Kuu: juuli 2012

Aasta lind 2013 on nurmkana ehk põldpüü

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Eesti ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all.

See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse
läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju.

Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt langenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne tõus või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.

Aasta lindu valis Eesti ornitoloogiaühing 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Käesoleva ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest.  Lõppsadam  tervitas mind udupeene vihmaga.  Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja  plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Raplas toimub kirikumuusika festival

7.-20. juulini 2012 astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige suurepärast klassikalist muusikat. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13ndal juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).

„Juubelifestivali kulminatsiooniks oleme 15. juulil Rapla kirikus toimuvale galakontserdile palunud esinema Rahvusooper Estonia mezzo-soprani Helen Lokuta ning rahvusvaheliselt tuntud tšellisti Henry-David Varema. Festivali kammerorkestri esituses kõlavad sellised klassikud nagu J. Haydn, F. Händel, H. Purcell, W. A. Mozart ning dirigendipuldis näeme Vanemuise teatri dirigenti Lauri Sirpi,“ sõnas Pille Lill.

Juba kolmandat aastat toimub festivali raames ka Rapla Suvekool, seekord keelpillimängijatele 7.-12.07 ja esmakordselt ka lauljatele 11.-6.07. Suvekooli juhendajateks on tunnustatud interpreedid ja õppejõud nii Eestist kui Soomest – prof. Mari Tampere-Bezrodny, Dr. Margareta Haverinen-Brandt jt. Koolis tehtud töödest on võimalik kõigil huvilistel osa saada 12. ja 16. juulil toimuvatel kontsertidel.

Rapla kirikumuusika festivali patroonideks on kultuuriminister Rein Lang ning EELK peapiiskop Andres Põder.

Kontsertide piletid hinnaga 3-7 eurot on saadaval Piletilevis ja tund aega enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Pille Lill, +372 511 4077, plmf@plmf.ee
PLMF

Rõuge Veepidu & Paadiralli juba sel laupäeval

Tuleval laupäeval, 7. juulil 2012 toimub Võrumaal Rõuges viieteistkümnendat korda Rõuge Noorteklubi poolt korraldatav üritus Rõuge Veepidu ja Paadiralli.

Juubeliürituse programm algab laupäeval kell 10 rannavollega. Osaleda saab kuni 16 võistkonda. Juhend ja registreerimine.
Päeva jooksul toimub maal ja vees ridamisi tegevusi suurtele ja väikestele veepeolistele.
Paadiralli teatevõistlus 6-liikmelistele võistkondadele algab kell 12. Juhend ja registreerimine.
Kell 14 leiab aset isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Juhend.
Kell 15 saab Eesti sügavamail järvel stardi avaveeujumise I etapp.
Õhtuseks maiuspalaks on kummipaadiralli Rõuge järvestikus algusega kell 18. Juhend ja registreerimine.
Uudisena sel aastal RAFTi klass paadiralli võistlusel. Registreerimine.

Paadiralli toimub viiel järvel, millest kaks läbitakse paaril korral. Atraktiivsust pealtvaatajatele lisab “paadirallitajate” jooksmine koos varustusega järvede vahelisel alal ja mitmed omanäolised kostüümid. Eelmisel aastal jõudis finišisse 85 paatkonda. Võistlus päädib autasustamisega.

Õhtune pidu algab kell 21. Sel juubeliaastal toimub pidu lausa kahel laval. Pealaval esineb sarnaselt Rõuge Veepeole ja Paadirallile 15. juubeliaastat tähistav MEIE MEES ja üles astub Superstaar 2011 – LIIS LEMSALU. Suurjärve kaldal pakub rannafiilingut RING FM-i RANNALAVA, kus mängivad nii värsket kui ka vanemat muusikat DJ Ahto Kalda, DJ Vahur Kollom ja DJ Marko Kiljak.

Paadiralli eelõhtul 6. juulil süüakse Rõuge Suurjärve kaldal koos kaasamõtlejate, toetajate ja osalejatega Rõuge noorteklubi tegevuse ja paadiralli 15. aastapäeva juubelitorti.

Lisainfo internetist www.paadiralli.ee , www.facebook.com/paadiralli.
Karel Saarna, tel +372 5560 3989, Hektor-Glear Vene tel +372 525 7976, rouge.noorteklubi@gmail.com

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Näitused Võru Linnagaleriis

Viimast nädalat Võru Linnagaleriis on maalinäitus: Priit Pajos ja Ari Liimatainen “Ull ja Ullim”. See on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames. Lisaks väärib mainimist 2007. aastal Helsingi “Dix” galeriis toimunud näitus, kus lisandus Liimataise ja Pajose tandemile veel Peeter Allik. Mitmetes teistes projektides Eestis ja Soomes on aga mehed koos osalenud juba alates 2004. aastast. Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub.Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest.

