Kõik foto ja filmihuvilised on oodatud 26 juulil kell 19:00 Haapsalu Loomekeskuse Foto- ja filmikuu näituste avamisele Jaani galeriis. Linnuse kõrval vana apteegi teisel korrusel on leidnud koha kolm väljapanekut.
Riho Luhter on kogunud kokku posu vana kinotehnikat, mida ta avamiste õhtul tutvustab ja kasutama õpetab. Sama tehnikaga linastub ka kaks lühifilmi.
Teise ruumi vallutavad eksperimentaalsed fotod. Näitus “DIY” koosneb piltidest, mis on tehtud ise-ehitatud kaameratega, filtritega ja muu fototehnikaga. Näituse koostasid Hans-Otto Ojaste, Helen Väin, Liilia Buschman ja Urmas Lüüs.
Kolmandaks esitletakse Urmas Lüüsi uut koomiksiraamatut “Kondimootor 2D”.
Foto- ja filmikuu raames toimub 19. augustil juba kolmandat korda Haapsalu noorte filmitegijate õhtu, kus linastuvad mitmed uued kohalike tegijate filmid.
Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb Marek Rahula vaatlustel aastatel 1984-2009, ehk siis veerandsajast aastast. Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik” . Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes. Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas suured linnustiku muutused taas, sest kaheksakümnendate aastate suured raiiesmikud on kinni uue metsapõlvkonnaga kasvamas ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.
Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võiks ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, indeks 45201 Neeruti Seltsi maja, või aadress : neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel. : 55525314
Marek Vahula wabakutseline marekult.blogspot.com facebook.com/marek.vahula
24. juulist kuni 17. augustini saab vaadata ungari, läti ja eesti noorte keraamikute väljapanekut ühise nimetuse all „Toit ja nõu”.
Ungari Noorte Tarbekunstnike Stuudio algatusel ning koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kunstiakadeemia keraamika osakondadega oli ühisnäitus selle aasta mais ja juunis väljas piirilinnas Valgas. Sama väljapanekut saab nüüd vaadata Ungari Instituudi galeriis.
Ungarit esindavad juba diplomeeritud noored disainerid elegantsete, tehnoloogiliselt kõrgetasemeliste väiketiraažiliste ja unikaalsete portselannõudega.
Lätist ja Eestist on väljas üliõpilaste tööd alates esimesest kursusest magistrantideni. Nooremad on mänginud teemaga, esitades mõtteid toidust ja toitumisest erinevates keraamilistes materjalides ja vormides.
EKA magistrantidelt on väljas pakkumised Black Taverna restorani sojakastme kannudele ja alustele, mis oli osa suuremast projektist „Toit ja nõu”.
Foto: toortoidufestival.info18. augustil kogunevad Harjumaal Saue vallas Tuula külas Elja Tarkusteaias, väga lõõgastavas ja armastavas keskkonnas, kõik toortoiduhuvilised, et pidada maha üks põnev ettevõtmine – esimene Toortoidufestival, kus ollakse rõõmsad, kuulatakse huvitavaid loenguid, tehakse süüa ja vahetatakse retsepte ning nauditakse mõnusat seltskonda.
Toortoidu teemadel astuvad teiste seas üles: Sille Poola, Lõpetanud Tartu Ülikooli, Cornelli Ülikooli sertifitseeritud instruktor “Plant Based Nutrition” alal, toortaimetoidu ja tervikliku elustiili entusiast, populaarsete e-kokaraamatute ja retseptide autor, 5 lapse ema, taimetoitlane 10 aastat, toortoitlane 4 aastat. – http://www.paikesetoit.ee/ Ly Kerdo, Elja talu perenaine/korraldaja – http://www.elja.ee/ Marge Roosileht, sekretär/kordinaator/generaator/korraldaja, kelle poole võib pöörduda festivali puudutavate küsimustega marge.roosileht@gmail.com, 56 150601 Kristel Uibo, nõustaja/korraldaja – http://www.parimtervis.ee/ Kaija Margumets, infosekretär, kelle poole võib meili teel pöörduda kõigi festivali puudutavate lisaküsimustega – info@toortoidufestival.info – http://www.tervisliktoitumine.com
Nõu ja jõuga on abiks veel väga paljud armsad inimesed. Täpsem info kava ja osalemistingimuste kohta aadressil http://toortoidufestival.info/
Brasiilia kitarrivirtuoos ja Amazon Ensemble’i liige Eduardo Agni õpetada pühasid rituaaltantse kogu maailmast laupäeval, 28. juulil kell 15:00-18:30 Tallinnas Joogaruumis, Ristiku 10.
