21. veebruaril kell 18.00 toimub Vastseliina rahvamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus.
Üritusel tunnustatakse ka vallakodanikke ja antakse kätte spordistipendiumid.
Esinevad Võrumaa rahvamuusikud, tantsuklubi Maarja peotantsijad, Katrin Pavlov, Peeter Pai ning Vastseliina ja Misso isetegevuslased.
Peale kontserti on avatud ka kohvik.
Alates 3. veebrurist saab esitada taotlusi Rahvakultuuri maakondlikku toetusprogrammi, mis suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondade tasandil. Programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 21. veebruar.
Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.
Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.
Rahvakultuur hõlmab Eesti pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.
Rahvakultuurialaste maakondlike tegevuste osaline toetamine toimub Rahvakultuuri Keskuse maakondades töötavate rahvakultuurispetsialistide võrgustiku kaudu. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.
Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna või saata postiga Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialistile Võru maakonnas maie.pau@rahvakultuur.ee
Programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehelhttp://www.rahvakultuur.ee/?s=
Lisainfo: Eeva kumberg, tel 600 9165; e-post: eeva.kumbergr@rahvakultuur.ee
Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.
Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.
Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid. Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport.
Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.
Eesti eksportis 2013. a põllumajandussaadusi ja toidukaupu rohkem kui sajasse erinevasse riiki. Suurimateks eksportturgudeks on endiselt meie naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa, neile järgnevad Leedu, Saksamaa ja Holland.
Maailmaturu suur nõudlus kajastus nii Eesti piimatööstuste kasvanud ekspordis kui ka jätkuvas toorpiima ekspordis Leetu. Kokku kasvas piima ja piimatoodete eksport aastaga 23%, ulatudes 209 miljoni euroni. Loomakasvatussaadustest kasvas ka liha ja lihatoodete eksport (10%), ulatudes möödunud aastal 61 miljoni euroni. Loe edasi: Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti
Europe Directi Võru teabekeskuse ning kultuurimaja Kannel koostöös korraldatud “Euroopa filmikohvikute” sarja teise filmina linastub 26. veebruaril kell 19:00 Kandles 2010. aastal Saksamaal vändatud film “Võõras”, mis lahkab paralleelselt kultuurikonfliktide ja isikliku vabaduse küsimusi. Film püüab lepitada tõsiuskliku perekonna traditsioone ning kaasaegse ühiskonna vabameelseid kombeid.
Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Tema abielu ei ole õnnelik. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel koduriiki jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt “normaalne” ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Naine pakib asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde. Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Umay ei anna järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale.
Film valiti 2010. aasta parimaks Saksa filmiks ning esitati Saksamaa poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Samuti pärjati film 2010. aastal Euroopa Parlamendi auhinnaga PRIX LUX.
Filmikohvikute toimumise järel on külastajatel võimalik nautida tasuta teed ja kohvi ning vestlusringis arutleda filmis kajastatud teemadel.
Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!
Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.
Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.
Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.
Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale. Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat
28. veebruarist 1. märtsini toimub Tihemetsal nahaõmblemise koolitus, mille eesmärgiks on tundma õppida levinumaid Eesti etnograafiliste nahkrõivaste traditsioonilisi käsitsivalmistamise võtteid.
Korraldajad eeldavad kursusel osalejatelt, et neil on olemas varasem tekstiili õmblemise kogemus.
Nahatöötlemise kursuse teoreetilises osas tutvustakse: Eesti etnograafilisi nahast esemeid, traditsioonilise nahaõmblemise mõisteid, töövahendeid ja materjale ja etnograafiliste nahkrõivaste lõikeid ja nahakasutust.
Kahel päeval valmistatakse traditsiooniliste nahaõmblusvõtetega kaks erinevat tööproovi koos nahast kinnitusdetailidega. Tööproovidel kasutatud õmblus- ja kaunistusvõtted pärinevad erinevate etnograafiliste nahkrõivaste detailidelt. Loe edasi: Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist
Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.
Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.
Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.
Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.
Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös.
