Jõgeva kutsub IV küüslaugufestivalile

27. augustil läheb Jõgeval kultuurikeskuse pargis taas lahti küüslaugulaat.

Laadale tulevad talvevarusid pakkuma paljud Eesti kaupmehed. Kultuurikeskuses saab kuulata Priit Põldma loengut ja vaadata näitust Eestis kasvatatavatest küüslaugusortidest. Ingrid Bender räägib sibulakasvatusest.
Valitakse Eesti suurim küüslauk 2011 ja antakse välja tiitel „Kauneim küüslaugukübar 2011”.

Pakutakse Eesti oma küüslauguvanikuid, sibulapatse, ravimtaimi, mett, seeni, metsamarju, puuvilju, juurvilju, suitsutatud ja kuivatatud kala, astelpajutooteid, linaseid riideid, puukujusid ja palju muud ehedat laadakaupa.

Meelelahutus: batuudid, karussell, rodeohärg, näomaalingud, päevapiltnikud, õhupallid, jääpurika sulatamise võistlus.

Jalavaeva vähendamiseks sõidab Tähe tänava autoparklast festivalile ratastel meelelahutusrong.

Kokad soovitavad: emale kuum küüslaugukohv koos küüslaugusaiaga, kuhu on lisatud törts selle aasta värsket küüslaugumoosi; lastele pannkook küüslaugujäätisega, kuhu peale on riivitud magusat käsitsi valmistatud küüslaugufestivali küüslaugušokolaadi; issile tervituseks küüslauguleivad koos küüslauguõllega ning seejärel kehakinnituseks küüslauguga maitsestatud õrnsuitsu searibi; vanaemale hõrk küüslaugukana, millele on lisatud hapendatud küüslaugupealseid ning mis on serveeritud koos Paunvere põldudelt korjatud õiemees röstitud küüslaugumugulatega; vanaisale vanade aegade meenutuseks pits jääkülma toniseerivat küüslauguviina ning siis juba üks tummine „Külmalinna küüslaugusupp”!

Vii kindlasti omakasvatatud suurim küüslauk võistlema  Eesti suurima küüslaugu tiitlile ja tee kauneim küüslaugukübar varakult valmis!

Võsul õpetatakse voolima

Võsul Jaanioja käsitöötalu savikojas saab veel kahel päeval, 22. ja 23. augustil tutvuda keraamika kõrgkuumusahjuga, proovida treimist, uudistada voolimiseks ja glasuurimiseks vajalikke töövahendeid, mis on mõeldud laenutamiseks piirkonna koolidele, seltsidele, haridusasutustele ja ettevõtjatele, et luua paremaid võimalusi huvitegevuseks ja edendada ettevõtlikkust.

Õpitube juhendab keraamik Jana Zgun, projekti tutvustab Janika Saar.22. ja 23. augustil on õpituba avatud kella 15 – 18.
Õpitubade kaudu kutsutakse osalema Lahemaa rakendusliku loovuskooli projektis „Lahemaa rakendusliku loovuskooli koostöö haridusasutuste ja seltsidega ettevõtlikkuse tõstmisel arenduskoja tegevuspiirkonnas”. Projekti raames jagatakse huvitatud koolidele, seltsidele ja käsitööhuvilistele savi, et sellest voolitaks septembris-oktoobris Lahemaa lahedaid loomi. Tööd võib põletada lähimas kõrgkuumusahjus või tuua põletamiseks Jaaniojale.

Voolitud töödest pannakse sügisvaheajaks välja näitus. Parimate tööde autoritele auhinnad.

Õpitubadesse registreerimine : jaanioja@gmail.com, tel 5647 0187.

 

Maamees ei ole siidikäpp, vaid töötegija

Eesti maanaiste ja nende töö tunnustamiseks kuulutas Eesti põllumajandusmuuseum 2008. aastal välja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis”. Lisaks mälestustele saadeti muuseumile hulgaliselt vanu fotosid, dokumente ja esemeid. Saabunud materjali põhjal valiti 2009. aastal aasta maanaine, kelleks sai Harjumaal elav pereema Evely Lepik.

