Kuu: september 2013

Sännas lauldakse väelaule

Tom Valsberg
Tom Valsberg Foto: Kadri Valsberg

Väelaulude õhtud Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga toimuvad esmaspäeviti Sänna Kultuurimõisas. Esimene kohtumine toimub 30. septembril kell 19 . Tasu 3 EURi.

Väelaulud ehk laulujooga ehk südamelaulud ehk kooslaulmise ringid on viis kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Väelaulude õhtuid veab Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg . Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.  Loe edasi: Sännas lauldakse väelaule

Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Eile kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.

“Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,” ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.”

“Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,” ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.

Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse. Mahetalu tegemistega saanud tutvust teha ka mitme kooli ja lasteaia lapsed.

Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,” ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Eesti Korteriühistute Liit korraldab Rakveres korteriühistute Virumaa foorumi

Eesti korteriühistute liitFoorumi peateemaks on “Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?”. Koos Virumaa kohalike omavalitsustega arutletakse koostöö võimaluste üle ja kuulatakse Virumaa ühistute parimaid renoveerimiskogemusi.

Foorumil keskendutakse muutustele, mis ootavad korteriühistuid ees lähiaastatel. Koos otsitakse vastust küsimustele. Mis toob korteriühistutele suvel valitsuse poolt parlamenti saadetud uus korteriomandi ja korteriühistuseadus? Kui suured on järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi toetussummad korteriühistute renoveerimiseks, ning milliseid kohustusi seatakse toetuse saamiseks maja kompleksele renoveerimisele?

Foorum toimub esmaspäeval 16.09.2013, Rakveres Targa Maja(SEB pangamaja) II korruse saalis aadressil Turu plats 2. Foorum algab hommikul kell 10.00 ja vältab läbi terve päeva kella 17.00- ni.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liit regionaalseid foorumeid regulaarselt korraldanud nii Lõuna-Eestis Tartus kui ka Lääne-Eestis Pärnus. Virumaal suurfoorumite läbiviimisesse on tulnud viimasel aastatel paus, mida liit üritab täna läbiviidava foorumiga täita ja edaspidi igaaastaseks muuta.

Foorumil osalemine on tasuta.

Tartu Folgiklubi alustab kolmandat hooaega

folgiklubiTartu Folgiklubi kolmas hooaeg saab alguse 18. septembril kell 19:30. Uuel hooajal on Folgiklubis uus ajakava – alustatakse väikese tutvustusega uuspärimusmuusikast erinevate noorte pärimusmuusikat viljelevate ansamblitega. Sündmuse keskpunktiks olnud autoritundi alustatakse sel hooajal tund aega hiljem – 20:00.

Esimesel korral esinevad uuspärimuse pooltunnis kolm viiuldajat: Marju Varblane, Gloria Kadarpik ja Helin Pihlap! H. Elleri nim. muusikakoolis õppivad viiuldajad astuvad folgiklubis üles särtsakate eesti ja iiri viiulilugudega, pühendades need valitud palad KiReKaKu repertuaarist oma suurepärasele õpetajale.

Autoritunnis tervitatakse Indrek Kaldat koos poja Paul Kristjan Kaldaga.
Indrek on tuntud Eesti muusik, kes on aastate jooksul olnud liige Justamendis, Lindpriides, Kukerpillides, Jääääres ja teistes ansamblites. Indrek vestleb Ants Johansoniga folkmuusikast sellisena nagu seda mõistab läänemaailm. Oma pojaga mängib ta originaallugusid I. Hirve ja T. Pabuti tekstidele.

Tartu Folgiklubi toimub iga kuu kolmandal kolmapäeval Tartu Jazzklubis (Ülikooli 20) kell 19:30. Loe edasi: Tartu Folgiklubi alustab kolmandat hooaega

Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Aasta mahetootja 2013: Margus Lille, Kiltsimäe talu.
Aasta mahetootja 2013: Margus Lille, Kiltsimäe talu.
Täna, 15. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.

„Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.“

„Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,“ ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.

„Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ka tegevus tarbijateavituse suunal väärib tunnustust. Näiteks on mahetalu tegemistega saanud tutvust teha mitme kooli ja lasteaia lapsed.“

Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,“ ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.

