Silt: Vana-Võromaa

Tõsõ ilma nägejä

Mõttusõ Kalev näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. Foto: Uma Leht
Egä aasta hingipääväl ots Varstu valla Mõtstaga külä miis Mõttusõ Kalev (59) rehe alt vällä vana kündle ja pand palama: kaonulõ imäle, sõsaralõ, vanatädile… «Kül nä üleväst nägevä,» ütles miis kimmäle: uma inemise omma tälle tõsõst ilmast teedä andnu, et nä iks kuigimuudu olõman omma.

Kalev eläs ütsindä uma vanatädi talon – ehit’ majast pistü jäänü korsnajala ümbre hindäle väiku tarõkõsõ. Sugulaisi trehväs tä harva, häid sõpru olõ-i ja naist kah mitte: noorõ-iä armuluu hallus lõpp sekä seoniaoni. Seltsis om pinikene, telekas ja sorga, kiä tarõ pääl kõvva madistasõ.

Külärahvas kõnõlõs, et Kalev om tsipakõsõ esimuudu miis. Tä näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. «Ma ei olõ pall’u asju tihanu kõnõlda – et peetäs ullis, – a imäga kõnõli neli-viis aastat pääle timä surma,» seletäs Kalev. 84aastadsõs elänü imä Meeta oll’ eloaol kangõ naistõrahvas, kiä katõssa last piaaigu ütsindä (joodikust mehest olõ-s suurt api) üles kasvat’ ja kõvastõ kõrda nõudsõ.

Tõsõst ilmastki jagi imä päämidselt oppust. «Ütel’ iks, et är tuud tekku ja är tuud tekku!» kõnõlõs Kalev. Ku imä är kuuli, sis havvakaibja kaibsõ havva tsipakõsõ liuhka. «Imä ütel’, et täl om halv, ku pää allapoolõ om, a ma ütli, et hauda iks inämb valla ei kaiva kiäki!» seletäs Kalev.

Imä – Kalevi kõgõ parõmb sõbõr – om mitu kõrda unõn teedä andnu, et poig saa perändüse. «Seoniaoni ooda – olõ-i määnestki mõtõtki, kost tuu või tulla!» muhelõs miis – seod ettekuulutust tä väega tõsitsõlt võta-i. Loe edasi: Tõsõ ilma nägejä

Enn Kasak kõneleb teadusest kui rumalast religioonist

Neljapäeval, 15. novembril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jutuõhtu teemal “Tark teadus kui rumal religioon””. Kõnelema tuleb teadusfilosoof Enn Kasak. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja vestlema. Keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu.

Lisainfo: Triin Iva, tel 7375422 või triin.iva@ut.ee

Hingiao mõttit

Pärnaste Eve

Hingiaig om rassõ kanda. Musta mõttõ tulõva päähä, nakkas hallõ kõigist koolnuist. Üte sügüse näi ma Tal’nah säänest und. Oll’ nigu üü, ümbretsõõri oll’ kõik vakka. Ma lätsi millegiperäst aita. Säänest suurt aita olõ õi meil Räpinäl kotoh kunagi olnu. Ja ega säändsit aitu vast ei olõki – pall’o tühjä ruumi ja üts peris suur akõn kah.

Aknõst tull’ nii pall’o kuuvalgust sisse, et kõik oll’ nätä. A ega sääl kaia midägi es olõki – kõik oll’ tühi. Sõs ma näi, nigu olõs valgõ õhupall peris madalalt läbi aida hõl’onu, ussõst vällä.

Ma lätsi hoovi pääle kaema, a midägi es olõ nätä muud ku et kuuvalgus oll’ illos sinine ja hain väega rohilinõ. Lätsi aita tagasi. Aidapõrmand es olõki inämb kõvas tambitust mullast – põrmandu pääl oll’ paks tolm, vähämbält kolmõ sõrmõ jago.

Sääl tolmu pääl olliva pall’a jala jäle, nigu mito inemist olõs läbi aida lännü. Tolmukiht oll’ paks ja pehme, a jäle olliva väega kerge, vast üte sõrmõ jago. Kes säält aidast ka läbi läts’, tuu pidi olõma väega kerge, nigu õhupall. Sõs ma sai arvo, et sääl omma mu väega vanno edevanõmbidõ jäle. Hirmu ma es tunnõ, nakas’ hoobis hää ja kerge tunnõ – et näet, nä tulliva meid kaema ja hinnäst kah näütämä, et mi näid es unõhtanu.

