Vana-Võromaa

Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan

35 aoluulidse Võromaa latsiaia ni koolilast omma tulõman neläpäävä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt ni esitädä juttõ.

Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peetäs latsi luulõlugõmisvõigõlust joba 12. kõrda. Ettekandmisele tulõ vähämbält 12
eri võro auturi looming. Katsattõistkümmet latsi etteastõt omma hindaman võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri iistvõtja ni aolehe Koit aokiränik Rivo Veski.

Latsi ülesastmiisi vaihele laulva võrokeelitsit laulõ Mõnistõ ni Rõugõ latsõ Ruusamäe Ive juhatusõl. Nikagu hindaja avvuhindu paika pandva, ast üles üllätüsküläliisi näütemängupunt.

Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse – sissepäsemine massulda. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13. Võigõlust kõrraldasõ MTÜ Sännä Mõisakeskus ja Võro Instituut. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp.

Adsoni-võistlusõ kotsile saa teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56143780. Nisamatõ kõnõtraadilt 53980028 (Eve Taal).

Tiia Allas, Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht

Ummi tulõ hoita, ka poliitikit

Breidaksi Arved,
kirätsura

Uma mehe tulõva iks nädälilõpus kodo, a kon Randpere Valdo eläs vai mis om Aaviksoo Jaagu nummõr, ma joht ei tiiä.

Üteldäs, et Riigikogo om uma rahva näo perrä. A ku kaia, määndse mehe ja naasõ saiva valimiisi aigu vanalt Võromaalt kõgõ rohkõmb helle, sis paistus, et võrokõisi tsihvõrplaat olõki-i nii ummamuudu, ku oldas harinu arvama.

Kaegõ esi: kõgõ rohkõmb helle sai Randpere Valdo (4794) ja tõsõs jäi Aaviksoo Jaak 3484 helüga! Olõ-i viil kiäki kuulnu, et nuu mehe olõs midägi võro keelen ütelnü vai lasknu kuigimuudu vällä paistu, et Võromaa om näile midägi rohkõmb ku üts kotus, kon helü kokko kor’ada.

Edimäne miis jagõl’ inne valimiisi pääliinan Savisaarõga ja tõnõ säädse säälsaman kiluliinan ilmadu risti pääplatsi pääle pistü. A mis tuu nii väega meile putus? Loe edasi: Ummi tulõ hoita, ka poliitikit

Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Nätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.

«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.

Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.

Tuu om sõs filosoofia?
Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Aig vanna vahtsõs tetä

Seost nädälist naas’ Eestin pääle muinsuskaitsõkuu – om aig praavita vanno asjo, miä omma alalõhoitmist väärt. Timahavadsõ muinsuskaitsõkuu päämõtõ om kalmuaidu kõrdategemine.

«Mu unistus om, et Lüllemäe vana kalmuaid saanu kõrda!» ütel’ Muinsuskaitsõammõdi Valga maakunna vanõmbinspektri Parise Mari-Liis. «Sääl olõsi hädäste abikässi vaia, selle et vald ei tulõ ütsindä tuu kõrdategemisega toimõ.» Vanno asjo hää hoitmisõ iist kitt’ inspektri Taheva valda ja vallavanõmbat Rogenbaumi Monikat: «Kalmuaidu tetäs sääl isuga kõrda, kerik sai är valgustõt…»

Põlva maakunna vanõmbinspektri Lõhmussõ Viktor ütel’ häste Räpinä valla kotsilõ: joba tõist aastakka tetäs Köstrimäel puhtas vanna kalmuaida. Ja muidoki või kõgõ kittä Mooste mõisa ilosas tegijit. Hinge pääl om inspektril võssu kasunu vana kalmuaid Kõllõstõ vallan Piigastõ külän.

