Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Hetk kuulsalt juustuturult Hollandis. Foto: www.holland.com
13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.

Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.

Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Huvilisi oodatakse kohaliku toidu koolitusele

4.-5. aprillil toimub Võrumaal Seedri Puhketalus 2-päevane kohaliku toidu turunduse koolitus, mille lektoriks on Erik Johansen. Erik on aastaid edendanud Bornholmi saarelt pärineva toidu müümist nii Taanis kui ka ekspordiks , on mitmete koostöövõrgustike looja ja pikaajaline ettevõtluskonsultant.

Käsitletakse kohaliku toidu müümiseks vajaliku koostöövõrgustiku toimimise põhimõtteid, tootearendust, toodete hinnakujundust ja pakendit, tarbijate ootusi kohalikul ja eksportturul, toodete turustamise ja ärikultuuriga seonduvaid aspekte.

Koolitust korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Loengud tõlgitakse eesti keelde. Koolitus on tasuta. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressil: mahepm@gmail.com või tel 56620955.

Koolitus toimub Interreg IVA projekti International Food and Activity Tourism raames, toetab Euroopa Liit.

Täpsem info: www.seedripuhketalu.ee

Tartus hinnati väiketootjate toidukraami

Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.

Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.

Info: Silvie Lainela, 648 4978

www.toiduliit.ee

Allikas: tartumaa.ee

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse „20 aastat maareformist“, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ja vahetuvad näitused „Euroopa maitsed“ ning „Kui põllud põlesid“.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10–-17.
Sissepääs tasuta.

Saaremaa Piimatööstus suurendas juustueksporti üle 60%

Juustu- ja võitootja Saaremaa Piimatööstus suurendas eksporditavat juustukogust 2009. aasta 789 tonnilt 2010. aasta 1275 tonnile, see teeb
ekspordi mahuliseks juurdekasvuks 62%. Ettevõtte rahalisest käibest moodustas eksport 28 %.

 Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk näeb ekspordi kasvu peapõhjust Venemaa tarbijate huvi suurenemises Eesti piimatoodete vastu.  90% Venemaale eksporditavast juustust on Saare leet.
Saaremaa Piimatööstus on Eesti kaasaegseima sisseseadega juustutootja, mille säilitus- ja lisaainevaba toodang kannab märki Puhas Toode. Enamik piimast varutakse Saaremaalt. Ettevõte kuulub 65 ühistu liikmele ja annab tööd 94 inimesele.

Kevadekarask

Küünlakuu alustuseks soovitab Seto sootska Õie Sarv karaskitegemist:
2 muna
tsipa soola
2 tl suhkrut
segada
pool pakki keefiri/petti
kuhjake odrajahu (+ natuke nisujahu + natuke tatrajahu)
jahu sisse natuke (tl) söögisoodat
võid 15-20 cm
Segada ja panni või vormi sees ahju 180-200 kraadises kuumuses hoida umbes tund aega, võtta välja kui tundub, et on valmis.
Ahjust tulnud karaskit silitatakse märja käega üle kooriku, rätt peale, natuke jahtub ja siis võib või või meega süüa. Hea söök metsa jalutama või merele kaasa võtta.
“Kurõmar´aliim võta’ ka’ üteh, sis nälgä jää-äi. Hüvvä küdsämist. ” soovib Õie.

Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Kolm kohalikku Leader tegevusgruppi: MTÜ Peipsi-Alataguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu sõlmisid koostöökokkuleppe ühise kohaliku toidu projekti käivitamiseks. Projekti piirkonnaks on kogu Ida-Virumaa ning Rägavere vald Lääne-Virumaalt.

Algatuse eesmärgiks on maapiirkondade ettevõtluse aktiviseerimine, ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine, kohaliku toidukultuuri arendamine ning tervisliku toidu propageerimine. Oluline on kindlasti kohalikele toodetele lisandväärtuse andmine ning maapiirkondade ettevõtlussektori kitsaskohtade likvideerimisele kaasaaitamine.

Eesmärgi saavutamiseks kaardistatakse hetkeolukord (tootjad, töötlejad, tarbijad), tuuakse aruteludele kokku erinevate valdkondade ja sektorite esindajad, korraldatakse temaatilisi koolitusi, luuakse ühine turundus- ja turustuskanal, luuakse piirkonna kohaliku toidu kaubamärk jmt. Loe edasi: Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Tartus avatakse täna näitus “Euroopa maitsed”

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J.Kuperjanovi 9, Tartu) näitus “Euroopa maitsed”. Tegemist on ühise näitusega üheksas Euroopa muuseumis, mis räägib söömisest kui argisest asjast meie igapäevaelus.