Tuu uni tulõ mullõ hingiaigu iks miilde. Ku ma sõs kündlit palota, saa rahuh mõtõlda noist, kes lännü – kõigist kõrraga. Et ku ei olõs noid, ei olõs ka minno, ja aiteh näile kõigilõ.

Edevanõmbil es olõ elo kerge, a egäl inemisel ja egäl aol om eloh ka hääd ja rõõmu olnu, ja tollõst tulnugi mõtõlda. Ja kes mõist edevanõmbidõ kiilt, tuu piäsi mõtlõma tollõh keeleh – sõs saat esi kah parõmbalõ arvo, kuis nimä võisõva mõtõlda. Kes taht, tuu või ka mõtõlda, et kiäki tä häid mõttit kuuld.

Uma Leht

Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust

Lindora laadu aos (28.10.) saa valmis Võro-Seto tähtraamat, Võro selts and juttõ ja piltega kallendrivihku vällä 25. kõrda.

2013. aastaga pääle mõtõldust tähtraamatust saa nigu iks teedüst võro ja seto pühhi, tunnõtuidõ võrokõisi ja setodõ sünnüpäivi ni rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

Pajuste Viire kirotas tuust, kuis käve Rõugõlõ muistidsõ tarõ ehitämine, juttu om seto käsitüümeistrist Lillmaa Terjest, Eichenbaumi Külli kirotas kõomahla korjamisõst ja joogis tarvitamisõst, Raudoja Ahto setokõisi vannamuudu värehtiist ja Kalkuna Andreas tuust, kuis tä Tsiberi setokõisil külän käve. Guerrin’ Triinu ja Karu Kadri omma pandnu kokko söögikaardi Võromaa vannost söögest.

Viil saa tähtraamatust lukõ Kauksi Ülle, Trummi Riina, Antoni Annika, Jüvä Sulõvi ja Schultzi Uno luulõtuisi.

Tähtraamadu pand’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Margna Epp.

Uma Leht

Vanna ehitüskunsti opma

Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. Foto: Uma Leht
Vanast Mooste mõisa kuivusõst om saanu Vanaajamaja koolituskeskus, kon opatas nii palktarõ ragomist ku muud vanna ehitüskunsti.

Vanaajamaja kuts õkva parhilla opma palkmaja ragomist ja maakivvest müürü tegemist. Vahtsõl aastal tulõ puust vahtvärgi tegemise kursus, viil tetäs ütepäävätsit samblõ vai kõotoho pruukmisõ oppuisi.

«Ku mõnõl inemisel om vällä pakku väiku aidakõnõ vai sannakõnõ, saanu opada ka palkõ vaihtamist – tetä vana huunõ kõrdategemise kursusõ,» kõnõl’ Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. «Säänest palgitüü oppamisõs paslikku, mitte väega laonut hoonõt om peris rassõ löüdä.»

MTÜ Vanaajamaja tege aastan umbõs neli vanaperälidse ehitüstüü kursust, ütele kursusõlõ om paras võtta kuus opilast.

Uusi Andres ütel’, et huvilidsõ omma mitmõsugumadsõ. Üts punt om ilma tüüldä inemise – Töötukassa mass oppusõ kinni. Neo omma puutüü-huvilidsõ, kiä märgotasõ uma ettevõttõ tegemise pääle. Vanaperädse ehitüse ettevõttõ luuminõ ei nõvva suurõ raha sissepandmist. «Ku inemisel om joba määnegi mõistminõ, julgus, väiku praktika uma vai tutva inemise maja pääl, sis lasku kävvü,» julgust’ Uusi Andres. «Tüüriistu piät hankma õnnõ paari tuhandõ euro iist.»
Loe edasi: Vanna ehitüskunsti opma

Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Piiri köögi pernaanõ Guerrin’ Triinu. Foto: Uma Leht
12. rehekuu pääväl kõnõldi Võro instituudi tsõõriklavva takan, kuimuudu uma söögi tegemiisile kimmüst mano saia. Uma söögi tsõõriklavva taadõ kogosi mitukümmend söögimeistrit, kokka ja hää söögi sõpra – kõigil kimmäs huvi inämb umma süüki tetä ja süvvä.