Eelmisel laupäeval sõlmiti Põltsamaa vallas Adaveres Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju vahel ühise tegutsemise leping, mis loob silmapaistvat edu saavutanud treeningruppidele soodsad tingimused edasi tegutsemiseks ning treenerite töö kompenseerimiseks.
Ants Antsoni olümpiavõidule pühendatud kiiruisutamisvõistluse “Kuldne 1500” toimumispäeval allkirjastasid aastateks 2014-2016 lepingu Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa spordiliidu president Toivo Tõnson.
Eesti Olümpiakomitee projekti raames tegutsevad Jõgevamaal viie spordiala treeninggrupid, mida juhendavad vähemalt kuuendat kutseastet omavad või seda taotlevad treenerid. Täiskohaga töötavad kiiruisutamisetreener Väino Treiman Adaveres ja saalihokitreener Marko Saksing Jõgeval. 0,5 kohaga maadlustreener Arved Külanurm Põltsamaal, kergejõustikutreenerid Piret Koll Jõgeval, Lea Vilms Põltsamaal ja võrkpallitreener Toivo Uusna Põltsamaal.
Treeninggrupid on komplekteeritud põhikooli või gümnaasiumi sportlikule saavutusele orienteeritud õpilastest. Treeninggrupi suurus peab olema vähemalt 10 õpilast ja treeningute mahuks vähemalt 12 tundi nädalas. Treeninggruppide üldkoordinaatoriks on Jõgevamaa spordiliit “Kalju”. Gruppide tegevust koordineerib ja kontrollib nõukogu, kuhu kuuluvad Jõgeva maavalitsuse, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgevamaa spordiliidu „Kalju“ ja EOK esindajad.
EOK toetus kõikidele treeninggruppidele kokku on 2560 eurot kuus. EOK toetust võib kasutada treenerite tasustamiseks ning treeningtöö läbiviimiseks. Kohalikud omavalitsused lähtuvad spordimeisterlikkuse treeninggruppide toetamisel vähemalt 800eurosest kohamaksumusest aastas. Treeninggruppide täiskoormusega (24 treeningtundi nädalas) treenerite töötasu alammäär on 890 eurot kuus, millele lisandub töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks.
“Toetust saavate treeninggruppide välja valimisel arvestati tulemuslikke (medalid Eesti noorte meistrivõistlustelt) spordialasid ja treeneri kutseastet, kusjuures endise neljanda astme asmel on vaja nüüd kuuendat kutseastet või selle tegemist aasta vältel. Tarvis on ka omavalitsuse tahet toetada spordiala ja treenerit võrdväärselt Eesti Olümpiakomiteega,” ütles Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhataja Uno Valdmets. “Võrreldes eelmise lepinguga toetakse uue põhjal ka võrkpallurite treeninggrupi tegevust Põltsamaal.”
“Ühise tegutsemise leping kindlustab silmapaistavte tulemustega ja professionaalsete treenerite juhendamisel tegusevate treeninggruppidele stabiilsuse ja loob eeldused uute võitude saavutamiseks,” märkis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
“Jõgevamaa oli üks esimesi maakondi, millega Eesti Olümpiakomitee 2010. aastal koostöölepingu sõlmis. Uus leping tagab jätkuvalt soodsad tingimused noortele tulemuslikuks sportimiseks erinevatel aladel, treenerite tööde väärtustamiseks ja nende tegevuse majanduslikuks kompenseerimiseks,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Meeldiv, et Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli elas kaasa ka traditsioonilisele võistlusele “Kuldne 1500″ ja asutasustas võitjaid.”
“Leping tõestab Eesti Olümpiakomitee usaldust Jõgevamaa sporditegijate, treenerite ja spordielu koordineerivate organisatsioonide ja asutuste vastu. Sportlikud tulemused peaksid nüüd olema sama head kui seni või ka paremad,” lausus Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson.
