Vana-Võromaa

Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä

Seo ilma aigu om hopõn inämb ilotamisõs ku tüütegemises, nii olõ-i ka suurt hätä sepä ega hobõsõ ravvutamisõ perrä, a ku tuud vaia tulõ, sõs ütel om puudu jalahoitjast, tõõsõl jäl kõrralidsõst sepäst.

Haani vallah Luutsingu küle all eläs Märdini Raili (28), kiä om maaülikoolih eläjäkasvatust opnu ja no jo viis aastakka hobõsit pidänü. Üten üürihobõsidõga om täl Kuguritsa taloh 20 hobõst.

Märdini sõnno perrä om lugu sääne, et ku hopõn om ilotamisõ jaos (liivaplatsi pääl sõitmisõs, võistluisil käümises), timä kabi om terve ja tukõv, sõs olõ-i timmä ravvuta vaia. «Mõnõh mõttõh om ravvutaminõ hää ja mõnõh mõttõh taa jäl lahk kapja,» kõnõl’ Märdin. «Raud muut kabja helläs ja ku hopõn om kõik aig ravvah, sõs tä lõpus omgi nii hell, et saa-i ilma raudulda olla.»

Umõhtõ tunnist’ naanõ, et om timälgi olnu säändsit hobõsit, kinkalõ tulõ ravva ala lüvvä. «Sõs oll’ seo peris suur hädä, selle et tah kandih olõ-i üttegi säänest seppä, kiä hobõst ravvutanu,» kaivas’ naanõ. Sepä, kedä naanõ usk, eläse Villändih ja Tartoh.

Märdini Raili ütel’, et ku hopõn om jo kõrd ravvah, sõs piät naid raudu õga nelä kooni kuvvõ nädäli takast vaihtama. (Taa tiidmise pääle lätsi mu silmä pääh suurõs ku ülepannivadsa ja ma mõista-s umma imehtüst kuigi käkki. Olli kimmäs, et ku hobõsõlõ om kõrd raud ala pant, sõs taast saa nii aastas viländ. Tuu pääle mõtlõ-s ma sukugi, et hobõsõ kabi kasus kah nigu inemise küüdski ja tuuperäst piät hobõsõl ka tihsähe raudu vaihtama.) Loe edasi: Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä

Võru Linnateatris esietendub komöödiatükk

5. aprillil esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.

„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.

Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kostüümi- ja lavakunstnik: Liisa Soolepp
Muusikaline kujundus: Anu Taul
Mängivad: Lehm – Anu Taul, Karu – Kaspar-Oskar Kramp, Konn – Mart Parind, väike murdja ehk Nugis – Maive Käos, Jänes – Agu Trolla.

Esietendus 5. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Etendused: 05., 06., 14. ja 30. aprillil ning 04. mail kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.

Vaata klippi:

Allikas: Võru Linnateater, www.vorulinnateater.com

Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil

Nõlvaku Kaie,
Harglõ kihlkunnast Mõnistõst peri

Tuust ei olõki kuigi pall’u aigu müüdä, ku vällämaalt tuudu as’a, kompvegipakist autuni, hirmsadõ hinnan olli. Tuu, midä harva näet ja viil harvõmbadõ saat, paistus õks hää. A sis tull’ aig, kos säänest kraami kõik kotusõ täüs sai ja taad meile hoolõga pähä määrmä nakati. Ja väega ruttu nakas’ asi sinnäpoolõ kiskma, et kõik, mis meil hendäl siin nurmõ pääl ja laudan kasus, ei kõlbagi süvvä ja jumala peräst ei tohe säänest kraami tõisilõ müvvä.