Võromaa kutsõhariduskeskusõ söögioppaja Pihlaka Silvi oll’ murrõn, et nõsõs noidõ nuuri inemiisi arv, kiä olõ-i nännü piiti-kaali ja eski tomatit kasuman. A tä oll’ optimist, et oppaminõ avitas – noorõ nakkasõ umast aiakraamist tettüt süüki hindama. Viil pidäsi tä tähtsäs, et vanno Võromaa süüke raamat saasi kaasi vaihõlõ.

Turismitalo pidäjä Utsali Margit Haanist kõnõl’ tuust, et küläliisi päält om nätä suur huvi paikligu söögi vasta. Näütüses Pihkvast peri turisti olli suurõn vaimustusõn Urvastõ kamast ja imehti, et kuis nä külh inne sändsest väärt söögist mitte midägi es tiiä.

Viil kõnõldi tuust, mille om umma süüki rassõ müvvä: mi kandi rahvas om nii hinnatundlik, et 20-30% kallimb mahhekraam om näide jaos kallis.

Kalli hinna peräst tüküse ka kooli, latsiaia ja tõsõ riigiasutusõ ostma odavampa vällämaa köögivillä ja muud aiakraami, kuigi uma kraam om puhtamb ja parõmba maiguga. Vai sis jõud Võromaa söögikraam Võromaalõ lavva pääle väega and’sakat tiid pite: kardok sõit Võromaalt pääliina, et pääliina suurfirma saanu tuu Võromaalõ tagasi Kupõrjanovi pataljoni soldani lavva pääle saata. Põhjus om tuu, et suurõ asotusõ ostva süüki riigihankõga ja võit muidoki tuu firma, kiä kogo söögikraami kõgõ odavamba hinnaga pakk. Loe edasi: Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Uma Pido kuts lauljit kirja pandma

Mineva nädäli naas’ kirjapandminõ kolmandalõ Umalõ Pidolõ. Valmis saiva ka kats Uma Pido noodivihku – «Lauluvihk iloliidsilõ latsilõ» ja «Lauluvihk naaruliidsilõ naisilõ ja nakkajilõ miihile».

Pidolõ laulma oodõtas kuurõ edimält Lõuna-Eesti maakundõst, kon om kimmäs köüdüs võro keele ja kultuuriga. Nigu innembki, omma pido kavan rahvalaulu, rahvaligu laulu, klassikalidsõ koorilaulu ja vahtsõmba kuurõlõ säedü laulu.

«Lauluvara om noorõlik ja seoilmaaolinõ, a om ka tasalikkõ ja mõtiskõlõjit laulõ ja pallõmiisi,» and’ teedä Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula. Vahtsit lauluvihkõ saa Võro instituudist ja Põlva maavalitsusõst. Latsikuurõ vihkõ trükmist om tugõnu kohaligu umaalgatuse programm.

Umalõ Pidolõ saa uma laulukoori kirja panda nikani ku 20.11.2012. Teedüst saa www.umapido.ee päält (Teedüs esinejile) ja Zimmermanni Ursula käest tel 5698 9818.

Kolmas Uma Pido peetäs maaha 1. 06. 2013 Võro Kubijal. Pido välläsäädjä Tagamõtsa Tarmo mõttõ perrä köüt seokõrdsõ pido ütes Võhandu jõgi – mõtõlus pühäst jõõst ja mälehtüs timäle viidüist andõst.

Uma Leht

Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava

Sommeri Lauri. Foto: Uma Leht
Kirämiis Sommeri Lauri (39) eläs üten naasõ Liisu ja väiku tütre Liidiga Sännä lähkül Räestu talon. Tuust vanavanõmbidõ elopaigast, kon Lauri latsõpõlvõ suvõ om olnu ja minkast om saanu timä kodo, om Lauri kirotanu raamadu «Räestu raamat». Tuu iist and’ Võro maavalitsus tälle timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä. Lauri om ka laulumiis. Tä laul vanno lõunaeesti rahvalaulõ ja tege ummamuudu muusikat artistinime Kago all. Kagol om vagivahtsõnõ lauluplaat välän – «Ibipaio».

Mis raamat om «Räestu raamat»?
Seo om üte paiga aolugu. Ja inemiisi, puiõ ja kassõ ja kõik, mis siist omma läbi käünü. Seo kandi kirämehe Adson ja Jaik omma kah sinnä pantu, nii, nigu ma näid näi, nigu ma näidega sõbras sai.

