Laupäeval toimub Haapsalu Kutsehariduskeskuses Vormsi tanu tegemise õpituba algusega kell 11. Koolitusel osalemiseks on vajalik eelregistreerumine (Kristi.Erkmann@gmail.com), materjalide eest tuleb tasuda 4 €
Koolitust korraldab MTÜ Läki tantsule! rahvatantsurühm Kalurineiud. Õpetajaks on Vormsi Käsitöö Seltsi liige ja käsitööõpetaja Ene Rand.
Projektiga „Vormsi rahvariiete valmistamise kursus“ korraldatakse 4 koolitust septembrist detsembrini. Esimesel koolituspäeval valmib tanu, edaspidi tutvutakse põlle, varrukate ja alusseeliku tegemisega. Projekti rahastatakse Kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest, toetab Haapsalu Kutsehariduskeskus.
Sel pühapäeval toimub Tallinnas järjekordne kasside kiibistamise väliaktsioon, kus kõikidel tallinnlastel on võimalik oma kass soodushinnaga kiipida.
Aktsioon leiab aset Haabersti noortekeskuse ees (Õismäe tee 88), kaasa tuleks võtta isikut tõendav dokument ja kassi vaktsineerimistunnistus.
Vastuvõtt toimub kinnises ehitussoojakus kell 11-15.
Tallinna elanikule on kiibistamise soodushind 5 € (tasumine sularahas)
Vastavalt 1.01.2014 jõustuvale uuele Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjale peavad alates 1. jaanuarist 2015 olema kõik Tallinnas peetavad kassid kiibitud ja registreeritud Lemmikloomaregister LLRis.
Järgmine kiibistamisaktsioon leiab aset 2.oktoobril Lasnamäel Kivila pargis.
Kiibitud lemmiklooma saab igaüks ka tasuta registrisse kanda Riigiportaalis
Alates 1997. aastast on Pärnu Linnavalitsus läbi viinud konkurssi „Kuldne oaas“, eesmärgiga tunnustada ettevõtteid, kes pakuvad nii kohalikele kui ka linnakülalistele toredaid ning meeldejäävaid elamusi. Mõte kõrvutada erinevaid ettevõtteid, toitlustuskohti, kultuurisündmusi ning lastesõbralikke kohti sai inspiratsiooni suvepealinna tiitlist ning vajadusest väärtustada teenindajaid.
Sel aastal antakse auhinnad välja kuues kategoorias:
Parim toitlustuskoht
Kõige mõnusam tee või kohvi nautimise koht
Kõige lastesõbralikuma teenindusega ettevõte
Meeldejäävaim kultuurisündmus
Parim spordisündmus
Parim meelahutuse- või vaba aja veetmise koht
Enda lemmikute poolt saavad kõik hääletada Pärnu linna kodulehel kuni 23.09.2013. Vastajate vahel loositakse välja ka õhtusöök neljale parimaks osutunud toitlustuskohas!
20. – 22.09 leiab Telliskivi loomelinnakus aset Ökomäss 2013. Festivalil käsitletakse renoveerimise, restaureerimise ning kodu-ja keskkonnakujundamise erinevaid valdkondi. Osaleda saab ka erinevates õpitubades, koolitustel ning vaadata erinevaid hariduslikke ja dokumentaalfilme. Üritus on kõigile tasuta.
Programm:
Reede, 20.september 10.00 – 15.00 Ehitusala ja muinsuskaitse spetsialistide ning ehitushuviliste seminar A-hoone 4. korruse saalis
15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismessi avamine B-hoone rohelises saalis. Avab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
15.30 – 19.00 Mess avatud
18.00-19.00 Indiaanitelgi püstitamise õpituba välisalal (eelregistreerimine pole vajalik)
18.00-19.30 Ökoehituse Ühingu Foorum (Rohelises saalis)
20.00 Samsara linastus Rohelises saalis, filmi juhatab sisse Artur Talvik.
Laupäev, 21.september 10.00 – 18.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid.
11.00-13.00 Paneeldiskussioon „Miks ja milline vana maja vajaks kaitset?“. Modereerib Liisa-Ly Pakosta. Avatud seminarid
20.00-23.00 Ökomässu Loomepada podiseb Rohelises saalis
Pühapäev, 22. september
11.00 – 15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Avatud seminarid. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid
Laupäeval (21.09) toimub Kostivere külaplatsil juba kolmandat aastat järjest Kostivere sildade jooks. NB!Eelregistreerumine lõpeb reedel (20.09) kell 15:00
Esialgne planeeritav ajakava:
11:30-12:00 Registreerimine ja numbrite väljastamine
12:15 Tillude jooksu start (jooks toimub mõisa esisel ringteel, autasustatakse kõiki osalejaid.)
