Jõgeval viieteistkümnendate Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade raames peetud üleriigilise vokaalansamblite konkursi grand prix sai Viljandi muusikakooli neidudeansambel Vocamble.
Konkursil osales tänavu üle 50 ansambli umbes neljasaja lauljaga. Ansambleid hindas žürii ehk Suur Kõrv, kuhu kuulusid tuntud Alo ja muusika sõbrad.
Rohkem infot: www.joggym.edu.ee
Homme, 24. aprillil toimub järjekordne Tõrva jalgrattasõit. Sedakorda viib matk osalejad Võrtsjärve suudmesse Vooremäele.
Looduslikult kaunis sihtpunktis on võimalik jälgida saabunud linde ja kosutada keha spordijoogi ja maiustusega.
Ühissõidu algus on kell 11 Tõrva spordihoone juurest. Marsruut kulgeb läbi Pikasilla. Vooremäel on kontrollpunkt avatud kella 11.15-13.
Kõik soovijad võivad alustada marsruuti ka endale sobivast lähtepunktist.
NB! Kanna kiivrit!
Lisainfo telefonil 512 7219.
Täna, 23. aprillil võetakse Harilaiu poolsaarel ette talvejärgne suurpuhastus.
Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi armastatuim ja kõige köitvam poolsaar. Kõiki, kel võimalik, oodataksegi selle poolsaare talvejärgsel suurpuhastusel kaasa lööma.
Korraldajad lubavad: värske õhk, hea tegu ja täienenud teadmised Vilsandi rahvuspargi loodusrikkuse kohta on kindlustatud. Pakutakse ka talgusuppi.
Selga ilmastikukindel riietus ja kaasa töökindad!
Rohkem infot: tel 5301 2772, 454 6880.
Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.
Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).
Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.
Koolitusel käsitletavad teemad:
• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.
Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.
Laupäeval, 23. aprillil kell 16 toimub Rõuge rahvamajas III ehk viimane ja ülipõnev kontsert sarjast „Aafrika rütmid“. Üles astuvad Kemo Cissoko (kora, vokaal) ja Ndioba Gueye (basskitarr, djembe, vokaal) Senegalist.
Sedakorda tutvustavad muusikud üht põnevaimat Aafrika traditsioonilist pilli – korat (pildil).
Muusikasarja “Aafrika rütmid” järjekordne “peategelane” – kora – on üks Aafrika põnevamaid traditsioonilisi pille. Seda mängitakse peaaegu kõikjal. Enim levinud on 21-keelne pill, kuid variatsioone on 15-30 keeleni. Eriline on selle instrumendi mängimisstiil, sulatades ühtaegu nii kitarri, harfi, sitari kui teiste keelpillide mängutehnikat. Kõlaliselt on see kindlasti ainulaadne ja hea mängu korral võib kuulaja ning ka esitaja viia transilähedase seisundisse.
Loe lisa: www.viitinalhk.ee
Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.
Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.
„Jüriöö jooks toimub sellel aastal oma teatud headuses. Esimest korda jooksu ajaloos on võimalik internetist vaadata jooksvalt kontrollpunktide läbimise tulemusi ning videopilti. Publikule muudab ürituse atraktiivseks fakt, et osavõtjad jooksevad kaks korda vaatajate eest läbi,” ütles Jüriöö jooksu
peakorraldaja Andrus Sipsaka.
Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila kultuurikeskusest lauluväljakule, see algab kell 20. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Otseülekannet jooksust saab vaadata kodulehel http://bambuser.com/channel/osport.
Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Lisainfot Jüriöö jooksu kohta leiab veebilehelt www.kekrsk.ee.
Jüriöö jooksu korraldavad Harju KEK Rahvaspordiklubi, Eesti Orienteerumisliit, Keila linn, Spordiliit Jõud ja Harjumaa Spordiliit. Lisainfo: Andrus Sipsaka, Jüriöö jooksu peakorraldaja, tel 5649 7320, andrus@viinavabrik.ee
Fotokonkursil “Kevad Kundas” on oodatud osalema kõik fotograafiahuvilised. Eesmärk – jäädvustada Kunda linnas killukesi kevadest.
