Vana-Võromaa

Jaanipuulpääväs Sarru!

Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.

Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.

Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.

Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.

Fastrõ Mariko, Uma Leht

Kitsõpidämise kittüses

Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä

Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.

Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.

Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.

A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses

Võrokeelidse kirändüse puut Internetin

Võro instituut tekk’ vallalõ internetipoodi, kost saa osta võrokeelist kirändüst ja helükandjit. Päämidselt omma müügin Võro instituudi välläandõ.

Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ütel’, et võrgupuut tetti tuuperäst, et välläandit saasi osta ka nuu inemise, kellel ei olõ aigu vai võimalust naid Võro instituudist ostma tulla. Pääle tuu om võrgupoodist kergemb naid raamatit üles löüdä. «Suurist raamadupoodõst ei lövvä võrokiilsit raamatit nii häste üles, a tan omma mi välläandõ kõik üten paigan kuun,» ütel’ Kuuba.

Võrgupuut om vallalõ Võro instituudi kodolehe pääl www.wi.ee.

Uma Leht

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Olõ luudusõga sõpr

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht

Kevväi om pall’udõ arvatõn kõgõ ilusamb aasta-aig. Õgal puul luudusõn om vahtsõnõ elu sündümän. Mi esi olõmi terve elu ja pääle surmagi viil luudusõ osa ja et timä keskel olõs hää olla, tulõ uma tarõ ümbre kõrran hoita. Parõmb, kergemb ja ilusamb om tuud tetä kõik aig, mitte inne keväje. Sis es olnu vaia ka noid suuri talgid kokku kutsu, et mõtsu alt ja järvi veerist huulmalda inemiseluumõ visatut prahti kokku kor’ada.

Minevä aasta oll’ ja seo aasta om Eesti luudusõ kaitsmisõn mitu ümärikku tähtpäivä. Minevä aasta põimukuun tähistimi luudusõ kaitsmisõ algusõ saandat aastapäivä. 1910. aastal asutõdi edimäne luudusõ kaitsmisõ ala — Vaika tsirguriik. Seo aasta saa tsirgu-uurjidõ ühing 90aastadsõs. Sügüse rehekuun tulõ Eesti luuduskaitsõ seldsi (ELKS) 45. aastapäiv.

Nii hulga tähtpäivi ja suurõ aastanumbri tähendäse, et luudusõ kaitsminõ om inemiisile viil väega tähtsä. A või olla, et kõiki muidõ murridõ mant tahetaski mõtsa vai vii viirde paeda. 6. põimukuul olõs umakandimiis ja kunaginõ Roosa mõtskunna ülemb Denksi Vello saanu 75aastadsõs. Tuu miis om väärt muiduki pikembät kirätükkü. Vello iistvidämisel luudi 1967. aastal Krabi koolimõtskund, miä pedä tulõva sügüse 45. aastapäivä. Säält sai kunagi hindälgi alustõdus.

Vello näkk’, et ka suurilõ om vaia umma luudusõoppust ja kuunkäümist. Nii tull’gi 1969. aastal Varstu sovhoosi kunturi vereväde nukka kokku üle neläkümne mehe ja naasõ ni säält sai algusõ ELKS Varstu osakunna tegemise. Nikani ku uma surmani (2004) juhtsõ tuud tüüd Denksi Vello esi. Sis läts’ tuu noorõmbidõ kätte. Osakunnan om päält Varstu ka Mõnistõ, Krabi ja Pähni inemiisi, kokku 66.
ELKS Varstu osakund kraam õga keväje nii Paganamaa järvi viirt ku ka Mõnistõ parki ja Eestimaa lõunatipu matkaratu. Loe edasi: Olõ luudusõga sõpr

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Eda Veeroja — Veeroja Eda. Foto: Uma Leht

«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Võrokiilne teos Hilaro juubõlikontsõrdil

Pühäpäävä oll’ Võrol Kandlõ kultuurimajan segäkoori Hilaro 20. kuunlaulmisõ aastalõ pühendedü kontsõrdisar’a perämäne kontsõrt. Edimäst kõrda laulti sääl viiemeistri Kruusimäe Aare teost «Paar palvid» Kauksi Ülle sõnno pääle.