12:45 640m distantsi start (vanuseklass 7-11a, eraldi poiste ja tüdrukute arvestus. Esikolmikule on ka eriauhinnad)
13:15 III Kostivere sildade jooksu start (eraldi naiste ja meeste arvestus)
Vanuseklassid järgnevad:
-Noored 12-18a.
-Põhiklass 19-39a.
-Veteranid 40 – … a.
13:45 Ühine lõdvestamine ja venitused alevikuvanem Kadi Truuleht eestvedamisel
Jooksul osalemine on tasuta. Rajale on oodatud ka inimesed, kes mingil põhjusel joosta ei taha, kuid hea meelega teeks kepikõndi. Kõikidele osalejatele pakutakse ka tasuta kuuma teed, suppi ja pirukaid.Üritust juhib Rando Soome.
Kuni 30. septembrini aitavad Itella SmartPOST ja Uuskasutuskeskus koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ning Lasterikaste Perede Liiduga koguda kasutatud sporditarbeid ja –riideid Eesti lasterikaste perede sportlikele noortele.
Heategevuskampaania raames on võimalik Itella SmartPOSTi pakiautomaatide ja Uuskasutuskeskuste vahendusel läkitada väikseks jäänud ja kasutult seisvaid sporditarbeid ja -riideid Põlvamaa ja Ida-Virumaa lasterikastele peredele.
Lasterikkad pered ootavad spordiriideid, -jalatseid ja kõiki sportimiseks vajalikke vahendeid, mis noortele spordiharrastajatele võiksid rõõmu pakkuda: nii jalg-, võrk- kui korvpallid, spordikotid, kaitsmed, erinevad jalanõud ja riided, miks mitte ka poksivarustus, judo-riided või uisud. Mida parema seisukorras saadetud sporditarbed on, seda rohkem see noori spordisõpru rõõmustab!
Kampaania patrooniks on Mart Poom. Kuidas asju annetada, saab lugeda SmartPOSTi kodulehelt
18.-22. septembrini leiab aset 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival, kus võimalik vaadata üle 250 linateose 60st erinevast riigist. Esmakordselt on esindatud Costa-Rica, Malta, Alžeeria, Nikaraagua ja Singapuri filmid. Festivali raames toimub ka mitmeid loodusfotograafia töötubasid ja erinevaid fotonäitusi.
Programmiga saab tutvuda täpsemalt festivali kodulehel, filme näidatakse Lihula kultuurimajas ja Lihula kunstide majas ning ka Haapsalu Innovatsioonikeskuse saalis.
Laupäeval viib-toob Tallinnast festivalikülalisi Lihulasse Looduse Omnibuss.
Kadrioru parki on tänaseks paigaldatud üle 5000 küünla-tõrviku ja palju põnevaid valgulahendusi “Valgus kõnnib Kadriorus 2013” raames. Programm algab kell 17:00 Kadrioru kontserdiväljakul & lõppeb kell 22.30 Pillapalu platsil.
17:00 Corelli kuninglik Barokkorkester (Kadrioru kontserdiväljakul). Esitatakse Kadrioru 295 juubeliaastaks loodud kava.
18:30 Hedvig Hanson ja Uku Suviste (Kadrioru pargi Luigetiigil)
20:00 Ansambel Külalised (Kadrioru Lilleaias)
21:00 Iiri tantsutrupp Solas (Kadrioru kontserdiväljakul).
22:00 Muusikaline etendus “Barokist tänapäeva”, koos üllatuste, valguse, muusika, liikumise ja ilutulestikuga.
Reedel toimub Tartu loodusmaja pidulik avamine kutsetega külalistele. Loodusmaja pere ootab linnarahvast majaga (aadressil Lille 18) tutvuma laupäeval, 21.septembril.
”Oleme jõudnud tagasi juurte juurde. Just sellest paigast algas 60 aastat tagasi Tartu linna loodushariduse traditsioon. Uus loodusmaja kesklinnas muudab meie tegevused nähtavamaks ja toob kokku eri põlvkondade loodushuvilised,” sõnas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa.