Mu meelest om sääl seen väega pall’o su hindä lukõ. Kas uma hinge alastõ kiskmine om rassõ?
Inemine om üts ihon, tõnõ vaimun ja kolmas sõnan. Allõs päälekaeja vai lugõja vai Jummal pand naa as’a kokko. Esi hinnäst näe-ei. A ansamblil Vennaskond oll’ vanast laulurida, et om alastõ jo olla ülihää. Taa om nigu kerkoh veedataminõ, saat henge kerembäs.

Kuis sul nii pall’o meelen om?
Kõnõli kah inemiisiga, mis nimä mäletäse. Muidogi tan om pilte tettü kõik aig, mõnõ pildi päält näet, et tuu kitsõ vas’kas oll’gi tähtsä ja… Ku tükk aigu olt üte as’a kallal, sis nakkas rohkõmb miilde tulõma. Ma olõ Kõivu (kirämiis Kõivu Madis – UL) lugõnu, sis kae, kuis täl kah edimält om üts as’akõnõ meelen, a sis tulõva tõsõ robinal perrä.

Sis tulõva lõhna miilde…
Kõik tuu värk jah. Ja mõni asi om tan õks alalõ kah. Nigu määnegi lüliti om. Ku aida iin istut, sis tulõ miilde, kuis vanastõ oll’ sääl ümbre. Ku om hulk talvi ja sügüsit, sis nuu peegeldäse mõnikõrd ütstõist.

Kas sa olõt siiä Räestulõ no tagasi tulnu?
Ütsä aasta iist, ku maja tühäs jäi, naksi siiä rohkõmb käümä, kolm-neli aastat olõ elänü. Seo om mu maailma telg, kavva aigu ei saa siist är olla. Paik taht kah, et sääl inemise midägi toimõndanu. Ku köüdüs paigaga om jäänü, sis lövvät siist hindä kah vahtsõst, tult tagasi. Loe edasi: Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava

Reedel toimub võru köögi ümarlaud

Võru Instituut kutsub sel reedel, 12. oktoobril kell 16 kokku võru köögi ümarlaua, et aru pidada Võrumaa toidu teemadel ning üheskoos mõelda, kuidas kaasa aidata võru köögi säilimisele ja arengule.

Meil on veel olemas toiduvalmistamise pärimus ja oma (aja)looga toidud, mida võiksime julgelt teha ja uhkelt välja pakkuda. Enne peaks ainult läbi mõtlema, kuidas leida Võrumaa toitudele rohkem tarbijaid nii oma rahva kui külaliste seas; kas ja kui palju vanu retsepte ja ajaloolisi toite muutma peaks, et neid kohandada kaasaja maitse ja söökidega harjunud maitsemeelega. Kui läbi mõelda ka toitude vorm ja väljanägemine ning arendada pakendamist, oleks oma toidule kindlasti rohkem turgu.

Ümarlaua avasõnad – miks me ikkagi peaksime oma söögi valmistamist kõige kiuste jätkama – ütleb Marju Kõivupuu, pärast seda degusteerime ja diskuteerime!

Palume oma tulekust teada anda meilitsi või telefoni teel: triinu.guerrin@gmail.com või 53 41 95 41

Võro lipu konkurss oll’ väega väkev

Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht
Võrokõisi lipu kavandiid saadõti konkursilõ 53, autoriid oll’ 31. Ütenlüüjit oll’ üle Eesti: Võrolt, Tartost, Tal’nast, Põlvast, Valgast, Rakverest, Pärnust jne.
«Väega uhkõ ja suur konkurss, tuud es mõista ette arvada!» rõõmust’ Võro seldsi juhatusõ liigõ, lipukonkursi üts vidäjä Kama Kaido.

No vali Võro seldsi kokko pant kommisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitrolla, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres) võistlustöie hulgast vällä 2–4 kõgõ parõmbat tüüd.

Kommisjonilõ andva nõvvo kunstnigu ja liputiidüse as’atundja: Võromaa juuriga kunstnik Lapini Leonhard, riigikantselei sümboolikanõvvomiis Uiboaia Gert ja Udmurdi lipu autor Lobanovi Juri.

