26.-28. augustil Sänna Kultuurimõisas toimuva 5. ökokogukondade kokkutuleku kava on saanud praeguseks üldjoonteks paika, ent see täieneb päev-päevalt ja kõige värskem info on ühenduse kodulehel ning facebookis.
Ühendus ootab jätkuvalt kõigilt huvilistelt häid ettepanekuid ettekannete ja töötubade kavasse. Samuti on võimalus saada sõna kogukonna unistuste või käimasolevate projektide tutvustusringis. Kui soovid midagi kavasse pakkuda, teata sellest hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressil kogukonnad@kogukonnad.ee.
Et ürituse korraldus ladusalt sujuks, palume enda tulekust aegsasti teatada ja registreeruda aadressil: kokkutulek@kogukonnad.ee. Kõige värskema info leiab ühenduse kodulehelt ja Facebookist.
Pühapäeval, 7. augustil kell 12.00 kuni 16.00 toimub meisterdamise perepäev Luke Mõisas. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Meisterdame pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut, teeme taimepilti, viltimist ja klaasimaali. Meisterdamise vahendid korraldajatelt! Meisterdatud asjad saab igaüks kaasa võtta. Osalemine tasuta, ettevõtmist toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Lisainfo: tel 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
Neitsijärve tipii. Foto: Indrek MaripuuOled sa kunagi mõelnud, et igapäevasele kiirustamisele ja pidevas stressis elamisele võiks olla alternatiiv? Oled proovinud mõelda oma elukorralduse üle ning leida viise, kuidas seda tervislikumaks muuta? Elutempo teadlik juhtimine loob eeldused tasakaalukama elu valimiseks, mis omakorda aitab rohkem märgata ja hoolida ka ümbritsevast looduskeskkonnast.
Neitsijärve loovusait Põlvamaal kutsub kaheks augustiõhtuks indiaani püstkoja lõkke äärde kaks meest, kes on nendele teemadele mõelnud ning on nüüd valmis oma tähelepanekuid kuulajaga jagama.
Esimsena jagab oma mõtteid 18. augustil Mikk Tamme teemal “Kiirustamisest, aeglustamisest, teadlikkusest ja eesmärkidest elus.” Järgmisel päeval, 19. augustil kõneleb Mikk Sarv teemal “Looduse märkamine, loodus kui rahuliku elu inspiratsiooniallikas.” Loe lähemalt siit.
Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekus taotlusi mullusest ligi 40% võrra enam, kokku 4870, hõlmates ligi 56 000 hektarit metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis üle 82 000 hektari.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4870 taotlust, toetust sooviti 55 967 hektarile. Sellest 10 403 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 45 564 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 22% võrra, millest ligi 17% taotleti sihtkaitsevööndis ja ligi 23% piiranguvööndis asuvatele metsamaadele.
2010. aasta kevadel esitas taotluse 3493 maaomanikku, tänavu aga juba 4870. 40% taotlejate arvu kasv on peamiselt tingitud asjaolust, et Erametsakeskus saatis kevadel kõigile Natura 2000 erametsamaa omanikele teavituskirja. Taotluste hulk on kasvanud just väikemetsaomanike arvelt. Oma taotluse esitasid tänavu paljud metsaomanikud, kes ei olnud varasemalt oma võimalustest teadlikud ja needki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. Loe edasi: Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku
8.-19. augustini toimub Ida-Virumaal Oonurme külas rahvusvaheline noortealgatuslik projekt “Let´s meet in the forest”. Metsa-aastale pühendatud projekti korraldavad seitse noort Eesti tüdrukut.
“Let´s meet in the forest” projekt on rahvusvaheline noortevahetus, mis toob Eestisse kokku ligi 30 noort Lätist, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Küproselt.
Projekt algab 8.augustil ning kestab kaksteist päeva. Nende päevade jooksul õpivad noored tundma nii Eesti kui välisriikide loodust ja ohustatud looma- ning taimeliike. Noortevahetuse jooksul tehakse lähemat tutvust lendoravate igapäevase eluga, õpitakse liblikate sirutamist, valmistatakse taimevaipasid ning muuhulgas õpitakse tundma üksteise kodumaid ja kultuuri.