Eesti tublide maainimeste tegemiste ja saavutuste väärtustamise jätkamiseks kuulutas muuseum 2010. aasta algul välja uue konkursi „Maamehe ramm ja vägi”. Konkurss lõpetatakse pidulikult tänavusel muuseumi isadepäeva üritusel 12. novembril.

Viimane aeg on aga võistlusest osa võtta. Võistlustöid oodatakse hiljemalt 15. oktoobrini Eesti põllumajandusmuuseumi aadressil Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartu maakond.

Oodatud on materjalid maal elavate või elanud, nii noorte kui ka juba taadiikka jõudnud maameeste elu ja töö kohta. Olgu selleks oma kätega rajatud talu, nutikad lahendused ja huvitavad leiutised maatöö lihtsustamiseks, uudse tehnoloogia rakendamine maaviljeluses või omanäolised sepis- ja puutööd. Materjali võib esitada nii reaalsete näidiste, fotode, videolõikude kui ka makettide või kavanditena. Samuti oodatakse olmeesemeid, dokumente ning mälestusi ja eluolu kirjeldusi. Mälestuste kirjapanekut hõlbustab küsimustik, mille leiab muuseumi kodulehelt www.epm.ee. Selle järgimine ei ole küll kohustuslik. Kogutud materjali säilitatakse Eesti põllumajandusmuuseumis ja kasutatakse novembris avatava näituse „Maamehe ramm ja vägi” koostamisel. Soovi korral tagastatakse materjal omanikule pärast konkursi lõppu.

Info konkursi ja näituse kohta tel 738 3819 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.

Narvas pannakse suvi purki

27.-28. augustil toimub Narva muuseumi Põhjaõues hoidistefestival „Suvi purki!”.

Põhjaõue suvehooaja lõpetab traditsiooniline hoidistefestival, kus kohalikud ja kaugemalt tulnud meistrid pakuvad oma hoidiseid maitsta ja tragimad ka kaasa osta.

Võisteldakse soolaste ja magusate hoidiste valmistamises ning valitakse proffide ja rahva lemmikhoidised, jagatakse auhindu.

Põhjaõue apteek tutvustab Eestis kasvavaid ja jagab nõu, kuidas neid kasvatada, korjata ja säilitada nii, et taimede omadused võimalikult hästi esile tuleksid ning mida nendega siis kodus ja köögis peale hakata.

Festivaliks ilmub trükist ka traditsiooniline hoidiste ja ürtide vihikuke.

Lääne-Virumaa loodushuvilised viiakse metsa

27. augustil korraldab SA Erametsakeskus Lääne-Virumaa loodushuvilistele inimestele metsatulekahjuteemalise ekskursiooni.

Lääne-Virumaal põleb tihti ja palju metsa. Seekord keskendutaksegi küsimustele, miks ja kuidas. Ekskursioon algab Rakverest ning kulgeb läbi Lääne-Virumaa paikadesse nagu Väike-Maarja ja Emumägi.

27. augustil saab vastused küsimustele:

• Kas ja kuidas muutub metsa ökosüsteem pärast tulekahju?

• Kes on tulekahjude tekitajaks ja mis on tulekahju hind?

• Milline näeb välja põlenud mets/raba hiljem?

• Millised taimed jäävad ellu pärast tulekahju. Aga seened?

Kohtumispaigad: Rakveres kell 11 (AQVA hotelli ja spaa parklas); Väike-Maarja depoo juures kell 11.30. Metsa minnakse üheskoos bussiga. Lõuna organiseerivad päeva korraldajad. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine meiliaadressil pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6051. Rohkem infot: www.eramets.ee/life.