Laupäeval toimuvad ringkäigud majas, pargis ja talveaias, ülevaate saab koprapesast tehnoruumini. Avatud on looduse õpitoad, kus pressitakse üheskoos õunamahla ja veeretatakse jõhvikaid, uuritakse digiluubiga looduse pisikesi imesid ning avastatakse loodusmustrite maailma. Loodusmaja sisustamisel tekkinud mööblipakenditest valmib lastele papist mängumaa. Kaasa löövad ka Lõpetame ökotsiidi Euroopas kampaania korraldajad, kes pakuvad põnevat öko-impro etendust ja paeltepunumise töötuba. Õpitubade toimumiskavasaab näha siit. Loe edasi: Tartu loodusmaja avab linnarahvale uksed
Kangro kirjanduspreemia saab tänavu varem peamiselt spordiajakirjanikuna leiba teeninud Ulis Guth oma müstilis-filosoofilise romaani “Ärapööratud” eest, mis muuhulgas räägib ka autori lapsepõlvest nõukogudeaegses Võrus.
Valikuvõimalus, kelle seast laureaati valida, osutus tänavu suureks. Pika nimekirja seast otsustati koduloolistele ja memuaarraamatutele eelistada ilukirjanduslikku teost.
Žürii leidis, et Ulis Guthi “Ärapööratud” on isikupärase ja omamoodi veidra lähenemisega ning žüriile läksid hinge nõukogudeaegsed pildikesed Võru elust-olust. Peale Võru piltide on mitmekihilisse raamatusse põimitud kurikuulus Tallinnas sündinud natsijuht ja -ideoloog Alfred Rosenberg, natsipoliitik Hinrich Lohse, mõned aastad tagasi lahkunud USA rokkmuusik Ronnie James Dio jt. Raamatu peategelaseks on Nõukogude sõjaväes haavatud “enda arust tähtis ja ennasthävitav” Isand, raamatu autori prototüüp.
Kangro preemia žürii liige Janika Kronberg ütles, et temas tekitas selle raamatu puhul hämmastust geniaalsuspuhang.
Ulis Guth (48) on sündinud, üles kasvanud ja kui Nõukogude armee aastaid mitte arvestada, siis ka elanud kogu oma elu Võrus. “Ärapööratud” on varem ajakirjanikuna töötanud Guthi teine raamat. Esimese raamatu “Pärlid sigadele” pani autor kokku oma ajakirjanduses ilmunud artiklitest. Loe edasi: Tänavuse Kangro kirjanduspreemia saab Ulis Guth
Foto: EMSATäna põllumajandusministeeriumis kogunenud mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et mahepõllumajanduses tuleb saavutada efektiivsem tootmine ning tagada tõhusam järelevalve.
„Mahepõllumajandusmaa laienemisele peab järgi tulema ka toodang ja selle töötlemine, mis tagaks mahemärgistusega toodangu jõudmise ka meie toidulauale,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Oluline on toetada tootjate ühistegevust nii tootmises, töötlemises kui turustamises – üksikud mahetootjad on eraldiseisvalt edu saavutamiseks sageli liiga väikesed. Esimesi edulugusid heast koostööst näeme näiteks ühistu Wiru Vili näol.“
Töögrupis osalejad tõstsid esile vajadust panustada senisest enam katmikaladel köögiviljakasvatuse, mahesööda- ja seemnekasvatuse ja mahevesiviljeluse arendamisse.
Kõigi valdkondade juures rõhutasid osalejad vajadust toetada aktiivset tootmist, tõhustada järelevalvet, sh muuta kasutajasõbralikumaks järelevalves ja toetuste taotlemisel kasutatavad IT-süsteemid.
Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teemaks on koolitus, nõuanne ja teadmussiire.
Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.
Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.
Noorte väljavaadete parandamiseks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, hetkel juba 103 noortekeskust koondav katuseorganisatsioon, alustanud koostöös 20-ne noortekeskusega (nimekiri leitav www.ank.ee) oma kohta otsivate noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamist.
Noortekeskus arvestab piirkonna eripära ja oskab noori kaasata. Paljud omavalitsused üle Eesti on panustanud noorsootöö arengusse ning arendanud välja noortekeskuste tegevust. Noortekeskustest on kujunenud mitteformaalset õpet ja nõustamist elluviivate ja koordineerivate asutuste võrk, mis pakub erinevaid tegevusi/teenuseid kogukonnale. Noortekeskustes tegutsetakse eelarvamustevabas mitteformaalses keskkonnas, kus noorel saab ennast arendada temale sobival viisil. Seetõttu on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi lähtuvalt noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist. Loe edasi: Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?