Hindamine toimub kolmes vanusegrupis: 12aastased ja nooremad, 13–16-aastased, 17-aastased ja vanemad ning eripreemia kõige sotsiaalkriitilisema (mis kurvastab või rõõmustab linnapildis, millele juhiksid tähelepanu jms) foto eest.
Fotod saata e-posti aadressil noortemaja@kunda.ee hiljemalt 20. maiks 2011. a. Lisada foto pealkiri või kommentaar, autori ees- ja perekonnanimi, vanus ning kontaktandmed.
Huvitavamatest fotodest korraldab Kunda klubi noortemaja näituse ning põnevamaid töid premeeritakse auhindadega 28. mail linna keskväljakul toimuval rahvapeol.
Lisainfo tel: 3221 666 või noortemaja@kunda.ee.
Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispüha või kevadpühad? Vanade eestlaste jaoks hoopis munapüha, kiigepüha ehk suur püha. Tuletame meelde, et pühad on alles homme.
Maavald on välja uurinud, et munapüha, kiigepüha ehk suur püha on maarahva vana kevadpüha, millega kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale ühised teiste Euroopa või hõimurahvastega. Munade värvimine ja koksimine, kiigele minek ja pühade-eelne rõõmus suurpuhastus on paljudele kodust tuttavad.
Munapüha on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On loona ja elujõu tärkamise aeg.
Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Munapüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see püha seal nii tähtis kui lõuna ja lääne pool.
Taiad. Munapüha hommikul tõustakse enne päikest. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajaid kergelt urvaokstega. Urbimine toob virkust, jõudu ja tervist. Urbimise sõnu vaata urbepäeva jutu juurest.
Läänemaal Pullapää poolsaarel kogunesid puiduettevõtte territooriumile kümned rästikud, kaks madu roomasid ka tööruumesse – pärast kevadist ärkamist on samas paigas igal aastal rästikukoloonia.
Puiduettevõtte Hapval töötaja rääkis Läänlasele, et tsehhist mõnekümne meetri kaugusel asuva elektrialajaama ümbruses on päikselistel päevadel väga palju rästikuid. Kaks roomajat tulid läinud reedel lausa tsehhi sisse, kust töömehed need teibaga välja ajasid. Kuna rästikud võtsid taas suuna tööruumide poole, olid töölised sunnitud enda ohutuse huvides kaks rästikut tapma.
Hapvali juhataja Aivar Kaus ütles Läänlasele, et rästikuid on tõesti alajaama ümbruses nähtud. “Ega seepärast elu seisma ole jäänud,” lausus ta. Juhataja sõnul on roomajad seni tööruumest viisakalt eemale hoidnud. Viimasest juhtumist, kui rästikud tsehhi tulid, Kaus ei teadnud.
Sama alajaama ümbruses on rästikukoloonia igal kevadel.
Täna Hapvalis kohal käies ei jäänud Läänlase fotokaamera ette ühtegi rästikut. Ettevõtte territooriumi valvuri sõnul vastab aga tõele, et neid on seal päikesepaistelise ilmaga palju. Täna on ilm pilves ja Pullapääl tibutas kella 14 ajal vihma.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit lausus, et tema kõrvu pole see jõudnud, et just selles paigas on eriliselt palju rästikuid. “Ilmselt on lihtsalt aeg selline, kui nad on üles ärganud. Nad talvituvad tavaliselt hulgakesi koos ja pärast ärkamist lähevad laiali. Eks seal paigas nende kontsentratsioon ka väheneb,” rääkis ta.
Loe pikemalt www.laanlane.ee
SA Erametsakeskus ja Päästeameti poolt korraldatava projekti Life+ FFPE käigus toimunud koosolekutel selgus, et pahatihti ei ole metsa- ja maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.