Me sööme mitu korda päevas, ent meie toit on vägagi erinev. Miks me sööme just seda toitu, mida sööme? Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?

Üheksa muuseumi koostööna valminud näitus „Euroopa maitsed“ otsib neile küsimustele vastust. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse samaaegselt Rootsis, Taanis, Soomes, Šotimaal, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.

„Näituse külastajatel avaneb võimalus näha lühifilmi, kuidas sünnib valmistoit, mida me poeriiulitelt leiame,“ toob teadur Terje Anepaio välja ja lisab: „Suurköögiaskeldustele vastandub filmimaterjal, mis näitab, kuidas tehakse Viljandimaa traditsioonilist toitu – kartuliriivi.“

Eelkõige noortele suunatud näitus kutsub kaasa mõtlema igapäevase toidu teemal ning juhib vaataja tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostuotsused keskkonda mõjutavad. Lisaks ühisele Euroopa loole räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.

Vanem külastaja saab nostalgitseda ja fotode abil meenutada näiteks omaaegset igasügisest kartulivõttu sovhoosi- või kolhoosipõllul.
Vaata näituse kodulehekülge: www.atasteofeurope.eu

Näitusega kaasneb haridusprogramm. Projekti “Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu Programm Kultuur, samuti Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Lõuna-Eestis plaanitakse luua toidutee

Väljapanek Lüübnitsa sibulalaadal.
Järgmisel nädalal koguneb Lõuna-Eesti toidutee väljatöötamise töögrupp, millega on võimalus ühineda taludel, maaturismi-ettevõtetel, restoranidel, kohvikutel, kõrtsidel ja köökidel jt huvilistel. Eelduseks on huvi alustada ja tegeleda kohaliku või mahetoidu pakkumisega. Jagatakse teiste maade kogemusi ja praktilisi nõuandeid mahetoidu pakkumisega alustamiseks.

Tavaliselt vajab inimene nälja kustutamiseks ju üpris lihtsat toitu. Samas üldistades paikkonna inimeste sesoonseid toiduvajadusi
ja -väärtusi saame toidukultuuri, mida suhtluses teiste riikidega käsitletakse juba osana rahva identiteedist.

Globaliseeruvas maailmas süveneb linnainimeste ja toiduturistide huvi eheda kohaliku maatoidu ja teiste maade gastronoomia vastu. Toiduturismiga tegelejatel aitab see selgemat eristuda, oluline on sealjuures hea turundus läbi Toidutee, mis on erinevate toiduelamuste pakkujate ühine turundusvorm.

Esimene kokkusaamine on 11. jaanuaril Seedri Puhketalus, teine 25. jaanuaril Hämsa kõrtsis. Mõlemad algusega kell 10.30. Huviliste registreerimine hiljemalt kolm päeva enne toimumist e-posti aadressil mahepm@gmail.com või tel 56620955.

“Toidurahva kalender” ootab toiduürituste infot

Viis aastat tegutsenud ja selle ajaga Eesti suurimaks toiduajakirjaks saanud Oma Maitse alustas 2011. aasta jaanuarinumbrist uue rubriigiga «Toidurahva kalender», kuhu toimetus kogub võimalikult palju toiduga seotud ürituste eelinfot.

Ajakirja tegijad soovivad oma lugejatega jagada kõike Eesti toiduilmas toimuvat. Neid huvitavad näiteks maakondade, erialaliitude ja igasuguste muude organisatsioonide toiduüritused, kõikvõimalikud laadad, turud, õppepäevad, koolitused, esitlused, samuti kõik muu, mis mingit otsa pidi toiduteemaga haakub – kas või kulinaarsed kinoseansid, teatrietendused, performance’id, lumelinnade toiduskulptuurid, kohalikud toiduvõistlused jms. Ka joodavaga seotu on teretulnud.

Oma Maitse toimetus on tänulik, kui ka külauudiste lugejad neid andmete kogumisel aitavad. Toiduürituste info palutakse saata neile hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäevaks meiliaadressil omamaitse@kirjastus.ee. Veebruarii kohta oodatakse eelinfot 20. jaanuarini.