Täna, 18. septembril kohtuvad siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid.
“Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,” rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. “Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,” lisas Tõemets.
ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede töörühmadesse kuuluvad eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.
19. septembril korraldatakse ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitletakse nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks on regionaalministri valitsemisala.
Teiste hulgas osalevad üritustel ka kohanimenõukogu liikmed. Nõukogu jälgib kohanimede kasutamist ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks, korraldab eksperthinnangute saamist ja uurimistööd kohanimeküsimustes ning osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 4. oktoober 2013.
Tänavu 11. korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2013. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.
Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt www.puuinfo.ee. Täidetud ankeedi (ankeedi leiab siit) saab saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44. Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 4.10.2013. Loe edasi: Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud
Keskkonnaamet korraldab sügise alguse puhul 15 maakondlikku matka, mis toimuvad looduskaitsealade radadel ning mida juhendavad Keskkonnaameti töötajad ja kohalikud giidid.
Üle-eestilised matkad toimuvad nädalavahetustel madisepäevast mihklipäevani ehk 21.–29. septembrini. Enamus retkedest toimuvad loodus- ja maastikukaitsealade radadel, kuid külastatakse ka lähedale jäävaid huviväärsusi. Matkade juhendajateks on Keskkonnaameti töötajad ning kohalikud giidid.
Sügismatkad on jätkuks kevadistele looduskaitsekuu matkade sarjale ning nende korraldamise eesmärgiks on parandada Eesti elanike keskkonna- ja looduskaitsealaseid teadmisi. Osavõtt on kõikidele tasuta, vajalik on eelregistreerimine maakondlike kontaktisikute kaudu.
Esimesed matkad toimuvad juba 21. septembril Viljandimaal Teringi õpperajal ja Põlvamaal Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Täpsem sügismatkade ajakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.
Silgu Liivil avidi raamatut «Timpri talu lugu» kokko säädi latsi perre ja mitmõ tõsõ sugulasõ
Tuu olõ-i egäpääväne asi, et tetäs paks ja värmikirriv, kõvvu kaasiga raamat üte hariligu Võromaa talo aoluu kotsilõ. Rõugõ kihlkunna Kogrõ külä Timpri talo pernaanõ Silgu Liivi (68) tekk’ säändse raamadu uma perre abiga.
«Seo om mullõ pühä kotus!» näütäs Liivi talotarrõ, kon tä sündü. Nätä om, et seosama tunnõ käü terve talo kotsilõ, mille Liivi om üten mehe Pauli (70) ja sugulaisi abiga üles ehitänü. Seost suurõst tundõst taloraamat sündümä naas’ki.
Sünnütalo sai Liivi hindä kätte väega kehvän saisun. «Talo jäi 40 aastas piaaigu tühäs ja ütskõrd sõs ma olligi nigu kits katõ hainakuh’a vaihõl, kas talo maaha müvvä – mõts maaha võet, huunit olõ-i inämb, elomaja kah otsast sisse sadanu – vai jättä,» seletäs Liivi, vesi silmänukan. «A sõs tundsõ, et neo omma juurõ, tan lindasõ vanaimä ja vanaesä hing ja hõng.
Tei otsussõ ja ütli Paulilõ kah: ei müü är, las jääs!»
Üten perrega näkk’ Liivi pall’o vaiva, et saasi jäl kõrda Timpri talo, mille vanavanaesä Allasõ Piitre 150 aasta iist Viitenä mõisa käest ostsõ.
Põlva Vallavalitsus ja MTÜ Rosma Haridusselts allkirjastavad lepingu, mille kohaselt annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolihoone ja majandushoone MTÜ Rosma Haridusseltsile neljateistkümneks aastaks tasuta kasutada.
Allkirjastatav leping avardab Johannese Kooli arenguvõimalusi ja tagab koolihariduse andmise jätkamise Himmastes. Koolipidaja vahetuse kinnituseks, annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolikella üle MTÜ Rosma Haridusseltsile.
Põlva valla hariduselu liigub vastuvoolu. Erinevalt ülejäänud maakonna koolidest ja lasteaedadest, Põlva vallas laste arv lasteaedades ja koolides järjepidevalt suureneb.
Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal on lastearvud suurenenud kahe aastaga koolis 45-lt 64-ni, suurenemine 19 õpilase võrra, lasteaias 28-lt 39-ni, suurenemine 11 lapse võrra.
Mammaste Lasteaias ja Koolis on õpilaste arv koolis kasvanud 142-lt 231-ni, suurenemine 89 õpilase võrra. Lasteaias on laste arv kasvanud 150-lt 205-ni, suurenemine 55 lapse võrra.
Lisaks õppetööle korraldab MTÜ Rosma Haridusselts mitmeid avalikkusele suunatud regulaarseid ettevõtmisi: Vanemate Kool, Loovusnädal, Kogupere konverents, samuti erinevaid koolitusi, õpitubasid, talguid, laatasid, tähtpäevade tähistamisi.
Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted “Peipsi sibul” ja “Peipsi tippsibul”. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.
“Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul” ning mille juurde on lisatud väljend “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ,” rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Peipsi sibula pakendilt leiab edaspidi etiketi, mis sisaldab toote nimetust “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul”, toote netokaalu, väljendi “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava” ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.
Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25-150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort “Bessonovski” ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sort “Jõgeva 3”.
Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas.
Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet..
Põllumajandusminister allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 18. septembrist 2013 kuni aasta lõpuni latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna lubatud kalasaak latika osas on ammendumas.
Kalurite esitatud püügiandmete kohaselt on 17. septembri seisuga sel aastal neist järvedest püütud vähemalt 586 623 tonni latikat ehk 90% lubatud saagist.
Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.
“Rohelised hooned mängivad tähtsat rolli meie ajastu oluliste probleemide lahendamisel,” ütles ehitusettevõtte NCC projektijuht ja GBC juhatuse liige ja Argo Kass . “Maailma Rohelise Ehituse nädalal tutvustatakse, kuidas rohelised hooned vähendavad ülemaailmset ökoloogilist jalajälge, säästavad raha ja suurendavad tootlikkust, loovad uusi töökohti ning parandavad miljonite inimeste elu,” lisas ta.
GBC-d 98 riigis, kus on esindatud rohkem kui 25 000 ettevõtet, korraldavad üritusi ja kampaaniaid ning tähistavad 16.-20. septembrini Maailma Rohelise Ehituse nädalat, mille teemaks on “Rohelisemad hooned, paremad kohad, tervemad inimesed”. Loe edasi: Algas Maailma Rohelise Ehituse nädal
Avatud Eesti Fond kuulutab välja uued taotlusvoorud vabaühenduste projektidele. Ühtekokku jagatakse toetusteks 864 723 eurot.
Suurprojektide taotlusvoorus toetatakse algatusi, millega vabaühendused võimendavad teadlikult ja strateegiliselt oma rolli demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste hoidjate ja edendajatena; katsetavad selleks uusi lähenemisi ning viivad läbi hoiakuid kujundavaid ja avalikku dialoogi suurendavaid algatusi.
Teiseks teemaks on vabaühenduste eestkostevõime parandamine ja valvekoera rolli jõustamine: toetame läbimõeldud ja mitmetahulisi huvikaitseprotsesse, mis aitavad vabaühendustel kasvada professionaalsemateks ja aktiivsemateks osalejateks poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemises.
“Ühiskonna üldine hüve on kompromiss kõikide erinevate osapoolte vahel,” ütles Juhan Kivirähk eile demokraatiapäeva raames toimunud loengus. Eile algas demokraatiapäevale pühendatud loengute ning väitluste sari.
Tallinna 32. kooli külastas eile, 16.septembril Juhan Kivirähk, kes rääkis õpilastele sellest, kuidas toimib ning kuidas peaks toimima Eesti demokraatia. Kivirähki hinnangul ei paku erakonnad valijatele seda, mida valija neilt ootab. Valimislubadused on vormid pigem erakondade enda soovide järgi, selle asemel et olla kooskõlas ühiskonna reaalsete vajadustega. “Erakonnad on muutunud asjaks iseeneses. Nad on ellu kutsutud ühiskonna huvide nimel, aga nende prioriteediks on enda huvid,” ütles Kivirähk.