Puul aastakka Võro maakunna vanõmbinspektri ammõtin olnu Tartomaalt peri Taaveti Tõnis mõista-s viil parõmbit vanno asjo hoitjit nimmada. Külh kitt’ tä, et Võromaa inemiisil om taa as’a vasta huvvi ja sakõst küstäs, kuis saanu muinsuskaitsõalotsit huunit kõgõ parõmbidõ praavita. «Sakõst ei nõvva kultuuriperändi iist hoolõkandminõ suurt rahha, õnnõ päälenakkamist ja aigu,» ütel’ tä.

Harju Ülle, Uma Leht

Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!

Sõmmõrpalo valla avahuuldustüütäjä Kääri Reet (49) oll’ timahava ainukõnõ seo kimmä tüü tegijä, kiä sai Eesti sotsiaaltüü assotsiatsiooni käest avvokirä. Eesti Aasta Sotsiaaltüütäjä tiitlit tä seokõrd (viil) es saa, a Reeda meelest ei olõki vaia nii kõvastõ kittä õnnõ nelä aastaga tüü iist. A avahuuldusõ – inemise avitaminõ, pasminõ ja sõidutaminõ nii, et tä saa uman koton ellä – perrä lätt nõudminõ mugu suurõmbas. Väikun Sõmmõrpalo vallan olõssi joba vaia ka tõist sama tüü tegijät.

Vanastõ säänest ammõtit es olõ, et käüdäs vanno ja haigidõ man koton?
Vanastõ jah eleti latsi man vai sugulasõ kaiva, a nüüt omma latsõ kavvõn tüül vai ei olõki latsi. Om iks peris kurb ja naabri kah ei jõvva näid kaia: säänest tüüd om nii vaia!

Midä avahuuldus tähendäs?
Kliendi omma sändse inemise, kes peris ütsindä ei saa toimõ, a ei olõ viil ka nii haigõ, et piässi hoolõkotto är minemä. Mõistus om näil viil selge, ku näid veidikese tukõ, saava inämb-vähämb toimõ. Kellel om vaia puid tuvva tarrõ, söögi tuu pia kõigilõ, tohtri manu ja sanna vii näid, mõnõl mõsõ mõsu valla hoolõkotun är, sääl om massin. Meesterahva ei saa tarõ kraammisõga toimõ…

Et ku naanõ kaos kõrvalt är, om miis hädän?
Jah, ja mehe eläse tuud rohkõmb üle kah. Naasõ omma kõvõmba. Nä ei näüdä umma leinä vällä ja saava tuust kipõmbahe üle.
Ma kae parhilla kolmõ miist ja kuut naist, vannusõn 70–91. Sõs mõnt avida viil kõrra-paar kuun tohtri manu Võrolõ vai kavvõmbahe. Mõni eläs sändse kotussõ pääl, et ei saa eski perearsti manu: üttegi bussi ei käü! Loe edasi: Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!

Kui palju on Eestis setosid, võrokesi, mulke?

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse, kirjutab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze Statistikablogis. See võimaldab hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Pikemalt saab lugeda Statistikablogi postitusest.

Kristo Mäe

Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.

Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.

Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.

Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.

Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä. Loe edasi: Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Perimüse-preemiä Parksepä latsiaialõ

Parksepä latsiaia oppaja Mondscheini Angela sai eräpreemiä võrokeelidse latsiaiaperimüse kokkoköütmise iist. Preemiä and’ vällä Eesti kirändüsmuusõum üten tõisi avvohinduga minevä-aastadsõ rahvaluulõ kogomisõ iist.

Avvohindu jaeti imäkeelepääväl, 14. urbõkuul Tartol kirändüsmuusõumin. Rahvaluulõkorjaja saiva neo kätte president Toomas Hendrik Ilvese käest.

Mondscheini Angela ütel’, et kirot’ tähtpäivist ja tegemiisist, miä omma Parksepä latsiaia aastatsõõrin ja lõppu pand’ viil latsi suust üles kirotõduid vahvit ütlemiisi. Latsiaiaperimüst kor’as’ minevä-aasta ligi 80 Eesti latsiaiaoppajat-kasvatajat.