 

Meri, muusika ja muinastuled Toilas

Järgmisel nädalavahetusel, 27. augustil saavad Toila rannas kokku meri, muusika ja muinastuled. Kõiki huvilisi oodatakse neid kaema.

Muinastuled on Skandinaavia traditsioon: tuled süüdati suvehooaja lõpu tähistamiseks ja ühtekuuluvustunde kinnitamiseks. Ka Toilas süüdatakse tuled, et liituda kogu Läänemere tuleketiga.

Tutvustatakse vana ja uut päästetehnikat. Kokku on pandud rahvakultuuri eriprogramm. Oma programm on ka lastele. Tantsuks mängib ansambel Regatt.

Veel kavast:

kell 16 võistkondade rivistus,

kell 18 tuleskulptuuride ehitus,

kell 21.30 tuleskulptuuride süütamine.

Vaol tuleb suvelõpupidu

Suvelõpupidu peetakse Koeru vallas Vao külas juba viieteistkümnendat korda. Pidulisi oodatakse tänavu 27. augustil pärast päevatoimetusi kell 19.

Seekord kavas:

· kambavaimu ja ihurammu saab näidata tuletõrje, teate- ja köieveo kompleksvõistlusel;

· rahvalikud jõukatsumised;

· videvikus süüdatakse suur lõke, algab tants ja tagaajamine ansambli Absolut Lühis saatel.

„Jätame suve meelde, tule vaole!” kutsuvad korraldajad.

Teadlikumaks puude tervendavast mõjust!

Läbi aegade on eestlased hoidnud au sees metsa, iseäranis hiisi ja hiiepuid, leidnud metsas käimisest meelerahu ja jõudu.

Peaaegu igal puuliigil on oma koht mütoloogias. Sellest ja paljust muust kuulevad need, kes lähevad 27. augustil kell 11 Varbla looduskeskusesse, kus Erik Grünberg räägib puudest kui tervise toojatest ja emotsiooni parandajatest, missuguseid müstilisi saladusi puud endas peidavad ja suhtlemisest puudega. Üritus on tasuta.

Lisainfo: tel 507 7369,  676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Pürksi külas näeb Tiit Hundi ülevaadet Eesti kaladest

Pilt näituselt. Foto: Tiit Hunt

Pürksi külas Noarootsi loodusinfokeskuses on avatud Eesti Loodusmuuseumi näitus “Eesti kalad”.

Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud peaaegu kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näitusel saab näha nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevaid liike, kellega tavaelus peaaegu kunagi kokku ei sattu.
Tasub rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase loodusfotograafiaga – lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega.
Näitus jääb avatuks 14. oktoobrini. Külastus etteteatamisel tel 5804 5787.
Näitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsem info: Tiit Hunt, Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja, tel 5067 488, tiit@loodusmuuseum.ee.

Süüta virtuaalne küünal kodutute loomade mälestuseks!

Foto: wflendangeredstreamlive.org

Eile tähistasid Eesti Loomakaitse Selts (ELS), mitmed varjupaigad ja teised loomi abistavad organisatsioonid rahvusvahelist kodutute loomade mälestamispäeva, mille raames mälestati loomi ning süüdati küünlad nende loomade auks, kes on kaotanud oma elu autorataste all, julmade inimeste käe läbi, surnud haigusesse või on mõnel muul viisil hukkunud.

Selts kutsus kõiki loomasõpru üles mälestama kodutuid loomi, kes on meie seast lahkunud selle tõttu, et kodu vajavaid loomi on rohkem kui loomasõbralikke kodusid. Tihtipeale võetakse perre lemmikloom, kellele ei suudeta pakkuda täisväärtuslikku elu. Looma eest hoolitsemine käib üle jõu ja ühel päeval ta jääb ta koduta, kuna omanik hülgab oma lemmiku.

