Võrumaa noored saavad osaleda DJ õpitubades

Algab kauaoodatud DJ õpitubade sari erinevates noortekeskustes üle Võrumaa. Külastajaks/korraldajaks on Sänna Kultuurimõis koos hoolikalt valitud õpitubade juhendajatega.

Kavas on korraldada kokku 11 õpituba  ja 1 noorte asjahuviliste poolt organiseeritud pidu.

Esimesed 5 õpituba juhendab Hektor Vene (H3Q), tehes teemasse mõnusa sissejuhatuse. Järgnevad 5 õpituba on lubanud läbi viia legendaarne DJ Alari Orav (Raadio 2, Jazzitup), kelle õpitubade seeria kujutab järjestikku süvitsi minevat rännakut kaasaegse tantsumuusika ajalukku. Lisaks räägib ta vastavalt osaliste soovile muusikamängimise ja -kogumise ning pidude korraldamise eri aspektidest, näitab ette mõningaid lihtsamaid nippe ja jagab nõuandeid  DJ tehnika valikuks.

Kevadel on plaanis korraldada plakatikujundamise õpituba ning korraldada ka üks tantsumuusika pidu.

Allpool saab lugeda lähemalt juhendajatest ning leida infot, kus toimub teile lähim õpituba.

Hektor Vene (H3Q)

Hektor hakkas muusika mängimisest huvitama 15 aastaselt. 9. klassis alustas ta sõpradega Rõuge rahvamajas pidude korraldamist. Nüüdseks mängib Hektor, DJ nimega H3Q, Lõuna Eesti suuremates klubides. H3Q mängib peamiselt „raadiomuusikat“, kuid talle  pakub huvi ka Dutch House ja dubstep. Muusikat mängib ta CD-lt, arvutilt ja kontrollerit kasutades.

Loe edasi: Võrumaa noored saavad osaleda DJ õpitubades

Kirjandusõhtu “Jodok saadab tervisi”

Foto: Nõmme kultuurikeskuse kodulehekülg

17. veebruaril kell 17.00 saab Nõmme Kultuurikeskuses nautida Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli lavakava “Jodok saadab tervisi”.

Esinevad Anna-Liisa TaltsJohanna AusKaisa KattaiKaroliina SaatpaluMagdaleena Maasik, Merilin Reede, Mona Mi Mikkin, Henri Otsing, Joonas Mattias Sarapuu, Kaspar Sellin, Leander Meresaar, Mattias Kuppart, Oskar Punga, Priit Põldma ja Sander Roosimägi.

Esitatakse A.H. Tammsaare, A. Tšehhovi, J. Viidingu, K. Merilaasi, H. Jürissoni, J. Aaviku, A. Valtoni, A. Sanga, B. Alveri, E. Enno, E. Niidu, K. Ristikivi, P. Ilmeti jt tekste.

Juhendaja Tõnis Rätsep.

Kava kahes osas, kestus 2 h. Üritus on tasuta!

Pidunädalal saab kuulda Põhjamaade muusikat

Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool korraldab 3.-11. veebruarini traditsioonilise pidunädala, mis keskendub Põhjamaade muusikale. Põhjamaade muusika pidunädal on pühendatud Edvard Griegi 170. sünniaastapäevale.

Kontserdid, loengud ja filmid käsitlevad teemasid Taani õukonna lautomuusikast kuni tänaste kargete rütmideni. Avakontserdil “Põhjamaade pärlid” 3. veebruaril kell 16 Tartu Ülikooli aulas esinevad Elleri Keelpilliorkester ja Turu konservatooriumi kammerorkester Jukka Perksalo dirigeerimisel.

Festivali külalisesinejate hulgas on ka Oulu konservatooriumi kammermuusikud, kes esinevad Tartu Ülikooli aulas 5. veebruaril, kontserdi teise poole täidab kodumaine klaveriduo Ebe Müntel/ Jorma Toots.