Uma Leht

Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Kal(l)a Urmas,
keelekullõja

Õkva sai tuu võigõlus läbi, kos uma kiil hinnäst pildi pääl näüdäs’. Oll’ nätä, kuis ütstõsõga võiki tüküse hää söögi ja joogi silte pääle, kõgõ inämb iks sääl, kos mõnt tähtsät laatu peetäs.

Võromaal om jo uma mekk moodus saanu ja meelütäs ka umma kiilt pruukma. A paistus, et üts põlinõ juuk om iks unõtusõn, nigu olõs tä nimi nii rassõ vällä üldä, et joba tuuperäst ei tihka kiä timmä inämb vahtsõlõ elolõ herätä. Ummõtõ omma kõgõ vähämb kolmõ Võromaa kihlkunna tiidjä (ja viil Tartomaalt üts Kamja uma) meile jätnü oppusõ, kuis tetä rüäjüvvä. Joba joogi nimi esi ütles, ku tähtsä tä mi jaos piässi olõma.

Jüvä jo tähendäs nii tervet viläterrä ku timä sisemäst jako, miä väke and; ja viil kõkkõ viläst saadut süüki ja süümist hinnäst ülepää. Nigu Kanepin ülti: «Kuis sa iks läät ilma jüväldä majast vällä.» A ku joogilõ ligembäle liiku, sõs om tiidä, et jüvä võisõ ka eläjile klopitut jahusüüki tähendä. Viimäte tuuperäst kah naati säändse nimega juuki halvas põlgma, ku rahvas iks jõukambat ello nakas’ elämä – rõõsa piimä ja tsigurikohvi nõal.

A vana ilma aig nakkas viirtpiten tagasi tulõma ja vana ao süüke-juukõ pruugitas tervüses. Kaemi sõs vahtsõ silmäga üle naa jüvätegemise oppusõ. Loe edasi: Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

«Midägi iks saa taast vällä nuputa, kasvai suurõ tuulõgeneraatori tetä!» om Vahtsõliina valla Hinsa «UFO-kupli» vai perädüsuurõ höörigu plekkhuunõ umanik, OÜ PNK Grupp juht Keldri Aivar väke täüs. Lumi vaot’ kupli päält purus nigu munakoorõ, sama saatus oll’ timahava talvõl pall’odõlt suuril huunil, a inämbüst esiki ei plaanita kõrda tetä.

«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»

Uma Leht kirot’ tuust «UFO-kuplist» vai Võromaalõ tuudust sõaväe radarijaama päälmidsest kuplist pia kümme aastakka tagasi (4.09.2001). Loe edasi: Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Sõna vägi

Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja

Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.

Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…

A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»

Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.

Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi

Urvastes kõneldakse täna kohapärimusest

Pühapäeval, 27. märtsil kl 14.30 kõneleb Valdo Valper Urvaste seltsimajas oma raamatust “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus”.

“Metsast leitud kirik ” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket,
nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall Hiiemäe.

Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid. Väljaande lähema tutvustuse leiab siit.

Raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.

Täpsem info: Valdo Valper, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 55952908, e-post valdo.valper@gmail.com

Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä

Seo ilma aigu om hopõn inämb ilotamisõs ku tüütegemises, nii olõ-i ka suurt hätä sepä ega hobõsõ ravvutamisõ perrä, a ku tuud vaia tulõ, sõs ütel om puudu jalahoitjast, tõõsõl jäl kõrralidsõst sepäst.

Haani vallah Luutsingu küle all eläs Märdini Raili (28), kiä om maaülikoolih eläjäkasvatust opnu ja no jo viis aastakka hobõsit pidänü. Üten üürihobõsidõga om täl Kuguritsa taloh 20 hobõst.