Workshop keskendub tantsule ja kreatiivsele liikumisele kui ühele meditatsiooni ja enesearengu vormile, tantsimise käigus tegeletakse hingamise ja energia katalüseerimisega. Ringtantsudesse on koondatud aastatuhandeid vanu tantse eri kultuuridest – Kreeka, Iisraeli, Boliivia, Brasiilia, Rumeenia, Venemaa, Iiirimaa, Inglismaa, Šotimaa jt, mis sisaldavad müstilist sümbolismi ja ülendavat väge.
Workshopi viib läbi EDUARDO AGNI – eestlastele juba läbi AMAZON ENSEMBLE kontsertide tuttav Brasiilia muusik ja helilooja, kes on komponeerinud heliteoseid ka tantsulavastustele, dokumentaalfilmidele, teatrietendustele ja televisioonile ning töötanud muusikalise juhina mitme tantsukompanii heaks (näiteks mainekas Balé da Cidade de São Paulo). Brasiilia valitsuse kutsel veetis ta aastaid Amazonase vihmametsas, aidates kohalikel hõimudel talletada ja säilitada oma pärimusmuusikat ja -tantse. Loe edasi: Tulekul maailma pühade rituaaltantsude töötuba
Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.
Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.
Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.
Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.
Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.
Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Loe edasi: Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile
Neljapäeval, 26. juulil algusega kl 18.00 toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs arheoloogiaõhtu, kus räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.
Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
Madis Org, Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert
Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).
Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.
Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Loe edasi: 2000 vati ühiskond
Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.
Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.
Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.
Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.
Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.
Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.
Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.
Ida-Virumaa kogukonna pärl 2012: Vilve ja Kalev Niine pere. Foto: KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Ida-Virumaal esile tõstetud Vilve ja Kalev Niine perekonda Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust.
Vilve ja Kalev Niine perekond pälvis tunnustuse tänu loodushoidliku eluviisi edendamisele ning maaelu tutvustamisele, kaasates nii kogukonda kui valla ja kaugema kandi rahvast. Perekond Niine toimetab Atsalama külas Tagavälja talus alates 1986. aastast, peres on üles kasvanud neli last.
Tagavälja talus väärtustatakse peresuhteid, erinevate põlvkondade vahelist sidet, loodushoidlikku ja maalähedast mõtteviisi. Talu töödes ja tegemistes lööb innukalt kaasa pere mitu põlvkonda, kes jätkavad esivanemate traditsioone ning on võtnud oma missiooniks tutvustada ajaloolist pärimust ka teistele. Talus toodetakse keemiavaba toitu, mis jõuab erinevatel laatadel nii virulasteni kui kaugemale ning seda on võimalik osta ka Jõhvist Mahejaama poest. Loe edasi: Ida-Virumaal tunnustati Vilve ja Kalev Niine perekonda
Kohilas algasid kogukonnapäevad „Kohtume Kapa-Kohilas!“, mis kestavad 30. juulini. Igal ajal, aga eriti neil päevil ootame Kohilasse uusi ja vanu sõpru lähedalt ja kaugelt.
Iga päeva sisse mahub mõni inspireeriv kohtumine, seiklusmäng võis sportlik ettevõtmine. Kogukonnapäevad algasid suure võrkpallivõistlusega„Suveserv“ ning lõppevad kogukonnamuusikali „Veterahva needus“ vabaõhuetendustega 29. ja 30. juulil. Vahepeale jäävad südaöine kontsert „Sume on öö“, kogupere seiklusmatk „Angerja aare“ ning päev, mil Kohilas avanevad koduaedade kohvikud.