Projekt toimub Ida-Virumaal Oonurme külas. Projekti jooksul veedavad noored ühe öö ka Peipsi ääres telkides. Lisaks läbivad noored räätsadega matka Muraka rabas ning külastavad Kohtla Kaevanduspark-Muuseumi ja Kohtla kaevanduse karjääri.
Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline kohtumine, mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning saadakse teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest. Projekti rahastatakse programmi Euroopa Noored raames.
Hetk Kärdla kohvikutepäeval 2009. Foto: 15kohvikut.eeLaupäeval, 6. augustil toimub taas Kärdla kohvikutepäev, kus tavalised majaõued muutuvad ühepäevakohvikuiks.
Kärdla kohvikutepäev on Lääneremere kaldail ennenägematu sündmus, mille käigus augustikuu esimesel laupäeval avavad koduõuedes, avalikel platsidel ja kohtades, mis seni rahva eest peidus seisnud, 15 kohvikut oma uksed ja väravad.
Terve päeva jooksul on Kärdla keskväljakul avatud kohvikutepäeva infopunkt UBA. Siit saate teavet ühepäevakohvikute, Kärdla linna ja Hiiumaa kohta ning soovitusi kohvikutepäeva marsruudi kokkupanekuks – mis kuskil parajasti toimub, millises kohvikus lastel tegevust jätkub, kes pakub kauneimat merevaadet, mis oleks põnev tänav avastamiseks, kus kuuleb kohvi kõrvale klaverimuusikat ja palju muud.
Sel aastal sisustab infopunkti Eesti Disaini- ja Muusikakohvik, mille menüüs pakutav on nautimiseks silmale ja kõrvale – eesti disain ja helilooming. Selles ainulaadses kohvikus astuvad päeva jooksul üles ka jutuvestjad Läänemere seitsmelt saarelt – Bornholmilt, Rügenilt, Ölandilt, Gotlandilt, Hiiumaalt, Saaremaalt ja Ahvenamaalt –, et rääkida mereäärseid lugusid. Loe edasi: Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale
Kirtanilaulja David Newman.6.-7. augustil toimub Lilleoru keskuses Harjumaal põnev kursus, kus käsitletakse bhakti jooga ja kirtani laulmise olemust, lauldavate mantrate tähendust ning nende seost tšakrate ehk inimese energiakeskustega. Kirtani laulmise kaudu toimub selle üksikasjalikum tundmaõppimine.
Kursuse viivad läbi maailmamainega kirtani lauljad ja muusikud David Newman, Mira ja Philippo Franchini, kes esinevad Tallinnas ka kontserdiga „Love Peace Chant”, 12. ja 14. augustil Rotermanni kvartali Nisu-Rukkijahu Veskis. Loe lähemalt siit. Eestis on varem vaid korra toimunud kirtani kontsert ja kursus 2006. aastal.
Kirtan, üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas, pärineb tuhandete aastate tagusest Indiast. Iidsete mantrate abil aitab kirtan kutsuda esile võnkeid, mis teenivad vaikust mõtetest, kõrvaldavad takistusi ja toovad tähelepanu tagasi meie olemuse keskmesse. Ja kui see juhtub – hakkavad imelised asjad ilmnema: rahu, rõõm, inspiratsioon, ühendatuse tunne kõiksusega…
Foto: Uma LehtEt rahvasuust peri juttõst või saia lustlik suvõtükk, tuud sai nätä 23. hainakuu pääväl Koorastõ mõisa 500. aastapääväl, ku Kanepi seldsimaja näütetrupp mängse Rahmani Jani näütemängu «Varetepalu».
Näütemängu põh’as omma jutu Koorastõ ja Erästvere paronist, vanapaganast, rahapaa löüdmisest, keriguopõtaja viguriist ja muust, midä rahvas tiidse Koorastõ kandin sündünü ollõv. Inämbüs juttõst om peri Kanepi aoluu-uurja Hirvlaanõ Milvi kogost.
Kuigi näütlejä es saa näütemängu pall’o har’ota, tulõ-s lava pääl suuri jukõruisi ette. Hää mängu iist omma kitmist väärt mitmõ. Ku ütte nimmada, sõs võisi tuu olla Vahtramäe Meelis. Joba inne tiatrit tennül Kanepi Aiandi ütel umanigul tull’ ütehäste vällä nii kuulmeistri ku vigurilidsõ külämehe mängmine, kiä tõsõ külämehega (Vassilko Marek) pinne kotti ai, et aita tütrikke mano saia.