“Parim mahetootja 2013” – Kiltsimäe talu, Margus Lille
II koht – Vatsliku talu
III koht – Tammistu Agro OÜ

“Parim mahetoode 2013” – Tammejuure talu öko kanepiõli
II koht – OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust
III koht – OÜ Wilander mahe õunajook ingveri ja meega

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:
– Kulinaaria OÜ mahe õuna-rukkivaht mahe valmistoidu turuletoomise eest;
– Loodusvägi OÜ mahedad mustika-ingveri küpsised hea tootearendustegevuse eest;
– Vändra Ökopagar OÜ mahe (ÖKO) Must Leib, Mahe (ÖKO) Küüslauguleib heade pakendilahenduste eest;
– FIE Edgar Koltsi ebaküdoonia-kõrvitsa krõps hea tooraine valiku ja uudse tehnoloogia eest.

Külastajate lemmikuks valiti leivapäeval OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust.

Tootjakonkursile kandideeris 7 mahetootjat üle Eesti, tootekonkursile esitati 27 toodet. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja –toodet valiti neljandat korda.

Lisainfo: Airi Vetemaa, tel 5225936.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine Rõuges

moosLõikuspüha puhul toimub laupäeval, 28. septembril kell 11 Rõuges Eesti Ema kuju juures parklas suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine.

Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide hoidistajate kodus valminud hoidised: moosid, salatid, mahlad, napsud, kastmed ja muu põnev ning ennenägematu kraam. Igaühel on võimalus näitusele toodut mekkida ja valida välja oma lemmik. Erinevate kategooriate parimaid hoidiseid ja hoidistajaid premeeritakse auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.

Osalemiseks haara keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidisteset ja tule kohale. Kui midagi kaasa võtta pole, tule lihtsalt uudistama!
Info: Eveli 5554 2088 (MTÜ Püssä küla)

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

fruits-and-vegetables11. septembril korraldas Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) koostöös restoraniga Atlantis, Tartu linnavalitsusesega ning Eesti maaülikooli mahekeskusega mahetoitu tutvustava seminari toitlustusasutustele. Osalejate hulgas oli nii koolide-lasteaedade toitlustajaid kui ka Tartu restorane ja kohvikuid. EDA tähistas sellega oma 20. aastapäeva.

Eesti maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele: kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist.

„Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku
mahetoidule 50 protsendi ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20 protsendi ulatuses,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.

Loe edasi: Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

ELF kutsub: Aita puuseen püünele – osale esimese virtuaalnäituse loomisel!

Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee
Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub kõiki huvilisi appi looma Eesti esimest ühisloomingulist virtuaalset puuseente näitust. Näituse loometöös osalemiseks on tarvis vaid puuseent märgata, pildistada ning foto ELFi saata.

Oodatud on ülesvõtted puuseentest, mida võib kohata nii linnapargis kui ka põlismetsas, nii täies elujõus kui ka surnud puudel. Näituse eesmärk on pöörata tähelepanu elurikkusele Eesti metsades, erinevatele puuseentele ning neile tarvilikele elupaikadele. Saadetud fotode juurde jagab selgitusi ELFi metsaekspert Indrek Sell.

Pildid palutakse saata hiljemalt 1. oktoobriks e-posti aadressile elf@elfond.ee, märkides juurde foto autori ning kindlasti pildistamise koha ja kuupäeva. Oodatud on ka kevadistel või suvistel metsas- või pargiskäikudel pildistatud puuseened. Ülesvõtted seeniludustest võivad olla tehtud nii mobiiltelefoni kui ka fotokaameraga.

ELFi laekunud fotodest pannakse kokku virtuaalne ühisnäitus ELFi veebilehele ning Facebook’i. Sealjuures saavad foto autorid tänutäheks lähemalt teada, milline puuseen tema pildile on jäänud (kui liik on foto põhjal määratav) ning mille poolest see huvitav või silmapaistev on. Lisaks loositakse pildisaatjate vahel välja teemakohaseid üllatusi.

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Marutaudivaktsiini pala
Marutaudivaktsiini pala

Esmaspäeval, 16. septembril alustab veterinaar- ja toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse seekord Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Loe edasi: Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein
2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Pühapäeval, 15. septembril selguvad Tallinnas vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval 2013. aasta parim mahetoode ja -tootja Eestis. Parim mahetootja 2013 tiitlile kandideerib 7 tootjat, parim mahetoode 2013 tiitlile on esitatud 27 toodet.

“Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,” ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. “Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.”

“Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.”

Enne võitjate väljakuulutamist toimub vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Loe edasi: Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

Pühapäeval selgub Eesti parim mahetootja ja -toode 2013

„Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.“

„Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.“

Enne võitjate väljakuulutamist toimub Vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Konkursile „Parim mahetootja 2013“ said kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Kandidaadid on mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Parima tooja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.

