8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.
Väitlusteema on valitud Rahvakogul kogutud ideede seast. Üritus on avatud kõigile ning on tasuta. Väitlusele eelneb pool tundi argumendiõpetust ning pärast väitlust saab publik hääletada võitja poolt, esitada küsimusi ning ise sõna võtta.
Tallinna avalik väitlus on esimene Väitluskuu avalike väitluste sarjas. Lisaks toimuvad väitlused veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Peale avalike väitlustele toimub Väitluskuu raames ka muid üritusi. Lisainfot ürituste kohta leiab koduleheküljel.
Väitluskuu patrooni Anvar Samosti sõnul on väitlusel oluline koht ühiskonnas: “Ma ei mäleta ühtegi otsust oma kogemusest, mis oleks sündinud ilma väitluseta või kuhu väitlus ei oleks lisanud teatud aspekte, mis selle otsuse paremaks ja kergemini rakendatavaks oleks teinud.”
Eesti Väitlusseltsi missioon on levitada mõtteviisi, et ühiskondlikus diskussioonis peaks saama määravamaks tugevam argument. Väitlusselts pakub väitlusharidust noortele, koolitusi täiskasvanutele ning arendab avalikku diskussiooni laiemalt. Väitlusega tegeletakse Eestis aktiivselt enam kui 60 gümnaasiumis ning kõikides ülikoolides. Väitlusseltsi tegevust Eestis toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt.
Tahad selle aasta jaanide ajal teha midagi teisiti? Tahaksid selle aasta jaanituld ja -pidu pidada kusagil mujal? Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsub 4 noort Leetu osalema ajavahemikus 22.juuni kuni 28.juuni rahvusvahelises noorteprojektis “Chefs and scientists meet in the kitchen”.
Kokku osaleb sündmusel 30 osalejat Leedust, Itaaliast, Tsehhist, Poolast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist.
Mida pakub projektis osalemine noorele?
Uusi teadmisi innovaatlistest ideedest toidutööstuses eelkõige turunduslikust ja sihtgrupi tundmise aspektist
Uusi teadmisi noorte ettevõtlikuse arendamisest Leedus
Inglise keele praktikat
Uusi tutvusi
Suhtlemisoskuste parendamist
Kohaliku kutluuriga tutvumist
Osalemise tingimused:
Vanus 19-29
Inglise keele arusaamine
Tahe osaleda
30% transpordikulude tasumisest
Õigeaegselt täidetud kandideerimisankeet
70% transpordikuludest ja 100% toitlustus- ja majutuskuludest kaetakse Euroopa Noored programmist. Kohapealset sündmust organiseerib noorte ettevõtlikkust toetav organisatsioon PROFAT.
Laupäeval, 13. aprillil algusega kell 10 toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Kagu-Eesti teatripäev. Esindatud on neli truppi Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt. Üles astuvad Kanepi harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa näitemängu seltsing, Tõrva kultuurimaja näitering, Kungla muusikalitrupp, Tsooru külateater ja Krabi külateater.
Näha saab lavastusi erinevas žanris: komöödia, draama, muusikal.
Etendusi hindab žürii koosseisus Ene Järvis, Katrin Luts ja Virko Annus.
Vaheajal saab nautida Bonzo esinemist.
MTÜ Juvente eestvedamisel toimub Tartus 13. aprillil kell 12 Aasia keele- ja kultuuripäev.
Õpime hiina keelt, toimuvad esitlused eluolust Kachinimaal Põhja-Birmas, Kagu-Aasias ja Hiinas, videod hetkel kestvast Kachini sõjast ja põgenikekriisist, räägime Aasia keelte ja kultuuride õppimisvõimalustest Eestis, lõpuks toimub arutelu.
Ürituse viib läbi TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi Kagu-Aasia uuringute nooremteadur Laur Kiik, kes on haridust omandanud nii Eestis, Hiinas kui ka USA-s ning viibis hiljuti antropoloogilistel välitöödel Birmas.
Üritus toimub: DD HUB (uks teisel korrusel paremat kätt), Ülikooli 7/Raekoja plats 1, Tartu.
Üritus on tasuta, kuid kohapeal on võimalus üritust toetada vastavalt võimalustele (vastavasse toetuskasti). Lisainfo tel 5660 9903, Janika.
MTÜ Juvente üritused on alkoholi- ja tubakavabad, www.juvente.ee
Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.
Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.
Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.
Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011 aasta jaanuarikuus, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi -Vene Föderatsiooni maismaapiirist.
