jaanuar 2013 Archives

Põlvas avab uksed Helide maja

Eesti-Läti projekti “House of Sounds” (Helide maja) avab uksed ja kutsub osalisi, kes õpiksid valmistama lõõtspilli ja rahvakannelt ja neil mängimist ning ka õppematerjalide valmistamist.

„Projekti nimetus – Helide maja – ei tähenda, et Põlvasse tuleks mingi uus hoone,“ täpsustas Põlva linna kultuuri- ja spordinõunik Janika Usin. „Sisuliselt tähendab see erinevaid töötubasid ja õppesessioone, mis toimuvad nii Eestis kui Lätis.“ Kui lätlaste panus koostööprojekti tegevustesse on pigem rahvakandle hingeelu tutvustamine, siis põlvakate pädevus on kahtlemata lõõtspill.

Projekti otsitakse:
* kahte lõõtspilli valmistamisest/restaureerimisest huvitatud inimest. Lõõtspilli restaureerimise töötoad ja seminarid toimuvad Põlvas 6 korral 3-päevaste koolitustena alates jaanuarist 2013. Eelduseks on esmased puu- ja metallitöö oskused ning suur soov ja võimalus kõikides koolitustes osaleda.

* kahte kandle valmistajat. Kandle valmistamise õpetus toimub Lätis, Krapes 4 korral 3-päevaste koolitustena. Eelduseks on esmased puutöö oskused ning huvi kandlemängu vastu, samuti 100% osalus.

* samuti otsitakse kandle-, lõõtspilli-, viiuli-, mandoliini- ja kitarrimängijaid. Kokku toimub neli rahvapilliõppimise 3-päevast õppesessiooni, kaks Eestis ja kaks Lätis ning rahvamuusikakontsert ning festival koos õpitubade ja näitustega.

Huvilistel palutakse saata osalemissooviga motivatsioonikiri (1 lk A4) hiljemalt 14. jaanuariks e-postile info@polvalv.ee. Projekti valitutega sõlmitakse koostööleping. Kogu õppeprotsess toimub tõlgituna ning on osalejatele tasuta.

Avati heade uudiste portaal GoodNews.ee

Portaali looja ja autor Monika Kuzmina nimetas veebileht GoodNews.ee on kingituseks Eestimaa inimestele.

“Portaal alustas tegevust 19. detsembrist 2012, kui paljud meediakanaleid oli keskendunud 21.12.2012 Maad tabava maailmalõpu ja selle saabumise vormi analüüsimisele, ” ütles ta. “Kõik, kes on väsinud negatiivsete uudiste lugemisest, saavad nüüdsest lugeda vaid positiivseid uudiseid. Portaalis on koht heategevusürituste kajastamiseks ning huvitavaid persoone ja nende igapäevatoiminguid tutvustavatel lugudel. Lisaks kirjutab portaal vapratest Eesti inimestest ja sellest, kuidas nad nii vapraks on saanud.”

Teemade valdkond on lai: elu, äri, ilu, tervis, reis, kultuur ja keskkond. Just see portaal on ka koht, kus saab tänada kõiki neid inimesi, kes teevad midagi, mis inimkonnale head teeb.”

“2010. aasta alguses käisin Arubas laeval Freewinds juhtimis-, kompetentsus- ja ellujäämiskursusel,” lisas Kuzmina. “Pärast pikka ja rasket igapäevatööd iseendaga, keerulisi ülesandeid oma keha ja vaimuga ning vaimse ja füüsilise tasakaalu leidmise, sain ma Arubalt kaasa ühe unistuse – levitada häid uudiseid. Mul tekkis veendumus, et inimestel on kõrini virisevast suhtumisest, negatiivsusest ning halbadest uudistest. Otsustasin, et teen Eestisse heade uudiste kanali. Esialgu polnud plaan päris selge, kas teha ajakiri, ajaleht, telesaade või hoopis raadiosaade, aga selge oli see, et ma teen selle ära. Kui oma mõttest erinevatele inimestele rääkisin, siis mõni pidas mind rumalaks, naiivitariks ja saamatuks midagi sellist teha. Mis seal ikka. See pani mind mõtlema ja headuse ideesse veel rohkem süvenema. Hakkasin tegema katseid. Loobusin iga suvi mingi perioodi jooksul negatiivsete uudiste vaatamisest ja lugemisest. Teate, mis juhtus? Olin nädala möödudes rõõmsam, avatum ja loomingulisem, olin vabam!”