Märdini sõnno perrä om lugu sääne, et ku hopõn om ilotamisõ jaos (liivaplatsi pääl sõitmisõs, võistluisil käümises), timä kabi om terve ja tukõv, sõs olõ-i timmä ravvuta vaia. «Mõnõh mõttõh om ravvutaminõ hää ja mõnõh mõttõh taa jäl lahk kapja,» kõnõl’ Märdin. «Raud muut kabja helläs ja ku hopõn om kõik aig ravvah, sõs tä lõpus omgi nii hell, et saa-i ilma raudulda olla.»

Umõhtõ tunnist’ naanõ, et om timälgi olnu säändsit hobõsit, kinkalõ tulõ ravva ala lüvvä. «Sõs oll’ seo peris suur hädä, selle et tah kandih olõ-i üttegi säänest seppä, kiä hobõst ravvutanu,» kaivas’ naanõ. Sepä, kedä naanõ usk, eläse Villändih ja Tartoh.

Märdini Raili ütel’, et ku hopõn om jo kõrd ravvah, sõs piät naid raudu õga nelä kooni kuvvõ nädäli takast vaihtama. (Taa tiidmise pääle lätsi mu silmä pääh suurõs ku ülepannivadsa ja ma mõista-s umma imehtüst kuigi käkki. Olli kimmäs, et ku hobõsõlõ om kõrd raud ala pant, sõs taast saa nii aastas viländ. Tuu pääle mõtlõ-s ma sukugi, et hobõsõ kabi kasus kah nigu inemise küüdski ja tuuperäst piät hobõsõl ka tihsähe raudu vaihtama.) Loe edasi: Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä

Võru Linnateatris esietendub komöödiatükk

5. aprillil esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.

„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.

Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kostüümi- ja lavakunstnik: Liisa Soolepp
Muusikaline kujundus: Anu Taul
Mängivad: Lehm – Anu Taul, Karu – Kaspar-Oskar Kramp, Konn – Mart Parind, väike murdja ehk Nugis – Maive Käos, Jänes – Agu Trolla.

Esietendus 5. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Etendused: 05., 06., 14. ja 30. aprillil ning 04. mail kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Vaata klippi:

Allikas: Võru Linnateater, www.vorulinnateater.com

Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil

Nõlvaku Kaie,
Harglõ kihlkunnast Mõnistõst peri

Tuust ei olõki kuigi pall’u aigu müüdä, ku vällämaalt tuudu as’a, kompvegipakist autuni, hirmsadõ hinnan olli. Tuu, midä harva näet ja viil harvõmbadõ saat, paistus õks hää. A sis tull’ aig, kos säänest kraami kõik kotusõ täüs sai ja taad meile hoolõga pähä määrmä nakati. Ja väega ruttu nakas’ asi sinnäpoolõ kiskma, et kõik, mis meil hendäl siin nurmõ pääl ja laudan kasus, ei kõlbagi süvvä ja jumala peräst ei tohe säänest kraami tõisilõ müvvä.

No tuust ull’usõst olõmi nüüt külh enämb-vähämb vallalõ saanu ja asi om peris ümbre pööretü. Nüüt teedäs, et süvvä kõlbas õnnõ sääne söögikraam, mis lähkün kasus ja kohe egäsugutsiid E-siid ruhimigu viisi manu ei olõ kupatõt. Kah’u muiduki, et meil, eestläisil, taad esihendä tarkust nii veidü om, et ütelegi vahtsõlõ ull’usõlõ inne vasta nakada ei julgu, ku tõsõ riigi iin miilt omma muutnu. Sinnä eurosäädüse nahka omma lännü üte lehmä ja paari tsiaga majapidämise, ja mis viil hullõmb, nuidõ lehmätallitajidõ ja tsiasüütjide eluhimu ja tervüs. Ku kotun enämb medägi tetä ei olõ ja huul eläjä peräst vanõmbat inemist hommugu sängüst vällä ei aja, sis sinnä tä jääski. Ja järgmäne kotus om hoolõmaja, kost minek õnnõ ütele poolõ…