Jaan Lukas
Alates 8. veebruarist on maavanema korraldusega Põlvamaa kaitsealade avalikult kasutatavate järvede jääl mootorsõidukitega liiklemine keelatud:
Meelva järv (Meelva maastikukaitsealal)
Mustjärv (Meenikunno maastikukaitsealal)
Valgejärv (Meenikunno maastikukaitsealal)
Saesaare paisjärv (Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal)
Kuulmajärv (Kuulmajärve maastikukaitsealal).
Kaitse eesmärk on hoida kaitsealuseid liike ja ka veekogu ennast, mootorsõidukitega liiklemine võib kahjustada nende veekogude seisundit ning lõhkuda veekogude kaldaid.
Maret Reinumägi
Reedel avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.
Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga.
Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida. Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.
Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.
Homme vallutavad Laimjala rahvamaja särasilmsed ja teotahtelised maainimesed Saare- ja Muhumaa igast nurgast, sest toimub üheteistkümnes Saaremaa kodukandipäev. See on Kodukandi liikmeskonnale aasta suurejoonelisim üritus
Autor Vilma Rauniste
Eelmise aasta kodukandi päev Kihelkonna rahvamajas
Foto Irina Mägi/Meie Maa arhiiv
Vabaühenduste liit EMSL andis esmaspäeval ,3.vebruaril,koos Ene Ergmaga üle kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijate tiitlid. Tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.
2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.
Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on…
„Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha.” Victoria, 6. a.
Regionaalminister Siim Kiisler saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.
„Tänane omavalitsuskorraldus on nagu peale ununenud käsipidur, mis takistab paljude valdkondade arengut. Reformi elluviimine avab võimalused muuta avalikke teenuseid paremaks ja inimesele kättesaadavamaks ning loob võimaluse kohalikel omavalitsustel senisest rohkem piirkonna arengus kaasa rääkida,“ ütles Kiisler ning lisas, et eelnõu valmimisse on kaasatud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid. „See on väga konkreetne plaan, millega saab ja peab edasi minema.“
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, misjärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumide vahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile.
„Ma loodan küll, et see tugeva vabatahtlikkuse elemendiga reform jõuab Riigikokku. Ka otsuse mittetegemine on üks valikutest, kuid siis tuleb endale ka aru anda, et varsti jääbki meil paljudes kohtades ainult riigibuss käima,“ selgitas Kiisler.
Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri poolt väljapakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.
Lühikokkuvõte omavalitsusreformi seaduse eelnõust asub SIIN ning seaduseelnõu ise SIIN ja seletuskiri SIIN. Tõmbekeskuste nimekiri asub SIIN ning pdf formaadis tõmbekeskuste kaart SIIN. Kogu omavalitsusreformi puudutav materjal on koondatud ka ajaveebi http://haldusreform.wordpress.com.
Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227; Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee
Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks. Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.
Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.
Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.
Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.
Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.
Teie ettepanekuid ootame 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn.
Kandidaatide esitamise taotluse vorm
Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227; Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee
Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest
Kodukandi strateegia 2014-2020 sai üldkogul heakskiidu. Kodukandi liikmeskond vaatas 17. jaanuaril 2014 viimase kriitilise pilguga üle vastvalminud strateegia ja andis sellele oma heakskiidu. Eestimaa külaliikumine Kodukant tegutseb järgmisel 7 aastal vastavalt seatud eesmärkidele. Tutvu strateegiaga.(http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=a5c3c90084&e=2cf9a51227
Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.
“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku aga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autole tekitatud kahju.”
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Veebruarist saab alguse tervisevedurite koolitus, mille eesmärgiks on koolitada ja nõustada inimesi, kes oma kogukonnas, piirkonnas või sõpruskonnas terviseõhtuid, grupiprotsesse, terviseteemade arutelusid või muud taolist läbi viia soovivad. Koolitus on mõeldud ka neile, kes tahaksid rohkem kogukonna tervisedendusse panustada.
Koolitus toimub perioodil veebruar-mai käesoleval aastal, viies osas, nädalavahetuseti, algusega 15. veebruar.