Sis pandas lipuvariandsi rahvahääletüsele. Tuujaos trükütäs parõmba tüü paprõ pääle ja pandas Uma Lehe vaihõlõ. Võitjas kuulutõdas tuu lipp, miä rahva käest kõgõ inämb helle saa. Vällävalit lippu näüdätäs edimäst kõrda suurõmbalõ rahvalõ kolmandal Umal Pidol 1. piimäkuul 2013.

Allikas: Uma Leht

Nuuri soovi

Reimanni Nele,
kaeja ja kullõja

Taa päälkirä võti lainus Karula kirämehe Lattiku Jaani käest. Timä jutusõ päätegeläse mängvä lännü aastagasaa alostusõh liivahavvah pulmõ ja pidävä plaanõ, midä suurõst pääst tegemä naada.

Ma saiõ seo suvi tutvas üte tütrikuga, kiä lätt gümnaasiumi viimätsehe klassi. Tä kõnõl’, mändse omma seoilma-ao noorõ inemise arvamisõ ja tahtmisõ, mõttõ elost.

«Külh põhikooli aigu olli oppaja mi klassiga hädäh – teist kellestki saa ei midägi, arvas’ ni üts ku tõnõ,» kõnõlõs timä. «Ja nii om pia lännü kah. Õkva pääle lõpupäivä sõit’ üts poiss esä massinaga vasta puud – koolnus, tõnõ sattõ pur’oh pääga jõkkõ. Kats tütärlast lätsi ullis, kolmas sünnüt’ päält põhikooli kats last ja kasvatas noid ütsindä – kõik kolmõkõistõ omma näläh. Säändsit, kiä ei opi ja ei käü tüühü, om iks hulga.»

«Kas tahat siski kuuli minnä?» küsü timä käest, et kõnõlust kergembä teema pääle juhti. «Taha külh, a pelgä kah. Gümnaasium panti põhikoolist eräle: tulõva vahtsõ oppaja, vana umah tiidä häädüseh jääse inne põhikuuli. Nimä saa-ai ummi tunnõ muido täüs. A millest oppaja eläs?» seletäs tä elotargalt.

«Külh om koolikõrd käest är lännü,» ohkas sis peris süämest. «Kõgõ hullõmb om põhikoolih.Noorõmba latsõ kullõsõ vanõmbidõ käest perrä, midä kõkkõ tetä või, ja saava tuust julgust mano. Oppaja pelgäs uma tüükotusõ peräst, koolijuht pelgäs kooli hää nime peräst…»

Säändsit, kiä tahtva rahuligult oppi, om iks kah,» proomi nõvvu anda. «Mu väikene veli pidi sügüse kuuli minemä,» tõmbas tütrigu nägo mõros. «Tä tund külh tähti ja numbriid, a hädä tull’ säält, kost mõista-as mõtõldagi. Mis taal latsõl vika om, nõvvõti kur’alt. A velekene omgi tasanõ, hää ja taht umaette olla. Nii oppaja ku vanõmba omma nakanu loomuligus pidämä, et latsõ tegevä, mis näil päähä tulõ. Oh, nuu latsõ omma saadu nivõrra noorõlt, et näide vanõmba esi olõ-õi viil latsivanõmbas saanuki!» Loe edasi: Nuuri soovi

Talomiis: kits om targõmb ku lammas

Orioni talo peremiis Kõrbe Hanno. Foto: Uma Leht
Lasva valla Orioni talo perrerahvas kõnõlõs, kuis näist kitsõpidäjä sai, mille om kits targõmb ku lammas ja mille Lätist tuud sikk Janisõs ristiti.

Kolm aastakka tagasi naksi Lasva vallah Orioni talo kolm latsõkõist imäle-esäle nii ku uni pääle käümä, et vaia eläjä võtta. «Latsõ ütli meile, et mis talo tuu sääne om, koh õnnõ villä kasvatõdas, a eläjit ei olõki,» tulõtas talo peremiis Kõrbe Hanno (41) miilde.

Pernaanõ Kõrbe Maire (41) ütles mano, et latsõ tahtsõ hobõst, a nä jäivä siski arvamisõlõ, et edimält võinu kedä vähämbät võtta.

Et Orioni talo ümbre Voki-Tammõ küläh om pall’o soid ja suuhaina ei ollõv lambilõ hää anda, otsust’ Hanno kitsi kasus. «Ma kai, et mõtskitsõ eläse hää meelega suu pääl ja ku mõtskitsõl kõlbas taad haina süvvä, vast kõlbas sis kodokitsõl kah,» ütles Hanno hindäette muheldõh.