Kiränik Kauksi Ülle ütel’, et nuu sõna omma luulõtusõ, miä omma luudu nii kümne aastaga iist maausuliidsi palvidõ perrä.
«Võtsõ nuu riakõsõ, mis mi rahvaluulõn alalõ umma, hõimurahvidõ mant kah ütlemiisi – tuu ravva-aost peri «kiht» um meil imestämäpandvalt ütine – ja pandsõ uma tundmisõ manu,» selet’ tä.

Kauksi Ülle hinnas’, et kooriteos tull’ häste vällä. «Mul um hää miil, et suur hulk inemiisi saava tuust tundmisõst arru, laulja kõnõli, et mõni laulurida naas’ eski «kummitama»: es saa näid inämb pääst är,» ütel’ tä.

Nuu palvõsõna omma Kauksi Ülle hindä meelest üte tähtsämbä as’a timä luulõloomingust, suur jago näist om kirän raamatun «Käänüpäiv».

Harju Ülle, Uma Leht

Võrokõisilõ uma lipp!

Ilvese Aapo,
Räpinä miis

Perämädsel võrokõisi tsõõriklavval tull’ jälki jutus, et võrokõisil olõ õi umma lippu ja olõ õi hümni. Hümniga lätt vast viil paar Umma Pito aigu, a kül tä tulõ. Om jo parõmb, ku hümn kujonõs esi – rahvas laul tä hindä süäme perrä vällä ja tuu om pääle pito kõrraga kuulda. Lipuga omma as’a tõistmuudu.

Mille võrokõisilõ lippu vaia om? Ma looda, et säänest küsümüst tekü ei, a egäs juhus õks kõnõlõ veedükse. Kuigina hallõ om, ku võrokõisil om määnegi pido vai kokkosaaminõ vai märgotus, a masti olõ õi tõmmada midägi. Päälegi om setodõl joba illos lipp, võrokõnõ saa õi ummõtõ sitõmb olla. Kimmäle andnu uma lipp võrokõsõlõ ka hindätiidmist mano.

Lippu saanu kas vai hammõ pääle tikki vai märgi pääl rõnnan hoita. Muido saa õi inne arvo, et tõõnõ inemine võrokõnõ om, ku tä kõnõlõma nakkas. A egä kõrd julgu õi kiäki võõra inemisega kõrraga uma keelen kõnõlda. Nii või minnä tükk aigu, inne ku välläütlemise vai sõnno perrä arvo saias, et tõõnõ om kah õks samast kandist peri. Tuu tähendäs, et om vaia universaalsõt võrokõsõ märki vai tõistmuudu üldä sümbolit, ja tuu märgi otsmisõ man olnu kavval kõrraga lipp kah är tetä.

Vahejutus kõnõlõ, et üts soomõ-ugri kiili uurja Poolamaalt, Szymon Pawlas, om vällä paknu soomõ-ugri lipu mõttõ ja kavandi. Sääl om soomõ-ugri riike lipuvärvega Skandinaavia rist – tuu om heraldilinõ (heraldika – vapisüstem, kon egä märk ja värv tähendäs midägi kimmäst – UL) termin ja näütüses Seto lipul kah – ja tuu rist om köüdetü katsakannaga.

Katsakand om heraldilisõn keelen pükälrist, eestläse jaos Muhu mänd. Katsakand om kimmäs märk, tuud om Võromaal kah väega pall’o tarvitõt ja mul olnu õs midägi tuu vasta, ku tä võrokõisi lipu pääle kah jõudnu. Loe edasi: Võrokõisilõ uma lipp!

Urvastõn peeti urbanipäävä laata

Pühäpäävä sai Urvastõ kandi rahvas kokko Urvastõ kerigumõisa pargin, et pitä viiendät kõrda urbanilaata. Et perämädsel aol om hulga laatu peetü, sõs olli joudnu kauplõma tulla päämidselt uma inemise. Urvastõ rahvarõivameistri Bergmanni Karille (pildi pääl) möi Urvastõ ja Karula kihlkunna prundsirõivast tettüid as’akõisi: sallõ, kruusi- ja kohvikannilämmistäjit. Nuu perämädse lätsi Karille jutu perrä kõgõ inämb kaubas.