Maanus Mikkeli keraamikanäitus “Tölllugu”. 1956. aastal Tartus sündinud Maanus Mikkel õppis Tartu Miina Härma koolis,seejärel aastatel 1972-1976 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist kujundamist ja1978-1988 kunstiakadeemias keraamikat. Ta on töötanud koondises Ars, Artesja Studio Ceramikumis. Alates 2001. aastast on Mikkel vabakutseline keraamik. Ajapikku on savi sees askeldamine üsna meeldivaks töllamiseks muutunud,siit ka näituse nimi.Võrus esinesin viimati 2006. aastal seega ehk üsna õige aeg endast uuestimärku anda. Viimase viie aasta jooksul on savi peale üksjagu uusi tegelasitekkinud ja eks vanadki ole ajaga muutunud. Värvid jäävad endiselt maa jataeva karva, leebe tuuleke puhub ning lootkem jätkuvalt, et elu on ilus.

Hiina saatkonna fotonäitus “Dünaamiline Peking”. Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali. Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi. Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga.

Galerii on suveperioodil avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:00 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Lisainfo: Võru Linnagalerii

Tuletorni kontsert toob Peipsi kaldale esinema Estonian Dream Big Bandi

Sel nädalalõpul, 6.-7. juulil 2012 Rannapungerjal toimuv Tuletorni kontsert pakub head muusikat nii romantikule kui rokilikuma stiili austajale. Üles astuvad Metsatöll ja Siiri Sisask ning ürituse lõpetab Estonian Dream Big Bänd – solistideks Hendrik Sal-Saller, Hedvig Hanson, Tanja Mihhailova ja Uku Suviste.

„Sel korral tuleb Tuletorni kontsert Peipsi äärde mitmekesisema kavaga kui kunagi varem,“ rääkis Tuletorni kontserdi peakorraldaja Guido Kangur. „Möödunud aasta publiku soovile vastu tulles saab kuulda tõsist rock-muusikat ning teisel päeval on oodatud need, kes otsivad midagi hingele. Ja nagu ikka, on kontserdipaigaks romantiline Rannapungerja, vaatega otse suvisele Peipsile.“

Esimesel kontserdipäeval astuvad lavale Siiri Sisask, kes esitab laule oma värskelt albumilt „Hommikupuu“ ning Eesti tuntuim folk-rock bänd Metsatöll plaadiga „ULG“.

Teisel päeval ühendavad professionaalsed kitarristid ansamblist Weekend Guitar Trio oma väed näitlejatega Eesti Draamateatrist, et esitada koos võrratut kitarrimuusikat – kuulda saab nii omaloomingut kui maailmaklassikat.

Võimsa punkti paneb Tuletorni kontserdile Estonian Dream Big Band koos suurepäraste solistide – Hendik Sal-Salleri, Hedvig Hansoni ja Tanja Mihhailova ning Uku Suvistega.

„Olen ise Ida-Virumaal sündinud-kasvanud ja tegelikult on see juba mu ammune unistus, et saaksin kuulda Estonian Dream Big Bandi Peipsi kaldal esinemas,“ rääkis Guido Kangur. „Nad on ka ise öelnud, et Rannapungerjal tuleb nende aasta suurim ülesastumine – kolmetunnisel kontserdil saab kuulda nelja erinäolist solisti esitamas väga erinevas stiilis muusikat jazzist popini.“

Mõlemal päeval esinevad ka kohalikud lauljad, pillimängijad ja tantsijad. Ühtlasi saab Tuletorni kontserdiga alguse „Seitsme linna muusika festival“ koostöös Eesti Kontserdiga, mille raames saab head muusikat kuulda veel mitmetes Ida-Virumaa looduskaunistes paikades.

Piletihindade kohta leiab lisainfot Piletilevi müügikohtadest ja kodulehelt.

Lisainfo: www.kaunismuusika.ee

Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Foto: Chelfitsch & Toshiki Okada lavastus "Current Location"

Kaasaegseid etenduskunstivorme esitleva teatrifestivalini Baltoscandal on loetud päevad ja mitmed etendused on juba välja müüdud. Pühapäeval saabusid esimesed külalised välismaalt, et 4.juulil alustada juba kaheteistkümnendat peavoolu eiravat Baltoscandalit.