No tuust ull’usõst olõmi nüüt külh enämb-vähämb vallalõ saanu ja asi om peris ümbre pööretü. Nüüt teedäs, et süvvä kõlbas õnnõ sääne söögikraam, mis lähkün kasus ja kohe egäsugutsiid E-siid ruhimigu viisi manu ei olõ kupatõt. Kah’u muiduki, et meil, eestläisil, taad esihendä tarkust nii veidü om, et ütelegi vahtsõlõ ull’usõlõ inne vasta nakada ei julgu, ku tõsõ riigi iin miilt omma muutnu. Sinnä eurosäädüse nahka omma lännü üte lehmä ja paari tsiaga majapidämise, ja mis viil hullõmb, nuidõ lehmätallitajidõ ja tsiasüütjide eluhimu ja tervüs. Ku kotun enämb medägi tetä ei olõ ja huul eläjä peräst vanõmbat inemist hommugu sängüst vällä ei aja, sis sinnä tä jääski. Ja järgmäne kotus om hoolõmaja, kost minek õnnõ ütele poolõ…

Hää om siski tuu, et meil hoitas umma laulu, tandsu ja pillimängu ja rahvarõiviid pandas hää meelega sälgä. Vinne aol prooviti jo rahvarõivistki rohkõmb karnõvalikostüümi tetä ja nii läts’ki, et tuud, kiä rahvarõiviid muial kand’ ku püüne pääl, vahiti nigu ullikõist. Halv oll’ ka tuu, et inämb es olõ tähtsä, kost kandist vai kihlkunnast inemine peri om. Nii tull’ ette, et Võrumaa rahvatandsjil olli sällän Muhu vai Kihnu rõiva, selle et nuu tundu ilusamba ku uma kandi pruntsi ja pluusõ. Põratsõl aol ei tulõ sääne asi külh jutuski, et kiäki hendäle võõra rõiva sälgä pand. Mis sääl kõnõlda, om õks armõdu illus, ku Tal’na suurõl laulu- ja tandsupidul uma kandi inemise rõiva perrä är tunnõt! Loe edasi: Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil

Hummõn tulõkil näputüütarõ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.

Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Luulõvõistlus latsilõ ja nuurilõ

Luulõhuvilidsõ latsõ ja noorõ võiva joba naada märkmä tuu pääle, midä lukõ kirämehe Adsoni Arturi nimelidsel luulõvõistlusõl Sännä mõisan 28. mahlakuu pääväl (28.04.2011).

Luulõtuisi võiva tulla lugõma aoluulidsõ Võromaa koolilatsõ, a ka latsiaia- ja kodolatsõ. Egäst koolist oodõtas ekkä vannusõrühmä (1.–4., 5.–9. ja 10.–12. klass) ütte esinejät vai punti kooni neläst latsõst.

Võrokeeline luulõvõistlus tulõ Adsoni Arturi avvus 13. kõrda. Tuud kõrraldasõ Võro instituut ja Sännä mõisakeskus. Üten lüümise soovist tulõssi teedä anda ildampa 22.04 kas allas.tiia@gmail.com vai tel 7828754, 56143780.

Allikas: Uma Leht

Raamat Eesti pühhist kotussist

No om olõman raamat «101 Eesti pühapaika» – seo säädse kokko rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju ja andsõ vällä kirästüs Varrak.
Vana Võromaa pühhist paigust om raamatuhe valit Pühäjõgi, Taivaskoda, mitmõ ristipuu ja ristimõtsa, Harglõ ohvripetäi, Vahtsõliina liinamägi, kapõl’ ja kerik, Vahtsõliina tammõtsõõr ja Ilmamägi, Pääväpüürdmisemägi, Plaani, Rõugõ ja Urvastõ kerik, Sabe Augusti mälehtämise kivi Võhandu jõõ veeren ja Tammõ-Lauri tamm.

Setomaa pühhist paigust om seen Verhulitsa lautsipettäi, Miikse Jaanikivi ja –uja, Podmotsa kiviristi ja Petseri kluustri.

Allikas: Uma Leht

Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü

Karula Ala-Mähkli talo pernaanõ Freibergi Lilian (35) mõtõl’ välla villast mähkme ja om näid ummi latsi pääl pruuvnu.

«Hää omma säändse mähkme tuuperäst, et nä omma lämmä, laskva ohku läbi, ei lää nii kipõlt likõs ja kimmäle ka tuuperäst, et omma tettü kotusõpäälitsest matõrjaalist,» ütel’ Lilian.