Sündmuste loetelu:
24. juuli
KANUURALLI
Kl 19 Keila jõel – start Tuleka silla juures
25. juuli
KESKNÄDALA KEKSUTAJATE KESKPÄEVANE KOHTUMINE
ehk keksukargamise kohalikud meistrivõistlused, kl 12 Lastepargi parklas
Maapiirkondades naisettevõtlust arendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mikrokrediidi projektiga, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaene maapiirkondades elavatele naistele.
2003. aastal loodud MTÜ ETNA Eestimaal tegutseb maapiirkondades naisettevõtluse toetamisega ning mikrokrediidi projekti juhi Kairi Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikkuse tegevuse jooksul näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid üsna väiksest algkapitalist.
“Tegemist on ju mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi jooksma suured summad, mistõttu ka pangad pole alati laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pakuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel maale elama jääda,” selgitas ta.
Sestap panigi MTÜ ETNA Eestimaal seljad kokku Järvamaal tegutseva Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga, et pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele.
Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkonda ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb tinglikult kahest osast: kõigepealt moodustatakse kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus kuud kogenud mentori käe all tundma nii iseennast kui grupikaaslasi. Loe edasi: Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega
Saarema Ooperipäevad püstitasid publikurekordi. Foto: concert.eeTänavused Saaremaa Ooperipäevad lüppesid rekordilise publikuarvuga. Eile enne viimase kontserdi toimumist kogutud 12 500 külastajat on taaskord tublisti rohkem kui varasematel aastatel. Suurem külastajate arv sai võimalikuks eelkõige tänu avaramaks ehitatud ooperimajale Kuressaare Piiskopilinnuse kõrval, mis mahutas tänavu ligi 2000 külastajat.
Ooperipäevade kunstilise juhi Arne Miku sõnul annab kuue päevaga kogutud publik hinnanguliselt 15 Rahvusooper Estonia täismaja. „See on olnud tõeline, pühendunud ooperipublik, sest muusikalide või operetiga pole me kunagi kedagi siia meelitanud,“ lisas Mikk. Ootamatult kujunes Ooperipäevade nõutuimaks ja publikurohkeimaks sündmuseks tavapärase
Ooperigala asemel hoopis pühapäeval toimunud Ooperipäevade Lastegala.
Lastegala kulminatsiooniks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla poolt Ooperipäevade tellimusel kirjutatud „Ood ooperisaarele“, mille solistideks Ain Anger ja Ivo Linna.
Ooperipäevad lõpetas „Opera jazz“, mis miksis tuntud klassikalist ooperimuusikat jazziga, esitajateks kordamööda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band, solistideks Sofia Rubina, Antti Sarpila, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad ning dirigentideks Eri Klas ja Mikk Murdvee.
Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten tunnistab, et hoolimata väljamüüdud saalidest ei ole Saaremaa ooperipäevad veel kasumisse jõudnud. Suuremaks ehitatud ooperimaja ja päeva võrra pikem festival suurendas aga publiku hulka ning aitas ürituse eelarve mõistlikku tasakaalu viia. „Olen õnnelik, et ooperipäevad toimusid ja toimusid ülimalt edukalt. Peale Eesti Kontserdi ei suudaks sellist festivali keegi korraldada ning juba praegu on see kasvanud nii kultuurilises kui ka regionaalses mõttes sedavõrd olululiseks sündmuseks, mille jätkusuutlikuses pole mõtet kahelda,“ kinnitab Leiten. Loe edasi: Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga
Lääne-Virumaa kogukonna pärli tiitli võttis vastu Zinaida Režnitšenko. Foto: KodukantEesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekonda Tapa vallast.
Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele kultuurilisele tegevusele ning eesti ja mitte-eestlaste kogukondade suhtluse hoogustamisele kohalikul tasandil. Perekond Režnitšenko on märgatavalt elavdanud nii Tapa valla kui laiemalt kogu Eesti elanikkonna kultuurielu.