Küsimustega saab pöörduda «Toidurahva kalendrit» vedava Margit Arndt-Kalju poole, meiliaadress: margita@kirjastus.ee

Seto sõsarate peedi-šokolaadikook võitis magusakonkursi

„Kuldne Maius 2010“ võitjad (vasakult) Triin ja Kerti Vissel. Foto: erakogu

Eile Põlvamaal ajaloolise Postitee ääres Varbuse Muusikamõisa aidas peetud magusakonkursil “Kuldne Maius 2010” tunnistati kaheksa magusameistri seast parimaks Setomaalt pärit Kolmõ Sõsarõ Hõrgutisõ. Teist aastat korraldatud näitusmüügil “Magus Postitee” hinnati kõrgeimalt seto sõsarate peedi-šokolaadi kooki.

Ettevõtmise korraldaja Kalev Lindal ütles, et tänavune konkurss oli mullusest erinev, kuna mõõtu võtsid magusameistrid eri valdkondadest. „Magusameistrite jõupingutust hindas laiapõhjaline žhürii, mille liikmeks võis saada igaüks. Kokkuvõttes tunnistati võitjaks seekord kõige rohkem tunnustust väärinud osaleja – Setomaalt pärit kolm sõsarat ja nende peedi-šokolaadi kook,“ märkis Lindal. „Ilmselt tegi just peet šokolaadikoogi sees oma töö!“

Kolmõ Sõsarõ Hõrgutisõ nime all pakuvad õed Kerti, Triin ja Kadri Vissel käsitsi valmistatud kondiitri- ja pagaritooteid (vt www.setogurmee.ee). Konkursi parimaks tunnistatud tume peedi-šokolaadikook on valmistatud toorkakaost ja speltajahust ning mahlasuse saavutamiseks on lisatud riivitud peeti. Sõsarad ütlesid, et selle šokolaadikoogi eriline hõrk maitse tuleb kõige paremini esile alles kolmandal päeval pärast koogi valmistamist.

Žürii soovis esile tõsta ka tänavusel magusakonkursil “Kuldne Maius 2010” osalenud Chocolaterie de Pierre klassikalist trühvlit ning Berryfarmingu ja Meveda koostöös välja pakutud mett mustsõstraga. Lisaks nimetatud magusameistritele osalesid konkursil ka Werneri kohvik Tartust (marmortort), Restoran Põlva (brandy-pasun), Tamme Pagar (kihiline šokolaadikook), Nondora (kookospallid), Berryfarming ja Meveda (mesi astelpajumüsliga).

Loe edasi: Seto sõsarate peedi-šokolaadikook võitis magusakonkursi

Postitee kutsub Varbusele laadale ja magusakonkursile

Magusa Postitee ääres voolab šokolaad juba teist korda. Foto: erakogu
Täna, 18. detsembril Põlvamaal ajaloolise Postitee ääres asuva Varbuse Muusikamõisa aidas korraldataval magusakonkursil “Kuldne Maius 2010” võtab mõõtu kaheksa magusameistrit eri valdkonnast. Magusakonkurss toimub Nigadi-nagadi näärilaada ja näitusmüügi “Magus Postitee” raames juba teist aastat.

Ettevõtmise eestvedaja Kalev Lindali sõnul andis mullune edukas magusakonkurss veendumuse, et algatust tuleb jätkata. “Sel aastal otsustasime Magusa Postitee ja Nigadi-nagadi näärilaada tuua ühele päevale, sest kõik korralduskulud tuleb tänavu ise kanda. Kuna konkurss toimub laada raames, on osalejate ring mullusest veidi erinev, kuid magusameistrite mõõduvõtt tuleb ikka sama tõsine,“ märkis Lindal.

Seekord otsustati lisaks rahvahääletusele võtta arvesse ka žürii hinnangut, mis annab Postitee parima maiuse väljaselgitamisele põnevust juurde.

Magusakonkursil “Kuldne Maius 2010” osalevad magusameistrid eri valdkonnast: Kolme Sõsara Hõrgutised Setomaalt, Chocolaterie de Pierre ja Werneri kohvik Tartust, Restoran Põlva, Tamme Pagar, Nandora, Berryfarming ja Meveda.

Loe edasi: Postitee kutsub Varbusele laadale ja magusakonkursile

Harmoonikum korraldab Viimsis jõuluõpitubade päeva

MTÜ VEDA ehk Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsatsiooni eestvedamisel toimub Viimsis Harmoonikumis sel laupäeval, 18. detsembril suur õpitubade ning seminaride päev, kus saab kaasa lüüa jõuluaja söögi-joogi valmistamisel – tehakse verivorsti, jõululeiba ja jõulukooki. Lisaks meistardatakse ning kuulatakse tähetarga pajatusi järgmiseks aastaks.