SA Erametsakeskus (EMK) koordineeritava metsatulekahjude ennetamise projekti käigus toimunud koostöökohtumistel selgus, et paljud inimesed ei ole teadlikud tuleohutuse seaduse ja muude tuleohutust reguleerivate seaduste ja määruste sisust. EMK teeb sel aastal metsatulekahjude teemalist teavitustööd erinevate sihtgruppide seas kuues Eesti maakonnas.
Paneme inimestele südamele ja rõhutame, et kaitsmaks iseend, teisi ja oma vara ning loodust, on kulu põletamine keelatud aasta ringi. Kulupõletajatelt on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.
Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaks tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ning naabrite vara.
Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life. Life+ FFPE projekti toetab Euroopa Komisjon.
Lisainfo: SA Erametsakeskus projektispetsialist Pille Aasamets, tel 683 6066, e-post: pille.aasamets@eramets.ee
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht
Haapsalu promenaadi juures meres on eile õhtupoolikust taas jääkaru.
Eelmisel suvel skulptor Roman Espenberg–Haavamäe 1923. aastal valminud originaali põhjal tehtud jääkarukuju toodi eile talvekorterist taas Haapsalu Tagalahele. Töömehed tõstsid jääkaru bussist alusele, mis tariti merre ja veeti sõudepaadi järel kuursaali lähedale.
Edasi loe ja pilte vaata Läänlasest.
Leevi rahvamajas toimus laupäeval, 16. aprillil Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ja ühislaulmine-simman. Osalema ootasime kõiki seltskonnalauluklubisid üle Põlvamaa, aga kohale jõudsid Põlva, Mooste ja Leevi lauluklubid. Neile lisandusid külalistena Võrumaalt ka Võru päevakeskuse ja Navi seltsimaja lauluklubid ning paar pillimeest Vastseliinast.
Töötuba juhendas Kalev Tilk, kes lisaks muusikaõpetaja tööle mängib ka ansamblis Parvepoisid. Töötoa alustuseks rääkis Kalev oma teest muusika ja pillimängu juurde ning kuna osalejaid olid erinevatest paikadest, siis viidi läbi ka kiire tutvustusring. Töötuba oli väga tõhus, teoreetilisi õpetusi ja näpunäiteid ilmestasid praktilised õpetused – kõik räägitu korrati ka kohe pillide ja hääle abil üle. Vabas ja loomingulises õhkkonnas möödus aeg linnutiivul ning töötoaks planeeritud kolmest tunnist sai peaaegu neli tundi. Töötoa lõpetuseks valmis ühisloominguna Leevi valss, mille autorluse kohta võib edaspidi julgelt öelda – rahvalik.
Kiire jalasirutus ning kohvi- ja pirukapaus tehtud, jätkus saalis ühislaulmine-simman. Siinkohal suur tänu ASile Eesti Pagar, kes toetas meie kohvipausi ülimaitsvate pirukatega ning OÜle Emer-Pen, kes valmistas väga kaunid ühislaulmiseks tarvilikud laulukogumikud!
Õhtuseks peoks oli lisandunud veel kümmekond huvilist, kes kohe mõnuga kaasa laulsid-tantsisid. Ühislaulmist toetas saateorkester (kaks akordionit, kitarr, basskitarr, lõõts, mandoliin ning Ivar Kanariku multi-instrument), kus mängisid töötoas osalenud pillimängijad. Jalakeerutuseks tegid muusikat Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ehk ansambel Parvepoisid. Ja nii – simman ja ühislaulmine vaheldumisi – kestis pidu üle südaöö. Osalejate sooviks oli, et selliseid sündmusi toimuks veel ja veel.
Suur tänu kõigile pillimängijatele ja lauljatele! Suur tänu Veriora vallavalitsusele ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle toetuse abil seekordne sündmus teoks sai!