Marutaud on läbi sajandite olnud surmavaim ning seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis sai alguse 1968. aastal, mil haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu riigi territooriumi nii maismaale, kui ka saartele. Alates sellest ajast on ligi neljakümne aasta jooksul surnud marutaudi sadu kodu- ja metsloomi aastas; raskeim oli haigusalane olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal. Takistamaks marutaudi levikut koduloomade hulgas ning ennetamaks inimeste nakatumist on koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine olnud aastakümneid kohustuslik. Riigieelarvest on kaetud nii vaktsineerimise kui ka marutaudikahtlaste loomade uurimisega seotud kulutused. Alates 2005. aasta sügisest hakati marutaudi tõrjuma ka metsloomade populatsioonis. Tänu aastatel 2006-2010 üleriigiliselt kaks korda aastas toimunud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele suudeti taudi levikule väga kiiresti piir panna. Viimane marutaudijuhtum, mida võis otseselt seostada nakkuse levikuga Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008 aasta märtsis Harjumaal. Hoolimata järjepidevast marutaudikahtlaste loomade laboratoorsest uurimiseset ning seiresüsteemi oluliselt tugevdamisest tuvastamaks haiguse levikut kährikute ja rebaste hulgas, on marutaudi edaspidi leitud vaid neljal korral riigi kagupiiri lähiümbruses: kolmel rebasel 2009 aasta suvel ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris.
Sõltumata marutaudivaba maa staatusest jätkab Veterinaar-ja Toiduamet metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist riigi lõuna -ning idapiiri aladel, et vältida haiguse taaslevikut Eestisse nakatunud naaberriikidest pärinevate metsloomade vahendusel. Seoses geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi Eestis tõenäoliselt kunagi hakata lugema minevikuprobleemiks, kuna nakkus on endiselt väga levinud meie idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena leitakse haigust ka Lätis. Kasside ja koerte regulaarne marutaudvastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus tuuakse riiki taas sisse ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.
Vabatahtlike arutelu Lauluväljaku esimesel korrusel
Kui Lauluväljaku teine ja kolmas korrus on hõivatud laudkondades toimuvate „juhuslike“ osalejate aruteludega, siis esimesele korrusele on kogunenud aruteluring, mille eestvedajaks on Eesti Väitlusseltsi nõukogu esimees Kajar Kase. Sealseteks arutlejateks on Rahvakogu vabatahtlikud korraldajad ja huvilised, keda arutelu ringidesse ei valitud, kuid kes sellegi poolest soovisid sõna sekka öelda. Vestlusringiga liitus hetkeks ka Silver Meikar, kes märkis, et alumise korruse arutelu on palju pingevabam ja huvitavam kui laudkondades toimuv vestlus.
Vestlusringidest tuleb välja tõsiasi, et Rahvakogu hääletus- ja aruteluküsimustes on mõned segased ja läbi mõtlemata kohad. Esimese kolme teema kõige segasemaks küsimuseks osutub punkt „Kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?“ Ka Urmo Kübar tunnistab, et tegemist on kõige segasema küsimusega. Ta selgitab, et omavalitsuste esindajad istuvad nõukogudes, saavad palka, kuid probleemide korral pole konkreetset vastutajat. „Küsimus on selles, et kas seadusega tuleks paika panna, kuidas käib esindaja määramine ning mis on vastutus,“ sõnab Kübar.
Kui kolmanda teema küsimuste aruteluga on lõpule jõutud, küsib Meikar naljatledes: „Saan teid veel millegagi lõbustada?“ Võimalusest haaratakse kohe kinni, teemaks erakondade rahastamine. „Missugune võiks olla karistus ebaseadusliku annetuse eest?“ küsib aktivist Meikarilt. Meikar leiab, et kõige paremaks karistuseks oleks rahatrahv. „Rootsis pole arutelud avalikud, aga rahva usaldus poliitikutele on suurem,“ sõnab Meikar. Tema hinnangul mätsitakse Eestis asjad lihtsalt kinni.
Me täname Külauudiste poolt kõiki, kes meid jälgisid ja loodame, et olime kasulikud.
Rahvakogu on lõppemas Tallinna Lauluväljakul ja nüüd me jääme ootama, mis sellest edasi saab. Meie poolt lisanduvad täna õhtul veel kokkuvõtvad ja graafilised artiklid tänase päeva kohta.
Viimane viies aruteluplokk on lõppenud. Rahvakogujatel on töö tänaseks tehtud.
Valija hääle kaalukuse suurendamine valimistulemuste otsustamisel oli see, mille üle viimati arutleti.
Juhan Kivirähk lõpetuseks: “Rahvakogu väärtus ongi Rahvakogus endas.” See on inimesi aktiveerinud. Riigikogu ei pea kuulama Rahvakogu. Riigikogu peab kuulama rahvast.
Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel
Mis need on? Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel kompensatsioonimandaatidena, võrreldes nimekirjade koguhäältearvu. Kui valimistulemus annab erakonnale näiteks kolm kompensatsioonimandaati, saavad need kolm kohta Riigikogus erakonna üleriigilises nimekirjas kolm esimest kandidaati, kes ei ole veel isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud (siiski peavad nad Riigikokku pääsemiseks olema kogunud vähemalt 5% oma ringkonna mandaadile vastavast häältearvust). Kandidaatide järjestus erakonna üleriigilises nimekirjas otsustatakse mõnes erakonnas sisevalimistega, teistes juhtorgani otsusega.
1.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul. – 21 häält
2.Jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on erineva suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti). – 124 häält
3.Loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik Riigikogu kohad ringkondades. – 92 häält
1.Jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. – 19 häält
2.Võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikeks häältest. – 234 häält
Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus
ehk kui sind valiti, siis sa ka lähed. Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste ja Europarlamendi valimistel. 3.Küsimus: millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata. – 16 häält
2.Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel. – 228 häält
Milliseid tagajärgi muudatus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
• Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus piiraks kandidaadi isikuvabadusi ja valijate valikuvõimalusi.
• Valimistulemus kajastaks rohkem valijate tahet – esinduskogusse saavad need, kelle poolt valijad hääletasid.
• Väheneks nende kandidaatide arv, kes kandideerivad vaid oma nimekirjale häälte kogumiseks. Esile saaksid kerkida uued võimekad kandidaadid, kes sellisel juhul ei oleks esinduskogus kellegi teise, vaid ainult iseenda häälte toel.
• Praktikas oleks see raskesti teostatav, sest ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest mandaadist loobuda (näiteks tervise halvenemine, vajadus hoolitseda lähedase eest, uus oluline tööpakkumine vms) ei saa kehtestada.
Presidendi otsevalimine: 4.Küsimus:millist varianti pooldad?
1.Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. – 148 häält
2.Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel. – 104 häält
Milline oli kõige olulisem küsimus?
1.Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel – 44 häält
2.Üksikkandidaatide Riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine – 63 häält
3.Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus – 95 häält
4. Presidendi otsevalimine – 55 häält
2014. aasta 1. jaanuarist ei tohi enam täita vedelgaasiballoone, mis ei vasta eurostandardile. Põhjus, miks vanu balloone enam kasutada ei tohi, on Eestis vastu võetud otsus tagada Euroopa Liidu nõuete täitmine.
Saare Gaas OÜ juhatuse liikme Aivo Jürissoni kinnitusel tohib varem täidetud balloone siiski kasutada senikaua, kui nendes gaasi jätkub. Seda loomulikult mõistlikkuse piires. Jürissoni sõnul on neil juba praegu müügil 11 kg gaasi sisaldavad nõuetekohased balloonid ning peagi tulevad müüki 17 kg gaasi sisaldavad balloonid. Võrdluseks võib öelda, et nn vanasse GOST-ballooni mahub 21 kg gaasi.
Paljud kliendid kasutavad siiani veneaegset balloonile kinnitatavat regulaatorit. Seega tuleb kindlasti meeles pidada, et selline regulaator uute balloonidega kokku ei sobi ja tuleb samuti ringi vahetada.
Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.
Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.
1. Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal
• Igapäevase poliitikakujundamise avatus. Küsimus: «Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?»
• Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana. Variandid: 1) jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.
• Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine riigikogus. Küsimus: «Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?»
• Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel. Küsimus: «Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda? Loe edasi: Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa
Aprillis 35-aastaseks saav Heiki Hanso, kes on rohkem tuntud arboristina puu otsa ronimisega, vedas end neljapäeval köite ja rakmete abil esimese inimesena maapinnalt otse üles Tallinna teletorni 176 meetri kõrgusele restorani platvormile.
Keskkonnaministeeriumi andmebaasis on kirjas Eestis esinevad imetajate võõrliigid, kes tuleks meie loodusest kõrvaldada. Nendeks on kährikkoer, ondatra, mink, maral ja tähnikhirv. Veel on seal kirjas, et kärkikkoer ja mink on meil täielikult kohanenud ja neid võib looduses sageli silmata.
Šaakali kohta, keda on Läänemaal kütitud ja ka veebikaamerast nähtud, pole andmebaasis sõnagi, kuigi nende olemasolu ja sigimine on siin kindel.
Kuidas šaakal Läänemaale sattus ja seal elupaiga leidis, ei oska keegi öelda. Ärevaks teeb aga olukord, et kuigi keskonnateabekeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil tõdes kolmapäeval Aktuaalses Kaameras, et on vähe tõenäoline, et nad levivad üle Eesti, on hiidlastelt vihjeid sarnase looma nägemisest. Need teadaandmised Kõrgessaare valla mailt laekusid jahimeestele juba sügisel, mitte pärast esimese uue liigi isendi küttimist.
Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas see on looduses loomulik areng, mis kaasneb kliima muutusega või on keegi teadmatusest või kogemata mõne metsiku lemmiklooma loodusesse lasknud. Visa liigina saab šaakal meil nähtavasti hakkama, aga kas Eestisse ja Hiiumaale on neid tarvis?
Samadel teemadel arutleb sel laupäeval kell 14 algav KUKU raadio saade Ilmaparandaja.
Lumi, mis on nüüd maas olnud juba kolm kuud, ei rõõmusta enam kedagi, pehmest valgest jõululumest on saanud paras nuhtlus õue peal.
Aga… kagukaare põõsaalused on juba paljad ja ma ei saa sellisel ajal kuidagi lahti tahtmisest seal paljal, veidi porisel ja pehmel maal tammuda, tunda maa jõudu. Sellest maast pakitsevad välja esimesed rohelised libled, mida nurmkanad on siin hommikul nokkimas käinud, ühe kuivema mutimullahunniku sees on ka varblaselohud – nad on siin liiva sees end soputamas käinud, et saada lahti talvel sulgede vahel rõõmsalt signenud söödikutest. Igal hommikul käib siin peesitamas harakapaar, muideks, ka nende suled küütlevad päikeses sini-must-valges värvikmbinatsioonis. Ja kui siin seda päikeselist mullapinda käega katsuda, siis see on tõesti soe ja suisa kuum on siia sügisel ununenud must plastist lillepott.
Päike haukab iga päev lund suurte lõuatäitega, üle poolemeetrise hange kulgev porine jäljerida on järgmiseks päevaks juba maani sulanud ja kassivolaski jäljerida on sulanud suurteks ilvesemõõtu jälgedeks. Just meie jäetud jälgedest ma täna rääkida tahangi.
Ma olen end harjunud pidama sirgjooneliseks inimeseks, nii nagu enamus mu kaasmaalastest. Ikka kindla eesmärgi poole lühimat teed mööda. Aga just seesama porine jäljerida näitab, kuidas me elus tegelikult toimime. Sirgeid teid ja minekuid ei ole. Ikka on teel väikene kurv sel kohal, kus tuli mingi mõte või järsk pööre sel kohal, kus midagi vaatama jäime.
Olen oma elus pidanud palju metsas kondama ja seetõttu tean, et sirgeid radu saab käia ainult siis, kui rühime mõteteta, kellegi käsul. Looduses selline asi võimalik ei ole. Ei lenda vareski sirgjoones ega lippa jänes haakideta.
Mul on meeles üks geobotaanika praktikum Sõrves, kus pidime kaardistama metsõunapuid ja luuderohtu, selleks tuli jagada kogu ala 100 meetri laiusteks transektideks. Ja suur oli mu üllatus, kui ühel kolmandat sirgjoont kompassi järgi läbides olime jõudnud esimese raja metsõunapuuni. Kompassinõela järgi!
Ja tegelikult ongi metsas mingid teised jõud, mis ei allu ei kainele mõistusele, kompassidele ega moodsatele GPSidele. Loodus sunnib meid minema sinna, kus on midagi põnevat, meie jaoks olulist, või sinna, kus keegi abi vajab.
Vanarahvas on selliseid asju nimetanud Eksitajateks. Meie arhiivides on kuhjadena kirjeid sellistest lugudest, kus metsaläinu hakkab ringi käima ja jõuab ikka ja jälle kohta, kus alguses mingi asi tegemata jäi.
Ja pole sugugi parem ka see tänapäeva rahvas. Küsisin oma FB-sõpradelt, et kas nad on sattunud Eksitaja kätte. Ja hetkega tuli lugusid, kus oli ära eksitud oma kodumetsa, poolekilomeetrise läbimõõduga alale. Miks just, seda enamasti seletada ei osata. Aga üks Türi kandi mees seletas, et eksitaja meelitas teda tagasi metsamaasikaid täis välu poole.
Minu enda kõige tobedam eksitajalugu on Otepää lähedalt, kui läksin lastega seenele talu alumisse metsa. Mul oli kindal plaan minna kotkapesa poole mäenõlvale. Ja ehki lapsed mulle mitu korda ütlesid, et emme kuhu sa lähed, olin poole tunniga ringia alguspunktis tagasi. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas see juhtuda sai. Lihtsalt jalad viisid ja ma ei kannatanud vastuvaidlemist. Nagu mõistus oleks pühitud peast.