Iga soovija saab ise vorsti toppida ja oma perele koju kaasa viia. Õpitubades valmistatav söögipoolis on vaba igasugusest keemiast ning loengud tulevad lõbusad ja õpetlikud. Tuppa tuuakse ka õled ja jagatakse vihkudena soovijatele, ikka koos tarvitamisõpetusega.

Foto: www.harmoonikum.ee
Õpitubade kava on järgmine:
• Jõuluaja etikett ja protokoll
• Verivorsti valmistamine
• Jõululeiva valmistamine
• Jõulumaiustuste valmistamine
• Jõulukaunistuste valmistamine
• Täheseisude järelevaatamine

Kavas on kõiki õpitube korraldada kolm korda, algusega kell 12.00, 14.00, 16.00. Õpitoad on tasuta, maksata tuleb vaid materjali eest.

Harmoonikum ootab osavõtjaid 18. detsembril kell 12-18 Viimsis Pargi tee 8. Osalussoovist palutakse teada anda tel 6011717 või info@harmoonikum.ee

Allikas: Harmoonikum

Laupäeval tuleb Varbusel näärilaat ja magusakonkurss

Hetk magusakonkursilt "Kuldne Maius 2009".
Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 18. detsembril alates kell 11.00 Põlvamaale Kanepi valda, et osa saada Varbuse Muusikamõisa aidas peetavast Nigadi-nagadi näärilaadast ning mee- ja šokolaaditoodete näitusmüügist “Magus Postitee”, mille raames peetakse juba teist aastat magusakonkurss “Kuldne Maius 2010”.

Magusameistrite jõukatsumise tulemusena selgub konkursil “Kuldne Maius 2010” parim käsitööna valminud šokolaadimaius. Võitja tehakse teatavaks orienteeruvalt kl 15.00 pärast rahvahääletuse ja žürii hinnangu kokkuvõtmist.

Nii näärilaada kui magusakonkursi näol on tegemist juba teist korda toimuva ettevõtmisega, mis jätkab põnevate sündmuste jada ajaloolisel Vana-Võru maanteel – Postiteel. Laadale tulevad müüma ja magusakonkursile osalema erinevad meistrid nii lähedalt kui kaugemalt.

Päeva jooksul toimub palju muud põnevat suurtele ja väikestele, muuhulgas õpitoad koos Põlva Talurahvamuuseumi, Maanteemuuseumi jt koostööpartneritega, ehe laadamelu, muusikaline programm jpm.

Täpsem info: Kalev Lindal, tel 5040526, e-post kalev.lindal@varbuse.ee, www.varbuse.ee

Allikas: MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt  Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna  erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Pärimusmuusika Keskus pühendab nädalalõpud Setomaale

Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes – sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.

Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp (fotol). Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.

Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.

Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. “Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis.“

26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus“, mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv.

August Pulsti õpistu eestvõttel aset leidva kursuse „Piirkondlik pärimus“ käigus tutvustavad Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.

Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 4342061.

Allikas: Pärimusmuusika Ait

Moostes anti üle pääsukese- ja ristikumärgi tunnistused

12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.

Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010

Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.

Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010

Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.

Allikas: agri.ee

Tervise ja toitumise konverents Tallinnas

1. detsembril toimub Tallinnas Hotell “Euroopa” konverentsikeskuses Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Tervisekooli korraldatud konverents „Tervistav toit – praktilised juhised igapäevaellu“.

Käsitletakse aktuaalseid tervise ja toitumisega seotud teemasid ning seda, kuidas toitumisalaseid teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuidas õigesti toituda? Missugune on õige toiduvalik? Mida eelistada? Kuidas kujundada tervislik päevamenüü tänapäevaste toidusoovituste alusel? Lihtsalt ja kiirelt – tervislikke toiduretsepte.

Kursus tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.

Allikas: Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee

Roheline Akadeemia kutsub leivaküpsetuse töötuppa

Kolmapäeval, 13. oktoobril algusega kell 18 kutsub Roheline Akadeemia kõiki huvilisi leivaküpsetuse töötuppa, mis toimub Erakond Eestimaa Rohelised (EER) Tartu kontoris (Kompanii 6).
Leivaküpsetuse töötuba juhendab Janne Ving. Kõigepealt annab ta ülevaate leiva küpsetamisest, siis järgneb taigna segamine ja leiva küpsetamine. Kodus kasutamiseks mõeldud jahu- ja helbeveskeid tutvustab Valdo Ranne.