Tükü säädse lava pääle Sillamäe Ülle, päält näütetrupi mängse etendüsen üten ka Kanepi nuurikeskusõ trupp Dramantiinod ja laulsõ Kanepi segäkuur. Lavakujondus: Koorastõ Suurjärv, avidi ka Kiviranna Urmas ja Kristel ja Kalamehe Kalle. «Varetepalu» mängitäs viil kõrd Kaika suvõülikooli aigu.
Järvamaal Vana-Veskil toimub juba kolmandat korda esoteerikasündmus “Leia end”. Kuna 2010. ja 2009. aastal läksid üritused suurepäraselt ja andsid osalejatele võimsa laengu edasiseks, otsustasid korraldajad asja ette võtta veelgi suuremalt – esoteerikafestivalina ja avatuna erinevatele maailma- nägemistele, keeltele, koolkondadele.
Teemadeks on endiselt vaimne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervendavad ja psühholoogilised praktikad, mille eesmärgiks on iseenda ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaalu saavutamine.
Nagu ka möödunud aastal, töötab kolm lava/töötsooni. Vihma ajaks telk, varjualune ja maja, seega on valikuvõimalus. Loe lähemat infot ja programmi siit.
Pipi leiutas sellise toreda sõna nagu “spunk”. Tähendust otsides üritas ta seda sobitada lambale ja läks spungikahtlusega ka arsti juurde, kuid meie arvates võiks sellele otstarbe leida just üksteise abistamise ning rohelise mõtlemise vallas.
Meil kõigil on asju, mida ise enam ei vaja, aga mis on äraviskamiseks liiga head ja mõnusad. Proovime neile leida hooliva omaniku, kes oskab neid vääriliselt hinnata, nagu juhtus ühes teises muinasjutus.
Lastelugudele viitamine ei tähenda muidugi ainult pehmeid väärtusi, sest on ka abivalmeid mehi, kel koduehitusest näiteks ehitusmaterjali üle jäänud. Miks peaks selle prügimäele saatma? Esialgu ei saa me veel pakkuda võimalust, et postikulud tasub asja eest saaja otse Eesti Postile. Seega selle variandi valikul peaks saaja tasuma postikulu saatjale, ent tulevikus leiame Eesti Posti abiga ka selles osas mugavama tee. Kokkuvõtteks: teeme ära ja toetame vastastikku!
XXII Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul Kanepin. Süümine om Kanepi gümnaasiumi söögimajan, maada saa Kanepi gümnaasiumi klassiruumõn. Terve suvõülikooli ao om näütüse seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidila Valli, Kanepi naiskäsitüü jt.
Süümises piät hindäst kimmähe teedä andma Sillamäe Üllele (ylle.sillamae@gmail.com, tel 5561 2427) kõgõ ildampa 7. põimukuu õdakus. Kiä hinnäst ette kirja pand, mass kolmõ päävä söögi iist 15 €, latsilõ (kooni 10 aastat) mass süümine 8 €. Kirjapandmalda tulõ säitsme söögikõrra iist massa 17 €, latsil 10 €. Egä päiv vallalõ ka väiku puhvõt seldsimajan, kon saa mekki Kanepi valla seldsi naisi tettüid süüke.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.
Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2
Saru külä mehe Mustajõõ luhal. Foto: Uma Leht11. hainakuul naksi Saru külä mehe Mustajõõ luha, kohalikun pruugin konnu päält haina tegemä. Vanast minti kondu niitmä nätäl inne jaanipäivä, no om lugu sääne, et ku küsüt puulluuduslidsõ hainamaa toetust, sõs ei tohe tuud inne 10. hainakuud niitä.
Tuud nõudmist om Mustajõõ luha pääl täüdet joba kümmekund aastat. Et toetus om peris suur, sõs naksiva talumehe tuuga egäl juhul üten mängmä.
Käärmanni Reino ja Vaidre Endel seletivä niidümassina man saistõn, et 10. hainakuu kuupäiv om paika pantu tuuperäst, et hoita tsirkõ, kiä konnu pääl pesitäse. Nii omma keskkunnaammõtnigu näile asja seletänü. Rüärääk ja rohunepp omma nuu, kedä hoiõtas. Samal aol om tuu, et niitmise alostaminõ edesi tõugati, hainamaa hindä tervüsele halvastõ mõonu.