Nagu ikka, on ka seekordsel festivalil oodata esinejaid üle terve maailma. Kaugeim külaline on Jaapanis resideeruv hinnatuddraamakirjanik ja lavastaja Toshiki Okada ja trupp chelfitsch – Baltoscandalil on võimalik näha nende uusima lavastuse „Current Location“ Euroopa esietendust. Jaapani ühiskonnale oli 2011. aasta 11. märtsi maavärin ja sellele järgnenud tuumasaaste suureks löögiks. See sündmus puudutas tugevalt ka Okadat ning „Current Location“-is kajastubki tema muutunud suhe teatrisse. See on fiktsionaalne lugu muutusest, milles räägitakse kõrvalseisja tooniga ning ulmeloo vahenditega ühes külas elava seitsme naise ärevusest, konfliktidest ja lootustest, kui taamal ähvardab võimalik oht.

Baltoscandal leiab aset 4.-7. juulil Rakveres. Põhjalik ajakava on üleval festivali kodulehel.

Loe edasi: Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Johann Jakob Mutsu suguvõsa ja hõimlaste kokkutulek

Johann-Jakob (Jaani p, 10.12.1822-15.05.1895) suguvõsa ja hõimlased on oodatud 4. augustil kokkutulekule Võrumaale Lasva valda Madala külla Männiste tallu.

Päevaplaan

12.00 -12.10   Kogunemine Lasval Pindi kiriku ees

12.10- 13.00   Hauaplaadi paigaldamine Madala küla esimese Mutsu – Johann Jakob Mutsu – hauale  ja lähedaste  haudade külastamine

13.00-13.30   Sõidame Madala külla Männiste Tare 74 tallu (kaardi internetist leiab otsides aadressi: Männiste Tare, Madala küla, Lasva vald)

14.00-14.10   Lipp masti

14.10-15.00   Oasupi söömine

15.00-18.00   Jalutuskäik esiisa Johann Jakobi talu juurde ja küünla süütamine, ringkäik külas.

18.00  Piknikukorvide avamine; tuttavaks saamine, igaüks saab sõna; ajaloo arutamine. Kõik, kes on sugupuusid uurinud, võiksid jagada oma teadmisi teistega. Lõkketule süütamine, grillimine jne.

Kohapeal saab telkida. Osavõtust palutakse teada anda 28. juuliks telefonil 5109 401(Ilme Palu) või e-posti aadressil ilme@okwest.ee.  Või siis 5191 9375 (Aare Rätsepp), e-post aare@haanimaa.ee.  Kaasa võtta piknikukorv ja kui on fotosid vanematest, vanavanematest jne, ka pidudel tehtud pilte. Hauaplaadist ja ühissupist osavõtt 3 eurot.

Laupäeval käib Postiteel terve päeva pillerkaar

Laulumehed Varbusel 2006. aasta suvel. Foto: Külli Kivioja

Laupäeval, 7. juulil on Postiteel tavapärasest suuremat saginat, sest avatud on 12 erilist peopaika. Postitee pillerkaari nime kandva
teemapäevaga tähistatakse Varbuse postijaama 150 aasta juubelit.

“Kutsume peresid ja romantikahuvilisi avastama Postiteed uuest küljest. On tähelepanuväärne, et lühikesel, vaid 22 kilomeetri pikkusel lõigul on nii palju põnevaid puhke- ja ajaveetmisvõimalusi,” rõhutas Põlvamaa piirkonna kahtlemata tuntuima sihtkoha, Eesti maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Kella 12-20 saab Mesikamäe puhkemaja Röövlimägede baaslaagris lihvida vilumusi kõrgseiklusrajal, Sadama kõrtsis aga suitsutavad madrused värsket ja väärt kala. Põlva talurahvamuuseumis pakutakse villa, körti ja võimu vallarahvale; magistrikraadi saab ühe päevaga omandada Ala-Juusa puhkemajas vaid sel päeval avatud sauna-akadeemias.

Pizza Olives kõlavad kuumad itaalia lembelood ja ahjus valmivad hõrgud pizzad. Viia-Jaani labürinditalu paneb energiad liikuma ja südamed helisema. Suvised parlamendiistungid on kolinud puhvetisse Kopli taluköögis ning vanaema on võtnud platsi õunapuu otsas Metsa-Lukatsi talus. Varbuse muusikamõis on avanud muusikamanufaktuuri ja Oru talu kutsub metsarestorani. Puna saab palgesse, maitses suslanaiste rammusat leent Varbuse teemajas ning Eesti maanteemuuseum on see koht, kus tee elab ja laat käib.