Ema, isa ja perepoeg on organiseerinud MTÜ “Koit” tegevust, samuti laulukoori “Žuravuška” ja maakondliku Ukraina pühapäevakooli tööd. Nad on korraldanud tasuta eesti keele kursuseid muulastele, teiste rahvuste traditsioone ja kombeid tutvustavaid käsitöönäituseid, vastlapäeva “Maslenitša” slaavi kommete järgi, organiseerivad ühiseid üritusi ja väljasõite valla lastele, kontserte, salongiõhtuid jpm. Selle aasta märtsis avas nende eestvedamisel uksed Ukraina kultuurikeskus. Erinevate projektide elluviimisel on nad heaks koostööpartneriks ka omavalitsusele. Loe edasi: Lääne-Virumaal tunnustati perekond Režnitšenkot
2.-5. augustiniootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.
Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone. Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.
Sel suvel otavad Haanjamaa saunaomanikud 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Oma uksed avavad Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu saunad.
Saunapäevad on 2. ja 4. august. Kell 10 hommikul saavad eelregistreerunud külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannaluma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.
2. augustil toimub lisaks õpituba pärimusmeditsiinist saunas, 3. augustil saab osaleda suitsuliha suitsetamise meistriklassis Mooska tallu ehitatavas suitsusaunas ning sõita ringi mööda erinevaid Haanjamaa saunu, et tutvuda nende eripäraga.
Samal õhtul toimub stepslivaba „seinamuusikaõhtu Haanja rahvamajas, kus astuvad üles Lõuna-Eesti pärimusmuusikud Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja mitmed teised, et toetada Haanja rahvamajja loodava Eloviiekeskuse ruumide renoveerimist.
5. augustil on kõik külalised palutud Munamäele suvetarre, kus mängib rahvalik muusika ja töötavad õpi- ning toidutoas lastele ja suurtele.
Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.
Üks tublidest küladest, kes avas nädalavahetusel väravad.
Sel nädalavahetusel, kui paljud külad avasid väravad, et tutvustada oma tegemisi, on ehk paslik mõlgutada mõtteid külaelu üle.
Lugenud Eesti Päevalehest Rein Siku artiklit Kiili vallast, kus elanike arvu kasv alates sajandivahetusest on olnud pea 130%, tundub, et kõik on nagu korras. Inimesed on rõõmsad, jõukad (omavad enamasti kahte autot, üks nendest maastur), küla mänguväljakud on uhked ning koolid peavad lasterohkuse tõttu avama õhtusi vahetusi. Kiili vallas asuva Kangru küla elanik Ljudmilla ei häbene nimetada oma küla rikaste ja ilusate magalaks, kus puuduvad vaesed. Et kõikide külade elu aga nii roosiline pole, annab märku väike tekst Rein Siku artikili juures, mis märgib, et sarja järgmine lugu viib küladesse, kus elab alla kümne inimese. Millest sõltub küla ellujäämine või väljasuremine?
Esimesena tuleb kindlasti ära märkida töö. Et vähegi inimväärselt elada, tuleb teenida leib lauale ja väiksemates kohtades on seda teha raskem kui suuremates kohades. Seetõttu õitsevad ka Tallinna külje alused külad rohkem kui Võru naabriteks olevad külad. Külade peamisteks tööandjandeks on enamasti vallavalitsused, kes muuhulgas võtavad tööle ka õpetajaid, lasteaiakasvatajaid, raamatukogutöötajaid, kultuuritöötajaid. Kuuldes aga nii siit kui sealt väikeste maakoolide sulgemisest, hakkavad kaduma needki vähesed töökohad, mis seni külades alles olid. Kus on lahendus? Nautides Norra fjorde ja imepisikesi toredaid saarekesi küsisin kohalikult, kuidas saavad inimesed endale lubada peaaegu inimtühjal saarel elamist Nad töötavad kodus, oli lihtne vastus. Tõepoolest, arvestades tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi, netipulkade pakkujate rohkust, on teatud tööd (aga tõesti ainult teatud tööd) võimalik teha kodus, loodusliku keskkonna rüppes. Vaja on vaid head tahet ja pisut organiseerimisvõimet. Loe edasi: Kuni su küla veel elab…
Tartust pärit fotograaf Toomas Volmer alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.
