamisel kokku kutsutud komisjonide ühiskoosolek oli alles pika protsessi algus.

“Sel poolaastal toimuvad kohtumised veel mitmete erinevate huvigruppidega (nt omavalitsused, ettevõtjad). Kindlasti on vaja selle meetme raames üle vaadata ka maakonna arengukava, kuna hetkel on seal prioriteedid sõnastatud üsna üldsõnaliselt. Dokument, mis vastu võetakse on antud meetmest lähtuv piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas kehtiva arengukavaga. Lisaks, on tõenäoline, et pehmete tegevuste jaoks saab olema eraldi meede, mille raames koostatakse piirkonna tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kava,” tutvustas eesseisvaid tegevusi maavanem. Loe edasi: Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

Saunamaratoni parimad selgunud

2.veebruaril 2014 toimus V Euroopa Saunamaraton Otepääl. Saunamaratoni stardis oli 170 võistkonda, osales ligi 700 saunalist. Kiireim võiskond läbis maratoni 2 tunni ja 29 minutiga.

Esikoha pälvis meeste võistkond “Reeliikvia” ajaga 2.29, teise koha sai eelmise aasta võitjad “Lämma naasõ” – ajaga 2.32, kolmandale kohale tulid võistkond “Lusikas” ajaga 2.36.

Saunamaratonil osales sellel aastal rohkearvuliselt välisvõistkondi – külalisi oli Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Norrast, jne. Võistles ka USA saatkonna meeskond eesotsas saadiku Jeffrey Leviniga.

Saunamaratonil tuli 4-liikmelistel võistkondadel läbida 22 erinevat saunakohta 7 jääauku ja 8 kümblustünni. Välja jagati kolm esikohta kiirematele ning hulgaliselt muid auhindu.
Auhinnad olid välja pannud Otepää piirkonna saunaomanikud. Saunamaratoonlased valisid ka sellel aastal oma lemmiksauna. Lemmiksauna tiitli sai juba legendaarseks muutunud Sokka suitsusaun, uustulnukana sai teise koha Otepää Golfi restoran mr. Jakob, kolmas oli Kunstimäe Puhkemaja. Rahva lemmiksaunadele pani auhinnaks küttepuud välja Otepää vald. Loe edasi: Saunamaratoni parimad selgunud

Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) veebilehele lisandus venekeelne osa – aadressil www.sev.ee/ru asuv infovärav siinsetele vene keelt kõnelevatele sotsiaalse ettevõtluse huvilistele.

“Olen alati tähtsaks pidanud vabaühenduste omatulu teenimist, et nad sõltuksid vähem riigi rahakotist. Mida vähem vabaühendused sõltuvad riigi rahastusest, seda selgemad on avaliku ja kolmanda sektori suhted. Sotsiaalne ettevõtlus on üks võimalus, kuidas lahendada ühiskonnas olulisi probleeme tehes seda omatulu teenimise abil. Mul on väga hea meel, et teave sotsiaalsest ettevõtlusest jõuab nüüd rohkemate inimesteni,” kommenteeris portaali avamist regionaalminister Siim Kiisler.

“Eestis elab palju vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi ja nagu SEVi meeskonna senine kogemus on näidanud, tunnevad nemadki sotsiaalse ettevõtluse teemade vastu huvi. Seetõttu otsustasime olulise hulga eestikeelset informatsiooni vene keelde tõlkida,” tutvustas venekeelse veebikeskkonna sünnilugu SEVi kommunikatsioonijuht Külli Kivioja-Ööpik. Loe edasi: Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.

2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.

Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad:

Aasta vabaühendus: Pimemassööride ühing. EPMÜ on nägemispuudega inimeste endi initsiatiivil toimiv ühendus, mis on 15 tegevusaasta jooksul muutnud ühiskonna suhtumist nägemispuudega inimeste vastu oluliselt sõbralikumaks ning kaasanud nägemispuudega inimesed aktiivsesse (töö)ellu. Massööri elukutse omandamine on Eestis siiani pea ainus võimalus pimedana tööd leida ja avatud tööturule siirduda. Ühingus on saanud koolitust või tööd 86 pimemassööri üle Eesti, muutudes abivajajatest abi andjateks. Lisaks sellele, et ühing toob inimesed tööelu juurde, teenitakse ise tulu oma ühingu majandamiseks. 2013. aastast avas ühing koolituskeskuse, kus pakutakse koolitust ja nõustamist nii eesti kui vene keeles.

Aasta vabaühenduse tiitliga kaasneb ka 5000 euro suurune preemia Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Otsitakse regionaalarengu auhinna kandidaate

Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks.

Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.

Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.

Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.

Ettepanekuid oodatakse 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn. Kandidaatide esitamise taotluse vorm

Talispordimuuseumis on väljas olümpiakoondise riietus

Tehvandil tegutsevas Otepää Talispordimuuseumis saab vaadata Eesti olümpiakoondise riietust.

Teadupärast on rõivakollektsioon loodud Montoni poolt Sotši 2014 taliolümpiamängude auks. Monton on olnud Eesti Olümpiakomitee ametlikuks sponsoriks juba alates 2004. aastast. Selle aja jooksul on Monton disaininud paraad- ja vabaajarõivaid nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris kui ka Londonis võistlemas käinud Eesti olümpiasportlastele.

Muuseumi juhataja Jana Mae sõnas, et olümpiariided jäävad Talispordimuuseumis külastajaid ootama vähemalt Sotši olümpiamängude lõpuni. “Sel päeval, kui Sotši olümpiamängud algavad, on ETV hommikuprogrammist “Terevisioon” võimalik vaadata Talispordimuuseumi tutvustust,” rääkis Jana Mae.

Lisaks sellele avatakse 6.veebruaril kell 15.00 näitus olümpiavõitjast, kiiruisutajast Ants Antsonist, kuhu on oodatud kõik huvilised. Näitus on pühendatud Ants Antsoni olümpiavõidu 50. aastapäevale.

Memento Võrumaa Ühendus palub abi

25. märtsil möödub 65. aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Seda paljudele eestlastele traagilist päeva tähistatakse maakondades 14. juunil – üleriigilisel leinapäeval – mälestusrinnamärkide kätteandmisega 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele. Rinnamärkide kätteandmist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös Eesti Memento Liidu ja maakondlike Memento ühendustega.

Memento Võrumaa Ühenduse soov on 14. juunil Võrus toimuval küüditatute kokkutulekul rinnamärgiga meeles pidada võimalikult kõiki küüditamise ohvreid. Vastavalt Eesti Memento Liidu ja Presidendi Kantselei vahelisele kokkuleppele annetatakse rinnamärgid vaid Memento liikmetele. Memento Võrumaa Ühenduse nimekirjas on praegu 94 küüditatut, kuid maakonnas elab neid tunduvalt rohkem. Kahjuks aga raskendab isikute andmekaitse seadus nimekirjade täiendamist. Siinkohal palutaksegi abi, et täiendada 1949.a. küüditatute ja Siberis sündinute nimekirju. Memento Võrumaa Ühendus peab nimekirja esitama 1. märtsiks Tallinnasse kinnitamiseks. Vajalik oleks teada represseeritu nime ja elukohta (valda). Võimalusel võetakse kodanikuga ühendust ja palutakse luba tema lülitamiseks märgisaajate nimekirja

Andmeid saab saata elektronposti aadressile : silver.sild.002@mail.ee või telefonil 5102242.