Naise loomusest tuleb siiras soov, et inimesed oleksid rõõmsamad, õnnelikumad ja oleksid vabamad tegelemaks sellega, milleks nad siia ilma on loodud: “Soovitan kõigile mitte kulutada aega inimeste peale, kes teid kritiseerivad ja kes teid kuidagi väiksemaks teevad, kui te päriselt olete. Soovitan ka mitte kuulata neid inimesi, kes maailmale ise kingitusi ei tee, aga teid süüdistavad või halvustavad, kui te kingite siiralt oma südant, aega ja vahendeid kaasinimestele. Ärge kuulake neid, kes teistest halvasti räägivad, uskuge ikka headusesse ja veenduge inimeste headuses ise, mitte teiste juttude põhjal. Minu unistus on suuresti täitunud tänu kahele suurepärasele inimesele – Kristi Zirkile ja Aare Rüütlile.  Suur kummardus neile mõlemale ja aitäh kogu südamest idee igakülgse toetamise eest!”

“Armas Eestimaa inimene – siin on kingitus kogu Eesti rahvale! Heade uudiste portaal GoodNews.ee – ainult head uudised. Head lugemist!” kuulutas ta seoses uue veebilehe tulekuga.

GoodNews.ee on avanud ka vihjelehe, kuhu aasta ring saab saata vihjeid heade inimeste ja nende heade tegude kohta: http://www.goodnews.ee/saada-vihje

Jaan Lukas

Rakvere sotsiaalmaja sai rekonstrueerimiseks toetust

Hasartmängumaksu nõukogu toetas Rakvere linnavalitsuse projekti „Rakvere sotsiaalmaja katuse läbijooksmise peatamiseks ja niiskuskahjustuste likvideerimiseks“ regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist ligi 32 000 euroga.

Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana ning alates Rakvere linna omandisse kuulumisest on majasse tehtud mitmeid investeeringusüste. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks.

Hoone on seest korda tehtud, kuid hoone välisilmet rikuvad niiskuse- ja külmakahjustused, mis on hakanud ohustama juba maja säilimist. Projekti käigus keskendutakse maja säilimise seisukohalt vajalikele töödele – rekonstrueeritakse katuse servad koos katusekarniisidega, likvideeritakse niiskuskahjustuste tekkepõhjused ning soojustatakse osa fassaadi. Projekti lõppedes saab kasutusse võtta ka hetkel tühjad, niiskuskahjustustega toad.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul vähenevad hoone rekonstrueerimiselsoojakaod ja maja ülalpidamiskulutused. ”Rekonstrueerimistööde järel on võimalik seni maja energiakuludsesse suunatud finantse edaspidi ümber suunata sotsiaalteenuste arendamisse.”

Võru linna rajatakse liiklusõppeväljak

Võru lasteaia Punamütsike juurde rajatakse liiklusõppeväljak, mille valmimisele aitavad kaasa Maanteamet ja Olerex AS.

Võru Linnavalitsus taotles Maanteeameti lõuna regiooni avaliku projektikonkursi kaudu toetust 640 eurot väljaku kujunduse projekti koostamiseks ning Maateeamet rahuldas taotluse küsitud summa ulatuses. Oma õla on projektile alla pannud ka Olerex AS, kes toetab projekteerimist 968 euroga.

Liiklusõppeväljaku kujundus valmib käesoleva aasta veebruaris ning väljak ise peaks valmis saama suvel. Liiklusõppeväljak rajatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 esitatud projekti “ESTLATRUS TRAFFIC” raames.

Võrru Punamütsikese lasteaia juurde rajatav 500 m² suurune liiklusõppeväljak tagab turvalise keskkonna, kus arendada jalgrattaga liiklemise oskust, korraldada liiklusmänge, tutvustada liikluse põhitõdesid ning saada ettevalmistus reaalsesse liiklusesse minekuks.

Loodav liiklusõppeväljak on mõeldud avalikuks kasutuseks ning seetõttu pakub vanematele võimalust oma lapsele õpetada ohutumat liiklemist.

Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Esimeseks avatavaks näituseks on Hando Tamme maalinäitus “Peitus”. Tegemist on kunstniku üheksanda isiknäitusega. Seekordne väljapanek koosneb täielikult uudisloomingust, mis maalitud eelmisel aastal. Antud näitust on eksponeeritud Tartus Athena Kultuurikeskuses ning TLKK galeriis.

Maalinäitus tegeleb teemaga avalik-varjatud. Tänasel päeval on üha raskem jääda “Kõike Nägeva Silma” eest peitu, tegeleda oma asjadega nii, et kedagi ei sega. Ma tean kõigi kohta kõike ja nemad teavad sama minu kohta. Vuajerism on üldlevinud ja heakskiidetud elulaad.

Mõnd on siiski raske teada saada, näiteks mida maalikunstnik maalib, mida ta on peitnud. Selleks peab minema näitusele, end füüsiliselt koormama. Kas pingutus ka küünlaid väärib, selgub alles galeriis, kuid kindlasti saabub “teadmine”, peitus on läbi, mängijad on leitud. Võib alustada uue mänguga, uute osalejatega.

Teiseks avatavaks näituseks on Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite kunstiprojekt “Projekt Ruum”. See projekt on ruumidest meie ümber ja meie sees. Ruumidest, mis on reaalsed ja mittereaalsed, igat mõõtu ja igaks puhuks. Need on ruumid, mis on paljunenud, tükeldunud ja mitmekesistunud. Ruumid, mis on suletud, piiratud, avatud, kõverad. Need on eluruumid ja õhuruumid, aegruumid ja unenäoruumid. Ruumid kulgemiseks. Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoone remonditi energiasäästlikuks

Aastavahetuse eel jõudis lõpule Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava 29 õppehoone energiasäästu-rekonstrueerimine, mis hõlmas soojustustöid katusest vundamendini, küttesüsteemide rekonstrueerimist ja ventilatsiooni paigaldamist ruumidesse, kus see seni puudus.

Hoone rekonstrueerimistööd läksid maksma ligi 547 000 eurot. Tallinna tänava õppehoone, nagu varasemadki kordatehtud koolihooned, tegi linn korda saastekvootide müügist saadud raha eest.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul jäi osa rahast, 22 614 eurot, tööde teostajale E&G OÜ ja PVH EHITUS OÜ–le välja maksmata. Linnavalitsus sõlmis 28. detsembril 2012 sellekohase kokkuleppe mainitud ettevõtetega, et peamiselt ilmastiku tõttu tegemata jäänud tööd, mis hõlmavad peamiselt haljastustöid ning ka osaliselt fassaaditöid, tehakse ära hiljemalt käesoleva aasta 31. maiks. Loe edasi: Rakvere Gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoone remonditi energiasäästlikuks

Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust

Juba sellel nädalavahetusel, 5.-6. jaanuaril 2013, võõrustab Otepää nii piirkonna, kui ka Eesti üht suurimat rahvusvahelist spordiüritust – laskesuusatamise võistlust IBU CUP 4 Biathlon Otepää 2013. Lisaks võistluse jälgimisele saab spordihuviline Otepääl nautida ka talverõõmusid ning klubides ja toitlustuskohtades kultuuriprogrammi. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.

Talve suurimal spordivõistlusel löövad kaasa 101 naissportlast ja 138 meessportlast kokku 34 riigist. Maailmanimedest on kohal Ivan Tcherezov, Timofei Lapshin, Alexander Os, Lars Helge Birkeland, Tobias Eberhard. Eestlasi on rajal kokku 5 meest ja 6 naist. Meestest võistlevad Peeter Kirss, Roland Lessing, Danil Steptsenko, Indrek Tobreluts ja Jan Treier. Naistest sõidavad Meril Beilmann, Ulla-Maarit Helinurm, Kadri Lehtla, Marju Meema, Johanna Talihärm ja Kristel Viigipuu.

Tulla tasub aga Otepääle juba reedel, mil spordisõbrad saavad tantsida rockmuusika kullafondi saatel Otepää Kultuurikeskuses, kuulata elavat muusikat toitlustuskohtades ning osa saada ööklubis pakutavast.

Pärast võistlusi ootab Talvepealinn kõiki aga nautima talvemõnusid – Tehvandi suusaradade kasutamine on seoses suurvõistlusega piiratud, kuid avatud on Tartu Maratoni rada, Pühajärve-Kääriku rada ja Kääriku suusarajad. Mäesuusatajaid ja lumelaudureid ootavad Kuutsemäe, Munamäe ja Ansomäe suusakeskused. Otepää Snowtubing ootab kõiki lapsi ja vanemaid tuubiradadele, mootorsaanihuvilised saavad saanidega sõita Paap Kõlari Safarikeskuses ja Kuutsemäe Kelgukeskuses. Tehvandi talvine 9 rajaga Disc Golf´i park ootab samuti huvilisi. Loe edasi: Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust

Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Martin_Harvardi_väitlusklubis — Foto: Martin Harvardi ülikooli väitlusklubis

Neljapäeva (03.01.2013) hilisõhtul lõppenud ülikoolide maailmameistrivõistlused väitlemises võitis individuaalarvestuses eestlane Martin Kiik.

Väitlemine on õpilaste ja tudengite intellektuaalne võistlus, kus osalejad peavad piiratud aja jooksul kohtunike ees veenvalt põhjendama oma argumenteeritud seisukohti etteantud teemal. Väitlemises hinnatakse võrdselt nii mõtlemise- kui eneseväljenduse oskuseid. Väitlejad õpivad kiiresti ja analüütiliselt mõtlema, oma mõtteid täpselt sõnastama ja veenvalt publikule esitama. Väitlusega tegeletakse Eestis 1994. aastast Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel, 2011. aastast on väitlusõpetus ka riiklikus põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavas.

WUDC (World Universities Debating Championship) on maailma suurim akadeemilise väitluse turniir. Käesoleval aastal Berliinis toimunud 33. maailmameistrivõistlustest võttis osa 392 kaheliikmelist võistkonda ehk 784 väitlejat 82 riigist, lisaks kohtunikud ja korraldajad.

MM-l teatakse teemad 15 minutit enne väitluse algust, käesoleval aastal väideldi näiteks allolevatel teemadel:

– Rahvusvahelised arenguorganisatsioonid (nt Maailmapank) ei tohiks rahastada loodusressursside kaevandamist korrumpeerunud riikides.
– Kiiresti kasvava elanikkonnaga riigid peaksid andma igale täiskasvanule kaubeldava loa ühe lapse saamiseks.
– Euroopa Liit peaks anulleerima Kreeka riigivõla.
– Sõduritel peaks olema lubatud keelduda sõjalistel missioonidel osalemisest moraalsetel kaalutlustel.

Väitlemine toimub inglise keeles ning kuna keele valdamisel on suur roll väitluse tulemuses, siis peetakse eraldi arvestust inglise keelt emakeelena kõnelevate, teise keelena kõnelevate ja võõrkeelena kõnelevate võistkondade ja väitlejate osas. Igas kategoorias selgub maailmameister nii võistkondlikult kui individuaalarvestuses. Loe edasi: Maailma sõnaosavaim tudeng on eestlane Martin Kiik

Täna on ülemaailmne punktkirjapäev

Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.

Punktkirja kohatakse kõige sagedamini ravimite pakenditel. Loe edasi: Täna on ülemaailmne punktkirjapäev

Otepää Vabadussambale asetati pärjad

Neljapäeval, 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul asetasid Otepää Vabadussambale pärjad vallavanem Merlin Müür, Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja nn. Rauddiviisi vastu. Vaherahu algas 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30, sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas ligi 6000 isikut, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Fotod:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/190-vabadussojaparjad03012013

Meremäe valla elanike arv on kasvanud

Eesti kagupoolsema valla elanike arv on tänavu 1. jaanuari seisuga 1134 inimest, mis on kahe inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Setomaa tipus on see arv kasvanud sel sajandil esimest korda. Elama on asutud enamjaolt suurematesse keskustesse: Obinitsa, Meremäele, Võmmorski ja Uusvada külla. Ostetud on ka talumajapidamisi, ennast alaliselt sisse seatud ning hakatud aktiivselt osalema vallarahva tegemistes. Eripärane puhas loodus, aktiivne omanäoline kultuur ja valla loomemajanduslikust visioonist tulenevad võimalused innustavad ka edaspidi kolimismõtteid ja sissekirjutamist kaaluma. Kindlust annab uutele elanikele möödunud aastal 1. novembril käivitunud ja hästi õnnestunud kampaania “Omadega mäel”.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill sõnas: “Kahtlemata on elanike arvu kasv suurepärane uudis. Varem on vallaelanike arv pidevalt vähenenud poolesaja inimese võrra aastas. Olen ka ise Meremäele uuesti elama asunud ja selle otsusega väga rahul.”