«Sovhoosiaigu, ku tan kari käve, oll’ egäl puul väega illus peenükene konnuhain. Angõrpist ja harakpütsk kasvi õnnõ peris jõõ perve pääl. Ma olõ taad maad nüüt 20 aastat niitnü ja haina egä aastak är tennü, a angõrpist mugu press pääle. Viimätsil aastil, ku õigõl aol niitmä minnä kah tohe ei, omgi kõik angõrpistis kätte lännü endä. Püdse siimne omma joba maha lastu ja angõrpistilõ miildüs kah illatsõmb niitmine,» kaivas’ Vaidre Endel.
Õigõt, peenükeist konnuhaina om Endeli Jahvika talu konnu pääl perrä jäänü õnnõ paar väikeist lapikõist, tuudki talulõ ligembäl koplitõn, kon tä aastit tagasi ummi eläjit kar’at’. Käärmanni Reino kitt’ perrä, et alanpuul, timä ja tä naabridõ all olõ-i hääd konnuhaina niigi pall’u. Loe edasi: Ku umakandi tarkus ei massa…
Tänasest kuni laupäevani toimub Kohila vallas Sutlemal Tornide nädal. Kõik, kes jaksavad pliiatsit-värve-fotoaparaati käes hoida, saavad enda valitud tehnikas jäädvustada kõikvõimalikke torne Kohila valla territooriumil alustades Sutlema mõisa väravatornist. Samuti võib joonistada erinevaid kirikutorne, rahvamaja torni, kuivati torni jne. Sutlema Väravatorni Selts kutsub kõiki üles neid jäädvustama.
Pühapäeval riputatakse valminud tööd näituseks üles Sutlema väravatorni. Lisaks näitusele jõuab vähemalt üks töö ka postkaardile.
Näituse avamisel esineb Kiili noorte vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel konserdiga “Õhtumuusika keskaajast renessansini”.
Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Sutlema mõisa väravatorn on unikaalne mõisaarhitektuuri esindaja Eestimaal. Sutlema mõisa viimane omanik oli eduard von Stackelberg. Mõisaesisele ehitati Nõukogude ajal aga kahekorruseline maja ning tallid selle kõrval on nüüdseks täiesti lagunenud. Mõisa püüab taastada Sutlema väravatorni Selts.
Täna algab 31. oktoobrini kestev karujahi hooaeg. Karude arvukus on viimastel aastate jooksul pidevalt suurenenud, seireandmete järgi on neid Eestis umbes 700. Seetõttu võib hooaja jooksul küttida kuni 65 karu. Sarnaselt eelnevate aastatega võib kõige rohkem karusid küttida Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas.
Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti juba traditsiooniliselt 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas, et vältida edasisi kahjustusi. Seega – küttida võib nn nuhtluskarusid.
Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Taliuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Pojad sünnivad karul tavaliselt jaanuaris. Vastsündinud on väga pisikesed ja sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Jaanuaris-veebruaris poegadega emakaru pesast peletamisel ei naase emakaru tavaliselt poegade juurde, hüljatud pojad püütakse üles kasvatada metsloomade turvakodus. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt ja poegivad 4-5 aastaselt. Emakarul sünnivad pojad üle aasta. Eestis võib täiskasvanud karu kaal ületada 200 kilogrammi. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene.
Karu küttimislimiidi paika panemisel arvestatakse Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire tulemuste põhjal tehtud soovitusi, mis arvestavad muuhulgas asurkonna suurust ning karu tekitatud kahjustuste esinemist. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning hoida ka kahjustusi optimaalsel tasemel.
Lisaks sellele annab oma hinnangu keskkonnaministri moodustatud suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm. Küttimismahu jaotuse ja korraldamise tingimused jahipiirkondade lõikes määrab Keskkonnaamet.
Mullu teatasid mesinikud, et karud on rüüstanud enam kui 100 mesitaru. 2009. aastal on karude poolt tekitatud majanduslikku kahju hüvitatud ligi 10 161 euro ulatuses, 2010. aastal aga juba 12 846 euro ulatuses.
Raudteeülesõitude sulgemise tõttu on augustis Viljandimaal osa teid liikluseks suletud ning see toob ühtlasi kaasa muudatusi maakonna bussiliikluses, teatab Viljandi maavalitsus.