2012. aastal pälvis parima mahetootja tiitli Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt. Parimaks mahetooteks tunnistati OÜ Kaks Meistrit Kalamatsi Meierei kitsepiimast toorjuust soolvees.

Konkursid toimuvad neljandat aastat, neid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.

Lisainfo ja ajakava: http://www.maheklubi.ee/syndmused/syndmus/eesti-leiva-paev-ja-sygislaat/

Allikas: Maheklubi.ee

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Sagadis pannakse seened näitusele

RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.

Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.

Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Vähemusrahvuste pärimus tuleb Meremäe setodele koju kätte

28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.

“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhte Kati Taal. Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna h etkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.

Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.

Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta jälgi teavet Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt!

Aknaklaasidesse lendavaid linde on võimalik säästa

Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnule lõppeda nii kerge põrutuse kui ka raskema vigastuse ja hukkumisega.

Lindude kokkupõrkeid klaaspindadega saab vältida, kui muuta suuremad klaaspinnad lindudele nähtavaks. Selleks võib ette tõmmata kardinad või kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi, märgistada aknaklaasid maalriteibiga vm. Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga ja dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega. Klaasfassaadiga hoonete rajamisel on võimalik kasutada ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.

Leides uimase linnu, tuleb ta tõsta ohutusse kohta põõsa või taimepuhma sisse, mis oleks päikese eest varjus. Kui lind on saanud vaid kerge põrutuse, toibub ta mõne aja möödudes ja lendab edasi. Hukkunud või vigastatud kaitsealustest liikidest tuleks teatada lühinumbril 1313.

Tallinna Keskkonnaamet ja Eesti Ornitoloogiaühing kaardistavad lindudele ohtlikke hooneid, mille juurest on leitud palju uimaseid, vigastatud või hukkunud linde. Selleks palume Tallinnas asuvatest linnuohtlikest hoonetest teada anda Tallinna Keskkonnaametile aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee, mujal Eestis aga Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil eoy@eoy.ee. Kirjas tuleb märkida hoone asukoha aadress, lindude liik (kui on teada) ja arv ning võimalusel lisada fotod leitud lindudest.

Joonistamise meistrivõistlused Tartus

3.-4. oktoobril 2013 toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused. Tartu Kunstikool töötab selle nimel, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu.

Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.

Koolide õppetööde korraldajatele palve, et nad võimaldaksid õpilastel osaleda ning võimalusel toetaks neid selliselt, et võistlusi arvestataks õppetööna. Tartu Kunstikool väljastab ka vajalikud tõendid ja tunnistused õpilastele.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41.

Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: NATÜÜRMORT, PORTREE, FIGUUR (TÄISFIGUUR, RIIETATUD).

Osalema on oodatud kõik, kes peavad lugu heast joonistamisoskusest. Võistelda võib ühel ülalmainitud teemal. Töö tuleb kodus eelnevalt valmis teha ja kohale tulles kaasa võtta. Tegemist on pikaajalise joonistusega, seega töö tegemiseks kulutatud ajaline maht peaks olema vähemalt 12 akadeemilist tundi. Töö formaat on A2 ja töö teostatakse harilike pliiatsitega.

Eelnevalt valmis tehtud töö antakse korralduskomitee kätte. Võistluspaigal joonistab iga võistleja oma töö PEAST uuesti. Selleks antakse aega orienteeruvalt 12-14 akadeemilist tundi. Töö teostatakse harilike pliiatsitega.

Loe edasi: Joonistamise meistrivõistlused Tartus

17 riigi diplomaadid külastavad Eesti põllumajandusettevõtteid

Täna ja homme tutvuvad Eesti põllumajandusega 17 riigi diplomaadid, sealhulgas 7 suursaadikut. Ühiselt külastatakse väljapaistvaid ettevõtteid, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Eesti Maaülikooli ning räägitakse teaduse rakendamisest põllumajandustootmises.

“Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidus senisest suurema tähelepanu all rahvusvaheline koostöö innovatsiooni toomisel põllumajandustootmisesse, nii et tutvustame sel korral diplomaatidele, mida on Eesti ettevõtetes ja teadusasutustes ära tehtud,” ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. “Saadikud ja majandusdiplomaadid on sageli rahvusvahelise koostöö alustamisel esimeste kontaktide seas, mistõttu on oluline, et neil oleks selge ülevaade Eesti võimalustest ja huvidest.”