Täüsvilladsõ mähkmepüksü omma tettü mahhelambidõ kõgõ pehmembäst villast. Mähkme veere omma hainuga värvit langaga käsilde ilosas tettü. Mähkme sisu tulõ egäl ütel esi osta vai ummõlda. Olõman om kats varianti, mink vaihõl valli, kas peris mähkmerõivanõ lapp vai harilik marlilapp, midä saa sis vaihta. Villamähkmit om olõman kolm suurust.

Villapükse saa pruuki alatõn katõnädälidsest latsõkõsõst kooni katõaastadsõ latsõni vällä. Villamähkmit saa mõskõ mõsumassinan villamõsuprogrammi ja villašampooniga.

Liliani arvatõn om õnnõ katõst mähkmest küländ. «Ega naid ei olõ vaia kõik aig mõskõ. Vill om sääne matõrjaal, mis ei lää haisama. Avitas tuust, ku näid tuuluta,» ütel’ tä.

Parhilla plaan Lilian üten tõisi Karula naisiga villamähkmide tutvastegemise kampaaniat. «Siiäni om näid umajagu ostõt, a nüüt proovimi näile ilosa paki vällä mõtõlda ja sis puuti müügile saata,» ütel’ Lilian.

Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Maaumanigu mättä otsast

Harju Heino,
maamiis Sadramõtsast

Kõgõpäält kaemi, mille vahtsõt jahisäädüst ülepää vaia um. A tuuperäst, et vana oll’ tett Feodaalõigusõ põh’a pääl ja seo parhilla inämb ei kõlba. Aig um joba mitusada aaastakka säälmaal, et säädüse alusõs piät olõma Rooma Õigus.

Vargamäeläse (nuu, kiä Tal’nan mättä pääl elutsõsõ ja mi käest rahha nõudva) es taha külh vahtsõt säädüst tetä, a ütel Virumaa matsil sai heng täüs, ku tsia olliva mitmõs kõrd karduka är võtnu, ja tä andsõ riigi kohtulõ. Kohtul es jää muud üle ku jahimehe süüdü tetä. Kohtuniguherrä es saa ju maamatsi kah’otasulda jättä. Tuu olõs Brüsselihe edesi kaibanu ja sõs olõs joba vargamäeläse süüdü jäänü, et säändse säädüse kokko keerütivä.

Kaemi perrä, mis noil Vargamäe säädüisil sõs vika um ja midä tulõs muuta. Rooma õigusõ perrä piät egäl as’al ja eläjäl olõma peremiis, kiä tedä käsütäs ja TIMÄ IIST VASTUTAS. Ku ei olõ, sõs um umanikulda vara. A peremeheldä elläi um kõgõ lindprii, vastutas uma nahakõsõga. Kolmandat variantsi ei olõ.

As’aõigusõ säädüse perrä um mõtselläi peremeheldä. Õigõ külh, pall’u soti umma kah manu pantu: ku, ku, ku… Jahisäädüs kõnõlõs umma, luudusõ kaitsmisõ säädüs umma… ja mõlõmba ütstõsõlõ vasta.

Asi um nii hullus lännü, et üts liinainemisest korgõ ammõtnik kirot’ piaaigu ammõtlikult, et mõtselläi um väärämäldä jõud, kink tettüisi kah’udõ iist kiäki vastust ei kanna. Säälsaman es tiiä tuu liinainemine esiki tuud, et eläjä jõu väärämises avitas hariligult ütest padrunist! Loe edasi: Maaumanigu mättä otsast

Kõgõ parõmb võro keele mõistja lats tulõ Oravilt

Marta Dolgošev — Dolgoševi Marta. Foto: Uma Leht

Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» lõppvoori, viktoriini perrä om 8. klassi opilaisist kõgõ parõmb võro keele mõistja Dolgoševi Marta Orava koolist.

«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.

Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.

Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.

«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»

Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.

Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.