Pidunädala raames on rida kontserte Elleri kooli erinevatelt osakondadelt. Kavas on puhkpillide kontsert, saksofoniklassi kontsert, noorteosakonna kontsert, kitarriklassi kontsert. Festivali lõpetab rütmimuusika osakonna kontsert Tartu Uues Teatris, kus astuvad üles ansamblid Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ja Raun Juurikase juhendamisel. Spetsiaalselt selle kontserdi jaoks loodi seaded Põhjamaade muusikast. Eller Big Bandi juhatab ja ABBA seaded tegi Tanel Aavakivi.
Loe edasi: Pidunädalal saab kuulda Põhjamaade muusikat

Talupoe sisekujundajale 50 aastaks tasuta kook ja kohv

mooste30Põlva linnas asuv talupood otsib oma kohvikule sisekujundajat. Tasuks pakutakse 50 aastat tasuta kohvi ja kooki.

Põlvas asuv väike-ettevõte OÜ Talutoit, kelle majandada on talupood, tuli välja omanäolise pakkumisega. Oma peagi avatavale
kohvikule otsitakse sisekujundajat, kuid ahvatlevate rahanumbrite asemel pakutakse palgaks tasuta kohvi ja kooki avatavas kohvikus ning seda 50 aastaks.

Kerge arvutus näitab, et kui pakkumine vastu võtta ning seejärel iga päev käia kooki ning kohvi nautimas, on tegu rahasse ümber arvutatult peaaegu 40 000 euro suuruse tasuga.

Praeguses on huvi üles näidanud nii profesionaalsed sisekujundajad kui ka lihtsalt arenenud ilumeele ning laia silmaringiga inimesed, noorim neist isegi 8. klassi õpilane.

Jaanuarikuuga lõpeb avatud konkurs  ning siis valitakse välja parimad ning huvitavamad lahendused. Hiljemalt talupoe teiseks
sünnipäevaks 30.aprillil saab aga tulla nautima Põlva esimese kodukohviku interjööri ning menüüd.

Rohkem infot talupoe veebipesas aadressil www.talutoit.blogspot.com või Põlva talupoe Facebooki lehel.

Sänna kultuurimõisas toimub loeng laste ja noorte seksuaalkasvatusest

7. veebruaril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas loeng laste ja noorte seksuaalkasvatusest. Juhendab Shanti Limnell (Soome). Toimub tõlge eesti keelde.

Shanti Limnell on seksuaal- ja paarisuhte terapeut, tantra õpetaja ning perekonstellatsiooni terapeut, kellel on seksuaalkasvatuse vallas aastatepikkune kogemus ning kes on pidanud sellel teemal loenguid Soomes, Rootsis jne. Seda tundlikku teemat käsitleb ta nelja lapse emana, seksuaalterapeudi ja koolitajana.

– Kuidas lapsevanemana käituda nii, et lapse suhe oma seksuaalsusesse võiks areneda võimalikult tervel moel?
– Mida lapsele rääkida seksist ja millal?
– Kuidas mõjub lapsele oma vanemate armatsemise nägemine?
– Kuidas käituda seksuaalsusega seonduva häbitundega ning kuidas seda oma lastele mitte edasi anda?

Huvilisi oodatakse kuulama, arutlema, kogemusi jagama ja küsimusi küsima!

Shanti Limnell on seksuaal- ja paarisuhte terapeut, tantra õpetaja ning perekonstellatsiooni terapeut.

Loengu ajal toimub lastehoid. Selleks paluvad korraldajad kindlasti eelnevalt ette teatada: 555 88 929 (Kadi) või 555 88 927 (Hendrik).

Loengut toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Narva piirkonnas koostati vanemahariduse statuut

VAPP.CDRProjekti “Vanemahariduse edendamine Narva piirkonnas” raames tööti välja vanemahariduse statuut. Statuudiga tahetakse teavitada avalikkust ja vanemluse arendamisega seotud organisatsioone laste ja lastevanemate õigustest ja kohustustest.

