Päev: 12. oktoober 2010

Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Ingrid Vooglaid,
ökoküla idee eestvedaja

Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.

Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.

Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Loe edasi: Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Rosmal alustas Lasteaia Vanemate Kool

Põlva külje all Rosmal waldorflasteaias Täheke alustas täna tööd Lasteaia Vanemate Kool, mis kutsub osalema kõiki vanemaid ja teisi huvilisi.

Lasteaia Vanemate Kool keskendub eelkooliealiste laste arengule, kuna küsimusi just selle kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem. Rosma lasteaias toimuvatel õhtutel tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktiliselt tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta.

Rosma waldorflasteaed Täheke. Foto: Erkki Peetsalu

Lasteaia Vanemate Kooli teemad sel aastal on:
• sünnipäevade tähistamine, mesilasvahaga voolimine, väikelapse areng, kohanemine lasteaiaga
• 6-aastased lapsed lasteaias, maalimine, mängu areng ja tähtsus
• muinasjuttude vajalikkus lastele, küünalde meisterdamine, aastapühade tähistamine lasteaias.

Lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Töö toimub 12. okt, 26. okt ja 23. nov 2010 Rosmal lasteaias Täheke kell 18.00–20.00.

Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli Kudu poole: 5224639.

Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt, osavõtjate annetused haridusseltsi tegevuse korraldamiseks on teretulnud.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Roheline Akadeemia kutsub leivaküpsetuse töötuppa

Kolmapäeval, 13. oktoobril algusega kell 18 kutsub Roheline Akadeemia kõiki huvilisi leivaküpsetuse töötuppa, mis toimub Erakond Eestimaa Rohelised (EER) Tartu kontoris (Kompanii 6).
Leivaküpsetuse töötuba juhendab Janne Ving. Kõigepealt annab ta ülevaate leiva küpsetamisest, siis järgneb taigna segamine ja leiva küpsetamine. Kodus kasutamiseks mõeldud jahu- ja helbeveskeid tutvustab Valdo Ranne.

„Praktiline oskus ise kodus leiba teha on praegusel ajal, mil jutuks on leiva hinna tõus, väga kasulik,” märkis töötoa juhendaja Janne Ving. „Kaubandusvõrgust ja otse mahetalunikelt on võimalik osta mahedat rukkijahu. Mahedalt tootes on keskkond puhas ja inimesed tervemad, sest sel juhul ei ole vilja tootmisel kasutatud umbrohu- ega putukamürke. Ise leiba tehes saab sellele lisada just selliseid komponente, mis endale ja perele maitseb – näiteks seemneid ja erinevaid jahusid,” selgitas Ving.
Valdo Ranne sõnul on värskelt jahvatatud jahus paremini säilinud viljaterade omadused, sest teraviljast toiduained, nagu jahud, tangud, helbed jm ei säili kaua. „Mida peenem on jahvatus, seda kiiremini toiduaine vananeb. Väike elektriline veski kodus võimaldab jahvatada jahu või helbeid vahetult enne toiduvalmistamist,” ütles Ranne.
 
Peale leiva küpsemist saab seda maitsta ning võimalusel saab juuretist ja tainast ka järgmiseks päevaks koju kaasa. Leivaküpsetuse töötuba salvestatakse ja salvestus tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks EER Tartu piirkonna kodulehel.
Koolitus on osalejatele tasuta, kuid parema korralduse huvides palutakse huvilistel end eelnevalt registreerida aadressil tartu@erakond.ee
Ruth Tammeorg
Tel 55 603 080

Turismiasjaliste tuur Setomaal

MTÜ Setomaa Turism korraldab värvilise sügistuuri Setomaal, et vaadata, mida põnevat on viimasel hooajal ära tehtud ja kuulata, millised on turismitegijate plaanid talveks ning järgmiseks hooajaks. Kõik huvilised on teretulnud kampa lööma! Reis toimub kolmapäeval, 20. oktoobril.

Päeva plaan:
Kogunemine ja bussile minek on mitmes kohas:
9.00 Setomaa Turismitalu parkla Meremäel
9.15 Seto Ateljee galerii parkla Obinitsas
9.30 Orava bussipeatus
9.45 Värska vallamaja parklast toimub väljasõit tuurile

10.00 peatus Laossinas, sealsed turismiasjaliste plaanid.
10.30 peatus Mikitamäel, RMK tegemistest ja plaanidest Setomaal.
11.30 uudised Värska sanatooriumist ja veekeskusest, kohvipaus.
12.30 Ehe Setomaa 2010 auhinnaga pärjatud Saatse seto muuseumi tegemised ja plaanid. Sekka mõtteid Vana Jüri seebikojast.
13.30 lõunasöök Seto tsäimajas, tegemised ja plaanid Värska Seto talumuuseumis.
15.00 tutvumine vastvalminud Piusa külastuskeskusega.
15.45 Seto ateljee galerii Halas Kunn tegemised ja plaanid.
16.15 tutvumine renoveeritud Seto seltsimajaga, kohvipaus.
17.00 Piusa ürgoru puhkemaja tegemised.
18.00 Setomaa turismitalo mängunulk ja muud tegemised, päeva lõpetamine.
19.15 tagasi Värskasse.