Kõgõpäält ostõti poodist kitsõpiimä, et tiidä saia, kas tuud kraami kiäki juuma kah nakkas. «Latsõ pruuvsõ ja ütli, et väega hää om,» kõnõlõs Maire. «Takastperrä tull’ vällä, et periselt oll’ tuu piim väega halv, a nä julgu-s üldä kah, selle et pelksi, et sis mi ei võtaki kitsi.»

Kolm aastakka ildampa juu terve Kõrbe pere õnnõ kitsõpiimä, tege kitsõjuustu, süü kitsõlihha ni ku vaia, maka kitsõnahku vaihõl.

Algusõ sai asi Heiferi fondist. Hanno otsõ üles Võromaa Heiferi iistvidäjä Piho Aigari ni pia oll’gi Orioni taloh kameruni tõugo sikk. Toolõ hangiti kipõlt mano kats saane tõugo kitsõpreilit – Juula ja Elle. Õigõ pia tekkü Hannol mõtõ, et vaia om naada tõugo parandama. Nii tõi tä hindäle Lätist üte lihatõugo boeri sika, kiä velerahva avvos Janisõs ristiti. «Ma mõtli, et säält tulõ põnnõv värk, ku lihaelläi piimäeläjäga ristädä,» muhelõs Hanno. «A tuust, mis säält vällä tull’, mi saaki-i viil arvu, selle et meil omma neo as’a veidükese segi.» Loe edasi: Talomiis: kits om targõmb ku lammas

Seto Kuningriigi päev Värskas

Head Vana Võromaa inimesed: käsitöölised, (turismi)ettevõtjad, seltsi- või külaliikumise tegelased, muuseumirahvas, pillimehed ja -naised!

Seto Kuningriigi korraldajad kutsuvad meid, Vana Võromaa rahvast sel aastal ühiselt Seto Kuningriigi päevale Värskasse 4. augustil 2012. Ka tänavu soovivad võõrustajad organiseerida Eesti eri kantide rahva (kihnlaste, mulkide… ) ühist kaubatänavat, kus müüakse ainult eestimaist, kvaliteetset ja pärimuslikku kaupa. See on hea mõte, sest iga piirkond on omanäoline ja ühiselt moodustame kirju terviku ning jääme oma loovusega paremini silma!

Võro Instituut märgib üles kuningriigi kaubatänavale Vana Võromaa saatkonna meie käsitöö ja toiduga kauplemiseks. Lisaks kauplemise pinnale pakume abi teie toote- ja toidunimetuste tõlkimisel võru keelde. Kutsume üles ka pillimehi, laulunaisi, kes aitaksid Vana Võromaa saatkonda elavamaks muuta. Kõik kauplejad ja muusikud võiksid olla omakandi (stiliseeritud) riietes ja rääkida umakandi kiilt, et võrokesed setode sündmusel ikka näha ning kuulda oleksid.

Saatkond ootab kõiki, kelle toodang vastab üldistele kuningriigi laada tingimustele (vt Kuningriigipäeva laadainfo) ja tunnevad ennast vana Võromaa inimestena (hoolimata sellest, kas nad on praegusest Võru, Põlva või Valga maakonnast). Võro Instituut püüab valida võimalikult mitmekesise seltskonna saatkonda vana Võrumaad esindama, nii et vabandame juba ette, kui keegi ruumipuudusel saatkonda ei mahu.

Palume oma osavõtusoovist teada anda hiljemalt 19. juuliks – siis jõuame seto korraldajatele meie kauplejate arvu teada anda, küsida juurde infot enda kirjapanemise ja kohamaksude kohta.

Kauplejatele registreerimiseks on meil vaja teada: ettevõtja või eraisiku nimi, registri- või isikukood, aadress, e-post, telefon, kaupade loetelu või kirjeldus, mida soovitakse müüa, soovitav müügipinna pikkus, elektri vajadus.

Muusikutel palume teada anda oma saatkonnas esinemise soovist ja lisada juurde, millise pilliga mängitakse.

Pärast 20. juulit võtab Võro Instituut soovijatega ise ühendust, et asjast täpsemalt rääkida.

Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Väelaulu kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält, mis ta sees on. Osalejaid innustatakse julgema ja oskama oma häälega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik – lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu.