Samuti soovib ELS teavitada ühiskonda ja avalikkust olukorrast, kus loomade varjupaigad ja hoiukodud on ülekoormatud. Igal aastal satub varjupaikadesse ning kasse abistavatate organisatsioonide ja ELSi hoole alla sadu koeri ja tuhandeid kasse ning muid loomi, nagu rotid, papagoid, hamstrid jt. Kahjuks ei ole aga kõiki varjupaigas, hoiukodudes või veel tänaval päästmist ootavaid hädalisi võimalik abistada, kuna abivajavaid loomi on endiselt rohkem kuiraha  ja ressursse päästmiseks.

Kodutute loomade mälestamise päeva tähistatakse üle maailma ning alguse on see päev saanud Ameerika Ühendriikidest. Mälestamispäeval läidetakse küünlad ja räägitakse kodutute loomade olukorra tõsidusest ja probleemidest, kuid ka lahendustest olukorrale.

Süüta küünal kodus või virtuaalselt ELSi kodulehel http://malestus.loomakaitse.ee/ ning mõtle nende loomade peale, kes kannatavad ja on kannatanud inimeste ükskõiksuse tõttu!

Aita kodutuid loomi, tule organisatsioonidesse appi vabatahtlikuks või toeta annetusega! Kodutuid loomi abistavate organisatsioonide kontaktid leiad: http://malestus.loomakaitse.ee/index.php?do=toetus&page=1

Live broadcasting: Maddy Madness presents: Bands in Trees

Maddy Madness teeb kusagilt Tartu Toomemäe kandist 31. augustil kell 18-21 otseülekande Eestimaa kaunist loodusest ja muusikast. Otseülekannet saab jälgida veebiaadressil: www.e-motion.ee
As Estonia is definitelly a lot about music and forest we have decided to bring it all together in our next Livebroadcast from our beloved country.
Hence, this time you will find us and some friends having a little unplugged concert while sitting on a tree in a very nice location. On August 31th, at 18.00-21.00.
You can participate :

1. If you are musician, by contacting us before the event and joining on the tree
2. if you have time and the possibility to come live at the location we will post soon.
3. On our Live-Internet-TV-Channel on: www.e-motion.ee

So go to the basement, look up your guitar, Djembe, Violin or polish your voices and come to have fun!!

Püüa pildile pääsukesed!

Suitsupääsuke. Foto: Mati Kose

Käimas on tänavusele aasta linnule – suitsupääsukesele – pühendatud fotokonkurss. Võistlema oodatakse pilte ka räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast.

Võistlus toimub eraldi täiskasvanutele ja kuni 17aastatele noortele. Mõlemas vanuserühmas selgitatakse välja kolm auhinnalist kohta. Eriauhinnad antakse parimatele piltidel teemadel „Pääsuke õhus“, „Minu kodupääsuke“, „Pääsukese portree“ ja „Pääsukesed rändel meil ja mujal“. Peaauhinna väärib kõige uhkem suitupääsukesest tehtud foto.
Pilte võib võistlustulle saata 15. oktoobrini.
Fotovõistluse korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös mittetulundusühinguga Fotokeskkond.
Konkursi eeskirjad on üleval ja pilte saab võistlusele saata veebilehel http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/

Täna õhtul näeb Võrus viimast korda “Kapsapead”

Jaan Pehk Samuel Pliuhkamina. Foto: Võru Linnateater

Sajand tagasi kirjutatud O. Lutsu komöödia „Kapsapea“ lööb endiselt selle maa (Eesti) rahva hinge teravalt nagu nuga. See on lugu kohtlasevõitu mehest Samuel Pliuhkamist (Jaan Pehk), kes püüab oma iseteadvuse ja rahaahnusega võita oma saunanaise Krõõda (Marianne Kütt) ja tema hiidkapsapea südant ning hinge, et esitleda neid väljanäitusel rahateenimise eesmärgil.
Nende kahe tüsedavõitu ja rahvaliku peategelase konfliktis leiavad oma koha ka tänased meediakangelased ning arvamusliidrid.

Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Kunstnik: Alex-Sander Kasak
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk
Reklaamkujundus: Mihkel Uba

Etendus algab kell 19 Kreutzwaldi majamuuseumi hoovis.

Homme toimub Tallinnas esimene avatud ateljeede päev

29 kunstnikku, seitse näitust, seitse ateljeed  – see on homme,  21. augustil kell 12-18 teoks saav esimene Tallinna vanalinna avatud ateljeede päev, kui on hea võimalus külastada kunstnikke nende ateljeedes ja põnevates ruumides, kuhu tavaliselt ei pääse.

Peale omaette ateljeede külastamise on võimalik osaleda ühisel jalutuskäigul, mille jooksul külastatakse koos järgemööda kõiki vanalinna piirkonnas osalevaid ateljeesid ja kunstnikke. Kohtutakse kell 12 Kunstihoone ees Vabaduse väljakul. Esimese ateljeena-kunstnikuna külastatakse Tõnis Laanemaad.

Päev lõpeb Toompeal, kus Visual Walk kutsub Avatud Ateljeedel osalejad Kohtuotsa vaateplatvormile pidustustele. Muuhulgas näeb tegevkunsti performance’t.

Ateljeede ja kiunstnike külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. Kõik on oodatud jalutama ja ateljeesid-kunstnikke külastama! Kaardid, kuhu on peale märgitud ateljeede asukohad ja kunstnike tutvustused, saad omale alla laadida siit: tutvustus ja kaart. Kaardid on eelnevalt saadaval ka Kunstihoones, Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ning Avatud Ateljeede toimumise päeval osalevates ateljeedes.

Siiski soovitame raha kaasa võtta, sest võimalik on osta loomingut otse kunstnikult (ilma galerii või poe komisjonitasuta). Mitmes ateljees on kunstniku juhendamisel võimalik ise kunsti luua ja erinevaid tehnikaid proovida. Tehnikate proovimisel tuleks, kokkuleppel kunstnikuga teha kas annetus või maksta materjalikulu eest.

Kaardid ja info aadressil: www.ateljeed.com

Ökokogukonnad tulevad kokku Sännas

Eesti ökokogukondade V kokkutulek “Kõik algab unistusest…” saab tänavu teoks 26.-28. augustini Võrumaal Sänna kultuurimõisas.
Kokkutuleku kava ei ole ette valmis, vaid kujuneb osalejate aktiivsel osavõtul. Niisiis oodatakse laupäeva ja pühapäeva kavasse ettekannete ja töötubade teemasid aadressil kogukonnad@kogukonnad.ee. Samuti palutakse anda teada, kui on soov tutvustada oma kogukonna loomise unistust või juba käimasolevat projekti. Kava täiendused lisatakse jooksvalt ühenduse kodulehele: www.kogukonnad.ee ja FB lehele: www.facebook.com/kogukonnad.

Kokkutulekule registreerimine: kokkutulek@kogukonnad.ee. Teata oma tulekust aegsasti ja kirjuta ka mis päevadel osaled, mitu inimest sinuga koos tuleb ning kas vajad või pakud transporti. Osalemistasu: R 15 €, L 15 € ja P 10 €. Kõik päevad kokku 40 €. Tasu sisaldab toitlustust ja ööbimist oma telgis või saali põrandal. Lisatasu eest on võimalik ööbida ka omaette toas. Maksa võimalusel ülekandega: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus, a/a 221041330534.

Korraldaja Eesti Ökokogukondade Ühendus: http://www.kogukonnad.ee/

Muljeid ja pilte eelmise aasta kokkutulekult:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.192748544089840.46544.109016969129665
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=126%3Ataenud&catid=34%3Aartiklid&Itemid=76

Tolteegi teadjamees ja õpetaja külastab Eestimaad

Septembris külastab Lilleoru ökokogukonda ja Eestimaad esmakordselt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez), tolteegi indiaanlaste austatud teadjamees ja õpetaja Mehhikost.