Tuuri maksumus on Setomaa Turismi liikmetele 150 krooni ja mitteliikmetele 200 krooni.
Hind sisaldab koha bussis, kohvipausid ja lõuna.
Maksta saab nii sularahas kui ka arvega.

Registreerimise tähtaeg on neljapäev, 14. oktoober.

Registreerinutel, kes ilma mõjuva põhjuseta tulemata jätavad ja sellest eelnevalt teada ei anna, tuleb maksta ikka 100 krooni. Selle kohta koostame arve pärast reisi. Viimane etteteatamise aeg mittetulemise korral on esmaspäev, 18. oktoober.
Registreerimiseks saatke kiri e-posti aadressile turism@setomaa.ee või helistage Setomaa infopunkti tel 796 4782, 512 5075.

Tule ise ning kutsu sõber ja kolleegid kaasa!

Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.

Foto: www.folk.ee
Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival

Saada oma käekiri “Terevisiooni” konkursile

ETV saade “Terevisioon” kuulutas välja Eesti ilusaima käekirja konkursi, kus silmapaistvaima osaleja selgitavad välja Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi, kirjandusteadlane Rein Veidemann ja kirjanik Kadri Kõusaar.

“Terevisiooni” saatejuhi Urmas Vaino sõnul on käsitsi kirjutamine kaduv kunst, aga need, kes ilusasti kirjutavad, on meie seas endiselt alles. “Soovime konkursi abil üles leida inimese, kel on kõige ilusam käekiri. “Terevisiooni” toimetus ootab teie kirju, mille teema ja sisu hindamisele ei kuulu – oluline on käekiri,” ütles Vaino.

Inspiratsiooni konkursi väljakuulutamiseks said “Terevisiooni” tegijad Tallinna Ülikooli eesti kultuuriloo professorilt Rein Veidemannilt, kui temaga saates vesteldi ülemaailmse kirjakirjutamise nädala teemadel.

Rein Veidemann: “See on tõesti õige kui mitte viimane aeg rõhutada käsitsi kirjutamise kultuurilist tähendust, sest tänasel massilisel meilivahetamisel on väga vähe ühist minevikus inimeste kirjavahetusest arenenud epistolaarse ehk kirjakirjutamise kultuuriga.”

Kirja käsitsi kirjutamine on tunnete ja mõtete käega voolimine, meilid aga “toksitakse” arvutisse, osutab professor. See soosivat tema sõnul pealispindust, sest arvutis kirjutav inimene sõltub rohkem tekstiredaktorist kui omandatud kirjaoskusest. “Seda võib juhtuda küll,” oletab professor Veidemann,” et tulevikus, kus kõik on omandanud arvutioskuse näol niinimetatud kolmanda kirjaoskuse, osututakse käsitisi kirjutajatena tegelikult hoopis kirjaoskamatuteks.”

Žürii liikmena pakub Rein Veidemann, et konkursil osalejad võiksid alustada oma teksti nii, nagu algab üks kuulsamaid kirju maailmakirjanduses, Tatjana kiri Oneginile: “Ma teile kirjutan…”

Eesti ilusaima käekirja konkursil osalemiseks on kirjad oodatud aadressil: Eesti Rahvusringhääling, ETV Terevisioon,
Gonsiori 27, 15029 Tallinn. Konkurss kestab 8. novembrini (arvesse lähevad hiljemalt 8. novembri postitempliga kirjad).

Allikas: Eesti Rahvusringhääling, www.err.ee

Setomaal tuleb puitkatuste koolitus

koolitus27. oktoobril kell 10-16 toimub Misso rahvamajas Seto Käsitüü Kogo, MTÜ Vanaajamaja ja MTÜ Piiriveere Liider korraldatud koolitus „Puitkatused“.

Räägitakse puitkatuste materjalist, paigaldamise töövõtetest, hooldusest ja parandamisest. Esinejad:
Ahto Raudoja, OÜ Katusõkatja – laastu- ja kimmkatused.
Jaanus Salm, OÜ Alternatura – sindelkatused.
Andres Uus, MTÜ Vanaajamaja – laudkatused.