Kiviõli Vene koolis käis noortega suhtlemas Stanislav Romanjuk, kes jagas seisukohta, et demokraatlikus ühiskonnas peab oma valikuid hoolikalt läbi mõtlema: “Ainult meie ise saame otsustada, millises ühiskonnas me elame homme ning kuidas me mõjutame otsustajaid.” Rääkides demokraatliku ühiskonna võimalustest, ütles ta väitluses, et kogemuse ning unikaalsete ideede saamiseks peaks aeg-ajalt ka välismaa inimestega suhtlema ning nende tarkusi omaks võtma. Loe edasi: Demokraatiapäev koolides: kas erakonnad pakuvad valijatele seda, mida nad ootavad?
Täna kell 17.00 avatakse Vana-Võromaa galeriis uued näitused “Vaas” ja “Mandalad”, mis jäävad avatuks 27. oktoobrini.
Klaasikunstnike ja keraamikute ühisnäitus “Vaas” kuulub Tallinnas tegutseva rakenduskunsti galerii GaleriiPINK poolt ellu kutsutud näituste sarja, mille raames keskendutakse ühele kindlale tarbevormile. Eesmärgiks on välja tuua ühe teada-tuntud eseme mitmekülgsust läbi Eesti kunstnike silmade. Seekordse näituse peategelaseks on vaas, mis on elementaarne igas majapidamises, millel on pikk ajalugu ja lai ampluaa. Näha saab nii traditsioonilisemat kui ka eksperimentaalsemat lähenemist vaasile.
Näitusel osalevad klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Ivo Lill, Maie-Ann Raun, Kersti Vaks, Maie Mikof-Liivik, Kai Kiudsoo-Värv, Malle Karik-Hallimäe, Eero Vaikre, Marilin Kristjuhan, Niina-Anneli Kaarnamo, Caspar Sild, Maarja Treufeldt ja Kateriin Rikken. Keraamikud Marget Tafel, Rave Puhm ja Tiina Kaljuste. Näituse kuraator on Kateriin Rikken.
GaleriiPINK on rakenduskunsti ja disainigalerii, mis on kohtumispaik kunstniku ja vaataja, kunstniku ja kunstniku, kunstniku ja materjali, materjali ja vaataja vahel.
Mari-Liis Laanemaa näitus Mandala on universumi, maailma, õpetuse või süsteemi visuaalne kujutis. Enamasti mõeldakse mandala all kahe- või kolmedimensioonilist sümmeetrilist kompositsiooni, kus kõik osad on olulised ja omavahel harmoonilises kooskõlas. Mandalad on õpetuse osaks budismis, hinduismis ja lamaismis, kuid neid võib edukalt kasutada mistahes informatsiooni kaardistamiseks või erinevate teemade korrastatud kujutamiseks.
“Esmakordselt puutusin mandalatega kokku kui õppisin orientalistikat Humanitaarinstituudis ja nägin esimest korda tillukest mustvalget mandalat ühes Jaapani kultuuri atlases. See jättis sügava jälje. Peale mandalatega tutvuse tegemist innustusin neist nii palju, et kirjutasin magistritöö Jaapani mandalatest. Üllatusega avastasin, et suudan ka ise ilma erilise pingutuseta luua erinevaid mandala struktuure,” sõnab autor. Nii ongi juhtunud, et 20 aasta jooksul tehtud töödest on enamus mandalad või sisaldavad mandala elemente.
Näitusel saab näha erinevates tehnikates ja erinevatel aegadel loodud töid, mis on viidud ühte formaati ja raske on öelda milline neist on tehtud eile või milline 10 aastat tagasi. Kunsti puhul on huvitav, et 20 aastat tagasi tehtud töö võib kanda väga olulist infot, mida praegu enam taastada ei õnnestu. Seetõttu ei saa ka öelda, et viimased tööd on ilmtingimata paremad või täiuslikumad kui varem tehtud. “Minu jaoks on kõik tööd olulised ja näitusel on väljas valik minu parimatest töödest,” sõnab Laanemaa. Loe edasi: Uued näitused Vana-Võromaa galeriis
28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu “Kultuuriruumi rikkus”. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.
“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhtidest, Kati Taal.
Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna hetkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.
Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.00.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta saab rohkem teavet Kultuuriministeeriumi kodulehekülgelt.
Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
Reedel toimub Tartu loodusmaja pidulik avamine kutsetega külalistele. Loodusmaja pere ootab linnarahvast majaga (aadressil Lille 18) tutvuma laupäeval, 21.septembril.
Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.
Keskkonnaamet korraldab sügise alguse puhul 15 maakondlikku matka, mis toimuvad looduskaitsealade radadel ning mida juhendavad Keskkonnaameti töötajad ja kohalikud giidid.