Rõõmsate uute kohtumisteni!
Piret Rammo, Veriora Valla Kultuur juhataja
Homme, 23. aprillil alates kell 13 on Vihula mõisa oodatud kõik suured ja väikesed kevadisele perepäevale, et osa saada aardejahist, sõita hobukaarikuga ja uudistada, mis mõisas uut vaadata on.
7. mail kell 18 Vihula mõisas emadepäeva kontsert “Nostalgia”. Esinevad Lauri Liiv ja Vanemuise keelpillikvartett.
Vihula mõisa restoranis La Boheme on nüüd ka uus menüü.
Homme, 23. aprillil peetakse Jõgevamaal Kassinurme mägedes pärandkultuuripäeva ja toimub rollimäng „Jüriöö ülestõus 2011“. Üritus lõpeb alles järgmisel päeval.
Rollimängus osalejatel on võimalik valida viie leeri vahel: Liivi Ordu, Tartu Piiskopi vägi, Vaigamaa malev, Sakala malev, Rävala malev. Igasse leeri saab registreerida kuni 70 mängus osalejat. Konkreetsesse leeri regamise kvooti võivad korraldajad suurendada sõltuvalt leeridesse registreerunute arvust ja vanusest.
Jüriöö ülestõusu korraldavad MTÜ Jõgevamaa Metsaselts, MTÜ Kalevite Kange Rahvas, Võitlusklubi Turm. Partnerid on MTÜ VG LARP Klubi, MTÜ Vaigamaa Emandad ja Isandad, MTÜ Idatee Vardjad, Varjaagide malev, MTÜ Ignis Sententia.
Päevakava
23. aprill
11.00 Talgutööd
14.00 Lõuna
14.30 Kõned
15.00 Ajaloolise sportliku mõõgavõitluse truniir
16.30 Valmistumine rollimänguks
17.00 Õhtusöök
18.00 Rollimäng „Jüriöö ülestõus“ algus
23.00 Rollimängu lõpp
24. aprill
12.00 Lahkumine Kassinurmelt
Korraldajate poolt on osalejatele kaks toidukorda ja tasuta bussitransport Tallinnast (76 kohta) ja Tartust (48 kohta) Kassinurmele ja tagasi. Kogu üritus on tasuta. Tasuta transport ja toidukord on neile, kes talgutöödes käed külge panevad. Kes talgutöödes osaleda ei taha, need võivad tulla Kassinurmele rollimängu alguseks. Ööbimine oma telkides. Kaasa oma toiduriistad.
Lisainfo, registreerinute nimekiri ja arutelud SIIN.
Võrumaa Kutsehariduskeskus kutsub 25. aprillil kõiki, kellel eeloleval suvel tuleb Võrumaal turistidele teed juhatada, tasuta koolitusele, mis toimub Kubija hotell-loodusspaas.
Oodatud on ettevõtjad, majutusettevõtete teenindajad, toitlustus-ja kaubandusettevõte teenindajad, tanklate ja müügipunktide, pankade, postkontorite jne teenindajad, samuti aktiivpuhkuse pakkujad, giidid ja lihtsalt huvilised.
Koolituse ajakava:
9.30 – 10.00 Tere tulemast kohv ja tutvumine Kubija hotell-loodusspaaga
10.00 – 12.00 Võrumaa Muuseumi direktor, giid Siiri Toomik: Ettevalmistatud reisiteekonnad Võrumaal. Soovitusi teekondade planeerimiseks ja oma külastajate nõustamiseks. Reisivõrud http://www.visitvoru.ee/?id=59
12.00 – 12.30 Paus vestluseks ja värskenduseks
12.30 -13.30 Siiri Toomik jätkab: Reisivõrude põnevamad paigad
13.30 – 14.00 Võrumaa Turismiinfokeskuse infokonsultant Margita Kipasto: 2011. aasta suve põnevamad tegevused ja sündmused.