Sädelev stopp pannakse päevale kell 20 Eestimaanteemuuseumi sisehoovis algaval peoõhtul koos retrohõngulist, 70. aastate muusikat viljeleva ansambliga Regatt. Pilet: 5 EUR. Piletid saadaval Piletilevis, osalevates ettevõtetes ja kohapeal.

Varbuse postijaam asub n-n vanal Tartu-Võru maanteel ning selle väärika ajalooga tee künklikku ja kurvilist lõiku Liiva ristmikust Võruni tuntakse praegu Postiteena.

Vt ka www.postitee.ee

Täna on heinategu üldiselt keelatud

Täna, heinakuu teisel päeval on heinaleedo, mida Virumaal on nimetatud Uku pühaks. Sõltuvalt kandist tähistab see püha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on üldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepüha.

Heinaleedol tehtud kuhjad süütab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Pühal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki, sest see päev on randlaste kalapüha.

Ukut on austatud pea kogu maal. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äikene, Äiuke, Äike jne. Sooje tundeid selle jumala vastu näitavad eriti ilmekalt hellitusnimed nagu Äiuke ja Äikene. Karjalased kutsuvad Ukut hellitavalt Illiks ja Illuks. Soomlased kutsuvad aga Ukkot koguni ülijumalaks. Loe edasi: Täna on heinategu üldiselt keelatud

Eesti tänavune raiemeister on Sulev Tooming

Eile, 30. juunil Rakveres toimunud Eesti raiemeistrivõistlustel tuli viie ala üldarvestuses võitjaks Sulev Tooming, teise koha sai Martin Muttika ja kolmanda koha praegune raie maailmameister Andres Olesk. Juunioridest oli viie ala üldarvestuses parim Erik Rist, teisele kohale tuli Helvis Koort ja kolmandaks Ranet Sildoja.

Võistlustulemuste põhjal selgus ka augusti lõpus Valgevenes toimuvatel raie maailmameistrivõistlustel osaleva Eesti koondise koosseis: lisaks senisele kindlale koondise liikmele Andres Oleskile pääsevad Eestit esindama veel Sulev Tooming ja Martin Muttik ning juunioridest Erik Rist.

Võistluspäeva põnev avalöök oli langetamine, mis seekord toimus metsatingimustes, RMK langil Mõedaku spordibaasi lähedal. Langetati mände, nagu seda tehakse ka tänavustel maailmameistrivõistlustel.

Eesti parimatele raiemeestele pakkus võistlustel tugevat konkurentsi Soome, Läti, Leedu ja Valgevene paremik. Kokku osales Eesti meistrivõistlustel 33 võistlejat.

Täpsema ülevaate meeste ja juunioride arvestuses alade kaupa leiate siit.

Fotosid raievõistlustest saab vaadata metsainfo.ee albumitest Facebookis.

Eestimaa sportlikumad vallad on Tartu ja Mäetaguse

Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.

Alavõidud jagunesid järgmiselt:

  • kergejõustik – Ülenurme,
  • meeste võrkpall – Pärsti,
  • naiste võrkpall – Võru,
  • jalgrattakross – Tartu,
  • orienteerumine – Saue,
  • mälumäng – Paikuse,
  • köievedu – Juuru,
  • jahilaskmine – Saku,
  • petank – Jõhvi

Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374

Tulekul sajandi parim Võru Folk

Igal aastal juulikuus sõidavad Võrumaale sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ja pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist!

Festivalil osaleb 6 välisrühma, 18 tantsukollektiivi Võrumaalt ja mujalt Eestist, 2 simmaniansamblit, 7 pillikollektiivi, lisaks 17 duot, triot, ansamblit või ka suuremat seltskonda esinejaid, 2 setu laulukoori, 2 näiteseltskonda.
Loe edasi: Tulekul sajandi parim Võru Folk

7.juulil algab Rapla Kirikumuusika juubelifestival

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega. Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsatsar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur” jne). Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi “Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005.

1997. aastast väljus festival Rapla Maarja-Magdaleena kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka Eestimaa kaunites mõisates.

Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud enamus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Suurbritanniast Jaapanini. Festivali on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald ja paljud teised. Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ning korraldajaks PLMF.