Harju Ülle, Uma Leht

Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst

Koolilats saa huvitava kodo-uurmistüü tetä ka ütest kotussõst tõistõ kolinust tarõst vai varivalimiisist, mitte õnnõ inemise eloluust vai kodoküläst.

«Inemisel või olla huvitav ja keerolinõ elolugu, a sama põnnõv või olla ka üte maja elolugu,» ütel’ Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur, ku tä kõnõl’ Võro maakunna 32. koolinuuri kodo-uurmisvõistlusõ töiest. Rändäjäst majast, hindä kodomajast, kirot’ uurmistüü Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Tohvi Anna, vallavanõmba Tohvi Rauli tütär.

Maja oll’ olnu Viitka kandin Lauri külän Lauri talon. «Ku päält sõta käve Vahtsõliina välläehitämine, sõs tuudi tühäs jäänüid majjo alõvihe ja panti üles,» selet’ Ruusmaa Arthur. «Majan oll’ rajooni aigu võõrastõmaja seen, 1959. aastagast internaatkooli tarõ ja perän sai Tohvõlõ.»

Ruusmaa nimmas’, et viil üts esieräline tüü oll’ tettü ravvatüüfirmast AS Lapi MT – «Roostevaba Võru visiitkaart» (Kõlli Hardi Võro Keskliina gümnaasiumist). Loe edasi: Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst

Jututarõ Häniläse luulõtuisiga

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om
Häniläne, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi.
Kyik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Tartu, Lossi 38 (vana anatoomikum).

Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Sann palli üten lihaga

Palanu_sann — Panni Malle ja palanu sann. Foto: Uma Leht

«Neli-viiskümmend killo lihakõist, kümme rummi puid, kreissaag – kõik läts´!» ohas´ Vahtsõliina valla Sutõ külä Palo talo pernaanõ Panni Malle (72) halõhõlõ maaha palanu savvusanna varõmidõ man. Timahava om vanal Võromaal palanu joba viis savvusanna.

Malle suidsut’ sannan lihha, nigu tä om tennü joba tuust aost pääle, ku 24aastadsõlt Palo tall’o mehele läts’. Malle es tii hindä meelest suidsutamisõ man midägi võlssi. «Eloaig olõ suidsutanu, ei olõ midägi juhtunu, a no näet!» ütel’ tä. «Käve, nigu kõgõ käüt, iks puid pääle pandman. Tuura lepä, mis naabrimiis tekk’, palliva viil ja ma kai, et ei panõ pääle. Lätsi rahuligult tarrõ tagasi ja… Vast kümme minotit käve är. Piä naabrimehele teno ütlemä: ma es kuulõ tarrõ toda paukmist (sanna eterniitkatus lahõs’ kuumusõ käen – UL), timä kuuldsõ ja tull’ kaema.»

Pästeammõdi jutu perrä läts’ Malle sannan lihast tsilkunu rasõv palama ja tuust sann tuld võtsõgi. Malle ja savvusanna-as’atundja Elleri Kalle arvasõ tõistõ.

«Tuud ma taha-i usku, et sannan lätt lihasuidsutamisõ aigu rasõv palama,» kõnõl’ Elleri Kalle. «Ku inemine õkvalt nii ull’ olõ-i, et liha keresse kotsilõ savvuma pand. Sõs om tuu nigu nimme sanna palamapandminõ. A lakkõ ei päse rasõv kuiki ja põrmandu pääl tä palama ei lää.» Loe edasi: Sann palli üten lihaga

Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»

Vana Võromaa umavalitsusõ tulõsi ütitselt kultuuriasju ajama panda, löüdse Räpinäl tsõõriklavva takan istnu võrokõsõ umavalitsuisist ja Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühmäst.