Koolitus on tasuta. Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com
Esimese vene vanausulisi käsitleva raamatu “PEIPSI VEEREL. Vanausulised kutsuvad lauda” esitlus leiab aset Peipsi ääres Vana-Kasepääl galeriis AmbulARToorium laupäeval, 23. aprillil kell 15.
Vanausuliste ajalugu, elulaadi ning väikest sissevaadet suletud kogukonna kööki käsitlevat raamatut esitletakse kohalikele esimest korda nende endi keskkonnas.
Autorid Viktoria Ladõnskaja, Annika Haas ja Birgit Püve uurivad raamatus Peipsi-äärsete inimeste pikaealisuse saladusi, püüavad edasi anda nende vaimu ning usku. Esmakordselt Eestis näidatakse eestikeelsele lugejale vanausuliste kogukonna elu nii süvitsi ning mahukalt.
Lisainfo:
www.ambulARToorium.blogspot.com
Breidaksi Arved,
kirätsura
Uma mehe tulõva iks nädälilõpus kodo, a kon Randpere Valdo eläs vai mis om Aaviksoo Jaagu nummõr, ma joht ei tiiä.
Üteldäs, et Riigikogo om uma rahva näo perrä. A ku kaia, määndse mehe ja naasõ saiva valimiisi aigu vanalt Võromaalt kõgõ rohkõmb helle, sis paistus, et võrokõisi tsihvõrplaat olõki-i nii ummamuudu, ku oldas harinu arvama.
Kaegõ esi: kõgõ rohkõmb helle sai Randpere Valdo (4794) ja tõsõs jäi Aaviksoo Jaak 3484 helüga! Olõ-i viil kiäki kuulnu, et nuu mehe olõs midägi võro keelen ütelnü vai lasknu kuigimuudu vällä paistu, et Võromaa om näile midägi rohkõmb ku üts kotus, kon helü kokko kor’ada.
Edimäne miis jagõl’ inne valimiisi pääliinan Savisaarõga ja tõnõ säädse säälsaman kiluliinan ilmadu risti pääplatsi pääle pistü. A mis tuu nii väega meile putus? Loe edasi: Ummi tulõ hoita, ka poliitikit
Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.
Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.
Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.
Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.
Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17 on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõ ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.
Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.
Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.
Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.
Jüripäeval toimub Harjumaal Kosel Eesti praeguse aja ühe tunnustatuma rahvatantsude looja ja meeste tantsupidude algataja Maie Orava tantsuse võistutantimine. Sel päeval esineb pea 350 rahvatantsijat üle Eestimaa – Harjust, Järvast, Tartust, Ida-Virumaalt, jne. Võistlus käib neljas kategoorias – vanemad segarühmad, naisrühmad, nooremad segarühmad ja esindusrühmad. Ühtlasi valitakse publiku lemmik.
Võistutantsimine on mitmes mõttes juubelihõnguline. 2001. aastal alguse saanud ettevõtmine toimub tänavu juba viiendat korda. Veelgi enam – võistutantsimisega tähistatakse ka Maie Orava 70. sünnipäeva.
Sündmuse käimapaneku ja hea sujumise eest seisab eelmise võistutantsimise võitja Kose noorterühm. Päeva hoiab ohjes Kose noorterühma vilistlane Meelis Kompus.
Võistutantsimise algab 23. aprillil kell 13 Kose Gümnaasiumi võimlas. Võitjad kuulutatakse välja umbes kell 17:30. Kõik tantsijad ja pealtvaatajad on teretulnud ka võistutantsimise järelpeole Viikingite külas, kus tantsuks mängivad lõõtsapoisid Asso Int ja Martin Müller.
Sihtasutus Erametsakeskus ootab kuni 1. maini taotlusi pärandkultuuri säilitamise toetuse saamiseks. Toetuse eemärk on tagada pärandkultuuri säilimine ja avalikkusele tutvustamine. Toetust saab kasutada pärandkultuuri objektide korrastamiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, tähistamiseks, sellele avalikkuse ligipääsu tagamiseks, eksponeerimiseks, kaardistamiseks ja arhiivimaterjalide kogumiseks.