Hää om siski tuu, et meil hoitas umma laulu, tandsu ja pillimängu ja rahvarõiviid pandas hää meelega sälgä. Vinne aol prooviti jo rahvarõivistki rohkõmb karnõvalikostüümi tetä ja nii läts’ki, et tuud, kiä rahvarõiviid muial kand’ ku püüne pääl, vahiti nigu ullikõist. Halv oll’ ka tuu, et inämb es olõ tähtsä, kost kandist vai kihlkunnast inemine peri om. Nii tull’ ette, et Võrumaa rahvatandsjil olli sällän Muhu vai Kihnu rõiva, selle et nuu tundu ilusamba ku uma kandi pruntsi ja pluusõ. Põratsõl aol ei tulõ sääne asi külh jutuski, et kiäki hendäle võõra rõiva sälgä pand. Mis sääl kõnõlda, om õks armõdu illus, ku Tal’na suurõl laulu- ja tandsupidul uma kandi inemise rõiva perrä är tunnõt! Loe edasi: Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil

Hummõn tulõkil näputüütarõ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.

Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Luulõvõistlus latsilõ ja nuurilõ

Luulõhuvilidsõ latsõ ja noorõ võiva joba naada märkmä tuu pääle, midä lukõ kirämehe Adsoni Arturi nimelidsel luulõvõistlusõl Sännä mõisan 28. mahlakuu pääväl (28.04.2011).

Luulõtuisi võiva tulla lugõma aoluulidsõ Võromaa koolilatsõ, a ka latsiaia- ja kodolatsõ. Egäst koolist oodõtas ekkä vannusõrühmä (1.–4., 5.–9. ja 10.–12. klass) ütte esinejät vai punti kooni neläst latsõst.

Võrokeeline luulõvõistlus tulõ Adsoni Arturi avvus 13. kõrda. Tuud kõrraldasõ Võro instituut ja Sännä mõisakeskus. Üten lüümise soovist tulõssi teedä anda ildampa 22.04 kas allas.tiia@gmail.com vai tel 7828754, 56143780.

Allikas: Uma Leht

Raamat Eesti pühhist kotussist

No om olõman raamat «101 Eesti pühapaika» – seo säädse kokko rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju ja andsõ vällä kirästüs Varrak.
Vana Võromaa pühhist paigust om raamatuhe valit Pühäjõgi, Taivaskoda, mitmõ ristipuu ja ristimõtsa, Harglõ ohvripetäi, Vahtsõliina liinamägi, kapõl’ ja kerik, Vahtsõliina tammõtsõõr ja Ilmamägi, Pääväpüürdmisemägi, Plaani, Rõugõ ja Urvastõ kerik, Sabe Augusti mälehtämise kivi Võhandu jõõ veeren ja Tammõ-Lauri tamm.

Setomaa pühhist paigust om seen Verhulitsa lautsipettäi, Miikse Jaanikivi ja –uja, Podmotsa kiviristi ja Petseri kluustri.

Allikas: Uma Leht

Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü

Karula Ala-Mähkli talo pernaanõ Freibergi Lilian (35) mõtõl’ välla villast mähkme ja om näid ummi latsi pääl pruuvnu.

«Hää omma säändse mähkme tuuperäst, et nä omma lämmä, laskva ohku läbi, ei lää nii kipõlt likõs ja kimmäle ka tuuperäst, et omma tettü kotusõpäälitsest matõrjaalist,» ütel’ Lilian.

Täüsvilladsõ mähkmepüksü omma tettü mahhelambidõ kõgõ pehmembäst villast. Mähkme veere omma hainuga värvit langaga käsilde ilosas tettü. Mähkme sisu tulõ egäl ütel esi osta vai ummõlda. Olõman om kats varianti, mink vaihõl valli, kas peris mähkmerõivanõ lapp vai harilik marlilapp, midä saa sis vaihta. Villamähkmit om olõman kolm suurust.

Villapükse saa pruuki alatõn katõnädälidsest latsõkõsõst kooni katõaastadsõ latsõni vällä. Villamähkmit saa mõskõ mõsumassinan villamõsuprogrammi ja villašampooniga.

Liliani arvatõn om õnnõ katõst mähkmest küländ. «Ega naid ei olõ vaia kõik aig mõskõ. Vill om sääne matõrjaal, mis ei lää haisama. Avitas tuust, ku näid tuuluta,» ütel’ tä.

Parhilla plaan Lilian üten tõisi Karula naisiga villamähkmide tutvastegemise kampaaniat. «Siiäni om näid umajagu ostõt, a nüüt proovimi näile ilosa paki vällä mõtõlda ja sis puuti müügile saata,» ütel’ Lilian.

Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Maaumanigu mättä otsast

Harju Heino,
maamiis Sadramõtsast

Kõgõpäält kaemi, mille vahtsõt jahisäädüst ülepää vaia um. A tuuperäst, et vana oll’ tett Feodaalõigusõ põh’a pääl ja seo parhilla inämb ei kõlba. Aig um joba mitusada aaastakka säälmaal, et säädüse alusõs piät olõma Rooma Õigus.

Vargamäeläse (nuu, kiä Tal’nan mättä pääl elutsõsõ ja mi käest rahha nõudva) es taha külh vahtsõt säädüst tetä, a ütel Virumaa matsil sai heng täüs, ku tsia olliva mitmõs kõrd karduka är võtnu, ja tä andsõ riigi kohtulõ. Kohtul es jää muud üle ku jahimehe süüdü tetä. Kohtuniguherrä es saa ju maamatsi kah’otasulda jättä. Tuu olõs Brüsselihe edesi kaibanu ja sõs olõs joba vargamäeläse süüdü jäänü, et säändse säädüse kokko keerütivä.

Kaemi perrä, mis noil Vargamäe säädüisil sõs vika um ja midä tulõs muuta. Rooma õigusõ perrä piät egäl as’al ja eläjäl olõma peremiis, kiä tedä käsütäs ja TIMÄ IIST VASTUTAS. Ku ei olõ, sõs um umanikulda vara. A peremeheldä elläi um kõgõ lindprii, vastutas uma nahakõsõga. Kolmandat variantsi ei olõ.

As’aõigusõ säädüse perrä um mõtselläi peremeheldä. Õigõ külh, pall’u soti umma kah manu pantu: ku, ku, ku… Jahisäädüs kõnõlõs umma, luudusõ kaitsmisõ säädüs umma… ja mõlõmba ütstõsõlõ vasta.

Asi um nii hullus lännü, et üts liinainemisest korgõ ammõtnik kirot’ piaaigu ammõtlikult, et mõtselläi um väärämäldä jõud, kink tettüisi kah’udõ iist kiäki vastust ei kanna. Säälsaman es tiiä tuu liinainemine esiki tuud, et eläjä jõu väärämises avitas hariligult ütest padrunist! Loe edasi: Maaumanigu mättä otsast

Kõgõ parõmb võro keele mõistja lats tulõ Oravilt

Marta Dolgošev — Dolgoševi Marta. Foto: Uma Leht

Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» lõppvoori, viktoriini perrä om 8. klassi opilaisist kõgõ parõmb võro keele mõistja Dolgoševi Marta Orava koolist.

«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.

Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.

Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.

«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»

Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.

Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.

«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:

8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p

11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p

Harju Ülle, Uma Leht

Puigal tulõ umakeelitside näütemänge päiv

Puiga põhikoolin peetäs 22. urbõkuu pääväl (22.03) kell 11 joba 11. kõrda umakeelitside näütemänge päivä. «Oodami kõiki, kiä tahtva võro keeli kõnõlda ni võro kiilt kullõlda!» kutsva kõrraldaja latsi üten lüümä ja huviliidsi päält kaema. Ütenlüümises piät latsi tiatripunt hindäst teedä andma ildampa 7. urbõkuu pääväs kool@puigapk.edu.ee vai tel 7828080, 53434383.

Uma Leht

Söödävili läbi!

«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!