Kursus algab laupäeva, 14. juuli hommikul kell 11.00. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva, 15. juuli lõuna ajal. Kursusel sisuks on laul väeallikana. Kasutame laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält mis ta sees on ning julgema ja oskama sellega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik, et lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu. Suhtestumine ümbrusega on väga isiklik, siin on oluline mõte, mõtte jõud, mõtte pilt ja kas see jõuab läbi hääle kuhugi, kas ta puudutab näiteks tuult ja linde, aga ta võib puudutada ka negatiivselt. Laulmisega looduses on samuti nagu rahvariietega, mis on olnud maarahva igapäevased riided, neid kanda maal on loomulikum kui linnas. Naistel on soovitav kaasa võtta seelik, Õie õpetab, kuidas see ürgne riietusese kandja enesetunnet muudab.

Räägime maarahva kommetest ja tähtpäevadest ning nende tähistamisest lauludega – miks nimetatakse abiellumist laulatuseks, miks on vaja varasuvel lauldes teedel kõndida jne. Proovime ka ühisütlemist meeste ja naiste vahel. Loe edasi: Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Võro folgipido kuts tandsmist opma

Võro folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja om Valneri Kadri. Foto: Uma Leht

Võro folkloorifestivaalil om rahvalõ egä aasta vahtsit ja vanno tandsõ opatu, timahava tetäs tuud viilgi inämb, lupa folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja Valneri Kadri.

Tandsuoppaminõ käü joba inne festivaali: seo riidi, 29.06. kell 20 tulõ joba kolmas Võro folgi tandsutarõ. Tamula järve veeren oppas reilendrit Tarto tandsuklubi juht Nuti Triinu, tandsus tõmbasõ lõõtsa Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik, Laube Kadri ja Valev.

Suur folgipido päälkiräga «Päivgi tands tsõõrin» tetäs tandsupauguga vallalõ 12.07. Võro vallan Loosu külän Teppo lõõdsatalon – Võromaa üts kõvõmb tandsuoppaja Udrasõ Maire vidä sääl tandsuetendüst «Suvõhal’as tandsusamm». Tandsus mäng Kalkuna Mari üten sõpruga.

Valneri Kadri ütel’, et festivaali vallategemises valiti lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo selle, et Võromaa rahvuspilli lõõtsa viilgi inämb vällä näüdädä. Võro folkloorifestivaali rongkäük ja pääkontsõrt tulõva timahava riidi, 13.07.

Tandsu, midä festivaalil opatas, omma kaarajaan, reilendri, subota ja tuustep.Vällämaalaisilõ saadõtas kah oppus, et nä saasi joba koton naidõ tandsõga tutvas. Vällämaa rühmä umakõrda oppasõ üte uma tandsu mi rahvalõ selges. Simmanil ja uulidsatandsu aigu saa rahvas opitutuidõ tandsõ mõistmist vällä näüdädä. Loe edasi: Võro folgipido kuts tandsmist opma

Nahaparkminõ – paras vaiv

Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv

Päts tulõ Ruusalõ

Seo kuu lõpun, 22.–27. piimäkuu pääväl saa Ruusa vanan raudtiijaaman nätä vahtsõt suvõlavastust «Kuurort Ruusa», kon om külälises ka riigivanõmb Päts. Riigivanõmbat mäng tuud innegi elotruult tennü näütlejä Taalmaa Indrek.

«Tükü põh’as omma tõtõstõ sündünü luu 1930. aastist,» ütel’ lavastusõ kõrraldaja Trumsi Marge. Tuuaignõ Eesti kõgõ rikkamb perekund Puhk ostsõ Ruusa mõisa hindäle suvõkodos. Puhki mõtli Ruusast tetä suurõmba ja vägevämba puhkusõpaiga.
Tuus aos oll’ puhkusõpaigana populaarsust kogunu Taivaskua ja Puhkõ ettevõtminõ liiku umbõs saman tsihin. A sis tull’ pääle suur sõda…

Tükü om kirotanu Rahmani Jan, lavastaja om Hansingu Meelis. Päält Taalmaa Indreku mängvä «Kuurort Ruusa» tükün paikligu rahvanäütlejä Põlvast, Verioralt ja Ruusalt: Rüütle Janno, Põvvati Helje, Otsa Pilar, Salfi Taavo, Trumsi Margus, Paulsoni Eduard, Zirnaski Tõnu, Mestiljaineni Sergei, Aia Sirli, Liini Hedy, Peterselli Kristiina, Nargla Leena, Kokmanni Tiia, Leplandi Viktor, Mahlakase Sander ja lõõdsamiis Ojasaarõ Toomas.