«Kihlkundõ seeh võinu inämb kuuhtüüd olla, et kihlkundlist identiteeti tugõvambas tetä,» kõnõl’ Orava vallavanõmb Plakso Ülo, kink vald jääs Põlva maakunda, a Vahtsõliina kihlkunda. «Mulke ja setodõ ütine lobitüü om väega hää, valla tegevä ütehkuuh tüüd. Mi pidänü kah kokko kutsma kõik vana Võromaa vallavanõmba ja pidämä tsipakõsõ plaani, kas olnu mõistlik üteh kultuuri tukõ ja mulke-setodõ päält snitti võttõh ütine organisatsioon kokko panda. Kokko mindäs sis, ku tuu om kasulik ja ku nätäs kassu, sis pandas ka raha ala.» Loe edasi: Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»

Mari Kalkuni album “Vihmakõnõ” ilmus Aasias

Õunaviks annab teada, et 18. mail 2011 ilmus Jaapanis Mari Kalkuni teise albumi “Vihmakõnõ” spetsiaalselt Aasia turule toodetud versioon. Väljaandjaks maailma- ja eksperimentaalmuusika leibel Nature Bliss, kes ühtlasi omandas albumi plaadistamis- ja levitamisõigused Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Hong Kongis, Koreas, Singapuris, Malaisias ja Macaus.

Mari Kalkun sattus Jaapanisse 2009. aastal koos Pastacaga, kus toimus Pastaca uue plaadi ühine esitlustuur. Üks Nature Blissi produtsente külastas Tokyo kontserti, ostis Mari esimese albumi “Üü tulõk” (“Vihmakõnõ” polnud siis veel ilmunud) ja oli sellest vaimustuses. Edasi läks kõik juba oma loomulikku rada pidi.

Nature Bliss on näinud üksjagu vaeva ka sisu vahendamisega kohalikule publikule – kõik laulusõnad on tõlgitud jaapani keelde ja trükitud plaadi vahelehel. “Eriti hea meel on mul selle üle, et see on ilmselt esimene kord, kui ka võrukeelsed laulud jõuavad nii kaugesse maailma nurka nagu Aasia,” ütles Mari Kalkun. Ühtlasi kaalub Nature Bliss ka “Üü tulõku” Aasia versiooni väljaandmist. Hetkel on seal nende kaudu müügil Õunaviksi poolt välja antud Euroopa versioon.

Lähem info:
http://ounaviks.blogspot.com/
http://naturebliss.jp/

Inämb umma kiilt kuuli!

Allasõ Tiia,
Võru instituudi koolioppusõ projektijuht

Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.

Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.

Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.

Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!

Vana Võromaa omavalitsused plaanivad tihedamat koostööd

Reedel, 13. mail toimus Räpina Muusikakoolis Sillapää lossis 11. võrokeste tsõõriklaud. Koos leiti, et vana Võromaa omavalitsused peaksid rohkem koostööd tegema ning et vaja oleks ühist lippu ja muud sümboolikat.

Tsõõriklaual arutati, kuidas ühiselt vana Võromaa kohalikku omapära kasutades igapäevaelu rikkamaks teha ning kuidas selline tegevus üldist paikkondlikku arengut puudutab. Mõttetalgute-töögruppide teemade hulgas olid veel näiteks:

– omakandi toodangu ühine turundamine ja enam tarvitamine

– kuidas noor jõuab vanani, kuidas võru keel püsiks perekondades tarvitusel?

– kas oleks mõeldav haldusreform vanu kultuuri- ja kihelkonnapiire arvestades?

– mida on võrokestel setodelt õppida?

– emakeelne võrukene, omakeelne kooliharidus

Tsõõriklaual oli 60 osavõtjat: esindatud olid vana Võromaa erinevad erinevad kandid; oli nii vana Võromaa omavalitsuste esindajaid, riigikogulasi, maavalitsuste, ministeeriumite, muuseumide ja muidugi seltside-MTÜde inimesi.

Tsõõriklauda korraldasid Räpina vallavalitsus ja muusikakool, Võro Selts VKKF ja Võru Instituut, moderaatoritena aitasid seda läbi viia Piret Jeedas ja Margus Timmo MTÜst Ruumiloojad ning toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Urvaste seldsimajan tule Urvalinnu keeletsõõr

Pühäba, 15. lehekuu pääväl kell 11.00-15.00 tule Urvaste seldsimajan võrukiilne Urvalinnu keeletsõõr 2-7 aastadsile mudilastele. Keeletsõõrin asjatadas võru keelen. Latsiga mäng ja laul Kärgenbergi Elle. Mängmise aigu saava mudilaste vanemba küdsada koogi, midä ildamp kuun mekitas.