Koolituse käigus saab ülevaate nii peamistest tervise alustaladest kui ka sellest, kuidas võimalikult lihtsalt ja kiirelt nii enda kui ka enda poolt nõustatavate inimeste elustiili muudatusi sisse viia. Samuti on eraldi moodul nn ärimudeli kohta, teisisõnu räägitakse sellest, kuidas tervisesündmuste korraldamisest endale lisasissetuleku võimalus välja kasvatada.
Suurim rõhk on tervisekäitumisega seotud grupiprotsesside juhtimisel ja sellel, kuidas oma kogukonnas inimesi kaasata, kuidas neid motiveerivalt nõustada ja seeläbi tervisekäitumist parandada. Koolitustel jagavad kogemusi ka juba varasemalt sarnase koolituse läbinud tervisetoetajad.
Lektoriteks on mitmed tuntud ja armastatud õpetajad mitmelt poolt üle Eesti, näiteks taimetark ja kogukonnatervise eestvedaja Mercedes Merimaa, positiivse psühholoogia õpetajaMarina Paula Eberth, jooksu-ja shindoguru Kristjan Puusild, coach ja nõustaja Kairi Rebane, tervisenõustaja ja terapeut Kaia-Kaire Hunt jpt.
Koolitus toimub Nelijärve Puhkekeskuses.
Esimene koolituskord keskendubki elustiili muudatustele ja sellele, kuidas inimesi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt toetada oma tervisekäitumist mutma.
Täpsem info: http://uustervis.ee/koolitused, Kristel Aija, kristel.aija@gmail.com, telefon: 5664 2216.
Head tervist soovides!
Uus tervis meeskond
Tartu tantsuklubi: Prantsuse tantsud
12. veebruaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Duo Laurent & Baltazar esitavad Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis pärimusmuusikat Prantsusmaalt ja omaloomingut. Baltazar Montanaro (viiul) ja Laurent Geoffroy (lõõtspill) mängivad juba üle kümne aasta üheskoos prantsuse pärimusmuusikaansamblis ZEF.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub osa saama aianduse eriala õpitoast, mis toimub teisipäeval, 18. veebruaril algusega kell 15 Voltveti Koolituskeskuses Tihemetsas (Peahoone tee 2), klassis 111. Kestvus 45 minutit. Läbi viib aianduse kutseõpetaja Erna Gross.
Sisu:
Info: Erna Gross, tel 53414426, erna.gross@hariduskeskus.ee
Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.
RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi “Aasta Puitehitis” esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid võimalusi, jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.
Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.
7.-9. veebruaril 2014 toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2014 , mis on Lõuna-Eesti regiooni jaoks oluline turismimess. Järgnevatel aastatel oodatakse turistide arvu kasvu Lätist ning nende korduvkülastuste arvu suurenemist kogu Lõuna-Eestis. Messipinna suuruseks on 21 m2 ja kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollase akna.
Messiks valmisid uued trükised: Lõuna-Eesti Tähtsündmuste kalender 2014 (lat ja rus), Puhka lastega Lõuna-Eestis (lat ja rus), Lõuna-Eesti avastamist väärt paikadega marsruudikaart kultuuri- ja ajaloohuvilisele (lat ja rus).
31. jaanuaril 2013 kuulutas kultuuriminister Urve Tiidus pidulikul auhinnatseremoonial välja Eesti Muuseumide Aastaauhindade 2013. aasta konkursi laureaadid, kelle valisid välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu teemakomisjonid. Välja anti ühtekokku 10 auhinda, parimaks näituseks tunnistati Eesti Ajaloomuuseumi filmimuuseumi näitus «Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand».
Eesti Põllumajandusmuuseum korraldas 26.-30. juunil 2013 rahvusvahelise konverentsi, mille peakorraldajateks olid Sille Sepmann ja Merli Sild.
Rahvusvaheline konverents «Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel» võitis Eesti Muuseumide Aastaauhindade konkursil Aasta teadusauhinna ürituste kategoorias. Professionaalsel tasemel läbiviidud konverentsil toimusid maaeluteemalised õpitoad, teaduslike ettekannete päev, tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. aastapäeva.
Tag