4. ja 5.augustil ei läbi Olustvere raudteejaama peatust bussiliinid nr 37 (Viljandi–Suure-Jaani–Põltsamaa); nr 52
(Suure-Jaani–Võhma–Põltsamaa); nr 58 (Suure-Jaani–Võhma–Viljandi) ja nr 60 (Pilistvere–Võhma–Suure-Jaani–Viljandi). Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
10. ja 11. augustil ei läbi bussiliin nr 46 (Viljandi–Aimla–Suure-Jaani) väljumisega Viljandist kell 11.05 ja Suure-Jaanist kell 15.00 Tällevere ja Kuningsaare peatusi. Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
Aktsiaseltsi Järva Teed teatel suletakse Suure-Jaani vallas augusti esimesel ja teisel nädalal kordamööda kolm raudteeülesõitu, igaüks kaheks päevaks.
Kõrvalmaanteel Suure-Jaani–Olustvere asuv Olustvere ülesõit suletakse liikluseks 4. augustil kella 8.00-st kuni 5.augustil kella 23.59-ni. Jaska tee ülesõit on suletud 8.augustil kella 8.00-st kuni 9. augustil kella 23.59-ni. Tällevere ülesõit tugimaanteel Mudiste–Suure-Jaani–Vändra on suletud 10. augustil kella 8.00 kuni 11. augustil kella 23.59-ni.
Lisainfo bussiliikluse muudatuste kohta tel 433 0411
Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.
Eeloleval kolmapäeval on Võru Kesklinna pargis raamatukogu-lugemistuba. Kell 10 alustab tervituslauluga Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur, lugusid loevad kirjamehed Contra ja Jan Rahman, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel esitab „Lugu piltidega raamatust“ Juhan Jaigi järgi. Viktoriin „Kas tunned Euroopa Liitu“, mille vastajate vahel loositakse välja kümme auhinnaraamatut. Raamatute viivisevaba tagastamine. Raamatunäitus Juhan Jaigi loomingust. Värsked ajalehed. Raamatuvahetus. AS TEA Kirjastuse raamatumüük.
Raamatukogu-lugemistoa tegevust toetavad Võru Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp
Haanja rahvamajas esineb laupäeval, 6.augustil kell 19.00 traditsioonilise India tantsu trupp Amrita (hindi keeles tähendab elunektarit). Neljapäeval, 4.augustil kell 20.00 on huvilistel võimalik osaleda India tantsu trennis ning saada infot India tantsu olemusest.
Mõlemad sündmused on tasuta.
Lisainfo: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, 53 054 164, www.haanja.ee,
Lõõtsameister ja õpetaja Heino Tartes. Ilmar Vananurme foto
Põlva linna sünnipäeva auks toimub 13. augustil lõõtspillipidu Harmoonika, kus koos mängib üle 40 lõõtsa.
Lõõtsameistri ja õpetaja Heino Tartese sõnul ei ole sellist asja varem juhtunud, et 40 lõõtspilli koos mängib. „See on ajalooliselt väga tähtis sündmus, sest sellist koosmängimist juhtub folklooriajaloos esimest korda,” kirjeldab Heino Tartes pillipeo Harmoonika erilisust. „Lõõtspillimäng on juba väga palju huvi äratanud inimeste seas ning pillipeo eesmärgiks ongi seda huvi edasi kanda,” toob Tartes peo eesmärgi välja.
Pillipidu on Tartese sõnul välja kasvanud lõõtspillimängu kursusest, mida Lõõtspilliselts juba neli kursust korraldanud on.
Pillipidu Harmoonika toimubki päev pärast Põlva linna sünnipäeva, 13. augustil algusega kell 19 Põlva rannas. Peol astuvad üles Lõõtspillikooli lõpetajad ja rahvamuusikaansambel Bratwürste
(Tallinnast), samuti ka ansambel Heino Tartes ja sõbrad.
Lisaks pillipeole toimub 13. augustil Põlva linnas mitmeid lõõtspilliga seotud üritusi.
26.-28. augustil Sänna Kultuurimõisas toimuva 5. ökokogukondade kokkutuleku kava on saanud praeguseks üldjoonteks paika, ent see täieneb päev-päevalt ja kõige värskem info on ühenduse kodulehel ning facebookis.