Vanemahariduse statuudis on määratletud eesmärgid ja tegevused lähiaastateks. Statuuti saab lugeda siit: Vanemahariduse statuut Narva piirkonna jaoks 2013

Piirkonna vanemluse arendamisega seotud organisatsioonide eesmärk on positiivset vanemlust toetava ja väärtustava hoiaku kujundamine ühiskonnas ning ühine üleskutse on toetada igakülgselt laste arengut, positiivset vanemlust ja pereväärtusi.
Projekti “Vanemahariduse edendamine Narva piirkonnas” on toetanud EV Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihasutus Meie Inimesed ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. Projekti viivad ellu MTÜ Evrika ja MTÜ Laine Arengukeskus.

Maanteemuuseumisse kerkib talvine liikluslinn

Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv

Eile, 30. jaanuaril algasid Eesti Maanteemuuseumis suured ehitustööd – kohale tulid ligi 60 Tartu Kunstikooli õpilast ning lumelabidate tuhinas alustati muuseumi siseõuel lumelinna ehitamist. Kerkimas on uued lustlikud talvised eksponaadid, mis tervitavad muuseumikülastajaid juba alates veebruarist.

Kui reeglina seostub maanteemuuseumiga eeskätt suveperioodil hulgaliselt võimalusi pakkuv vabaõhukeskkond Teeaeg, siis esmakordselt ajaloolisse Varbuse hobupostijaama sisehoovi rajatav lumelinn annab maanteemuuseumile võimaluse pakkuda aktiivset tegevust ka talvisel hooajal. Rajatava lumelinna näol on tegemist talvise liikluslinnaga, kus sõiduvahenditeks on kelgud ja teised liulaskmiseks sobivad vahendid.

Lumelinna planeeritavate ehitiste esialgsed kavandid vormisid kunstikooli õpilased savisse. Noored kunstnikud katsetasid kõikvõimalikel teemadel, valikust ei puudunud ka muuseumile omased suured teehooldusmasinad ja käänulised liiklusrajad. Savist koopia sai ka muuseumi auväärne esimene motoriseeritud teehöövel Bitvargen.
Loe edasi: Maanteemuuseumisse kerkib talvine liikluslinn

Moeshow Neo:n toimub tänavu juba üheksandat korda

16.veebruaril 2013.a. korraldavad Pirita Vaba Aja Keskuse töötajad ja noored taas noorte moeshow NEO:N (Noorte Enda Oma Nägu). Üritus toimub tänavu juba üheksandat korda.

Moeshow’le on oodatud oma moeloomingut esitlema 12-20 aastaseid noored Tallinna ja Harjumaa noortekeskustest ning koolidest.

Ürituse eesmärgiks on arendada ja kaasa aidata noorte omaalgatusele, loomingulisusele ning seda kõike läbi meeskonnatöö ja omavahelise suhtlemise. Kuna noored vajavad tunnustust oma tehtud töö ja saavutuste eest ning soovivad, et neid ühiskonnas märgatakse, on antud konkurss selleks väga hea võimalus.

Võistkonnad võivad olla kuni 7-liikmelised (autorid ja modellid). Noored moekunstnikud tutvustavad enda valitud taustamuusika saatel oma kollektsioone, mis on ideest teostuseni omalooming. Kollektsioonis kasutavate materjalide kohalt jätab korraldaja võistlejatele vabad käed.

Kolmeliikmeline žürii hindab kollektsioonide originaalsust ja fantaasiarikkust ning valib välja parima kollektsiooni.

Üritusest osavõtt ja kaasaelamine on tasuta ning seda üritust ei korraldata tulu teenimise eesmärgil.

Info ja registreerimine:
www.piritavak.ee/neon

Ürituse Facebooki lehekülg:
http://www.facebook.com/events/526440560707140/?fref=ts

2012. aasta keskkonnateoks kuulutati Jääaja keskus

Ivar Puurat (1961-2012) tunnustati postuumselt elutöö eest.
Ivar Puurat (1961-2012) tunnustati postuumselt elutöö eest.