Tegemist on oodatud külalisega väga erinevates paikades üle maailma. Viimastel aastatel kutsutakse Tlakaeleli selgitama maailmas toimuvaid intensiivseid muutuseid ja 2012. aasta ettekuulutusi ning jagama universaalseid põlisrahva õpetusi, et osata targemini elada sel suurte muutuste ajal.

Külaskäigu programm:

* Loeng ja vestlus “Toimuvad globaalsed muutused ja inimkonna tulevik. Viljaringide fenomen” Von Krahli Akadeemias, neljapäeval 8. septembril kell 19.00. Täpsem info lisatakse Von Krahli kodulehele.

* Nelja Värvi Tseremoonia Lilleorus, reedel 9. septembril kell 19.00 Nelja ilmasuunda, nelja inimrassi ja nende esivanemaid austav tseremoonia tuletab meelde, et tegelikult on olemas ainult üks inimrass, asustamas maailmakõiksuse kodanikena meie väikest koduplaneeti. Nelja Värvi Tseremooniat on tänaseks läbi viidud paljudes paikades üle maailma. Lisainfo ja registreerumine siin.

* Põlistarkuste kursus Lilleorus, 10. ja 11. septembri nädalavahetusel. Sügavamalt huvitatutel on võimalik osaleda nädalavahetuse kokkusaamisel ja kursusel, kus Tlakaelel jagab teadmisi ja õpetusi, üheks keskseks teemaks maailmas toimuvad globaalsed muutused ja 2012. aasta ettekuulutused. Tlakaelel juhatab kursuse sisse ja kujundab selle edasise kulu osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Lisainfo ja registreerumine siin.

Allikas: MTÜ Lilleoru

Täna algab Tallinna Raekoja platsilt TeateTants

Laupäeva hommikul kell 9.30 saab Tallinast Raekoja platsilt alguse kaheksa ööpäeva kestev TeateTants, mis läbib kõiki Eesti maakondi. TeateTants kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii, et tants kordagi ei katke. Tantsusammul läbitakse 8 ööpäeva jooksul kõik Eesti maakonnad ning ligi tuhat kilomeetrit Eesti maanteid. TeateTantsule on registreerunud üle 470 kollektiivi, kokku rohkem kui 6200 osalejaga. Rahvatantsurühmade kõrval on kaasa tantsimas laulukoore, asutuste kollektiive ning sõpruskondi.

Esimesed 15 tantsupaari, kes tantsivad Tallinna vanalinnas, sümboliseerivad 15 Eesti maakonda, neid saadavad tantsuteatri Tee Kuubis miimid. Teelesaatmise on lavastanud Margus Toomla ja Karmen Ong.

20. augustil liigutakse marsruudil Raekoja plats – Tammsaare park – Tartu mnt. – Suur-Sõjamäe – Lagedi – Aruküla – Albu – Tapa. Pühapäeva hommikul jõuame juba Rakverre. TeateTantsu liikumine on reaalajas jälgitav aadressilt
www.teatetants.ee/gps. TeateTants jõuab tagasi Raekoja platsile 28.08. kell 13 00.

Täpsem info: www.teatetants.ee

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Foto: et.wikipedia.ee

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

 

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Foto: lauluvaljak.ee

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

 

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Valmis ajakirja KoguKonnad kümnes number

Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.

Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.

Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.

Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.

Allikas: Ingrid Vooglaid

Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Põlvamaa ökofestival 2010. Foto: Reeli Kork
Sel nädalal toimuva Põlvamaa ökofestivali „Rohelisem elu 2011“ lõpetab laupäeval, 20. augustil toimuv perepäev, mis koondab üheks loodusesõbralikud ideed, teadmised ja tooted.

Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.

Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Kalju Komissarov. Foto: draamateater.ee
20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

19.-21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 227. sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, teater või tehnika.