Tsõõrist osavõtt om massuta, selts saa kinni massa sõidukulu, ku üte massinaga tuleva inemise mitmest perrest. Manu saa küssü: Anne 5292373, klaar.anne@gmail.com. Keeletsõõri toetas Vana-Võrumaa kultuuriprogramm.

Allikas: Klaari Anne

Kombaini tuumisõ lugu

Minevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.

Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.

Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu

Pikakannu kool kutsub täna lahtiste uste õhtule

Kõik on oodatud Pikakannu Põhikooli lahtiste uste õhtule 12. mail kell 18.00. Räägime muutustest koolis seoses pärimuskultuuri sisseviimisega õppekavasse. Tutvume ainsa Võrumaal töötava lastehoiuga Pikakannu Seltsimajas ja koolimajaga. Lapsed kaasa!
www.pikakannu.ee

Allikas: Ave Tamra, tel 5028783

Kobras «kütt sanna»!

«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!

Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü

Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».

Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.

Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.

Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.

Uma Leht

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, kuis üts ettevõtlik kobras tekk Lüllemäe-lähküdse maakodo sanna hindäle elämise, pesä ehit’ aho ala ja aho topsõ puhtas jüredü roovikit täüs nigu olnu täl plaan ahjo kütmä naada.

Uma Leht om iks inne imäpäivä mõnõ tunnõdu mehe imäga tsipa juttu ajanu. Seo aasta kõnõlõs kunstnik Navitroll’a imä Troll’a Liivi nii hindäst ku hindä viiest tegosast latsõst.

Saarõ Evar kirotas, kuis käü vällämaalt pruugitu kombaini tuuminõ ja mändsit häti tuu man ette või tulla.

Ruitlanõ om Võõpsoh tagasi ja võrdlõs pääliina pääd Räpinä pääga.

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

arstirohud — Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht

Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Loe edasi: Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Mehe iist var’opaika pakku

Piirisild_Kylli — Piirisilla Külli. Foto: Uma Leht

Ei olõs usknu, et noid miihi nii hulga om, kiä naist nigu orja pidävä, imehtäs Võromaa naisi var’opaiga vidäjä Piirisilla Külli (53). Minevä aastaga lõpun Võro ja Põlva maakunna naisi jaos valla tettü var’opaik om puupistü täüs, sinnä päses õnnõ egä viies hädäline.

Et koton saa-i inämb sukugi ellä, tulli naasõ lämmä süämega Küllile kurtma joba kümmekund aastakka tagasi, ku tä viil raadiotüüd tekk’. «Jutt naas’ tuust pääle, et näet, sõbranna om sääne, a peräh tull’ vällä, et hoobis esi om,» seletäs Külli. Päält tuud, ku üts tutva naanõ uma kolmõ latsõga kotost är pagõsi ja Külli tälle elämist otsõ, naas’ tä hinnäst harima, kuis saasi säändsit hädäliisi rohkõmb avita.

Külli trehväs’ Võromaa naisi ütehüste, sai säält ütenmärkjä var’opaiga luumisõ man: Dremljuga Mirjami. Var’opaiga luumist tugõsi hasartmängumassu nõvvokogo. «No piässi valla- ja liinajuhi tukõ andma,» om Külli arvaminõ. «Võromaa umavalitsuisi liit otsust’, et las var’opaik tege puul aastakka tüüd, sõs kaemi kliente arvu perrä, kas ja kuis seod toetami,» ütel’ seo jutu pääle liidu sotsiaaltüü asatundja Hermanni Marianne.

Määne om vägivaldnõ miis?
«Miis pidä naistõrahvast nigu orja!» pahvatas Külli küsümise pääle, et midä nuu mehe sõs umilõ naisilõ nii kurja tegevä, et naasõ kotost är pagõma piät. «Kõgõpäält om maahasurbminõ ja halvastõ ütlemine, lüümine tulõ hulga ildampa,» tiid tä.
«Naasõlõ üteldäs huur, lits… Lehm – tuu om viil häste üteld, tuud saat viil ku pühäpäävä! Joukal mehel uhkõ auto, a naanõ höörigukõnõ. Ku taht tüllü kakku, ütles naasõlõ: sa mu auto pääle ei tulõ, istut persega mu autost läbi!» Loe edasi: Mehe iist var’opaika pakku