Ja veel on üks paik Võrumaal, hea kukeseene paik me talust 500 meetri kaugusel. Kui mu äi meid sinna esimest korda viis, siis eksisime tagasitulles kõik neljakesi. Läks ligi tund, enne kui metsast välja saime. 500 meetri kaugusel majast! Ja teist korda juhtus seesama siis, kui salvestasime GPSga paiga ja seade läks ühel hetkel lihtsalt lolliks. Ei aidanud ei päike ega kõrgemad künkad. Tunnike marssimist, enne kui tuttava teeotsa üles leidsime. See on paik kuhu on lihtne minna. Aga seenelastiga tagasi tulles hakkab mingi vägi tõmbama oja ja selle taguse soo poole, kust kunagi ka muistne aardeleid on leitud.
Mis ajab segi inimese pea ja navigeerimisseadmed? Inimese puhul on teadlased otsinud ringitamisele lahendust keha ebaproportsinaalsusest, sellest, et meil on parem jalg pikem ja nii tekkivad kaared või pikema tee käimisel koguni ring. Aga kui mul on kaasas GPS, siis peaks ju saama jalgu korrigeerida?
Ja tegelikult juhtub sarnaseid eksimisi sageli vanainimestega, mis näitab, et ühel hetkel läheb meel peast, mingi orienteerumisühendus peas lakkab olemast. Kuid mis selle esile kutsub?
Vanarahvas on eksitajatele ka vaimkeha ümber loonud, sageli nähti teda halli vanakesena või häälena metsast.
Võiks arvata, et tegemist on omamoodi hüpnoosi ehk lummusega. Kuna hüpnotiseerijat pole, võib seda nimetada ka autohüpnoosiks. Eksija tähelepanuvõime ja keskendumine hälbib äkki ja väärkujutlused tunduvad olulisemad kui tegelikkus.
Tegelikult kohtame sama enda ümber pidevalt. Ka praegune majandus- ja rahanduskriis on ju midagi samasugust – me kujutleme, et rahapaberil on väärtus, mida sellel tegelikkuses ei ole.
Eksitusse sattudes soovitas vanarahvas mõne riideeseme seljast võtta ja siis pahupidi uuesti selga panna. Võimaluseks oli ka kummarduda ja jalge vahelt selja taha vaadates õige suund leida. Oleks ometi, et see nõu ka tänapäeva loodusvaenulikus majandustihnikus õige teeotsa kätte juhataks!
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiiseni valik maailma keskkonnauudistest eelmisel kuul.
Välismaa keskkonnauudistes jätkus ka viimase kuu aja jooksul jõuliselt hobuseliha puudutav saaga. Ehk teisisõnu jätkub teema, millel peatusin pikemalt ka kuu aega tagasi. Avalikuks tulnud tõsiasi, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha, põhjustas näiteks Inglismaa tarbijakäitumises põhjalikke muutusi.
Briti väljaanne „The Guardian“ kirjutab, et Inglismaal on keskeltläbi kuus inimest kümnest niinimetatud hobuselihaskandaali tagajärjel oma ostmisharjumusi muutnud. 30% inimestest ostab nüüdsest vähem töödeldud lihatooteid. 25% inglastest on otsustanud vähem osta valmistoitu. Veerandik vastanutest on hakanud ka otsima asendusi taimetoidu hulgast.
Uuringufirma küsitluses osales 2064 Inglismaal elavat täiskasvanut. 68% vastanutest arvas ka seda, et valitsus ei ole toidukaupade märgistamist puudutavale seadusandlusele piisavalt tähelepanu pööranud. Pooled vastanutest ütlesid, et nad ei ole kindlad, kuivõrd vastab tõele kaupadel olev toiduainete sisaldust puudutav informatsioon. 44% vastanutest jälgib nüüdsest rohkem, mida lihatoodete pakenditele kirjutatud on ning 83% vastanutest nõustus sellega, et liha päritolumaa peaks pakendil näha olema.
Samas on Inglismaa suurim taimset valmistoitu tootev firma Quorn andnud teada, et nende müük on pärast hobuselihaskandaali enam kui kahekordistunud. Müüginumbrite kasvu on kinnitanud ka mitmed teised tuntud lihavaba toidu tootjad. Loe edasi: Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist
Muinsuskaitseamet, Keskkonnaameti Viru regioon ning Eesti Metsaühistu korraldavad järgmisel laupäeval, 13. aprillil kell 12 Muuksi linnamäel pärandi õppe- ja talgupäeva. Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad, kes tahavad õla alla panna kodukoha heakorrale. Avatud on jututoad ja erinevatel teemadel räägivad oma ala spetsialistid.