2012. aasta parimakas keskkonnateoks valis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)  Äksi külla rajatud Jääaja keskuse. Keskkonnakirve tiitli pälvis Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju. Elutöö eest tunnustab EKO postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.

Tartu vald pälvis tunnustuse initsiatiivi eest rajada nüüdisaegse loodusmuuseum ja selle eduka teostamise eest. Jääaja keskus
on praegu suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, selle rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas maaomavalitsus. Alates avamisest juulis 2012 kuni tänaseni on keskust külastanud juba üle 75 000 inimese. See näitab, et loodusmuuseum on huvitav ja täidab olulist lünka Eesti looduse arengu tutvustamisel ja keskkonnahariduse edendamisel kooliõpilaste ja ka täiskasvanute hulgas.

EKO tunnustab elutöö eest postuumselt loodusteadlast, keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse eestkõnelejat Ivar Puurat, kelle teadus- ja keskkonnaalane tegevus, panus keskkonnahariduse edendamisse ja teaduse populariseerimisse on olnud väärtuslik ning teed näitav.

Samuti märgiti keskkonnateo valimisel ära Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood, mis avab lugejale looduslähedasema vaatenurga ja lähenemise metsandusele tervikuna.

Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüroelektrijaama arendaja AS Raju. Eesti suurimal vooluveekogudel oleval loodusalal – Pärnu jõe loodusalal – on lõhe ja jõesilm Sindi paisu tõttu otseselt ohus ning jõe ökoloogiline seisund kesine. Arendaja plaanid näevad aga ette Sindi paisu säilitamise ning sellele hüdroelektrijaama rajamise, millel on Pärnu jõe veerežiimile, kalastikule ning looduskeskkonnale pöördumatult negatiivne tagajärg. Elektrijaama rajamise ja töötamisega kaasnev suur veetarbimine ning
veerežiimi kõigutamine toob kaasa Pärnu jõe vee-elustiku olukorra märkimisväärse halvenemise. Keskkonnakirve saajate kandidaatidena pakkusid Sindi paisu arendajale AS Rajule tugevat konkurentsi Jäätmekäitlejate Liit, kelle lobi survel on konkurentsiamet teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, kaotamaks piirangud
jäätmeveo ja -käitluse turgudel, millega kaasneks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile, ning Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, kelle soovi suurendada oluliselt metsaveoautode kandekoormust pole põhjalikult uuritud keskkonnamõju seisukohast.

Kivilõppes avati tipptasemel varustusega kalakaitsekordon

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga),Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu
Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga),
Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute
keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu

Täna, 30. jaanuaril avas keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo Tarvastu vallas Kivilõppes tipptasemel varustusega kalakaitsekordoni.

“Võrtsjärve valdav osa jääb Viljandimaa piiridesse ning ka kalamajanduslik tähtsus on peamiselt meie suunal,” lausus
keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juht Naima Täär. “Seega on igati mõistetav, et juba ajalooliselt kujunes järelevalvetegevus Võrtsjärvel meie maakonna hooleks.”

Kalakaitsekordon oli viimase 10 aasta jooksul amortiseerunud. Tänu KIK-i rahastamisele alustati kapitaalse ümberehitusega
mullu kevadel ning praeguseks on peale kordoni peamajale valminud ka paadikuur. Kompleksis asuv vaatetorn on seni veel renoveerimata. Kordoni peamajas asuvad inspektorite töökohad, väike saal inspektsioonisiseste koolituste korraldamiseks ning vajalikud olmeruumid.

Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest

Lõuna-Eestis ja mujalgi liiguvad aastast aastasse ringi inimesed, kes raha teenimise eesmärgil otsivad heauskseid, kellelt erinevatel moodustel eurosid välja petta. Näiteks on viimase ajal petuskeemiks enda tutvustamine Kiievi Stockmanni esindajana ning tutvumiseks pakendis kauba kinkimine ning peale seda hoopis kütuse jaoks raha küsimine. Samuti liigutakse ukselt uksele, pakkudes väidetavat pankrotivara soodsa hinnaga. Niimoodi õnnestus petturitel saada Põlvamaal ühe eaka inimese käest 95 eurot, pakendis oli aga lubatud kvaliteetsete jopede asemele neli vana riideeset. Võrumaal tegutsesid petturid kahekesi ning riiete näitamise eesmärgil tuppa saades varastati samuti eakalt naiselt rahakotist 100 eurot. Erineva kauba pakkujaid on nähtud ka teistes maakondades ning kaupluste juures ja tänavatel, ringi liigutakse Läti numbrimärkidega autodega.

Kuigi teemast on palju räägitud ja hoiatatud, on taaskord aktuaalne rõhutada, et ukselt uksele kauba pakkujatesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Seda tõde tuleks kindlasti üle rääkida ka oma eakatele sugulastele ja tuttavatele, sest just üksinda elavad eakad on petturitele ja varastele heaks sihtgrupiks. Vene keelt rääkivad erineva kauba pakkujad on piisavalt osavad psühholoogid, pannes inimese uskuma, et tal on hädasti vaja näiteks nelja jopet, mootorsaage, mobiiltelefoni või muud sellist „ülisoodsa“ hinnaga.

Loe edasi: Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest

Märtsis toimub esmakordselt Haanja Electricity

Reedel, 22. märtsil 2013 algusega kell 22 toimub Võrumaal Haanja rahvamajas extreemselt elektriline pidu kõikidele drum&bassi, dubstepi ja electro muusika austajatele.

Plaadikeerutajaid on nii pealinnast, saarelt kui ka mägismaalt.

Avatud on baar (ainult sulas).
Tule ise ja rebi ka semu kaasa!
Sissepääs alates 18 eluaastast.

Pilet: 6 EUR.

Lisainfot peol toimuva kohta saad jälgida sündmuse Facebooki lehelt!

 

Tallinnas toimub kutsehariduse suurüritus Noor Meister

Kutsehariduse suurüritus Noor Meister 2013 toimub 8.-9. märtsil kell 10-18 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Ürituse sissepääs on külastajatele tasuta!

Kutsemeistrivõistlused 8. märtsil kell 10-18 ja 9. märtsil kell 10-14.
Võitjate autasustamine 9. märtsil kell 17.
Töötoad ja messihall 8.-9. märtsil kell 10-18.

Noor Meister koondab kaheks päevaks Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidusmaastiku. Suurüritusel toimuvad kutsemeistrivõistlused, õpetlikud töötoad ja kutseharidusmess.

Nii nagu spordiski võetakse mõõtu erinevatel aladel, siis panevad ennast proovile ka kutseõppurid erinevatel ametitel. Võistlustel selguvad parimatest parimad, kus arvesse lähevad kiirus, täpsus ning omandatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kasutamine. Eestisiseste kutsevõistluste paremikul on sageli võimalus minna võistlema välismaale.

Noor Meister 2013 toimuvatele kutsevõistlustele on kaasatud 21 võistlusala – müüjad, majutusteenindajad, mehhatroonikud, floristid, juuksurid, pagarid, kondiitrid, ehituspuusepad, tislerid, ehitusviimistlejad, plaatijad, maastikuehitajad, infotehnoloogid, veebidisainerid, graafilised disainerid, müürsepad, logistikud, puhastusteenindajad, elektrikud, elektroonikud ja rätsepad.

Uue lahendusena toimuvad suurüritusel töötoad, kus lihtsates ja põnevates töötubades saab oma käega proovida erinevaid ameteid ning piiluda kutsehariduse telgitagustesse. Lisaks kutsemeistrivõistlustele ja töötubadele toimub kutseharidusmess, kus on võimalik tutvuda ametikoolide võimalustega. Sündmusest võtab osa ka Rajaleidja karjäärikohvik, kust saab abi oma tuleviku planeerimisel.