Teadusasutustest külastatakse ringsõidul Eesti Taimekasvatuse Instituuti Jõgeval ja Eesti Maaülikooli. “Suvel loodud taimekasvatuse instituut peab kindlasti edukalt haakuma rahvusvahelises teaduskoostöös. Eesti Maaülikoolil on ette näidata kloonitud vasikas ning sel aastal aluse saanud kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents Agroforum Balticum,” ütles välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.

Ettevõtetest külastatakse näiteks piimandusettevõtet E-Piim, kus tutvutakse demineraliseeritud vadakupulbri tootmise liiniga; OÜ Voore Farmi, mille kõigis tootmissuundades on kasutusel tootmistehnoloogia uusimad rakendused; mahetootjate ühistut Wiru Vili, kus ligi 1,9 miljoni euro suuruse maaelu arengukava 2007-2013 toetuse abiga valminud mahevilja terminal on suurim ja moodsaim kogu regioonis; ning Hans Kruusamägile kuuluvat Eesti suurimat rukkitalu Simuna Ivax.

Põllumajandusministeeriumi korraldatav diplomaatide ringsõit toimub sel aastal juba 20. korda.

Hiiu staadionil toimub perespordipäev

Pühapäeval, 15. septembril toimub äsja uue kunstmurukatte saanud Hiiu staadionil perespordipäev “Sportlik pere Nõmmel 2013”. Üritus toimub kell 12.00-17.30, väravad avatakse kell 11. Perespordipäeva lõpetab kell 17 algav Lenna Kuurmaa kontsert. Päeva juhib Hannes Hermaküla.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul kasutavad Hiiu staadionit nii koolid kui ka erinevad spordiklubid. “Seal viivad Nõmme koolid läbi oma kehalise kasvatuse tunde ja korraldavad spordipäevasid, lisaks toimuvad ka jalgpallitrennid. Just seetõttu on hea, et staadion taas kooliaasta alguses kasutusvalmis,” rääkis Korp.

Perespordipäeval selgitatakse välja Nõmme sportlikumad pered. Osalema on oodatud 3-liikmelised võistkonnad, kuhu võivad kuuluda emad, isad, õed, vennad, vanaemad ja vanaisad jne. Parimad võistkonnad selguvad erinevate ülesannete täitmisel, mida viivad läbi Nõmmel tegutsevad spordiklubid.

Lisaks toimuvad sel päeval staadionil Nõmme lasteaedade ja koolide teatejooksud, linnapea karika jalgpalliturniir Nõmme-Lasnamäe, sõpruskohtumises võtavad omavahel mõõtu Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi lapsed ja lapsevanemad jpm.

Tallinna linnavalitsus eraldas juunis Hiiu staadioni jalgpalliväljakule uue kunstmuru soetamiseks ja paigaldamiseks reservfondist 275 000 eurot. Uus kunstmurukate tagab tingimused kvaliteetseks treeninguks. Paigaldatud kunstmuru omab FIFA 2 sertifikaati, mis tähendab, et staadionil on võimalik pidada ka rahvusvahelisi võistlusi.

Täpsem ürituse ajakava!

Tiit Hennoste: kommentaarid jäävad, kuid peavad muutuma asjalikumaks

Tartu Ülikooli õppejõu Tiit Hennoste hinnangul näitab meediaväljaannete kogemus ja TNS Emori vastav uuring, et internetikommentaaridel on Eestis oma koht olemas, kuid meedia peab pingutama nende sisukuse nimel.

“Kui uuringutulemused näitavad, et üle 40 protsendi kommentaaridest peetakse “asjassepuutumatuks mölaks” ning sisuliselt räägitakse asjassepuutuvat juttu vaid 20 protsendi puhul, siis küsimus on – kuidas seda vahet vähendada?” püstitas Hennoste täna Tallinnas peetud Avatud Ühiskonna Foorumil küsimuse Postimehe peatoimetajale Anvar Samostile ja Delfi/EPL peatoimetajale Urmo Soonvaldile.

Hennoste sõnul on selge, et kommentaariumi sisukuse muutmine vajab mõlema Eesti suure online-keskkonna, PM Online’i ja Delfi ühist põhimõttelist kokkulepet selles, mis puudutab kommentaaride asjalikkust ja anonüümse vihakõne vähendamisel.

