Plaanil leiab aset maakivitööde koolitus-õpituba

Foto: Plaani karjamõis

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse.

Maakivitööde koolitus-õpituba

“Loodussõbralik ehitamine”

Toimumise aeg: 12.-16. september 2011

Foto: Plaani karjamõis

5-päevane maakivihoonete taastamisele ja säilitamisele suunatud koolitus viiakse läbi vanade Plaani karjamõisa maakivikeldrite näitel. Eesmärk on keldrid taastada ja tagada nende säilimine aastateks. Täpne ajakava selgub kursuse lähenedes.

Kursusel osalemise tasu 10 €.

Info ja registreerimine: tel +372 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Korraldab: MTÜ Plaani Mõis
Projekti toetab: Leader programm


 

Vinni-Paljustil toimub piirkondlik spordipäev

Pühapäeval, 4. septembril 2011 toimub Vinni-Pajusti staadionil piirkonna sportlik päev.

Kutsutakse külade võistkondi sõitma skaikidega (rulluiskude ja -suuskade hübriidid) ca 1 km pikkusel distantsil. Start ja finiš staadioni parklas ringiga ümber perekodu. Ajavõtt paremusjärjestuse selgitamiseks. Kuna 4 paari võistlusvahendeid, siis võistkonnas 4 liiget: 2 jalanumbriga kuni 37 ja 2 üle 37 ehk siis kaks täiskasvanumat ja kaks lapseohtu liiget.

Ajakava:

Kell 11 – mängudepäeva algus.
Kell 11.15 – I tuur.
Kell 11.30 – lauatennise võistlus staadionil (vihma korral siseruumis).
Kell 12 – jalgpallimurul:
1) Täpsuslöögid värava sektoritesse, mis annavad erineval hulgal punkte ja täpsussööt distantsilt mängumannekeenile. Osavõtt individuaalne ja võistkondlik.
2) Individuaalne võistlus löögiga jalgpalli kõige kauem õhus hoidmiseks. Ajavõtt.
Kell 12 –  speedminton (sulgpallimäng).
Kell 12 – noolemäng.
Kell 13 – II tuur.

Paralleelselt toimuvad täpsusvise, frisbee (plastist lendavate taldrikute viskamine püüdurisse erinevatelt vahemaadelt), reketimängud, softpall mudilastele ja erinevad mängud-võistlused, et kaasa haarata ealiselt nooremad, tütarlapsed ning lastega kaasa tulnud vanemad või vanavanemad.
Mängudepäeva lõpp jalgpallimänguga orienteeruvalt kell 16.

Kohaletoomiseks bussiliin Roela – Viru-Jaagupi – Kadila – Inju – Vana-Vinni -Vinni. Eriliin Tudu – Vinni.

Koostööd teeme MTÜ Tudu Haridus- ja Kultuuriseltsiga, Alpi Suusaklubiga, MTÜga Vinni Valla Noored, Vinni Perekoduga. Asumitest osalevad Vinni, Pajusti, Kakumäe, Viru-Jaagupi, Roela, Tudu, Kadila ja Vana-Vinni.

Täpsem info:
Gustav Saar
Mängudepäeva läbiviija; tel +372 504 4116
MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige

Tartu loomemajanduskeskus kaardistas külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus

Homme, 26. augustil kell 11 esitletakse Tartu loomemajanduskeskuse seminariruumis uuringut „TAiR – Tartu Artist in Residence Programme“, mille koostajaks on Soome Instituudi toel Tartu loomemajanduskeskuse juures tööl olnud Julia Heikkinen. Uuring kaardistab külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus ja pakub välja põhimõtted, kuidas külaliskunstnike vastuvõtmine võiks Tartu linnas tervikuna toimida.

Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Raul Oreškini sõnul on loomemajanduskeskuse kontseptsiooni väljatöötamisel juba algusest peale planeeritud ühe tegevusena külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtu korraldamine, et tagada keskuse arenguks vajalike rahvusvaheliste spetsialistide, ekspertide, loomeinimeste või vabatahtlike kaasamine keskuse töösse. „Saime üpris kiiresti aru, et peaksime vaatama Tartut tervikuna ja kaardistama hetkeolukorra, et üldse aru saada, kes mida pakub, millised on organisatsioonide vajadused ja kuidas peaksime edasi liikuma,“ sõnas Oreškin. „Koostatud ühtse programmi eeliseks ja eesmärgiks on ka see, et erinevate valdkondade loojad ja potentsiaalsed residendid saavad kogu info ühest kohast kätte. Meil on tekkinud parem platvorm ühisturunduse korraldamiseks, mis on kasulik kõikidele organisatsioonidele, kes külaliseksperte Tartusse kutsuvad.“

Oreškini sõnul ei tähenda valminud programm veel seda, et asjad hakkavad iseenesest toimima. „Koostöö partneritega jätkub, tuleks leida ühised võimalused külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtmise koordineerimiseks.“

Julia Heikkineni sõnul sai programmi koostamiseks kokku kutsutud ka teised organisatsioonid, keda välisekspertide ja -kunstnike vastuvõtmine Tartus puudutab ja huvitab. TAiR programm sai koostatud nende organisatsioonidega toimunud  aruteludele ja intervjuude põhjal. Aruteludel osalesid lisaks Tartu loomemajanduskeskusele Antoniuse Gild, Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, Noor-Eesti Loomekeskus, Tampere Maja, Tartu Muusikafestival  ja Tartu Uus Teater.

Ka Tartu Loomemajanduskeskusel on üks külaliskorter, mis asub vastrenoveeritud Kalevi 15-s ja mis on mõeldud koolitajate, spetsialistide, loomeinimeste ja vabatahtlike vastuvõtmiseks. Vt täpsemalt:  http://www.lmk.ee/korter

TAiR programmi esitlusele tulekust palutakse teada anda julia.heikkinen@lmk.ee või 5597 7156.
Esitluse leiab aadressilt: http://www.lmk.ee/uuringud

Lisainfo: Julia Heikkinen, julia.heikkinen@lmk.ee, 5597 7156, SA Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin, raul@lmk.ee, tel 5564 7803.

Lukinid said Vagula järvest elu suurima kala

Valli Lukin kaheksakilose hauega.

4. augusti õhtupoolikul jäi Võrumaal Järveres elaval abielupaaril Valli ja Jüri Lukinil Vagula järvel kalasta­des võrku kaheksakilone haug.

Kalal oli pikkust üks meeter ja kuus sentimeetrit.

«Minust natuke lühem!» naljatab Valli.

See on suurim kala, mis abielupaar on oma elu jooksul välja püüdnud.

Järveasukast jätkus oma peres pannile ja purki, seda sai ka sõpradele antud.

Valli ja Jüri kodust on Vagula järve äärde peaaegu kiviga visata. Osalt ka seepärast on kalapüügist neile meelepärane hobi kujunenud.

Võrguluba kehtib Lukinitel novembrini ning Valli arvab, et viimased kalad jõuavad sügavkülmikust ka jõululauale.

Liina Valper

Homme esilinastub uus Lotte film

Homme esilinastub Eesti kinodes uus film armastatud koeratüdruk Lottest  – kogupere animatsioon “Lotte ja kuukivi saladus”.

Seekordses Lotte loos ootab koeratüdrukut ja tema sõpru ees terve hulk põnevaid rännakuid ja seiklusi. Nagu varasemates Lotte filmides, toimub ka “Lotte ja kuukivi salduse” tegevus sõbralikus ja vägivallavabas maailmas, mis sobib vaatamiseks ka pere kõige väiksematele.

Film jutustab sellest, kuidas ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamaut – kaks salapärast tundmatut hiilivad küll ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mida Klaus oma viimaselt matkalt mägedes leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Filmi režissöörideks on Janno Põldma ja Heiki Ernits. Stsenaristideks peale nende kahe veel ka Andrus Kivirähk.