«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:

8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p

11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p

Harju Ülle, Uma Leht

Puigal tulõ umakeelitside näütemänge päiv

Puiga põhikoolin peetäs 22. urbõkuu pääväl (22.03) kell 11 joba 11. kõrda umakeelitside näütemänge päivä. «Oodami kõiki, kiä tahtva võro keeli kõnõlda ni võro kiilt kullõlda!» kutsva kõrraldaja latsi üten lüümä ja huviliidsi päält kaema. Ütenlüümises piät latsi tiatripunt hindäst teedä andma ildampa 7. urbõkuu pääväs kool@puigapk.edu.ee vai tel 7828080, 53434383.

Uma Leht

Söödävili läbi!

«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!

Urvastõlasõ kutsva vöid kudama

Urvastõ küläseldsi käsitüütarõn uutva huviliidsi vahtsõ peele ja muusõumist vällä otsidu ütessä lätilapilidsõ vüü kirja.

«Ku kiäki mõist esi vüüd kuta, a olõ-i, kon pääl tuud tetä, sõs riista omma Urvastõ seldsimaja käsitüütarõn kõik aig üllen,» kuts Klaari Anne huviliidsi.

Tetä saa säitsme esi kiräga Urvastõ kihlkunna ja kattõ sorti Karula kihlkunna lätilapilist tüüpi vüüd. Klaari Anne selet’, et kudamisõs om valli kolm esi muudu: piili pääl, vüütelgi pääl ja ka ütte vüüotsa ümbre kihä hoitõn.

Urvastõ seldsimajan oll minevä kuu lõpun ka edimäne lätilapilidsõ rahvarõivavüü tegemise oppus. «Sai valmis kolmõ-nelä pääväga,» kõnõl’ Urvastõ lehe toimõndaja Bergmanni Karille. Vahtsõt vüüd lätt Karillel kõrraga vaia: «Ma olõ hindäle tennü rahvarõivakomplekti, vüü oll’gi õnnõ puudu.»

Ka Üpruse Virve (63) lupa kimmäle umma vahtsõt vüüd kandma naada, no tuujaos tulõ inne ka rahvarõiva valmis tetä. Vüütegemise opmisõs tarviligu riista tekk’ uma Urvastõ kihlkunna meistri Parijõe Ahti ettevõtõ Sujur. Urvastõ küläselts ostsõ nuu perises Kultuurkapitali abiga. Lätilapilinõ om läbivillanõ vüü, midä om kantu nii Lõuna-Eestin ku Põh’a-Lätin.

Harju Ülle, Uma Leht

Täämbä um liugupäiv

Kuukallendre perrä um täämbä tuu päiv, kohn mi edevanõmpa Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpa jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädäli tõõsõl pääväl iks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga, et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles. Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ.
Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Pikkä liugu!

Rätsepä Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Lõõts om kallis pill

Tarmo Noormaa — Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill

Paidra külärahvas matsõ kruuni

Ku Krabi rahvas pidi krooni puhtit sõs, ku euro tull’, sõs Paidra rahvas sõs, ku krooniga inämb massa es saa: 14. vahtsõaastakuu pääväl.

Paidra silla pääle tull’ kokko kümmekund kroonimatjat. Nuu, kes olli tulnu kotost vällä, olli iks hingega krooni puhtõlidsõ. Kõik pandsõva üteh võtõdu kündle silla pääle ritta ja naksiva Võhandu jõkkõ lumõpallõ pilma. Kõik hõiksi, et jumalaga, kruun, jumalaga, kruun! Inemise ütli, et iks väega hallõ om umast rahast. Taa euro ei miildü kellelegi.

Umakeelidse sildiga Tsolgo näputüütarõ mano sai päivä tettüs havvakääbäs suurõ puust ristiga. Tarrõ oll’ iks puhtõlaud kah katõt, iks kombõkotust piteh. Võeti iks tops viina kah jutu sekkä.

Puhtõlavvah egäüts tulõt’ miilde, midä viimätside kruunõ iist ostsõ: Kautsi Hans tsukõrd ja krõngli, mis tõi puhtilõ üteh. Hausmanni Eha ja Kindsiveere Liia osti söögikraami, Kindsiveere Maarek ja Taalfeldi Hille bussipiledi. Taalfeldi Ennu ostsõ pudõli Gabrieli likööri, Kindsiveere Kuldar paki suitsõ ja Maask Heino vaiht krooni eurodõ vasta. Mul hindäl oll’ üts kruun ja autokaupmiis ütel’ külh, et taa iist ei saa sa inämb midägi, a ma kai ümbre ja võti riiuli päält pulgakommi.