Linn jätkab Tamula järve rannaala heakorrastamist

Võru linnavalitsus kavatseb sel aastal jätkata Tamula järve hea seisundi säilitamiseks vajalikke tegevusi, korraldades selleks otstarbeks riigihanke.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastatava projekti aluseks on varasemad uuringud. Töömahukas ettevõtmine puudutab Juudi pargi ja Võlsi teega piirneva rannaala keskkonnakaitselisi tegevusi. Nimetatud rannaalal on kavas nö Niidu tänava pikendusele kanali süvendi rajamine ning liiva- ja mudapüünise ehitus. Peale selle puhastatakse väiksemad kraavid ja abajas ning tehakse puude kujundusraie.

Enne seda niidetakse vaadeldavalt alalt roostik ja võsa ning tehakse ettevalmistused settemuda paigaldamiseks. “Esialgselt väljatõstetud settemuda ja pinnas tõstetakse veepiirist vähemalt 10 meetri kaugusele, et vältida settemuda kandumist järve tagasi. Väljatõstetud pinnas peab enne laialilükkamist nõrguma ja tahenema,” täpsustas projektijuht Aivar Nigol.

Hiljem on kõnealune rannaala kavas heakorrastada, et see sulanduks Juudipargiga.

Lõuna-Eesti noored saavad tasuta karjääriõppekursust

Käivitub projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu -, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal.”

Projekti raames korraldatakse 16-29-aastastele töötutele noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011 aastal ja kes elavad Tartu -, Jõgeva-, Põlva- või Võrumaal, tasuta karjääriõppekursus Tartus. Lisaks kursusele hüvitatakse sihtgruppi kuuluvatele noortele sõidukulu, mis noorel võib tekkida koolituspaika sõitmisel ning makstakse iga osaletud päeva eest noorele ka stipendiumit 3.84 eurot.

Kursus toimub kokku kaheksa korda, mille jooksul saavad noored:

leida motivatsiooni iseeneses
infot õppimisvõimaluste ja töömaailmas toimuva kohta
juhiseid enda paremaks tundmaõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks
peronaalsel juhendamise koostada CV ja osaleda tööintervjuu simulatsioonil
osaleda Tartu Kutsehariduskeskust tutvustaval ringkäigul
tunnistuse kursusel osalemise kohta.

Info karjääriõppekursuse kohta asub siin, kursusele saab registreeruda siin.

Lövvämi ütenkuun järgmädse Uma Pido sõnomi!

Neläs võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido tulõ 2016. aastaga keväjä Põlvan Indsikurmun.

Uma Pido taht kõnõlda tuust, miä om võrokõisilõ tähtsä! Tuuperäst küsütäs inne kõrraldama nakkamist inemiisi arvamist.

Talgo’, talgo’! Oodami ildampa 28. veebruaris 2014 häid mõttit IV Uma Pido sõnomi kottalõ. Nuu’ võissi anda’ vastust ütele vai mitmõlõ sändsist küsümüisist:

– Määne võinu olla’ IV Uma Pido sõnnom / idee / sälgruuds / teema / sümbol?

– Määndse’ omma’ jutu’ / laulu’ / legendi’ / inemise’ / sündmüse’ / märgi’, midä piässi pidol nätä’ olõma?

– Miä pututas täämbädsel pääväl inemiisi süänd? Miä om parhilla mu jaos tähtsä?

Tego om mõttidõ korjamisõ talgoga. Saadõt mõttist ots pido toimkund vällä nuu’, miä tulõvadsõ pido kõnõlõma pandva’. Toimkund ja pido lavastaja võiva’ pruuki mitmit mõttit kuun vai mõnt jako mõttõst eräle. Pruugit mõttidõ välläkäüjä’ saava’ avvuhinnas kutsõ IV Uma Pidolõ ja nimmatas är’ IV Uma Pido kavavihun.

Talgo tulõmusõ’ kuulutadas vällä timahavadsõ imäkeelepäävä (14. märts 2014) aigu. Kõiki osaliisi tennätäs. Uma’ mõttõ’ pallõmi saata e-aadrõsi triinu.ojar@wi.ee pääle vai postiga Uma Pido toimkunnalõ Tartu 48, 65609 Võro.

Uma Pido toimkund