Muuksi linnamägi on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Muuksi asub Lahemaa rahvuspargis, kus kõrvuti looduspärandiga kaitstakse kultuuripärandit. Muuksi ala on muististerohkemaid paiku Eestis ja Lahemaa on Euroopa suurimaid metsakaitsealasid.
Muuksi pärandi õppe- ja talgupäeval puhastatakse kadakavõsast muinasajast pärit Muuksi linnamäe nõlvasi, kiviaedu ja teeradu. Laasitakse mahavõetud puid, tehakse lõket ja põletatakse oksi. Talguliste jõuvarusid aitab taastada ühine talgutoit.
Vaimutoitu pakutakse mitmetel teemadel: kultuuripärandi saadik Artur Talvik räägib kodukandi pärandist, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus kultuuripärandist ja maahoolduse spetsialist Tõnu Laasi loopealsetest Lahemaal, Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht kadakapuidu kasutamisest, Gurly Vedru Ajalooinstituudist Muuksi piirkonna muinasasutustusest, Maarja Orusalu metsanduslikust pärandkultuurist. Päeva lõpus küpsetatakse lõkkekartuleid ning lauldakse lõkke ääres koos Jaak Johansoniga.
Talgulisi sõidutab Muuksi linnamäele Looduse Omnibuss. Talgupäevast osavõtt on kõigile tasuta. Vajalik eelnev registreerimine tel 520 3208 või e-postiga: info@eestimy.ee
Projektis “Maale elama” osalevatele kogukondadele on kirjutanud või helistanud juba 24 inimest, kes uurivad maale kolimise võimalusi.
Kuigi “Maale elama” koduleht on toiminud vaid paar nädalat ning suurem turundustöö seisab alles ees, on huvi algatuse olnud märkimisväärne – kodulehte www.maale-elama.ee on tänaseks külastanud 7273 inimest.
Kodulehe kaudu maale kolimise vastu huvi üles näidanud noor pere Tartust on pakkumisi saanud kolmelt kogukonnalt ning plaanib lähiajal Setomaale kohti vaatama tulla. Ka Urvastes on eakam linnadaam endale kohta otsimas käinud.
Kogukonnad ja maaelu huvilised saavad omavahel kokku “Maale elama” messil, mis toimub 13. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli peamajas.
Messilt saab otse allikast infot teenustest, hariduselust, harrastusvõimalustest, elu- ja töökohtadest maal. Samuti toimub messi raames seminar “Miks just maale?”, kus räägitakse maaelu võludest ja valudest. Oma läkituse saadab seminarile ka Jüri Mõis. Samuti on avatud vaba lava, kus teiste hulgas saab näha-kuulata Seto muusikuid, Karksi tantsijaid, Sännas elavat portugallasest räpparit, Contrat pojaga ning Madonnaga koostööd teinud Värska slackline´i meistrit.
Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.
Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kultuuripärandi aasta raames korraldab Tartu Laulupeomuuseum laulu- ja tantsupeomälestuste kogumise projekti.
Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuripärandis väga olulisel kohal. Kahtlemata on aga laulu- ja tantsupidude mõte aja jooksul muutunud. On väga oluline kaardistada just selle arenguprotsessi muutumist läbi erinevate põlvkondade mälestuste kogumise. Seda nii mineviku, oleviku kui tuleviku seisukohast. Mälestuste kogumine mõtestab laulupidude 150. ja tantsupidude 85. juubeli eel traditsioonide senist arengut ja tähendust ning on samas ka suurepäraseks eelhäälestuseks 2014. aastal toimuvale XXVI laulu- ning XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg!”.
Muutuste kaardistamiseks on väga oluline ligipääs võimalikult suurele hulgale mälestustele. Selleks on muuseum koostanud küsimustiku, mis annab ülevaate erinevatest laulu- ning tantsupeoga seotud traditsioonidest, lauludest, mis on enim meelde jäänud ning nende ürituste tähendusest. Küsitluse täpsed juhendid on Tartu laulupeomuuseumi kodulehel. Vastustes oodatakse kirjeldusi selle kohta, kuidas peoettevalmistused kulgesid, millised emotsioonid valdasid peol osalenud ning milline on laulu- ja tantsupidude tähtsus laiemalt.
18. aprillil kell 15 saavad Võrumaal Haanjas kokku kohaliku taluturu huvilised. Arutatakse, kus ja millal täpsemalt turgu pidama hakata, millised oleksid reklaamikanalid, kes tuleksid kaupa müüma jne.
2012. aasta oktoobris toimunud Haanja valla ettevõtluspäeval oli üheks arutelu teemaks taluturu käivitamine Haanjas. Novembri alguses korraldas vallavalitsus huvilistele vestlusringi, kus oma kogemustest rääkisid Osula taluturu eestvedajad. Mõlemal kokkusaamisel jäi kõlama mõte, et ka Haanjas võiks taluturg olla, ostjaid- müüjaid oleks.