Ettekannetele järgneb väljasõit Setomaa laud-, sindel- ja laastukatustega hoonete juurde ning vaatama tõrva-ajamise ahju. Tõrvaahju tutvustab kohapeal Ain Raal (OÜ Tõrvas). Koolitus korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

Koolitus tasuline, registreerimine 22. oktoobrini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil 56200076.

Lisainformatsioon: www.kogo.ee

Allikas: MTÜ Seto Käsitüü Kogo

Võrumaa aasta õppija on naiskodukaitsja

Võrumaa aasta õppija tiitli pälvinud naiskodukaitsja.Võrumaa Naiskodukaitse ringkonna liige Anu Jõgeva (40) on hea näide inimesest, kelle kohta käib vanasõna, kes palju teeb, see palju jõuab. Nelja lapse ema, aktiivne Naiskodukaitse liige ja Vastseliina Naiskodukaitse jaoskonna juht on tegus naine, kes on auga välja teeninud tänavuse Võrumaa aasta õppija tiitli.

Anu Jõgeva õppis Räpina aianduskoolis keskkonnakaitset. Kevadel lõpetas ta aianduskooli kiituskirjaga. Tulevikus loodab ta oma tegevuses ühendada kaks peamist huviala – keskkonnakaitse ja Kaitseliidu.

Naiskodukaitsja läbis keskkonnakaitse õpingute kõrval ka sõdurioskuste ja naiskodukaitse staabiassistendi baaskursuse. Lisaks läbis ta ka seikluskasvatuse juhendaja koolituse.

8.-15. oktoobrini peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat. Võrumaa aasta õppija, aasta koolitaja ning koolitussõbralikuma organisatsiooni tunnustamine on 20. oktoobril kell 15 Võrumaa raamatukogus.

Tanel Rütman

Riigikogus algas Harjumaa kuu

Riigikogu esimees Ene Ergma avas eile Toompea lossi Valges saalis Harjumaa kuu Riigikogus. „Iga maakond on ennast tutvustades toonud Riigikogu hoonesse alati tükikese endast. Harjumaa on kaasa võtnud päris suure tüki, mille kilde saab siin näha igal korrusel,” ütles Ergma. Harju maavanem Ülle Rajasalu lisas, et Harjumaa pakub huvilistele terve kuu jooksul palju huvitavaid üritusi nii Riigikogus kui Harjumaal.

Avaüritusel esinesid viiuliansambel Pillipiigad, Viimsi kooliteatri noored näitlejad ning Jõelähtme noortetrupp. Riigikogu hoone sisehoovis jutustas skulptor Aivar Simson samas eksponeeritud isikunäitusel näha olevate taieste loomislugusid.

Kuu jooksul saab Toompea lossis vaadata digifoto installatsioone „Harjumaa inimesed eri ajastutel”. Riigikogu hoone II korrusel eksponeeritakse Harjumaa Muuseumi näitust „Eramaa?“, SA Rannarahva Muuseumi näitust „Salapiirituse vedu“ ning nukunäitust „Kehra Nukk”. Raamatukogus on väljapanek Harjumaa autorite teostest ning koduloolistest uurimustest. Riigikogu hoone vestibüülis saab näha Harjumaa rahvamajade ja valdade näitust ning konverentsisaalis Harjumaa muuseumi näitust „Üllatavad avastused“.

22. oktoobril on kavas Riigikogu teabepäev Lääne-Harjumaal. Kuu jooksul toimuvad kohtumised Riigikogu komisjonides ning Harjumaa kuu lõpeb 26. oktoobril Harjumaa konverentsiga.

Margit Liivoja, Riigikogu pressisekretär

Rahvusraamatukogus avatakse näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”

Kolmapäeval, 13. oktoobril kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”. Näituse avab välisminister Urmas Paet. Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi algatusel korraldatav näitus on osa Sahharovi kui suurmehe rahu- ja edumeelse, inimõigustel põhineva ühiskonna visiooni meeldetuletamisest. Lisaks Andrei D. Sahharovi elutööle soovitakse näitusega juhtida tähelepanu ka Euroopa Nõukogu tegevusele inimõiguste kaitsel ja edendamisel. Euroopa Nõukogu tähistas eelmisel aastal 60. aastapäeva ning sel aastal täitub Euroopa inimõiguste konventsiooni vastuvõtmise 60. aastapäev.

Lisainformatsioon näituse kohta:  http://www.coe.int/t/commissioner/activities/sakharov_EN.asp

Järlepal anti kultuurikeskuse ehitusele roheline tee

Rapla maakonnaleht Nädaline annab teada, et Juuru valda Järlepale hakatakse ehitama aastaid kavandatud ja ootatud haridus- ja kultuurikeskust.