Riitsaarõ Lainõ, Uma Leht

Contra vanaimä sai 100aastadsõs

«Ei tiiä, kas vanaimä minnu iks mäletäs, hulk aastit ei olõ nännü…» oll’ Urvastõ kirämiis Contra (Konnula Margus) tsipakõsõ murrõn, ku Sõmmõrpallo Arro Elfriedele küllä sõidimi. A nätäl inne 100. sünnüpäivä tervüt’ vanaimä umma tunnõtut latsõlast suurõ häämeelega.

«Nägemine om kehvä, muidu ei olõ vika, võisi viil tõnõ sada aastat ellä!» kitt’ Elfriede. «Kats kõrd ellä ei saa, ku ellä, sis häste pikält!» 27. vahtsõaastakuu pääväl suur tähtpäiv sõs ollgi.

Contra tegemiisi tiid Elfriede häste: «Tuu minnu väega huvitas! Ku ma tiiä, et tä esines, sis ma kimmähe taha kaia ja kullõlda.» Elfriede tütär Kari Eha (67) ütel’, et saatõsar’a «Elolinõ» ja «Üts tego» kai imä kõik hoolõga är. A et silmänägemine om Elfriedel küländ kehvä, sõs kullõs tä rohkõmb Vikerraadiot ja kitt, et ikäv nakka-i kunagi.

Poliitika huvitas tedä kah. «Ku häste lätt, om hää miil, ku halvastõ, sõs olõ kurb: Eesti iist olõ iks vällän!» kitt’ tä. Elfriede om nännü nellä riigikõrda ja arvas, et kõgõ parõmb oll’ iks edimäne Eesti aig. «Ku Urvastõn ellimi, isetegevust teimi. Sääl oll’ tuu Siiriusõ selts, ehitimi Siiriusõ seldsimaja, sääl peeti pitõ, rahvas käve pidul iks. Kõgõ ilusamb aig!» Loe edasi: Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas

Kauna Toomas,
Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Loe edasi: Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas

Algas Vana Võrumaa projektide konkurss

Kultuuriministeerium kuulutas välja avaliku konkursi programmi “Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010-2013” projektidele aastal 2011.

Programmi üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa võru keele ja kultuuri säilimisele ja arengule nii vanal Võrumaal kui väljaspool seda. Lisaks autentse pärimuskultuuri hoidmisele ja taaselustamisele pööratakse erilist tähelepanu võru keele ja kultuuri kaasaegsetele väljunditele. Programm toetab UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni eesmärkide täitmist.

Vastavasisulisi taotlusi võivad esitada asutused ja organisatsioonid. Programmi täieliku teksti ning projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Taotluse blankett on kättesaadav siit. Taotluste esitamise tähtaeg: 11. veebruar 2011. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna min@kul.ee

Lisainfo: Merje Müürsepp, Kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist, tel 6282381, e-post merje.myyrsepp@kul.ee

Lõuna-Eestis plaanitakse luua toidutee

Lüübnitsa sibulalaat — Väljapanek Lüübnitsa sibulalaadal.

Järgmisel nädalal koguneb Lõuna-Eesti toidutee väljatöötamise töögrupp, millega on võimalus ühineda taludel, maaturismi-ettevõtetel, restoranidel, kohvikutel, kõrtsidel ja köökidel jt huvilistel. Eelduseks on huvi alustada ja tegeleda kohaliku või mahetoidu pakkumisega. Jagatakse teiste maade kogemusi ja praktilisi nõuandeid mahetoidu pakkumisega alustamiseks.

Tavaliselt vajab inimene nälja kustutamiseks ju üpris lihtsat toitu. Samas üldistades paikkonna inimeste sesoonseid toiduvajadusi
ja -väärtusi saame toidukultuuri, mida suhtluses teiste riikidega käsitletakse juba osana rahva identiteedist.