Uma Leht

Vana-Võrumaa moeshow “Julge ja kantav!” ootab osalejaid

Suvi on tulemas ja on viimane aega mõelda uute, ilusate ja tähelepanu köitvate rõivaste ning aksessuaaride peale. Kevad-suve 2012 iseloomustavad värvid, 50ndad, 60ndad, luksuslik, valge, efektne, paljad õlad või naba, lihtsad lõiked, suured mustrid, lilled, pitsid, taaskasutus… Need on vaid mõningad märksõnad, mida annavad
moekuulutajad.

Sel kevadel on võimalik Sinul üksi või koos sõbrannaga osaleda üritusel Võrumaa Mood 2012 „Julge ja kantav!“. Kui sa oled õpilane, tudeng, karjääri- või koduperenaine, kes on pärit või seotud Vana-Võrumaaga ning sulle meeldib kavandada uusi rõivaid ja aksessuaare, siis tule ja osale üritusel! Oodatud on ka õmblusalongid ja sõpruskonnad.

Kavanda paberile oma ideed või pildista üles oma teosed ning saada meile. Igalt loojalt või loojate grupilt ootame kolm kuni viis kavandit 30. aprilliks aadressile: jana.huul@gmail.com. Kavandile lisa oma kontaktandmed: nimi, telefoninumber ja meiliaadress.
Valitakse välja parimad kollektsioonid, mis pääsevad moeshowle „Julge ja Kantav!“.

Üritus toimub 8. juunil Võrus.

Varsti info nähtaval ka Facebookis: Võrumaa Mood 2012!

Täpsem info: Jana Huul, jana.huul@gmail.com

Stiilivihjeid pakub veebi-moeajakiri Femme.ee: http://femme.ee/moekas/stiilivihjed/7647?P=2

Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät

Jüva Sullõv

 

Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.

Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.

Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ. Loe edasi: Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät

Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga

Foto: Uma Leht
18. urbõkuu õdagu hel’osi Võro kultuurimajan Kannõl õrnast rahvalauluviisist pungimürtsüni vällä – oll’ imäkeelepääväle pühendet võrokeeline koorikontsõrt.

Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.

Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.

Harju Ülle, Uma Leht

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet kontsõrdilõ

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ! Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel. Kontsõrt om kõigilõ massulda.

Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!

Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai, Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Parksepä Keskkooli latsikoori.

Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna (kae http://www.wi.ee/index.php/miasunnus/382-paromba-keeletundja-omma-teedae).

Kõrraldasõ Võro Selts VKKF ja Võro kultuurimaja Kannel. Tugõva Võro vallavalitsus, Võro liinavalitsus ja Kulka Põlva ja Võro ekspertgrupi. Loe edasi: Tulkõ imäkeelepääväle pühendet kontsõrdilõ

Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Väikekannel.
Haanimaa rahvas kutsub nii omasid kui kaugema kandi inimesi osalema pärandkultuuri õpi- ja töötubadesse, märtsis toimuvad nii käsitöötuba, laulutuba, tantsutuba, lõõtsatuba, väikekandletuba kui kohaliku köögi õpituba.

KÄSITÖÖTUBA – 10. märtsil kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel, puutöö klassis. Seekord saab iga üks endale või kingituseks meisterdada metallist sõle! Materjalitasu 3-5€! Läbiviijaks on ettevõtte Etnoehe eestvedaja Merlin Lõiv.

LAULUTUBA – 17. märtsil kl 17 Haanja Rahvamajas Laulame koos Lauri Õunapuuga ja kuulame tema mõteluisi pärimuslaulust, elust ja inimesest selle keskel.

TANTSUTUBA – 17. märtsil kl 19 Haanja Rahvamajas Kohe pärast laulutuba kui on tõmmatud tiba hinge. Juhtsuss on Kadri Lepasson. Kanneldel Kati Soon, Ann Maria Piho! Võta kaasa tantsukingad ja hea tuju!

LõõTSPILLITUBA – 10. ja 17. märtsil kl 10 Haanja rahvamajas Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa. Loe edasi: Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma