Vanna ehitüskunsti opma

Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. Foto: Uma Leht
Vanast Mooste mõisa kuivusõst om saanu Vanaajamaja koolituskeskus, kon opatas nii palktarõ ragomist ku muud vanna ehitüskunsti.

Vanaajamaja kuts õkva parhilla opma palkmaja ragomist ja maakivvest müürü tegemist. Vahtsõl aastal tulõ puust vahtvärgi tegemise kursus, viil tetäs ütepäävätsit samblõ vai kõotoho pruukmisõ oppuisi.

«Ku mõnõl inemisel om vällä pakku väiku aidakõnõ vai sannakõnõ, saanu opada ka palkõ vaihtamist – tetä vana huunõ kõrdategemise kursusõ,» kõnõl’ Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. «Säänest palgitüü oppamisõs paslikku, mitte väega laonut hoonõt om peris rassõ löüdä.»

MTÜ Vanaajamaja tege aastan umbõs neli vanaperälidse ehitüstüü kursust, ütele kursusõlõ om paras võtta kuus opilast.

Uusi Andres ütel’, et huvilidsõ omma mitmõsugumadsõ. Üts punt om ilma tüüldä inemise – Töötukassa mass oppusõ kinni. Neo omma puutüü-huvilidsõ, kiä märgotasõ uma ettevõttõ tegemise pääle. Vanaperädse ehitüse ettevõttõ luuminõ ei nõvva suurõ raha sissepandmist. «Ku inemisel om joba määnegi mõistminõ, julgus, väiku praktika uma vai tutva inemise maja pääl, sis lasku kävvü,» julgust’ Uusi Andres. «Tüüriistu piät hankma õnnõ paari tuhandõ euro iist.»

Tõnõ punt om käünü egäl Vanaajamaja oppusõl – vanno maiu kõrdategemine om näide tüü ja nä tahtva tuus tarkuisi mano saia. Kolmas punt huviliidsi omma ehitüse ja restauriirmise tudõngi.

Ehitämise tüüd jakkus nii liinan ku maal

«Mi käest küstäs egä nätäl kas nõvvo vai otsitas mõistjat inemist palkmajja putitama,» kõnõl’ Uusi Andres. «Puust maiuga liinajao, nigu Tarton Karlova ja Supiliin, omma hinda lännü, saman om 80% majjust määnegi hädä külen,» selet’ tä.

Tüüd jakkus maalgi, meil Võromaal kah: 90% talomajjust omma palkmaja ja Uusi Andres hindas, et näist umakõrda 90% olõsi vaia putita. «A 90% noidõ majju umanigõst ei olõ rahha, et tuud tüüd telli,» kõnõl’ Uus. «Ku umanik om noorõmb ja julgõmb inemine, sis võissi tä kursusõl är kävvü ja vähämbält uma maja kõrda tetä.»

Om ka inemiisi, kiä tahtva elon üte huunõ peris ummi kässiga valmis tetä. «Om unistus ja inemine tulõ oppusõlõ,» ütel’ Uusi Andres. «Puhkusõ aigu rago sanna üles, järgmäne suvi pussõrdas valmis ja om rahul.»

Ull’ust om kõvva veidembäs jäänü

MTÜ Vanaajamaja om vanaperälist ehitüskunsti opanu kümmekund aastakka. Hulga oppust saa ka Internetist. Uusi Andres hinnas’, et inemiisi tiidmise vanno maiu kõrdategemisest omma nõsõnu.

«Joba tiidvä, et ku palkmajja kile ja villaga võlssi lämmistät, sis jahus lämmi õhk palkõ vaihõlõ är, tegünes vesi ja maja lätt mädänemä,» kõnõl’ Uusi Andres. «Rusigusäädüs om lämmistä välästpuult sissepoolõ – nii kivi- ku puumajja. Vanna majja om kõgõ kimmämb lämmistä aastasato pruugit matõrjaalõga – kütet lätt tsipa inämb, a võit kimmäs olla, et maja püsüs ja ka inemiisil ei tulõ tervüse-häti.»

Et Vanaajamaja uma oppõkeskusõ peräkõrd Moostele ehit’, avit üten Mooste vald. Keskus sai 150aastadsõ Mooste mõisa kuivusõ ilma rahalda hindäle ja pästse är avariiohtlikust saisust.

Kuivusõst opmiskeskusõ tegemist om tugõnu PRIA umast Leader-programmist ja tõsõ fondi. Kolm aastat omma vanamajamehe vaiva nännü ja no saa majja küttä suurõ vana ahoga ja omma ka maakütte toro maa seen. Plaanin om vällä ehitä rõivaruumi, katussõalonõ är lämmistä, trepp tetä jne.

Inämb teedüst saa kodolehelt: www.vanaajamaja.ee.

Harju Ülle, Uma Leht