Talvises Pärnus on tulemas meeleolukas Jääfestival

Pärnu Jääfestival toimub 16.-24. veebruaril 2013. Festivali raames avatakse talvepark ja jäälinn, kus tegevust jagub kogu perele. Pärnu Jääfestival on Eesti suurim talvine perefestival, mis toob Pärnusse 20 000 külastajat. Jääfestival toob lumisesse kuurorti tagasi suvise melu ning tegevust igas vanuses pereliikmele. Siin on jääd ja lund, spordivõistlusi, etendusi, tantsu ning kõige krooniks meeleolukas vabaõhukontsert Eesti Pidu.

Festivali tipphetkedeks on:
16. veebruar – avashow, jää- ja tuleetendus „Jääsümfoonia“ ning suur hokietendus ja värvipalli demonstratsioonetendus, kus osalemas tuntud sportlased.
23. veebruar – kodutoidufestival „Kooki ja moosi“, värvipalli Skandinaavia karikavõistlusIce Cup ja suur vabaõhukontsert EESTI PIDU, kus lavale astuvad Tõnis Mägi ja Liisi Koikson, bänd, Pärnumaa koorid ning rahvatantsuansambel Kajakas.
17. märts – linnasprint.

2013. aastal üllatab jääfestival külastajaid Pärnu kesklinna rajatud jääst ning lumest imedemaaga. Jäälinn peidab endas jääskulptuure, jääkino, jäärestorani ning kutsub igal õhtul jääetendust vaatama. Jääfestivali talvepark pakub võimalusi uisutamiseks, tuubisõiduks, suusatamiseks, jääaluseks kalapüügiks ning väiksematele lustimist lumest seikluspargis. Uudisena saab osavust proovida lumest paintballi platsil. Talvepargist leiab ka lumest grillimismajakesed ja lumest ehitatud talvespaa koos saunadega. Jäälinn ja talvepark valmivad festivali eelüritusena toimuva jääarhitektuuri töötoa raames, kuhu on kutsutud osalema noored arhitektid Eestist ja välismaalt. Talvepark on avatud 16.-24. veebruaril 2013 kell 14-22 ja programmi toimumise aegadel.

Vaata lisainfot Pärnu Jääfestivali kodulehelt!

Avinurme sumomaadlejad tõid Ungarist 4 medalit

Budapesti eeslinnas Erd toimunud seitsmendal rahvusvahelisel sumoturniiril, kus osales seitsmes vanuseklassis 268 sumotorit kümnest riigist (EST, GBR, HUN, ITA, NOR, POL, RUS, SUI, UKR), esinesid edukalt Eesti noored sumomaadlejad, tuues koju 19 medalit (7 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi). Kuna võistluste reglemendi kohaselt tohtis võistelda kahes vanuseklassis, siis ei jätnud eestlased seda võimalust kasutamata. Nii võitsidki enamus meie noortest kaks medalit. Medalita ei jäänud ükski pika ja väsitava bussireisi läbi teinud sportlane.

Võitjad Avinurmest olid:

Adrian Matso – PU14-65kg I koht ja MU16-65kg VII koht

Antero Kaldma – MU16-95kg III koht ja MU18-90kg V koht

Pathricia Matso – NU16+65kg I koht ja NU18+70kg III koht

Palju õnne tublidele võitjatele!

Märjamaal saab õppida küünla valmistamist

Sillaotsa muuseumi töötegijate eestvedamisel saab reedel, 1. veebruaril kell 14-17 Märjamaa kogudusemaja õuel näha, kuidas küünlaid tehakse ning iga soovija saab endale küünla ka ise valmistada. Küünalde valmistamiseks vajalik on kohapeal olemas.

Sündmus on kõigile tasuta.

Huvilised, pange end soojalt riidesse ja tulge osalema!

Tulekul on Rõuge Purakas 2013

Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel laupäeval, 9. veebruaril 2013. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.

Reegleid ja lisainfot leiad Rõuge Puraka Facebooki lehelt!

Kalapüügist osavõtutasu on 3 eurot, ülejäänud üritus on tasuta!