Rakveres mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Täna, 3. jaanuaril kell 10.30, kui 93 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas, tähistas Rakvere linn koos Kaitseliidu Viru malevaga Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva mälestushetke ja pärgade asetamisega Vabadussõja monumendi jalamile.

Pärjad asetasid ausamba jalamile Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, linnapea Toomas Varek, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, Kaitseliidu Viru maleva leitnant Meelis Kütt ja nooremleitnant Aavo Pekri, auvalves seisid Viru
maleva noorkotkad.

Linnapea Toomas Varek ütles, et üheksa päeva pärast, 12. jaanuaril tähistab Rakvere linn punavõimudest vabastamise 94. aastapäeva kahuripauguga linnusest päikesetõusul ja linna lipu heiskamisega linnuse torni. „Rakvere vabastamine punavõimude käest 12. jaanuaril 1919. aastal tähendas paljudele inimestele pääsemist surmast, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata,“ lisas Varek.

Tänasest on avatud riiklik folkloorifestivalide programm

Alates tänasest on avatud riiklik folkloorifestivalide programm, kuhu saab taotlusi esitada 24. jaanuarini.

Taotlemine ja lisainfo rahvakultuuri keskuse kodulehelt: http://www.rahvakultuur.ee/?s=1715

10. jaanuaril avaneb ka rahvakultuuri maakondliku toetuse programm, kuhu saab taotlusi esitada 30. jaanuarini. Alates 10. jaanuarist on rahvakultuuri keskuse kodulehel saadaval ka kõnealuse programmi uus kasutuskord. Maakondliku toetuse jagamise otsustab maakonnas moodustatud viieliikmeline komisjon.

Tulekul on Viljandi talvine tantsupidu

Mullune Viljandi talvine tantsupidu. Foto: Rannar Raba

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Sedapuhku peetakse 2. veebruaril pidu juba 15. korda. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa tuhatkond tantsijat.

Vaata ka: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee/

AJAKAVA

Neljapäev, 31. jaanuar
* 19.00 – Sakala Keskus (suur saal) – AVAMINE

Reede, 1. veebruar
* Külaliskollektiivide kontserdid Viljandi linna koolides ja maakonna rahvamajades Loe edasi: Tulekul on Viljandi talvine tantsupidu

Rõuge valla elanike arv tõusis 19 inimese võrra

2013. aasta 1. jaanuari seisuga elab Rõuge vallas 2253 inimest, mis on 19 elaniku võrra rohkem kui aasta tagasi.

Rõuge vallavanem Tiit Toots on kogu vallarahva nimel südamest tänulik kõikidele vanadele olijatele, uutele tulijatele ja värsketele
lapsevanematele.

“Tänan kõiki varasemaid ja uusi vallakodanikke, kes on valinud oma elukohaks Rõuge valla,” ütles Toots. “Meie elanike arvu tõus võrreldes 2012. aasta algusega näitab, et Rõuge on endiselt soositud elamiskoht. Omalt poolt jätkame kindlasti tööd selle nimel, et Rõuge vald oleks jätkuvalt inimestest hooliv ning hea elukeskkonnaga omavalitsus kauni looduse keskel.”

Vallal on hea meel tõdeda, et Rõuge valla on oma elukohaks valinud mitmed noored pered. Näiteks detsembris moodustasid enamiku uutest elanikest kuni 40aastased. Rõuge vallas sündis 2012. aastal 25 last, mis on viie võrra rohkem kui 2011. aastal. Vallaelanike juurde saamiseks korraldas vald sarnaselt paljude teiste omavalitsustega aasta lõpus vallakodanikuks registreerimise kampaania.

http://www.facebook.com/rougevald
http://www.rauge.ee

Kultuuripärandi aasta juhtlause on: pärijata pole pärandit!

