Tartu Ülikooli õppejõu Tiit Hennoste hinnangul näitab meediaväljaannete kogemus ja TNS Emori vastav uuring, et internetikommentaaridel on Eestis oma koht olemas, kuid meedia peab pingutama nende sisukuse nimel.
“Kui uuringutulemused näitavad, et üle 40 protsendi kommentaaridest peetakse “asjassepuutumatuks mölaks” ning sisuliselt räägitakse asjassepuutuvat juttu vaid 20 protsendi puhul, siis küsimus on – kuidas seda vahet vähendada?” püstitas Hennoste täna Tallinnas peetud Avatud Ühiskonna Foorumil küsimuse Postimehe peatoimetajale Anvar Samostile ja Delfi/EPL peatoimetajale Urmo Soonvaldile.
Hennoste sõnul on selge, et kommentaariumi sisukuse muutmine vajab mõlema Eesti suure online-keskkonna, PM Online’i ja Delfi ühist põhimõttelist kokkulepet selles, mis puudutab kommentaaride asjalikkust ja anonüümse vihakõne vähendamisel.
“Kommentaaridel on Eestis koht olemas, mistõttu meie ülesanne ei peaks olema neid kaotada, vaid teha kõik, et kommentaarides öeldakse midagi konkreetse asja kohta ühelt poolt ja teisalt oleks välja rehitsetud seltskond, kes pole võimeline järgima korrektse suhtlemise reegleid või põhimõtteliselt seda teha ei taha,” märkis Hennoste.
Nii Postimehe kui Delfi/EPL peatoimetajad kinnitasid 18. Avatud Ühiskonna Foorumil Hennoste juhitud paneeldiskussioonil osaledes, et kaks Eesti suurimat online-meedia keskkonda kavandavad juba lähiajal kommenteerimise alaseid muudatusi.
Näiteks Delfi muudab Urmo Soonvaldi sõnul sel sügisel oma kommentaariumi selliselt, et esimesena kuvatakse registreeritud kasutajate kommentaarid. “Peame ka leidma rohkem võimalusi asjalike kommentaaride esitamiseks artiklitena,” lausus Soonvald ning lisas: “Samuti peame parandama meetodit, millega peksta idioote kommentaariumist välja.”
Anvar Samosti sõnul on ka Postimehel veel tänavu kavas mitu tehnilist muudatust, millega piiratakse näiteks korduvalt solvavaid kommentaare postitanute võimalust kommenteerida. Samuti kavatseb Postimees laiendada osalise tuvastamisega kommenteeritavate lugude ringi.
Ka Samosti hinnangul oleks lahendus, kui Delfi ja Postimees suudaksid kokku leppida ja piirata üheskoos vihakõne levikut, kuna sellisel juhul saaks organisatsioonid teha seda ilma reklaamiturul oma positsiooni kaotamata. “Saame sel teemal järgmisel nädalal Urmoga kokku,” lubas Postimehe peatoimetaja.
“Tahame me või ei taha, aga ajakirjandus on äri ning kui üks pool astub mängust välja, jääb teine üksi platsile,” tõdes ka Tiit Hennoste. “Seetõttu on positiivne, et mõlemal on olemas mõningad meetmed, mida rakendada ja mille peale saame loota, et asjad lähevad paremaks.”
Avatud Eesti Fond korraldas Avatud Ühiskonna Foorumi juba 18. korda.
Andri Maimets