Rahvas on haridus- ja kultuurikeskust sõnade esisilpide järgi hellitavalt HAKUKEseks kutsuma hakanud, ehitus saab teoks tänu KOIT-kavale. Eeltaotlus oli vallal sisse antud juba aastaid tagasi, kuid siiani oli see reservprojektide nimekirjas.

Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud

Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, kirjutab Eesti Päevalehe onlineväljaanne. Uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.

Tsirguliina rahvamajas lustisid laulukoorid

 Tsirguliina rahvamajas toimus laupäeval rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kolme koori kontsert. Osalesid Tartu Vanemuise Seltsi segakoor, Tarvastu Laulukoor ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor.

Päeva avas Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik, soovides kõigile meeldivat laulutuju ja toredaid elamusi kuulajaile.
Esmalt astus lavale Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, keda juhatab Margit Aigro-Siibak. Segakoor on saanud tema tatkikepi all uudsemaks ja hea kõlaga kooriks. Tõlliste segakooril on küllalt pikk ajalugu. Kuid ajaratas on teinud lauljate seas korrektiive, 10 aasta eest ühineti Puka ja 5 aastat tagasi Sangaste lauljatega. Nii on sündinud kolme valla segakoor.

Teisena astus lavale Tarvastu Laulukoor,  keda juhendab samuti Margit Aigro-Siibak. 20-liikmeline koor on taasloodud 2004 aastal Margiti poolt. Kui lavatreppidele astus Vanemuise Seltsi segakoor, siis ei tahtnud aplaus kuidagi lõppeda. Koori ajalugu on väga pikk.  Esimene laulu-mänguselts “Vanemuine” asutati 24. juunil 1865. a. Tartus.  Selle asutaja liikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Vastavalt esimesele statuudile oli ta algul meeskoor. 1873. a. alates Karl August Hermanni juhatusel hakkas koor pidevalt tegutsema segakoorina. Vanemuise Seltsi segakoor pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Koori korraldatud on I Üldlaulupidu Eestis, mis toimus 1869. a. Tartus, hiljem viidi need üle Tallinnasse. Vanemuise Seltsi mõju oli tohutu kooride arengule ja eestluse kasvule. Koori on juhatanud paljud nimekad dirigendid: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Eduard Thomson, Rudolf Kallas, Karl August Hermann, Johann Heinrich Wirkhaus jne.

Alates 1955. a. lauldakse maestro Richard Ritsingu kirjutatud motot ” Laena mulle kannelt Vanemuine”.  Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja laulupäevadel Eestis, kontserte on antud: Venemaal, Ungaris, Austrias, Soomes, Lätis, Leedus, Marimaal, Poolas, Tšehhis jm. Praegu on koori peadirigendiks Ain Tarro ja dirigendiks Valli Ilvik. Hetkel on kirjas ligi 60 lauljat.

Kogu kuulajaskond saalis lausa lustis tartlaste koorilaulmist ja lõpuks kutsuti lavale kõik  ligi 100 lauljat, kes ühiselt laulsid tuntuid laulupeolaule. Eriti meeldivalt kõlasid  ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“, mis dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamusel võttis lausa jalad nõrgaks.

Kogu peorahvast tuli tervitama  Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver, kes soovis kõigile head laululusti ja soovi laulda, sest ilma selliste koorideta ei saa ju toimuda suurt laulupidu suure kaare all. Ta tänas dirigente ja õnnitles lauljaid rahvusvahelise muusikapäeva puhul. Kuna samal päeval oli ka eakate päev, siis Rein Randver soovis neile jätkuvat energiat valla elus aktiivsel osalemisel. Järgnes dirigentidele lillede üleandmise tseremoonia. Vastavalt rahva soovile jätkus lauljate lustimine ühise teelaua ümber  ja tantsupõrandal  jalga keerutades. Peo lõpus lauldi ühiselt  ,,Tuulevaiksel ööl“ ja siis asuti koduteele. Taas kohtuvad kõik koorid  Tartus Peetri kirikus kontserdil “Tere Jõulukuu” 4.detsembril  2010.a. kl. 16 . ,,Oli igati kaunis, võimas, hoogne ja meeldejääv laulusündmus Tsirguliina rahvamajas“ oli dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamus.

Muusikapäeva toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste vallavalitsus.

Autor: Arne Nõmmik, Tsirguliina rahvamaja juhataja

Tekst ja foto Tõlliste valla kodulehelt

Talgud Palivere liikumisradadel

Pühapäeval, 17. oktoobril toimuvad Paliveres Pikajalamäe suusaradadel talgud. Kogunemine on kell 10 Palivere suusaraja parklas.

Kavas on liikumisradadel puude langetamine, võsa eemaldamine, raiejäätmete kokkukogumine, radade tasandamine ja WC-de korrastamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Talgulistele pakutakse suppi ja kuuma jooki.