Kõige rohkem soovitakse turul müüa juur- ja puuvilju, mett ning mune. Ostjaid oleks enim lisaks nimetatutele ka juustul ning teistel piimatoodetel, köögiviljadel (tomat, kurk) ja marjadel. Vallas läbiviidud küsitlusest selgus kohalike elanike soov, et turg võiks toimida aastaringselt, suvel õues ning talvel siseruumides, lisaks internetipõhiselt. Oli arvamusi, et turg võiks olla ka Ruusmäel, kindlasti tuleks korraldada laadapäevi ja ko0halikus poes võiks olla taluturu riiul kohaliku toodanguga.
Vallavalitsuses vaetakse võimalust lubada tänavakaubandust ka Suure Munamäe jalamil asuva parkla servas ja Suurele Munamäele viival jalakäijate teel. Turukaubanduseks määratava ala asukoht ning kauplemise aeg tuleb 18. aprillil kokku leppida.
Nii tänava- kui turukaubanduse korral on volikogu kehtestanud, et Haanja valla elanikele on omatoodangu müümisel müügipilet tasuta.
Eesti Külaliikumine Kodukant alustas märtsis külavanematele ja külade eestvedajatele koolitusprogrammi “Külavanemad muutuvas ajas”, et sõeluda välja külaliidritele olulised teemad ning toetada nende suutlikkust oma kogukonna eest seista. Koolituste käigus kohtub osalejatega ka minister Siim Kiisler.
Senised koolitused on näidanud, et täpsemat sõnastamist vajavad külavanema põhiõigused ja kohustused. Vallalt oodatakse külade esindajate teadlikumat kaasamist arengukavade ja planeeringute aruteludesse. Räägitakse koostööst omavalitsusega küla kitsaskohtade lahendamisel ja sellega seonduvate kulude kompenseerimist, näiteks side- ja transpordikulude katteks.
Kodukandi liikumise projektijuhi Külli Vollmeri hinnangul kasvab lähiajal külaesindajate roll ja külade koostöö tähtsus, sest hoogu on saamas kohalike omavalitsuste liitumine. “Mida suurem on vald, seda enam sõltub kogukonna ja külade tugevus eestvedajatest ja koostööst vallaga. Üha rohkem võtavad kogukonnad enda kanda avalikke teenuseid, olles kasvanud abisaajast võrdväärseks partneriks omavalitsusele. Näiteks osutatakse lastehoiu-, heakorra-, hooldus- jms teenused,” sõnas Vollmer.
Esimesel kokkusaamisel käisid Ida-, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa külaliidrid välja mõtte, et külavanematel võiksid üle Eesti olla ühesugused ametimärgid. Tartu- ja Viljandimaa külade esindajate kohtumisel tekkis sellest elav arutelu. Mis saab külavanemate märkidest, mis mõnel pool loodud? Kas kaob külade omapära? Ühe võimalusena pakuti, et üle Eesti võiks olla ühtne, kuuerevääril kantav külavanema märk, paikkondlikku eripära aitab rõhutada külavanema ametiraha. Arutelud jätkuvad, sest aprillis on veel neli kokkusaamist. Juba sel reedel kohtuvad Harju-, Hiiu- ja Läänemaa külaliidrid Endla talus Harjumaal. Õppepäevi toetatakse regionaalministri valitsemisalast.
Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997.a. asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.
Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on kerkimas Harjumaale Harku valda Viti külla. 5. aprillil kell 13 peetakse Vääna-Viti Kodu peremajades sarikapidu.
Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkivad peremajad saavad elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimestele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust. Senises mõisahoones ja lähedalasuvas korterelamus paiknevas teenuseüksuses jätkub kogukonnas elamise teenuse ja toetavate teenuste osutamine 29-le juba täna seal elavale inimesele.
Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmib 55 kümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.
Vääna-Viti peremajad valmivad lõplikult augustis selle üle-Eestilise projekti viimase asukohana, misjärel saab öelda, et kõik kavandatud 55 peremaja on valmis. Uusi peremaju kavandades ja neid ehitades oli eesmärgiks luua seni amortiseerunud suurtes ühiselamu-tüüpi hooldekodudes elanud inimestele kaasaegne ja nende vajadusi arvestav elukeskkond, aga mis peamine, pakkuda erivajadustega inimestele kaasavat ning tegusat elukorraldust.
Vääna-Viti Kodu laiendus loob juurde 17 uut töökohta ˗ tööd leiavad tegevusjuhendajad ja kodu juht. Peremajade projekteerijaks on QP Arhitektid, ehitajaks OÜ Nordlin Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujuneb 2,3 miljonit eurot.