„Praktiline oskus ise kodus leiba teha on praegusel ajal, mil jutuks on leiva hinna tõus, väga kasulik,” märkis töötoa juhendaja Janne Ving. „Kaubandusvõrgust ja otse mahetalunikelt on võimalik osta mahedat rukkijahu. Mahedalt tootes on keskkond puhas ja inimesed tervemad, sest sel juhul ei ole vilja tootmisel kasutatud umbrohu- ega putukamürke. Ise leiba tehes saab sellele lisada just selliseid komponente, mis endale ja perele maitseb – näiteks seemneid ja erinevaid jahusid,” selgitas Ving.
Valdo Ranne sõnul on värskelt jahvatatud jahus paremini säilinud viljaterade omadused, sest teraviljast toiduained, nagu jahud, tangud, helbed jm ei säili kaua. „Mida peenem on jahvatus, seda kiiremini toiduaine vananeb. Väike elektriline veski kodus võimaldab jahvatada jahu või helbeid vahetult enne toiduvalmistamist,” ütles Ranne.
 
Peale leiva küpsemist saab seda maitsta ning võimalusel saab juuretist ja tainast ka järgmiseks päevaks koju kaasa. Leivaküpsetuse töötuba salvestatakse ja salvestus tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks EER Tartu piirkonna kodulehel.
Koolitus on osalejatele tasuta, kuid parema korralduse huvides palutakse huvilistel end eelnevalt registreerida aadressil tartu@erakond.ee
Ruth Tammeorg
Tel 55 603 080

Esmaspäevast tähistatakse XIII leivanädalat

4.-10. oktoobrini 2010 tähistatakse juba kolmeteistkümnendat üleriigilist leivanädalat “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.

Leivaliit andis XIII leivanädalaks välja uue leivateemalise töövihiku, mis jagab koolidele ja lasteasutustele ideid ja näpunäiteid leivanädala läbiviimiseks. Töövihikus antakse põgus ülevaade leivaviljast ja rukkileivast ning leivakultuuri ajaloost. Samuti leiate sealt vanasõnu, kõnekäände, uskumusi ja kombeid, rahvapäraseid väljendeid, rahvamänge ja -laule, mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude retsepte jpm. Töövihik on kõigile tasuta ning selle saab alla laadida siit (.pdf).

Leivanädal lõpeb traditsiooniliselt lõikuspüha tähistamise ning tänujumalateenistusega, mis seekord toimuvad Suure-Jaanis ja Olustveres. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11.00 toimub Suure-Jaani kirikus tänujumalateenistus, kus sõna võtab ka leivanädala patroon Toomas Savi. Samal päeval kell 12.00 kuni 16.00 toimub Olustvere leivakojas lõikuspüha tähistamine. Kavas on leivakaku küpsetamine ja maitsmine, hobusõit, miniloomade vaatamine, näituste ja kodade külastamine, traktorisõit ning leivatordi konkurss. Meelelahutuseks esinevad Tääksi laste segarahvatantsurühm, Olustvere laululapsed ning lõõtspillil esineb Julius Vilumets. Tule kogu perega Leivaliidu ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli korraldatud leivanädala lõpetamisele!

Leivanädala idee sai alguse 31. mail 1998. aastal Halliste kiriku perepäeval, kus õpetaja Kalev Raave õnnistas ja jagas rahvale rukkileiba. Esimene üleriigiline leivanädal toimus 14.- 20. septembrini 1998. aastal. Paar aastat hiljem viidi nädal oktoobrikuu teisele nädalale ja lõpetamisüritused lõikus-tänupühale. Nüüdseks on iga-aastasest leivanädalast saanud elujõuline traditsioon.

Leivanädalal on oma kindlad rituaalid ja ettevõtmised: rukkileiva õnnistamine, värskelt küpsetatud rukkileiva ehk uudseleiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, näitusmüügid, degusteerimised, temaatilised näitused ja üritused lasteasutustes, koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ja palju muud. Kaasa löövad valla- ja maavalitsused, perearstikeskused, kultuuriasutused, meedia ja paljud teised. Leivanädalad lõppevad traditsiooniliselt Eesti erinevates kirikutes. Neljandat õppeaastat jõuab sel õppeaastal kooli- ja lasteaedade laste lauale tervislik Koolileib – nüüd uuendatud pakendis.

Nagu alati, toimus ka eelmise aasta leivanädalal palju erinevaid ettevõtmisi üle kogu Eesti. Nädala lõpetamine toimus 11. oktoobril 2009 Saaremaal, Püha kirikus Pihtlas.