“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”
Enam kui 25-aastase fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt-haaval avaldada Facebookis.
“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.
“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.
Toomas Volmer (s. 1962 Tartus) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.
Pühapäeval, 5. augustil toimub Haapsalu I Pitsipäev, mis on traditsioonilise Haapsalu salli päeva uus vorm. Kuursaali ja kõlakoja juures toimuv pitsipäev saab piduliku ja tantsulise alguse kell 11.00.
Esimese pitsipäeva kandvad pitsid on Haapsalu salli pits, Hiiu pits, Muhu pits, Setu pits, niplispits, sõlmpits ja puitehispits. Kõigi nende jaoks on loodud oma töötoad, kus näpunäiteid ja õpetussõnu jagavad oma ala meistrid. Samuti toimub huvilistele ka puitehispitsi töötuba, kus ettekande teeb Tõnis Padu. Õpitoad on kõigile osalejatele tasuta.
Peale õpitubade toimub promenaadil ka traditsiooniline Haapsalu salli kudumisvõistlus. Selleks on välja mõeldud uus muster ning aja peale kootakse üht kindlat detaili, mitte kogu salli.
Päeva kõrghetk on Haapsalu käsitööseltsi korraldatav suur ühiskudumine, kuhu oodatakse kõiki soovijaid osalema. Haapsalu käsitööseltsi esinaise Mirje Simsi sõnul pole oluline, kui hästi osalejad kududa oskavad, mis elualalt nad on või kui vanad nad on. Oluline on kõigi osalejate näppude vahel olev pitsimuster. „Kuna Haapsalu pits on kuulus üle maailma, siis soovime selle kudumise taas Promenaadile tuua,“ sõnas Sims.
Evelin Samueli juhitava pitsipäevaga tähistab Haapsalu Käsitööselts ka oma 20. sünnipäeva. Üritus on kõigile tasuta, kavaga saab lähemalt tutvuda siin.
Eile peeti Viljandis kahe peremaja soolaleivapidu. AS Hoolekandeteenused rajas kodud kahekümnele psüühilise erivajadusega inimesele.
Viljandi Näituse Kodu teenusekohad on mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele. „Viljandi Näituse Kodu peremajade valmimine on osa pikemast protsessist,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Riik soovib sellel ja järgmisel aastal reorganiseerida veel mitmeid erihooldekodusid, et pakkuda erivajadusega inimestele võimalikult häid elamistingimusi. Peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on tagatud ööpäevaringselt,” lisas ta.
Viljandi Näituse Kodusse kolisid 20 eri vanuses täiskasvanud vaimupuudega inimest juulikuu algul, eile peeti heade sõprade ja toetajatega soolaleiva pidu ning tutvustati kõigile oma vastvalminud kodu. Viljandi peremajadesse elama asunud inimesed on põhiliselt Viljandimaalt pärit erihoolekande teenust vajavad inimesed, kes on siiani pidanud mujal maakondades teenusel olema. Viljandi majade valmides tekkis neil võimalus kodumaakonnas teenust saada.
Viljandi peremajad läksid maksma 892 000 eurot. Ehituse peatöövõtjaks oli Eston Ehitus AS koos Nordecon AS-iga. Viljandi Näituse Kodu peremajade ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist, mida viib läbi AS Hoolekandeteenused. Kokku rajatakse projekti raames 55 spetsiaalselt erivajadusega inimestele projekteeritud kaasaegset peremaja.
Uued kodud valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles.Viljandi on teine asukoht, kus uued majad valmis on saanud. Esimesed kaks peremaja valmisid tänavu kevadel Viljandimaal Karulas. Veel sel aastal saavad samalaadsed majad valmis ka Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras. 2013. aasta esimeses pooles valmivad aga peremajad Sinimäel, Kodijärvel, Tõrvas, Türil ja Vääna-Vitis.
Kogu projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.
kõrval vana apteegi teisel korrusel on leidnud koha kolm väljapanekut.