AS Hoolekandeteenused on 100% riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti pea kõigis maakondades, pakkudes hoolekandeteenuseid ligi 2500-le kliendile ning tööd enam kui 1000-le töötajale. Teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele.
Eile saatis Veterinaar- ja Toiduamet Rahvusvahelisele Epizootiate Büroole (Office International des Epizooties, OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas Eesti marutaudi vabaks riigiks. Vastavalt OIE reeglitele on riigil õigus kuulutada end marutaudist vabaks juhul, kui ta vastab Maismaaloomade Tervisekoodeksis kehtestatud nõuetele. Lisaks haigusest teatamise kohustuslikkusele, rangete impordinõuete ning toimivate seire- ning tõrjemeetmete olemasolule on üks põhilisi eeldusi marutaudi vaba riigi staatusesse jõudmiseks see, et riigis ei ole haigust esinenud viimase kahe aasta jooksul. Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011 aasta jaanuarikuus, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi -Vene Föderatsiooni maismaapiirist.
Marutaud on läbi sajandite olnud surmavaim ning seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis sai alguse 1968. aastal, mil haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu riigi territooriumi nii maismaale, kui ka saartele. Alates sellest ajast on ligi neljakümne aasta jooksul surnud marutaudi sadu kodu- ja metsloomi aastas; raskeim oli haigusalane olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal.
Takistamaks marutaudi levikut koduloomade hulgas ning ennetamaks inimeste nakatumist on koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine olnud aastakümneid kohustuslik. Riigieelarvest on kaetud nii vaktsineerimise kui ka marutaudikahtlaste loomade uurimisega seotud kulutused. Alates 2005. aasta sügisest hakati marutaudi tõrjuma ka metsloomade populatsioonis. Tänu aastatel 2006-2010 üleriigiliselt kaks korda aastas toimunud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele, suudeti taudi levikule väga kiiresti piir panna. Viimane marutaudijuhtum, mida võis otseselt seostada nakkuse levikuga Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008. aasta märtsis Harjumaal. Hoolimata järjepidevast marutaudikahtlaste loomade laboratoorsest uurimiseset ning seiresüsteemi oluliselt tugevdamisest tuvastamaks haiguse levikut kährikute ja rebaste hulgas, on marutaudi edaspidi leitud vaid neljal korral riigi kagupiiri lähiümbruses: kolmel rebasel 2009 aasta suvel ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris.
Sõltumata marutaudivaba maa staatusest, jätkab Veterinaar-ja Toiduamet metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist riigi lõuna -ning idapiiri aladel, et vältida haiguse taaslevikut Eestisse nakatunud naaberriikidest pärinevate metsloomade vahendusel. Seoses geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi Eestis tõenäoliselt kunagi hakata lugema minevikuprobleemiks, kuna nakkus on endiselt väga levinud meie idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena leitakse haigust ka Lätis. Kasside ja koerte regulaarne marutaudvastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus tuuakse riiki taas sisse ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.
Valge-toonekurg, keda linnade linnuvaatlusel kohati ainult Tartus. Foto: Villu Anvelt.
Pühapäeval, 31. märtsil toimunud linnade linnuvaatlus ehk linnadevaheline linnuralli näitas erakordselt hilist kevadet. Ürituse 12-aastase ajaloo jooksul jäi esmakordselt pikima liigiloendiga linnal ületamata 50 linnuliigi piir.
Tänavusel linnade linnuvaatlusel osales 92 inimest, kes vaatlesid linde 20 Eestimaa linnas. Esmakordselt osalesid Abja-Paluoja, Antsla, Karksi-Nuia ning Maardu. Aastate jooksul on linnadevahelisest linnuvõistlusest osa võtnud 35 linna.
Seekordse linnadevahelise linnuvõistluse võitis Tallinn, kus saadi kirja 49 linnuliiki. Tasavägises võistluses edestati napilt Tartut ja Pärnut, kus märgati mõlemas 44 linnuliiki. Viie liigirikkama linna hulka kuulusid seekord veel Tapa (40) ning Kärdla (39). Loe edasi: Selgusid linnade linnuvaatluse lõplikud tulemused
8. aprillil kell 14.30 toimub Tallinna Ülikooli Astra hoone foorumis avalik väitlus teemal “Valija saagu enda riigikogulast tagasi kutsuda”. Teemale oponeerib Keskerakonna võistkond kooseisus Jüri Ratas ja Olga Sõtnik ning teemat kaitseb Väitlusseltsi võistkond koosseisus Viktor Nikonov ja Anna Karolin.