Üritust korraldavad Rõuge Vallavalitsus ja Rõuge Noorteklubi
Tel: +372 785 9322
E-post: maa@rauge.ee

Kärdla Nukuteater kinkis Lea Sibul-Poolale pingi

Inspireerituna tuntud telesaatest kinkis Kärdla Nukuteatri rahvas 1998. aastal teatri asutanud Lea Sibul-Poolale päris oma pingi, mis paigaldati Kärdlas Uuel tänaval asuva Kärdla Nukuteari maja ette, mida proua peab oma teiseks koduks.

Lea Sibul-Poola on juba üle poole sajandi olnud aktiivne harrastusnukuteatri viljeleja, õpetaja ja nukumeister. Põhjus, miks ta aastaid tagasi nukkudega mängima hakkas, olid haiged lapsed, kes vajasid peale sanatooriumi ravi tuju tõstmist. Nukuteater koosneb teatri kunstilise juhi Lea Sibul-Poola ümber koondunud nukuteatrihuvilistest koolinoortest Hiiumaal.

Kärdla Nukuteatril on statsionaarne mängupaik, peamiselt mängitakse lasteaedade ja koolide lastele. Repertuaaris on ülekaalus sirmiteatrilavastused, viimastel aastatel on lisandunud uuenduslikke nukulavastusi. Alates 1999. aastast korraldab Kärdla Nukuteater iga-aastast nukufestivali Suur Sirmik, kus osalevad nukuteatrid mujalt Eestist.

Vaata uudiselõiku ka TV3-st!

Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud

Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu žürii on välja valinud Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid selguval 31. jaanuari õhtul Lennusadamas toimuval pidulikul galal, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Kõik nominendid esitlevad oma projekte neljapäeval, 31. jaanuaril Eesti muuseumide aastakonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas.  

Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on žürii tõstnud seekord esile 29 nominenti 20 muuseumist. Kokku oli kandidaate 81, kõige tihedam konkurents oli näituste ja püsinäituste kategoorias. Loe edasi: Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud

Eesti kauneimad raamatud selgunud

untitledReedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.

Eesti kümnes metsapealinn on Elva linn

Foto: Elva linna kodulehekülgFoto: Elva linna kodulehekülg

Eesti Metsaselts valis Metsapealinn 2013 tiitlit kandma Elva linna. Tiitli annab metsapealinn 2012 Rakvere Elvale üle 17. veebruaril Tartu maratoni finišis.

„Elva linn on metsarikas ja metsasõbralik omavalitsus. Elva ja selle ümbrus ühendab metsanduse erinevaid tahke – tervislik elukeskkond, sportimise võimalused värskes õhus, metsa majandus ja metsatööstus ning lugematud elupaigad loomadele-lindudele” põhjendas valikut Eesti Metsaseltsi president, Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus.

Metsapealinnaks olemise ajal korraldab Eesti Metsaselts koos Elva linnaga mitmeid metsandust tutvustavaid üritusi, kevadel linnarahva metsapäev, loodusõhtud, näitused, koristustalgud, matkad; suvel on kõik oodatud Eesti raiemeistrivõistlustest osa saama ning sügisel metsa istutama. Lisaks palju teisigi üritusi, mis nii suurtele kui väikestele huvi pakuvad.

Loe edasi: Eesti kümnes metsapealinn on Elva linn

Pirita Vaba Aja Keskuses toimub karpide meisterdamise töötuba

Reedel, 8. veebruaril algusega kell 17.30 saab Pirita Vaba Aja Keskuses meisterdada Jaanika Lillenthali juhendamisel kauneid käsitöökarpe.

Materjalid ja töövahendid kohapeal, kuid soovi korral võib kaasa võtta hea ja terava kipsnoa. Tule meisterda endale ehtekarp, mälestustelaegas või ilus kingitus sõbrale!

Vajalik eelregistreerimine e-postil merike@piritavak.ee või telefonil 6 457 627.

Osalustasu 7 eurot.