Globaliseeruvas maailmas süveneb linnainimeste ja toiduturistide huvi eheda kohaliku maatoidu ja teiste maade gastronoomia vastu. Toiduturismiga tegelejatel aitab see selgemat eristuda, oluline on sealjuures hea turundus läbi Toidutee, mis on erinevate toiduelamuste pakkujate ühine turundusvorm.

Esimene kokkusaamine on 11. jaanuaril Seedri Puhketalus, teine 25. jaanuaril Hämsa kõrtsis. Mõlemad algusega kell 10.30. Huviliste registreerimine hiljemalt kolm päeva enne toimumist e-posti aadressil mahepm@gmail.com või tel 56620955.

Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkurss

Võro Selts VKKF kuulutas vällä võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi tähtaoga 15. septembri 2011.

Täpsembät teedüst konkursi kottalõ saa Uma Pido kodolehe päält www.umapido.ee lingi “uudised” vai “uudissõ'” alt.

Edimäne sääne konkurss oll 2009. aastal inne tõist Umma Pito. Sõs tull konkursilõ 17 laulu, minkast kuut laulõti ka tõsõl Umal Pidol.

Ku tiiäti mõnt laululuujat vai muusikut, kedä sääne teedüs võissi huvita, saatkõ aga edesi!

Konkursi kottalõ saa teedüst mano:
Võro Selts VKKF, Tartu tn 48, 65609 Võru
tel 782 8750, 782 8752 ja
projektijuht Triinu Ojar
tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.werro.ee

Moostes algab loodusehituse koolitussari

Lõuna-Eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta.

Koolituste sari “Talvekool 2011” toimub Mooste mõisa meistrite hoovis, esimene koolituspäev on 15. jaanuaril. Koolitusel saab õppida põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all. Juhendajateks Marko Kikas, Knut Klais, Jaanus Viese ja Liina Asu-Raag.

Vaata koolituste kava ja infot siit.

Allikas: MTÜ HääOM

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv väheneb

Suure Munamäe vaatetornis käis 2010. aastal 32 500 külastajat. Juba kolm aastat järjest on vaatetorni külastajate arv vähenenud. Võrreldes aastaga 2009 käis lõppenud aastal Suure Munamäe vaatetornis külastajaid 20% vähem.

Viimaste aastate külastuste tippaastaks saab lugeda aastat 2007, kus Suure Munamäe vaatetorni külastas 55 000 külastajat. Haanja vald prognoosib 2011. aastaks, et külastajate arv jääb 2010. aasta tasemele.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Imelidse Võromaa nime

Pärnaste Eve,
Võõpsu Tootsi Joosepi poja Karl Eduardi tütre Leida tütär

«Kost sa peri olõt?» – «Räpinält,» olõ ma iks ütelnü. Imä sündü Räpinäl, esä Leevakal. Vanavanõmpa ellivä Kõnnuh, Raiglah, Võõpsuh. Ku ma naksi otsma esivanõmpit kerkoraamatist (kõik om nüüt Internetih), tull’ vällä, et nä ellivä viil Rõugõh, Vahtsõliinah ja Urvastõh ja Tartomaal Võnnuh. Vanõmpit kerkoraamatit (inne Põh’asõta) olõ-õi alalõ, a võisõ arvada, et ega nä koskil kavvõmpal olõki-õi elänü.

Ku kerkoraamatit loet, sis 19. saandi lõpuh ja esiki algusõh olliva iks inämpidi tutva nime: Karl, Eduard, Johannes, Liisa, Maria, Miina. A vot ku jõudsõ 18. saandi lõpu mano, nakas’ tulõma nimmi, määntsit es olõ kuulnuki: Kärsna, Hann, Toots, Kaddo.

Ja ku ma sõs jõudsõ vanaimä vanaimä mano Kaamnitsalõ (Vahtsõliina khk), sõs midä aasta tagasi, toda imelidsempä nime ette tulliva ja ma naksi noid üles kirotama. Loe edasi: Imelidse Võromaa nime