2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks.

Kultuuripärandi aasta fookus on seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana. Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb koos hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame – pärijata pole pärandit. Seda, mida ja kuidas me praegu hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Loe edasi: Kultuuripärandi aasta juhtlause on: pärijata pole pärandit!

Kombatavate raamatute konkurss ootab osalema

Üks kombatav raamat 2012. aasta invamessilt.

Nägemispuudega lastele mõeldud kombatavate raamatute konkurss peetakse esmakordselt Soomes Helsingis ajavahemikul 24.-27. oktoober 2013.

MTÜ Kakora on T&T-organisatsiooni poolt volitatud organisatsioon Eestis, kes vahendab konkursile kombatavaid raamatuid.
Kakora ootab ise valmistatud kombatavaid raamatuid osalema konkursil.
Valmis raamatud tuleb saata 1. septembriks aadressile Tuulemaa 9-21, 10312 Tallinn, Kakora MTÜ

Vaid viis tööd riigi kohta saadetakse rahvusvahelisele konkursile Helsingisse, mis on läbinud Kakora poolt moodustatud žürii sõela üks kuu enne konkurssi. Veell on aega, kuid alustada tasub juba nüüd. Tulemused/võitjad kuulutatakse välja 27. oktoobril Raamatumessi ajal Helsingi suurhallis.
Loe edasi: Kombatavate raamatute konkurss ootab osalema

Nädala foto

NP_20130102
Algas nurmkana aasta. Foto: Remo Savisaar/EOÜ

Algas nurmkana ehk põldpüü aasta

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses.

Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.

Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.

Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.

Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga.
Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Viljandimaa tunnustab reedel kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa seitsmes „Pärlipidu“ ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 4. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 350 inimest.

Tänavuse „Pärlipeo“ projektijuht, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla ütles, et peo teema on seekord ajendatud Tammsaare Andresest ja Pearust ning pühendatud meie maakonnale oluliste inimeste, ehk pärlite märkamisele, nende üles leidmisele. „Selle otsimise käigus jõuame koos Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2012. aasta eriliste ning oluliste inimeste ja sündmusteni, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,“ selgitas Anneli Kundla.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Auhindamine algab UNICEF Eesti Sinilinnu preemia väljaandmisega Hurma Kinnas-Naaritsale. Sellele järgneb Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2012. aasta rahvakunstimeister Riina Salm. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 15.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 12. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2012. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

„Pärlipeo“ teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Anneli Kundla sõnul ootamas tore üllatus.

Seekordse „Pärlipeo“ korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitus ja Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud. Peo lavastuse on kokku pannud Kristjan Kaarjärv.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi tantsu- ja kultuurielu rikastaja Maie Tammemäe.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Anna hääl konkursil „Võro liina tego 2012“

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini 2013. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2012, ettevõte 2012, ettevõtja 2012, mittetulundusühing 2012, uus tulija 2012, kultuuritegelane 2012, sporditegelane 2012, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2012, tegija 2012, aasta noor 2012 ja heategija 2012. Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-postile marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2012“ kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Allikas: Võru Linnavalitsus

Rõuges tuleb koolitus targast treenimisest

Rõuge Tervisespordi Ümarlaud ja Võrumaa Spordiliit annavad teada, et laupäeval, 12. jaanuaril algusega kell 11 toimub Rõuge Põhikoolis koolitus “Tark treenimine hea tervise huvides”, mille viib läbi tunnustatud teadlane Kristjan Port.

Kuulda saab lugusid inimese organismi iseärasustest ja pürgimustest tervise otsingutel. Käsitlemisele tulevad eksirännakud seoses toidu, kehakaalu ja kehalise treeninguga. Kasulik nii tervisespordiga alustajale, tegev sportlastele kui ka treeneritele.

Krisjan Port on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, Eesti Antidopingu Sihtasutuse nõukogu liige ja Raadio 2 saatejuht.

Koolitusele vajalik eelregistreerimine 10. jaanuariks – karel.saarna@gmail.com, tel 5560 3989. Koolitus toimub projekti “Tervist edendav kogukond” raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel ning on osalejatele tasuta.

Allikas: Karel Saarna