“Kommentaaridel on Eestis koht olemas, mistõttu meie ülesanne ei peaks olema neid kaotada, vaid teha kõik, et kommentaarides öeldakse midagi konkreetse asja kohta ühelt poolt ja teisalt oleks välja rehitsetud seltskond, kes pole võimeline järgima korrektse suhtlemise reegleid või põhimõtteliselt seda teha ei taha,” märkis Hennoste.

Loe edasi: Tiit Hennoste: kommentaarid jäävad, kuid peavad muutuma asjalikumaks

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on Vaike Rajaste

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab armastatud tantsuõpetaja ja Viljandi Talviste Tantsupidude eestvedaja Vaike Rajaste.

Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 111. sünniaastapäeval 14. septembril kell 12 Tallinna Raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Vaike Rajaste on tantsuõpetajana oma tööga väärtustanud Ullo Toomi põhimõtteid ja pärandit. Vaike Rajaste on oma elu tantsule pühendanud ning lisaks silmapaistvale tegevusele Viljandimaal on ta aktiivselt osalenud ka Eesti rahvatantsuliikumise arendamises üldiselt.
Vaike Rajaste peab tantsuõpetamise olulisimaks seda, et tantsija saaks oma tegevusest ennekõike hea enesetunde. “Et selg oleks sirge, jalg kerge ning tantsutunnis ikka rõõmus elevus hinges. Keegi läheb alati ees ja keegi alati õpib – tants on koostegemine ning üksinda ei tee siin keegi midagi ära!” ütleb Rajaste. Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas tantsutaadi sünniaastapäeval on kujunenud kauniks traditsiooniks ning see on ühtlasi rahvatantsuvaldkonna aasta tippsündmus.
Vaike Rajaste lõpetas 1980. aastal Viljandi Kultuurikooli kultuuritöötaja/rahvatantsukollektiivi juhi eriala ning alustas samal aastal tantsuõpetajana Viljandis. Tänaseks on Vaike toonud tantsupidudele enam kui 30 Viljandimaa tantsurühma ning on oma tantsijatega osalenud rohketel folklooriestivalidel nii Eestis kui välismaal. Ta on korraldanud mitmeid ülevabariigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning töötanud viimased 15 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetajana. Vaike on aastaid osalenud üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskonnas ning olnud Viljandi Talviste Tantsupidude traditsiooni algataja ja eestvedaja.
2014. aasta XIX tantsupeol “Puudutus” on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti Kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia “Viljandimaa Kultuuripärl 2009”. 2010. Aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. Aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis toitlustajad kokku mahetootjatega

Foto: Elen Peetsmann
Foto: Elen Peetsmann
Eile, 11. septembril korraldas Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) koostöös restoran Atlantis, Tartu Linnavalitsuse ning Eesti Maaülikooli Mahekeskusega mahetoitu tutvustava seminari toitlustusasutustele. Osalejate hulgas oli nii koolide-lasteaedade toitlustajaid kui ka Tartu restorane ja kohvikuid. EDA tähistas sellega oma 20. aastapäeva.

EDA presidendi ja restoran Atlantis juhataja Olga Aasavi sõnul on oma lastelaste parema tuleviku nimel mahetoit ja ökoloogilisem eluviis möödapääsmatud. „Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon tähistab tänavu 20. aastapäeva, toitlustusasutustele mõeldud seminar toimus EDA aastapäeva ürituste raames,“ lisas Olga Aasav.

Eesti Maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele – kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist. „Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku mahetoidule 50% ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20%,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.

„Just praegu on Põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel mahetoitlustamise täpsemad nõuded, nii et huvilistel on võimalus oma ettepanekuid ja küsimusi esitada,“ rääkis Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ministeeriumi eesmärk on teha nõuded selgemaks ja vähendada mahetoidu pakkumisega kaasnevad bürokraatiat. Juba praegu müüvad paljud maheettevõtted oma toodangut toitlustajatele, kes hindavad neid tooteid just hea kvaliteedi tõttu.

Paraku aga klient sellest teada ei saa, sest mahedale saavad viidata vaid need toitlustajad, kes on mahetoitlustajatena Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all.“

Maheettevõtted näevad toitlustajates häid partnereid ja on valmis koostööks ja paindlikeks lahendusteks. Seminaril tutvustasid oma tootevalikut Kopra Karjamõis, Taarapõllu talu, Vändra Ökopagar, Pajumäe talu, Kalamatsi meierei, TÜ Eesti Mahe, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, Ökosahver ja Lõuna-Eesti Ökokeskus.

Allikas: Maaülikooli Mahekeskus / Maheklubi.ee