Filmi tegelastele on hääled andnud Evelin Võigemast, Margus Tabor, Mait Malmsten, Tõnu Oja, Priit Võigemast, Tõnu Kark, Lembit Ulfsak, Tiit Sukk, Merle Palmiste, Anu Lamp jt.

VaiMus esitleb: kontsert “Ring”

Kontsert “Ring” Rakvere Kolmainu kirikus 28. augustil kell 16.
Rahvakalendris on rütm ja rituaalid, mis toetavad inimest saamaks võimalikult hästi läbi enda ja ümbritsevaga. Kirikukalendris on oma rütm. Aegade jooksul on on need kaks teineteisele lähenenud, sarnasemaks muutunud.
Kui inimene saab rituaalide kaudu kindlustunde, siis ta teab, kes ta on ja miks ta on. Laul ja pillimäng on samuti rituaalid enda sisemaailma korrastamiseks.
Kadrina Kadrid laulavad rahvapäraseid koraaliviise ja Kungla mängib sekka ilmalikumaid meloodiaid. Erinevad pooled täiendavad teineteist.
Tasuta!

Tartu Rattamaratoni rada ootab treenima

18. septembril peetava SEB 14. Tartu Rattamaratoni rada on sõiduks sobivas korras ja tähistatud. Kõik rattaspordihuvilised on oodatud rajale end enne hooaja üht suurimat lõpuspurti sobivasse vormi sõitma. Sellel reedel, 26.augustil läheb lukku ka maratoni esimene ja kõige soodsam registreerimisvoor.

Maratonile saab registreerida koduleheküljel www.tartumaraton.ee, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.

Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“

Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.

Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Vabaühendused õpivad suvekoolis spetsialistide kaasamist

Sel reedel ja laupäeval, 26.-27. augustil Rakveres toimuvas vabaühenduste suvekoolis õpitakse, kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar.

Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekoolis ettekande pidav Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et oma töötajatele vabaühenduste aitamisvõimaluste loomine on kasulik ka ettevõttele.

“Tööandja toetatud heategu tuleb talle ringiga tagasi, sest arenguvõimaluse saanud töötaja on motiveeritud ja pühendunud ning panustab hiljem tulemuslikumalt,” sõnas mullu aasta vabatahtlikuks valitud Varts, tuues näiteks vabatahtlike Eesti Energia töötajate osalemise noorte ettevõtlikkust arendavas Entrumi projektis.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele, nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Reede pärastlõunal suunduvad suvekoolist osavõtjad Rakvere ettevõtetesse, näiteks Rakvere lihakombinaati, Virumaa Teataja toimetusse ja ettevõtjate klubisse Wesenberg, kus püütakse harjutusena luua võõrustavale organisatsioonile sobivat vabatahtliku tegevuse kava. Samuti leiab aset Eestis uuenduslik “Julge küsida” sessioon, kus suvekoolis osalejad aitavad üksteisel lahendada oma olulisi probleeme, jagades selleks oma kogemusi, nõuandeid ja ideid või pakkudes end ise appi.

Suvekooli programmi leiab www.ngo.ee/suvekool, soovijatel on seal veel võimalik ka end suvekoolis osalemiseks kirja panna. 13. korda toimuv EMSL-i suvekool on siinne pikima traditsiooniga ja
olulisemaid vabaühenduste koolitusi ja suviseid kohtumisi. Seekordset suvekooli toetab rahaga Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2011. aasta on ka Euroopa Liidu vabatahtliku tegevuse aasta.

Rakvere luuleklubi Eos tähistab homme oma
25. sünnipäeva

Homme, 25. augustil kell 17 tähistab Rakvere luuleklubi Eos Rakvere teatri kohvikus ja  rahvamajas oma 25. aasta juubelit.