Projekt “Rukkileib meie laual” sündis Eesti Leivaliidu, Eesti Pagarite Seltsi, Eesti Veskiomanike Ühenduse, põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös eesmärgiga juhtida tähelepanu heale ja tervislikule rukkileivale.

Allikas: Leivaliit

Vormsil peetakse laupäeval mädakala pidu

Laupäeva, 18. septembri õhtul võib Vormsi saarel tunda mädakala lõhna, sest Vormsi kõrtsis Krog №14 peetakse rootslaste traditsioonilist hapusilgu ehk surströmmingu pidu, kirjutas Maaleht.
 
„Vormsi on juba praegu elevil, isegi need, kes muidu kala ei söö, on lubanud tulla,” rääkis Triin Lepp Krog №14 Lääne Elule.

Surströmming on hapendatud kala, mida süüakse koos õhukese leiva tunnbrödi ja keedetud kartuliga. Omapärase lõhna tõttu peetakse hapusilku Rootsi kõige omapärasemaks delikatessiks.

Surströmmingu söömishooaeg algab Rootsis tavaliselt augusti teises pooles, enne seda on kala umbes aasta aega hapendatud.

Vormsile tuleb hapusilk otse Rootsist, söögi kõrvale räägitakse surströmmingust laiemalt ning lauldakse rootsi peolaule.

Kadrioru päev ühes raamatute ja gurmeega

Laupäeval, 18.septembril saab Kadriorus osa raamatulaadast ja selle kõrvale head-paremat mekkida.

Algusega kell 11 toimub söögikoha NOP hoovis juba neljandat korda gurmeeturg. Kord hooajas toimuv turg toob kokku väiketootjaid üle Eesti ning sedapuhku on fookuses sügis.

Gurmeeturule tulevad Itaalia ja Kreeka rahvusköök. Kohal on ka NOP oma uute toodetega. Tulevad hooajasaadusi pakkuvad talud: Orava, Argo Agro jne, toredad väiketootjad nagu Mustjala Mustard, toorvorstide tegijad, maasuitsusingi ja vorstitootjad. Kohal on ka koduleiva ning magusamate palade meistrid. Ei puudu hea tee ja kohv.

Üllatusena osalevad seekord mõned ökoloogiliselt puhaste kosmeetikatoodete tootjad nii Eestist kui ka Lätist. Korraldajad lubavad midagi põnevat ka lastele välja mõelda.

Samal ajal toimub Eduard Vilde muuseumi juures raamatulaat ja kavas on kohtumised kirjanikega. Avatud on raamatupesa lastele jm.

Kadrioru seltsi majas on samuti korraldatud raamatuvahetus, avatud on puhvet ja keraamikaväljapanek.

Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.

Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.

Pädaste mõisa restorani köök
on viinud Muhu maailmakaardile

Pädaste mõisa restoran Muhu saarel pakub kõneainet ka kaugel: tuntud toidukriitik Alexander Lobrano kiidab ajalehe New York Times lisalehes selle Läänemere kööki.


„Ajal, mil maailm joobus kõigest Vahemere-pärasest, pakkusid Läänemerd ümbritsevad riigid piirkonnana vaid marginaalset kulinaarset huvi, nüüd on seal aga toimumas gastronoomiline ärkamine,” vahendab veebivärav Saaremaa.ee Lobrano sõnu.



Läänemere saarte maitsed ongi võetud Pädaste mõisa restorani köögi kontseptsiooniks. See on Lobrano arvates ka üks põhjus, miks Pädaste mõisa restoran on praegu üks paremaid ja huvitavamaid uusi söögikohti Euroopas ning on saanud sihtkohaks nii Stockholmi, Kopenhaageni, Riia, Berliini kui teiste linnade gurmaanidele.

Toidukriitik kirjutab, et restorani peakokk Peeter Pihel ja mõisaomanik Martin Breuer külastasid piirkonnale iseloomulike maitsete ja toorainete otsingul Zealandi ja Bornholmi saart Taanis, Ahvenamaad Soomes ja Ölandi Rootsis. Lobrano tunnustab muu hulgas restorani pakutavat Läänemere saarte juustuvalikut ning veinikeldrit, mida peab üheks paremaks Baltimaades.



Alexander Lobrano on töötanud ajakirja Gourmet Euroopa korrespondendina ning teinud kaastöid ajakirjadele Bon Appetit, Food&Wine, Travel&Leisure jt.