Pärandkultuuri säilitamise toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3 196 euro pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta ja konsulendi hinnangu maksumus.
Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 16 eurot tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku kuni 15 tunni eest kalendriaastas. Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.
Täpsemad toetuse taotlemise tingimused ja nõuded taotlejale on erametsanduse portaalis www.eramets.ee, infot saab telefonil 683 6067.
“Eestis sündinud koristuspäeva idee on edukalt realiseerunud rohkem kui kümnes erinevas riigis ja kaasa haaranud 1,5 miljonit inimest. Me usume ja tahame omalt poolt teha kõik võimaliku, et see oleks alles algus. Tegutseme selle nimel, et järgmiseks aastaks kokku tuua sada erinevat riiki, kes koristustalgud ette võtavad, puudutades sellega kokku 300 miljonit inimest. Kutsume kõiki energiast ja teotahtest pakatavaid inimesi endaga kaasa, sellest kõigest lähemalt osa saama!” ütles üks liikumise eestvedajaid ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 saadik Eva Truuverk.
Teisipäevasel avatud koosolekul tutvustavad seni tehtut ja avavad tulevikuplaane kõikide töörühmade eestvedajad. Kõik, kes tahavad vabatahtlikuna edasistes tegemistes kaasa lüüa, saavad sealsamas endale meelepärase töölõigu valida ja kõigi asjaosalistega lähemalt tuttavaks saada.
Koosolek toimub Tallinnas Ülemiste City linnakus, Lõõtsa 6, II korrusel algusega kell 18.00 ning kestab kokku kaks tundi.
Täna kell 12.00 avatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud 15. muusikapäevade üleriigiline ansamblite konkurss. Kell 14.00 on I kontsert (4.-5. kl), 16.00 II kontsert (6.-7. kl), 19.00 esinevad Rebecca Kontus ja TOM-TOMM KVINTETT. Homme kell 10.00 toimub III kontsert (8.-9. kl), 12.00 IV kontsert (10.-12.kl), 15.00 V kontsert (10.-12.kl), 18.00 esineb a cappella grupp GREIP, 20.00 on üleriigilise ansamblite konkursi lõpetamine ja kell 22.00 Öölaulupidu
Eelmisel aastal piirkondlike aktiivsemate inimeste ja MTÜde poolt asutatud Emumäe Arenduskeskus on sellel aastal alustamas Põhja-Eesti kõrgeimal mäel erinevate matka- ja vabaaja tegevustega. Matkad korraldatakse selleks, et tutvustada Emumäe piirkonda – loodusväärtusi, ajalugu, kultuurilugu ning maalilisi vaateid Lääne- Virumaa maastikele.
Emumäele korraldatakse nii ratta- kui jalgsimatku nii looduse- kui ajaloohuvilistele, väiksematele või suurtele sõpruskondadele ja kooliklassidele. Tegemist ei ole spordiüritusega, pigem vastupidi, kutsuvad korraldajad nautima kohalikku loodust. Ehkki matkarajad on küll kaardil ja looduses märgitud, ei mõõdeta nende läbimiseks kulunud aega. Korraldajate jaoks pole oluline mitte raja läbimise kiirus vaid hoopis teekonnal kogutud positiivsete emotsioonide hulk. Teel tehakse lühemaid ja pikemaid peatusi, kohtutakse piirkonna külades elavate huvitavate inimestega, kuulatakse asjatundjate pajatusi paikkonna loodusväärtustest, külade ajaloost, Simuna kihelkonna kultuuriloost ning veedetakse üheskoos mõnusalt aega.
MTÜ Emumäe Arenduskeskus
telefon 522 0833, emumagi@gmail.com
http://emumagi.onepagefree.com
Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009). Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.
Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.
Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.