Juba veidi enne linnapäevi said Võrus hoo sisse Võru Vaskpillipäevad. 19. augustil toimub selle raames Võru kultuurimajas Kannel kammermuusika kontsert „Helisevad puhkpillid“, mille kunstiline juht on Jaan Ots. 20. augustil astuvad kultuurimaja lavale XVI noorte puhkpillimängijate suvekooli muusikud ning aset leiab festivali galakontsert, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Festivali lõpetab 21. augustil Johan Randvere ja Con Brio Trio kontsert, kus tulevad esitusele Liszt, Tšaikovski ja Šostakovitš.

Võru Linnateater mängib linnapäevadel oma suvelavastust „Kapsapea“, mille peaosas on Jaan Pehk. Etendused toimuvad 18., 19. ja 20. augustil kell 19 Kreutzwaldi muuseumi sisehoovis.

Kunstihuvilistele on linnapäevadel pakkuda mitut huvitavat näitust. Võru Linnagaleriis on avatud Tallinna Illustratsioonide Triennaali näitus. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on üleval näitus „Sinu ehe“. Loe edasi: Võru tähistab linna 227. sünnipäeva

KredEx toetab korterelamute renoveerimist Pärnumaal

KredEx eraldas rekonstrueerimistoetuse neljale Pärnus ja Pärnu maakonnas paiknevale korterelamule.

Rekonstrueerimistoetust kasutatakse korterelamute fassaadide, katuste ja küttesüsteemide renoveerimiseks ning akende ja uste vahetamiseks. Oodatav keskmine energiasääst antud majadel on ligi 45%. Varasemalt on rekonstrueerimistoetust saanud seitse korterelamut Pärnumaalt.

KredExist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

Toetuse ja laenu täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel http://www.kredex.ee/tabadnaelapead/. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Allikas: KredEx, www.kredex.ee

Eetikakeskus otsib lühinäidendeid koolidele

Tartu Ülikooli Eestikakeskus ootab kõiki osalema lühinäidendite konkursil “Väärtused ja valikud” . Konkursile on oodatud eetilisi vastuolusid või valikuid kirjeldavaid lugusid, mille lavastusi saaks kooli keskkonnas väärtuskasvatuse eesmärgil kasutada.

Võistlusele on oodatud lühinäidendeid, mis oleksid seotud ainekavadega ja mida saaks kasutada koolitunnis erinevatesse rollidesse sisse elamiseks, samuti sellised lood,  mis lähtuvad kirjutaja poolt valitud väärtusi väljendavatest või väärtustega laetud mõistetest, näiteks: sõda, vägivald, vastutus, võim, andestus, karistus.

Kirjutada võivad kõik, kellel idee idanema hakkas, eriti on oodatud kaastööd õpilastelt, õpetajatelt, kirjanikelt, huvijuhtidelt ja
näitetruppidelt. Saata võib  ka juba valmis kirjutatud ja lavalaudadelt läbi käinud näidendeid või nende modifikatsioone.
Oluline on, et tekst oleks otsekõnes ja et seda oleks võimalik ette kanda 10 minutiga (seega pikkus ei tohiks ületada 4 standardlehekülge).

Näidendeid hinnatakse kolmest kriteeriumist lähtudes:
1) idee inspireerivus;
2) eakohasus, et tekst oleks selgelt määratletud eagrupile suunatud
(eagrupi, kellele kirjutatakse, määrab konkursitöö kirjutaja);
3) vormiline vastavus konkursi nõuetele.

Parimatele töödele on ette nähtud honorar kuni 320 €. Lühinäidendid palutakse saata 1. septembriks 2011 välkposti aadressile
eetika@eetika.ee või kirja teel TÜ eetikakeskus, Ülikooli 18, Tartu, 50090.

Lisainformatsioon ja inspiratsioon: http://www.eetika.ee/1002514