Sel aastal tähistab festival oma XX aastapäeva , kus astuvad üles mitmed erinevad ja head muusikud. Loe lähemalt http://kmf.eelkrapla.ee 

Mängiv laps: Riskid ja rõõm

Loone Ots, PhD (Ed.), Lastekaitse Liidu president

Pühapäeval selgub Euroopa meister jalgpallis. Kuumad kired leegivad. Vutifännid ootavad katarsist. Kes võidab? Karl Parts kirjutas kunagi mälestusraamatu Eesti vabadussõjast ja pani pealkirjaks „Kas võit või surm“. Vabadussõda oli sõda. Jalgpallisõda on mäng. Ometi võtavad miljonid seda mängu nii, nagu sõltuks sellest elu. Suured pereliikmed istuvad, pilk ekraanil. Mida teevad sel ajal väiksed? Kõige pisemad eeldamisi magavad. Veidi suuremad on ehk sama ekraani kütkes, veri adrenaliini täis. On see hea või halb? Eelmisel nädalal oli Eestil au võõrustada üritust, mille kaal teadusmaailmas on võrdne jalgpalli meistrivõistlustega spordis. Tallinna ülikoolis toimus maailma mängukonverents „Mängu võimalused: teadusuuringute rakendusi hariduspoliitikas ja praktikas“. Juba 26. korda uurisid kuulsad eksperdid ja praktikud Euroopast, Põhja-Ameerikast, Aasiast ja Austraaliast, kuidas mäng mõjutab meie lapsi ja milliseid tagajärgi tingib praktiline mängukultuur meie ühiskondades. Loe edasi: Mängiv laps: Riskid ja rõõm

Haaapsalu rattaralli piirab täna liiklust

Lääne maakonnas toimub tänaHaapsalu rattaralli, mis piirab kohati liiklust.

Kell 12 – 17 on  liiklus häiritud marsruudil Haapsalu-Risti-Laiküla-Haapsalu, teatas maanteeinfokeskus.

Start ja finiš on Haapsalus spordihoone ees, võistlustrassil on kohati kiiruspiirang kuni 50 km/h ning ristmikel on liikluse reguleerijad. Autojuhtidel palutakse jälgida ajutist liikluskorraldust ning olla tähelepanelikud.

 

Koreast ja Tasmaaniast Kohilasse keraamikat tegema

XII rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion toob Kohilasse teiste hulgas kunstnikke Koreast ja Tasmaaniast ja mujaltki. Nii jõuavad täna Raplamaale tosin kunstniku USA-st, Lõuna-Koreast, Eestist, Venemaalt, Tšehhist, Soomest ja Tasmaaniast, et osaleda Tohisoo mõisas XII. suurevormilise keraamika sümpoosionil.

Kaksteist suve puupõletuse eripära ja skulpturaalset keraamikat propageerinud rahvusvahelise sümpoosioni korraldajad on Eesti Keraamikute Liit koostöös Kohila valla koolituskeskuse ja MTÜga Tohisoo Mõis. Sümpoosion kestab 22. juulini, selle kestel toimuvad kunstnike loominguõhtud ning kolm suurt põletusvooru.

Peakorraldajad, kunstnik Aigi Orav ja Eesti Keraamikute Liidu esimees Külli Kõiv juhivad eraldi tähelepanu sümpoosioni tegelikule peategelasele ja
inspireerijale, milleks on Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kõik teosed põlevad kunstiks elavas tules, ja
kus tipphetkel on koguni üle1300 kraadi kuuma.“Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.“

„Iga sümpoosion on kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolmeks nädalaks paradiislikud tingimused oma loominguga tegelemiseks, katsetamiseks ning ideede värskendamiseks,“ kinnitavad korraldajad. Seekord on eksootilisi külalisi tulemas Koreast (prof Eun-kyung Choi Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan – mees kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest kutsuti sümpoosionile tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis ning tunnustatud eesti skulptor Ekke Väli koos noorema põlve skulptori Eneken Maripuuga.

Kaugeltki kõik sümpoosionist osavõtjad ei ole keraamikud, aegade jooksul on siinmail oma loomingut värskendanud skulptorid, tekstiilikunstnikud ja üks arhitekt.

Kaheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sadaviiskümmend kunstnikku üle kogu maailma. On kaunilt tähenduslik, et alles sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus Tohisool valminud töödest. Nii luuakse emotsionaalne sild uue sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb alati väike kontsert.

Sümpoosion kestab 1.-22.juulini, pidulik lõpetamine, näitus ja kontsert on

laupäeval, 21.juulil kl.15.00 seal samas Tohisoo mõisapargis.