Pärast lühikes põiget luuleklubi ajaloosse, tunnustatakse kevadise luulevõistluse “Sahtliluuletus 2011” parimaid. Seejärel loeb oma luulet Eos ning pärast seda saavad oma luuletuste ja lauludega ette astuda kõik, kes soovivad.

Üritus on tasuta ja sinna on oodatud kõik huvilised!

Luuleklubi EOS taassündis 1986. aasta kevadel Rakveres pärast ülevirumaalise luulekonkursi korraldamist. Klubi nimi on saadud Vana-Kreeka koidujumalannalt Eos. Seda ajaloolist nime on Rakvere luuleklubi esimest korda kandnud juba 1930ndatel aastatel.

Luuleklubi käib koos iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 16 Rakvere rahvamajas, kus mõnusas seltskonnas loetakse üksteise luulet, räägitakse kultuurist, luulest ja luuletamisest. Mõnikord tehakse ka luulelavastusi. Kel soovi, saab luuleklubi külla kutsuda.

Kuidas TeateTants läbi Lääne-Viru põikas

Ajagraafiku järgi ületasid tantsijad Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiri 21. augustil kell 3.17 aasta. Rakveresse jõuti kell 11.17 ning ületati Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piir kell 17.02.

Rakverest Narva poole liikudes ühinesid Sõmeru viaduki lõpus TeateTantsuga ka Vinni valla tantsijad. Kell 11.48 kerkisid esimese paari tantsujalad ning hoogne liikumine algas. Umbes pool tundi hiljem kogunesid rahvariietes naised ühispilti tegema.

Fotod sellest tantsust jäävad meenutama hetki, mida aastate pärast peetakse ajalooks.

Tekst: Anti Ronk

Fotod: Hilje Pakkanen

Laupäeval peetakse Narvas suvelaata

Narva kutseõppekeskus koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga korraldab laupäeval, 27. augustil kümnendat korda Narva kindluse sisehoovis traditsioonilist Narva suvelaata.

„Meie kooli korraldatavad laadad on Narva ja linna külaliste jaoks saanud tuntud kaubamärgiks, mis toovad kindlusehoovi tuhandeid külastajaid,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Laada korraldamine annab paljudele õpilastele võimaluse selle ettevalmistamisel ja läbiviimisel osaleda,“ lisas Ojaots.

Suvelaadal on väljas ka Narva kutseõppekeskuse telk, kust jagatakse informatsiooni õppimisvõimaluste, eelkõige täiendõppevõimaluste kohta.

Kuuendat aastat toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel võistlus kokanduserialade õpilastele erinevatest Eesti ametikoolidest, seekord siis „Barbecue Junior 2011“. 2010. aastal võitis Tartu kutsehariduskeskuse võistkond.

Terve päeva kestab meelelahutusprogramm: esinevad erinevad kollektiivid Narvast, Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka lastele. Päevajuhiks on Ilja Golomb.

„Registreerunud osalejaid-kaubapakkujaid on juba üle 200,” ütles Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Suurt huvi on meie laat sellel aastal äratanud käsitöö ja toiduainetega kauplejate seas Lätist. Paistab, et laada edu hakkab laienema väljaspoole Eesti piire,” lisas Sile.

Narva suvelaat toimub laupäeval, 27. augustil kell  9-17.00 Narva linnuse sisehoovis. Sissepääs suvelaadale on tasuta.

Eesti parimad interjöörid avanevad näitusel Võru Linnagaleriis

Eesti parimad interjöörid 2010.

Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.

sise

Luke mõisas tuleb loodusfilmide õhtu koos valgusmänguga

Laupäeval, 27. augustil algusega kell 21 toimub Luke mõisas loodusfilmide õhtu. Riietu soojalt ja mugavalt, võta kaasa piknikutekk ja tule kaasa elama. Vihmase ilma korral toimub filmide vaatamine Luke mõisa garaažis. Tasuta. Toetavad SA KIK ja Matsalu Loodusfilmide Festival.
Avatud on kärnerimaja kohvik. Lisainfo filmide kohta www.lukemois.ee
SA Luke Mõis

Pühapäeval oodatakse Kõrvemaa ringtuurile

Kunagi kuulus Kõrvemaa matka ja suusakeskuse lähipiirkonna metsaalast suur osa nõukogude armee polügooni sõjalise tegevuse õppealaks, kuhu pääses ligi ainult erilubadega. Seoses sellega on sellel looduslikult kaunil ja vaheldusrikkal maastikul sellest ajast säilinud tihe ja ebakorrapärane teedevõrgustik. Suur osa neist teedest ei ole tänapäeval enam metsameestele ega kohalike elanike vajadustest lähtuvalt olulised ja on seega hooldamata ning kohati väga halvas ehk siis meie mõistes väga heas seisukorras. Just neid teid mööda me seiklema hakkamegi.

Pühapäeval, 28. augustil oodatakse huvilisi Kõrvemaale. Sõidetakse ringi sõjaväe kastiautoga, kuhu mahub kuni 20 inimest istuma ja uudistama. Ringtuuri kestvuseks on üks tund. Vahepeal peatume ja räägime piirkonna ajaloost, kasutame võimalust ja supleme veel rabajärves. Pereüritus on kuni nelja-aastastele lastele tasuta.

Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale

Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.

Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.

Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.

Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.

Läänemaal algab täna koraalimaraton

Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) terviklik ning järjestikune läbilaulmine algab teisipäeval, 23. augustil kell 10 Haapsalu toomkirikus.

Käesolev aasta on kuulutatud laulu- ja palveraamatu aastaks, sest meie lauluraamat saab peatselt kahekümne aastaseks. Kiriku laulu- ja palveraamatu aasta üks tippsündmus – koraalimaraton – on teine sellelaadne ettevõtmine Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel. Nüüd laulame laulu- ja palveraamatu kõik 484 laulu läbi Läänemaa Missio ajal, mis toimub 23.-25. augustil kella 10 – 22 Haapsalu toomkirikus.
Koraalimaraton on palveosadus, mille ühel teljel on kiriku lauluvara ja teisel teljel lauljaid-palvetajaid Haapsalu erinevatest kogudustest ja Maarjamaa igast nurgast. Laulu kaudu liidetakse interneti abil kogu Eestimaa. Koraalimaratoniga saab ühineda interneti teel läbi Kuressaare Pereraadio pildiraadio http://www.pereraadio.com/pildiraadio/
Kolmepäevane laulumaraton algab lauluraamatu esimese lauluga: „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõpeb neljapäeva õhtul laulu ja palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”).
Koraalimaratonile on kõik oodatud, osaleda saab kaasa lauldes, aga ka kuulates ja palvetades. Tere tulemast koraalimaratonile – tulge osa saama ainulaadsest lauluosadusest!
Lisainfo tel 528 0635, Tiit Salumäe.

Laanemaa.ee

Matkahuvilised kohtuvad Leevakul

Foto: hilaro.ee

MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.

Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.

Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee

Talurahvamuuseumis köetakse laupäeval suitsusauna

Küdev suitsusaun.

Laupäeval, 27. augustil köetakse Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis suitsusauna. Huvilised võivad osa saada nii sauna kütmisest kui ka saunamõnudest.

Saun pannakse küdema kell 11 ja kell 15 saab esimene seltskond juba sauna minna. Teise seltskonna päralt on väärt leiliruum kell 15.45 ning kolmas seltskond saab lavale minna kell 16.30.
Saunaskäiguks tuleb registreeruda telefonil 797 0310 ning sauna kasutamisel tuleb kinni pidada muuseumi poolt seatud reeglitest. Saunaskäik maksab 3 € inimesele (see on ühtlasi muuseumipääse). Oma viht ja seljapesija tuleb vajadusel kaasa võtta. Kohal on seebimeister, kelle käest saab osta seepi ja uurida ka seebitegemise tagamaid. 
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus

Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

PRIA toetuse abil soovitakse edendada kala- ja vähikasvandust

Juunist augustini kestnud vesiviljelustoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 33 taotlust kala- ja vähikasvanduste rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meetme eelarves jätkub raha umbes poolte projektide rahastamiseks.
Ettevõtjate huvi oli suur ka eelmises taotlusvoorus 2009. aastal, kui toetus määrati 21 projekti rahastamiseks. Siis aga saabus masu-aeg ning praeguseks on napilt üle poolte ettevõtjatest oma projekti ellu viinud või lähiajal lõpetamas..
Tänavu soovitud toetuste summa ulatub ligi 11,7 miljoni euroni, planeeritavate investeeringute üldsumma on üle 34,3 mln euro. Taotlusvooru eelarves on aga 5,1 mln eurot.
See tähendab, et toetuste määramiseks tuleb projektid pingeritta seada. Rohkem hindepunkte saavad need, kel on omaosalus kavandatud suuremana, kes rajavad suletud veeringlusega kasvanduse ning kes küsivad toetust karpkalaliste ja jõevähi kasvatuseks.
Kõige rohkem soovitakse aga kasvatada vikerforelli (18 projekti) ja jõevähki (6); karpkala soovivad toota kaks ettevõtjat. Kolm projekti esitati tuura, kaks angerja, üks siia ja üks koha kasvatamiseks.
Suurim on huvi vesiviljelusettevõtluse vastu Saaremaal, kust laekus 10 taotlust, järgneb Tartumaa seitsme projektiga.
PRIAs käib praegu taotluste menetlemine; projektidele tellitakse ka ekspertiise ning toimuvad kohapealsed eelkontrollid. Toetuste määramise tähtaeg on 5. detsember ning pärast seda on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projektide elluviimiseks ja kuludokumentide esitamiseks. Lähiajal valmib ka e-teenus, mis võimaldab PRIAsse kõiki kuludokumente esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel internetis.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2011 arengukava eelarves on Eesti toetusteks kogu programmperioodil 112,8 miljonit eurot. 31. juuli 2011 seisuga oli PRIA vahendusel erinevaid toetusi määratud 60,5 mln eurot ja välja makstud 28,5 mln eurot.
PRIA

Suvelõpumatk Pärispea poolsaare tipus

Laupäeval, 27. augustil saab nautida veel viimaseid suvepäevi ja matkata RMK eestvõttel Pärispea poolsaare otsas ning Hara lahe rannikul. Käiakse ka Eesti mandriosa põhjapoolseimas tipus – pikalt merre sirutuval Purekkari neemel.

Kogunemine RMK Purekkari telkimisala parklas kell 12.30. Nagu teistelegi RMK üritustele toob huvilisi ka seekord Rakverest kohale Lahemaa metsabuss. Buss väljub Rakverest Aqua spaa parklast kell 11.

Sõitjatele tutvustab tee äärde jäävaid Lahemaa vaatamisväärsusi giid Evi Aluoja, käiakse ka  Kasispea külas asuva Jaani-Tooma suurkivi juures.

Pärispea poolsaare retke juhendab kohalike matkaradade tegija ja sealse looduse hea tundja Linda Metsaorg. Retk kestab umbes 3-3,5 tundi ja selle pikkus on olenevalt ilmast 3-5 km. Ees ootavad meri, rannataimed ja merelinnud ning tohutu hulk suuri ja väikesi rändkive.

Lõpuks pakutakse telkimisalal lõkke ääres taimeteed, piknikutoidu võtab igaüks vastavalt isule ise kaasa.

Tagasi Rakverre väljub metsabuss orinteerivalt kell 16. Tagasi sõidetakse piki poolsaare teist serva, kus näeb nii kaunist rannamaastikku kui Nõukogude sõjaväe militaarset pärandit.

Kuna 27. augustil on ka muinastulede öö, siis oma sõidukiga tulijad saavad jääda omal käel aega viitma ja rannal muinastulede süttimist ootama.

Lisainfo: tel 676 7010, e-posti aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee-