Algab avatud koolitus kogukonna terviseveduritele

Veebruarist saab alguse tervisevedurite koolitus, mille eesmärgiks on koolitada ja nõustada inimesi, kes oma kogukonnas, piirkonnas või sõpruskonnas terviseõhtuid, grupiprotsesse, terviseteemade arutelusid või muud taolist läbi viia soovivad. Koolitus on mõeldud ka neile, kes tahaksid rohkem kogukonna tervisedendusse panustada.

Koolitus toimub perioodil veebruar-mai käesoleval aastal, viies osas, nädalavahetuseti, algusega 15. veebruar.

Koolituse käigus saab ülevaate nii peamistest tervise alustaladest kui ka sellest, kuidas võimalikult lihtsalt ja kiirelt nii enda kui ka enda poolt nõustatavate inimeste elustiili muudatusi sisse viia. Samuti on eraldi moodul nn ärimudeli kohta, teisisõnu räägitakse sellest, kuidas tervisesündmuste korraldamisest endale lisasissetuleku võimalus välja kasvatada.

Suurim rõhk on tervisekäitumisega seotud grupiprotsesside juhtimisel ja sellel, kuidas oma kogukonnas inimesi kaasata, kuidas neid motiveerivalt nõustada ja seeläbi tervisekäitumist parandada. Koolitustel jagavad kogemusi ka juba varasemalt sarnase koolituse läbinud tervisetoetajad.

Lektoriteks on mitmed tuntud ja armastatud õpetajad mitmelt poolt üle Eesti, näiteks taimetark ja kogukonnatervise eestvedaja Mercedes Merimaa, positiivse psühholoogia õpetajaMarina Paula Eberth, jooksu-ja shindoguru Kristjan Puusild, coach ja nõustaja Kairi Rebane, tervisenõustaja ja terapeut Kaia-Kaire Hunt jpt.

Koolitus toimub Nelijärve Puhkekeskuses.

Esimene koolituskord keskendubki elustiili muudatustele ja sellele, kuidas inimesi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt toetada oma tervisekäitumist mutma.

Täpsem info: http://uustervis.ee/koolitused, Kristel Aija, kristel.aija@gmail.com, telefon: 5664 2216.

Head tervist soovides!
Uus tervis meeskond

Kuidas olla terve laps?

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-8-aastaste lastega laupäeval, 25. jaanuaril kell 11.00 Tartu loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Alustatakse vahvate mängudega perele. Lapsevanemad saavad arstide Eda Tamme ja Marje Oona eestvedamisel arutleda vaktsineerimise teemal. Lapsed teevad koos juhendajatega põnevaid katseid ja õpivad, kuidas olla terve laps.

Sündmuse orienteeruv kestus on 1,5 tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud.

Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot lapse kohta. Kohtade arv on piiratud.

Keskkonnaklubi ajaveeb: loodushommik.wordpress.com. Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Foto: pollitalu.wordpress.com
Foto: pollitalu.wordpress.com
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Loe edasi: Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA
Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA
Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Pühapäeval, 13. oktoobril kell 15 on Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis auditooriumi ees Peeter Liiv loenguga “Tervise viis tasandit”, milles terviseliikumise valdkonnas tuntud lektor käsitleb füüsilise, energeetilise, mentaalne, spirituaalne ja sotsiaalse tervise aspekte meie igapäevases olemises.

Peeter Liivi sõnul toob praegune, n-ö transformatsiooni ajastu kaasa paljude, kui mitte igaühe inimpotentsiaali avanemise. “Avastades oma andeid ja võimeid, saame luua täiesti uusi väärtusi, misläbi näiteks kogu senine jätkusuutmatu majandus ilmselt hääbub tasapisi. Näen tõusmas kahte põhitrendi, esiteks – kogu maailm liigub tervise suunas, teiseks – muutub viis, kuidas inimesed oma igapäevast leiba teenivad.”

Peeter Liiv on osalenud terviseliikumises (klubis “Tervis”), Eesti Rohelises Liikumises, New Age liikumises (sh 1990-1995 ilmunud ajalehe “Päekesetuul” ja 2001-2004 ilmunud religiooniajakirja “Päikesetuul” toimetaja). Kirjutanud teatri- ja kinokriitikat, filosoofilist ja sotsiaalset esseistikat ajalehtedes/ajakirjades. Õppinud teoloogiat, tegelenud jooga, transtsendentaalse meditatsiooni, Silva meelekontrolli meetodi, vaba hingamise jt Uue Ajastu praktikatega. Pidanud ühingu “Teadus” lektorina tervise- ja ökoloogialoenguid; õpetanud maailmavaateõpetust Tallinna Kultuuriülikoolis. Praegu kirjastuse “Silmapiir” direktor. (allikad: ERR ja Maaleht). Hetkel rajamas koos mõttekaaslastega sotsiaal-poliitilist kodanikuliikumist TEEME KOOS – et tagada Eestis ka tõelist sotsiaalset tervist! Peeter Liiv osaleb ka Sakala Kärajatest alguse saava üle-eestilise kodanikuaktivistide võrgustiku rajamisel. Loe edasi: Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Tartus tähistatakse eakate päeva

Laupäeval, 12. oktoobril korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartus Eesti eakatele kodanikele pühendatud päeva.

Laupäeval, 12. oktoobril tähistatakse Tartus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) eestvedamisel eakate päeva. Üritus algab kell 12 Raekoja platsil virgutusvõimlemisega. Edasi suundutakse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus neuroloog Riina Vibo peab loengu teemal “Insult – mis see on ja kuidas ennetada?”. Kohapeal pakutakse nii kehakinnitust ja võimalust mõõta veresuhkrut. 

Kuu keskpaigas toimuv üritus seob nii rahvusvahelise eakate päeva, mida tähistatakse ametlikult 1. oktoobril, ja rahvusvahelise insuldipäeva, mida peetakse 29. oktoobril.
Priit Tohver

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

NGE_0813_CoverAjakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses

Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.

Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.

Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.

Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.

Lisainfo leiate juhendist siit

Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival
Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival
Kaks kuud on jäänud teist korda toimuva rahvusvahelise Joogafestivalini Haapsalus 20.-21.juulil. Joogafestivalil on seekord ühendatud 13 joogastiili ning parimad õpetajad nii Eestist kui ka välisriikidest. Kokku on hetkeseisuga kavas 50 sündmust (eelmisel aastal oli 27). Oleme kutsunud 46 esinejat, kellest 9 on välismaalased.

Esimesest Joogafestivalist võttis koos vabatahtlike, esinejate ja bazaarimüüjatega osa umbes tuhat inimest. Rahvahulk oli küll aukartustäratav, kuid kuna festival oli alkoholi- ja vorstivaba ning teemaks jooga ja tervislik elustiil, siis kohapealne õhkkond oli väga südamlik ja rahulik. Illustreerimiseks faktid, et pärast õhtust kontserti oli prügina murul maas vaid üks plastpudel ning inimesed rääkisid vabaõhuüritusel omavahel teiste austamiseks poolihääli! Korraldajatena saime ka linnusejuhatajalt kiita, et pärast festivali polnud maas “tavapärast prügivaipa” ja täpsem olles mitte ühtki prügi. Ühe osavõtja sõnul oli nii hea olla koos suurema hulga inimestega, kes on vaiksed, endaga kontaktis, kained ning lihtsalt on kohal. “Selliseid võimalusi on harva ja nälg nende järele on kasvamas.”

Joogafestivali põhiprogramm toimub Haapsalu piiskopilinnuse hoovis vabas õhus, kuid kokku on kümme erinevat tegevuspaika siseruumides eriilmeliste tegevuste jaoks: loengutest, raamatututvustustest, jooga- ja toiduvalmistamise töötubadest mantralaulmiste ja gongikontserdini.

Esimene Joogafestival oli sissejuhatav, selleaastase Joogafestivali teema on Mees ja Naine. Energiline ja tagasihoidlik. Aktiivne ja salapärane. Sirgjooneline ja müstiline. Kuum ja külm. Nagu meie kaks peaesinejat: siiani 22 joogafestivalil esinenud USAst pärit karismaatiline ja särav David Lurey, kes tegeleb mitme atraktiivse joogastiiliga ning esineb ka laupäevaõhtusel kontserdil. Teine peaesineja on meditatiivne ja sügav Jivan Mukta – Tšiilist, samuti oodatud esineja Euroopa joogasündmustel. Loe edasi: Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

Sensitiiv Kalju Paldis õpetab keha pendliga testima

Kalju Paldis
Kalju Paldis
Sensitiivist geobioloog ja nõustaja Kalju Paldis ootab kõiki huvilisi 15. mail kl 18 Tartusse Dorpati konverentsikeskusesse Arengutee Klubi kursusele, kus õpetab igaüht pendli abil kontrollima oma keha energiaid, määratlema auravälja ning ise üles leidma võimalikke haigusi, ka neid, mis pole veel füüsilises kehas puhkenud.

Lisaks õpime, kuidas mõõta ühe või teise toiduaine või vitamiini kasulikkust just sinu organismile. Lisaks testime, kuidas just sinu kehale sobib üks või teine raviprotseduur.

Kalju Paldis elab ise juba pea kaks aastat füüsilise toiduta, hankides toitaineid peamiselt valgusenergiast ja veest. Mees pakatab energiast ja teotahtest – tulge ja veenduge ise!

Loe kursusest täpsemalt Arengutee Klubi kodulehelt: www.arengutee.com

Seikluslik südamenädal

Järgmisel nädalal saab Kärdlas teoks seikluslik südamenädal – kolmel päeval oodatakse kõiki sportlikult liikuma ja meelt lahutama.
Geopeitus
Esmaspäeva keskpäeval ehk kl 12 algab geopeitus ehk aaretejaht. Kärdla linna on peidetud 20 aaret ja kõigil huvilistel on võimalus terve Südamenädala aja, st 22.–25. aprillini neid otsida.
Aare koosneb logiraamatust ja nn nännist. Aardeleidja peaks aardele midagi lisama ja soovi korral sealt midagi kasulikku endale võtma. Logiraamatusse tuleks lisada leidmise aeg, leidjate nimed ja võetud/pandud esemed. Seejärel tuleb aare uuesti ära peita.
Aarete asukohad on määratud koordinaatidega ja nende leidmisel on abiks GPS, maaameti kaardirakendus või nutitelefon. Südamenädala lõpus teevad korraldajad kokkuvõtte kui palju inimesi aardeid otsimas käis ja millist leiti kõige rohkem.
Fotoseiklus
Teisipäeval kell 18 algab kolmetunnine fotoseiklus – iga 15 minuti tagant avatakse seiklusministeeriumi kodulehel üks pilt Kärdlast. Võistkondade eesmärk on leida see koht, teha seal pilt etteantud teemal ja saata see seiklusministeeriumi meilile.
Punkte saavad kümme kiiremat võistkonda ja võidab see, kes kogub kõige rohkem punkte.
Kohtade vahel liiklemiseks on sobivaim vahend jalgratas, aga võistelda saab edukalt ka jalgsi.
Orienteerumine
Neljapäeval kella 16st saavad soovijad panna oma oskused proovile orineteerumisneljapäevaku rajal Palukülas. Start võistlusele antakse Kärdla lennujaama teeristist ja üle pika aja saab võistelda ka rattaorienteerumises. Samuti on avatud jooksurajad lühikesel, keskmisel, pikal ja valikdistantsil.
Võistluse start on avatud kuni 19ni, finiš suletakse kell 20. Kaart ja SI pulk on korraldajalt.
Võistlus on kõigile jõukohane ja liikumine teeb südamele head.
Südamenädalat korraldab MTÜ Seiklusministeerium eesotsas Joonas Väärtnõuga. Lisainfo joonas@seiklusministeerium.ee või tel 522 6895, aga ka www.seiklusministeerium.ee ja Facebooki lehel.

Tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal

20.aprill_tervislik matk kuulutus20. aprillil toimub suur üle-eestiline liikumispäev “Sinu sammud loevad”. Liikumispäeva raames toimub tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal. 

Päevakava:

10.00 – kogunemine Vastseliina rahvamaja platsil

10.30 – tervisenäitajate määramine Piiri kõrtsi juures

11.00 – linnuse tutvustus

11.30 – start matkaraja läbimiseks

13.30 – puhkepaus päevapööramismäel. Soovi korral saab bussiga Vastseliina tagasi sõita

14.30 – matk jätkub

16.00 – Jõeveere talus ootab lõhesupp ning kerged sportmängud

17.00 – tagasisõit Vastseliina

Registeerimine ja lisainfo: Heidi Normann, tel 5647 0610

Tule ja liigu oma südame  heaks!

Toimus Põlvamaa esimese noormeeste tervisefoorum

IMG_9914
Aide autokooli esindaja mootorratturi ohutusvesti tööpõhimõtet demonstreerimas. Foto autor: Maret Reinumägi

11. aprillil  toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses esimene Põlvamaa noormeeste tervisefoorum, millest võttis osa rohkem kui 140 noormeest vanuses 15-19 eluaastat.

Foorumil räägiti meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Ettekannetega astusid üles meestearst Kristo Ausmees, suusataja Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti Põlva politseijaoskonna vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Tervisefoorumi avas Põlva maavanem Ulla Preeden.

Oma sõnavõtus julgustas Preeden noormehi juba praegu oma tervisele teadlikult tähelepanu pöörama. Meestearst Kristo Ausmees tõi oma ettekandes välja meeste tervise kriitilised näitajad ja nende põhjused. Jaak Mae õhutas noori sportima ja jagas praktilisi nõuandeid oma kogemusest. Eesti Kaitseväe esindaja rääkis noormeestele ajateenistusest kui võimalustest mitte kohustusest. Järgnes kohaliku vanemkomissari sügav ja eluline ettekanne alkoholist põhjustatud liiklusõnnetustest ning esinejate rea lõpetas Kertu Jukkum, kes rääkis, kuidas tervisesport ja tervislik eluviis on tema elulaadi muutnud.

Lisaks esinemistele oli kultuurikeskuse fuajees minimess ja töötoad, kus sai tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

Päev oli sisutihe ja kindlasti leidis iga noor enda jaoks infot, mida kõrva taha panna.

Tervisefoorumi eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule. Tervisefoorumi korraldajateks on projekt Mehed Liikuma ja Põlvamaa Maavalitsus. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Lisainfo: Irena Viitamees, Terviseedenduse spetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 7998 932, e-post irena.viitamees@polvamaa.ee

Täna toimub I Põlvamaa noormeeste tervisefoorum

Projekt Mehed Liikuma koostöös Põlva Maavalitsusega korraldab 11. aprillil esimese Põlvamaa noormeeste tervisefoorumi.

Põlva Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimuva ürituse eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule.

Foorumil räägitakse laiemalt meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas: esinejatena astuvad ülesse meestearst Kristo Ausmees, suusakuulsus Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Foorumi avab Põlva maavanem Ulla Preeden.

Lisaks on üritusel võimalik tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

I Põlvamaa noormeeste tervisefoorumist on osa võtmas rohkem kui 150 noormeest vanuses 15-19 eluaastat. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Allikas: MTÜ ABC Arendus

Roheline Ait avas vaikselt uksed

Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.

Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.

Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Teisipäeval, 9. aprillil peetaval Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa foorum-tänupäeval räägitakse inimeseks olemisest ning arutatakse selle üle, kuidas edendada maakonna elanike tervist ja heaolu. Tervisefoorumil kuulutatakse välja ka Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013.

9. aprillil kell 11 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) algavale foorum-tänupäevale on oodatud Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist. Vajalik on eelnev registreerumine.

“Päeva fookus on suunatud foorumile ehk võimalusele kõigil Viljandimaa inimestel kaasa rääkida maakonna heaolu arengus,” tutvustas Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. “Pärast arutelu on aga hea võimalus tänada seniseid aktiivseid kaasarääkijaid ja maavalitsuse tervisetoa suurepäraseid koostööpartnereid nende panuse eest maakonna tervise toetamisel.”  Loe edasi: Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Täna on ülemaailmne tuberkuloosi vastu võitlemise päev

Tänasel ülemaailmsel tuberkuloosi vastu võitlemise päeval toimuvad mitmed temaatilised üritused Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.

Kell 12 algab teavituskampaania Tallinnas Tammsaare pargis ning Jõhvi Keskväljakul ning kell 13 Narvas RIMI kaupluse juures.
Lisaks toimub Jõhvi kaubanduskeskuses Tsentraal kell 10-15 koostöös tervise arengu instituudi, Corrigo ja AIDS Healthcare Foundationiga HIV-kiirtestimine.
Üritustel näidatakse, kuidas ennast ja teisi kaitsta tuberkuloosi leviku eest. Kombineeritud HIV-i ja tuberkuloosi testimine päästab paljude HIV-positiivsete elusid, sest tuberkuloos on suurim võimalik terviserisk HIV-positiivsetele inimestele. Maailmas on umbes 12 miljonit inimest, kes on nakatunud tuberkuloosi ja HIV-i samaaegselt.
1882. aasta 24. märtsil avastas Robert Koh tuberkuloosi kepikese, mida nimetatakse ka Kohi kepikeseks ning see avastus aitas oluliselt kaasa tuberkuloosi ravimite väljatöötamisele.
Infektsioonhaiguste hulgas on tuberkuloos surma põhjustajana hetkel maailmas esikohal. Igal aastal sureb sellesse ligi kolm miljonit inimest.
1/3 inimkonnast on infitseeritud tuberkuloosibakteriga. Nakatunutest haigestub elu jooksul 5-10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu kaheksa miljonit uut haiget, kelledest pooled on nakkusohtlikud.

Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Green SpirulinaTervis on eelkõige meie endi vastutus, mitte niivõrd riigi, arsti või ravimifirma vastutus. Ometigi on praegu kroonilisi haigusi rohkem kui kunagi varem, Haigekassa vajab üha enam raha ja tervena elatud eluiga on ELi keskmisega võrreldes lühike. Kas ei peitu lahendus seega tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös terveks jäämiseks ja saamiseks?

Nendele küsimustele vastamiseks on kõik huvilised oodatud Uue Tervise mõttetalgutele: arutlema seniste kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, uurima üheskoos koostöövõimalusi, jagama kogemusi ning mõtisklema sotsiaalse ettevõtluse võimalikkusest tervisedenduses.

Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttekojas keskendutakse järgmistele teemadele:

  • kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamine ning jätkusuutlikkus
  • milliste institutsioonidega saab kogukonna tasandil teha koostööd?
  • uute kogukondade liitumine ja mida teised sarnased tegijad juba teevad?
  • kogukondlik tervisedendus – kas võimalus sotsiaalseks ettevõtluseks?
  • lisaks kohapeal välja pakutud teemad.

Loe edasi: Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Meremäe tervise teisipäeval valmistati lihata kotlette

Meremäel toimus 12. veebruaril Meieselts Meroosi õpitoas tervise teisipäev. Osa võttis hulk tublisid perenaisi, kes teadsid tervislikust toidust nii mõndagi.

Meremäe tublid naised esitlesid omatehtud lihata kotlette. Üheskoos mekiti kaasavõetut ja avaldati koosviibijatele kotlettide valmistamise saladusi ning koostist. Vahetati omavahel retsepte ning Lea kaalikakotlett, Eevi punapeedi, Lilia kaerahelbe, Liisi punapeedi , Ruthi aedvilja kotletid olid kiiduväärselt maitsvad.

Esmakordselt MS Meroosi üritusele tulijad avastasid töötoast enda jaoks palju huvitavat. Oldi üllatunud, et on välja pandud palju kauneid ja huvitavaid käsitöö esemeid, mis on kohapeal ja seltsi naiste poolt valmistatud. Nii mõnigi kaalus otsust lüüa kaasa edaspidi MS Meroosi ettevõtmistes ja töötubades.

Lahkuti rõõmsameelselt ning sooviti taaskohtumist samalaadsetel üritustel.

Milvi Jõe

Viljandimaa tervisetoetajate võrgustiku projekt sõlmib otsad kokku

viljandimaa tervisetoa logoViljandi maakonnas möödunud aastal alanud ja paikkonna tervisetoetajate koolitamiseks mõeldud projekt “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” võtab tulemused kokku piduliku tänuüritusega.

Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.30 Viljandi Sakala keskuses algaval lõpu- ja tänuüritusel tunnustatakse projektis osalenuid, koolitajaid, toetajaid, vabatahtlikke jt. projekti teostamisele kaasa aidanuid. Tänusõnad ütlevad omalt poolt Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ja Viljandi linnapea Loit Kivistik.

Maavanem Lembit Kruuse hinnangul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. “See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd,” on maavanem öelnud.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et veebruaris lõppeva projekti eesmärk on maakonnas nö rohujuure tasandil välja koolitada terviseteadlikud tavakodanikud ehk tervisetoetajad, kes esindavad erinevaid sihtgruppe.

Tervisetoetajate väljaõppekoolitused olid kavas kahel korral, kumbki kokku kümme õppepäeva. Esimene koolitus toimus märtsist maini 2012 ja teise rühma koolitus septembrist novembrini 2012. Kokku osales koolitusel 82 inimest, neist 39 kevadel ja 43 sügisel. “Projekti nimi viitas küll külale, aga osaleda võisid ka linnainimesed ning umbes pooled koolitatutest ongi Viljandist,” lisas tervisespetsialist.

48 tervisetoetajaga on Viljandi maavalitsuse Tervisetuba sõlminud ühtlasi hea tahte koostöölepingu. Lepingu kohaselt vahendab tervisetuba tervisetoetajatele asjakohast teavet ja infomaterjale, korraldab neile koolitusi jne. Tervisetoetajad omakorda aitavad vabatahtlikena kaasa teabe levitamisele kogukonnas ja terviseürituste korraldamisele, et suurendada paikkonna heaolu.

Samalaadset koolitusprojekti Viljandimaal lähema paari aasta jooksul praegu plaanis korraldada ei ole. Nüüd keskendub maavalitsuse Tervisetuba eeskätt sidemete tihendamisele tervisetoetajatega.

“Kuna koolitus läbiti kahe suurema rühmana, mis omakorda jagunesid veel kaheks grupiks, siis praegu käivadki paratamatult omavahel tihedamalt läbi nende nelja grupi liikmed. Grupiti korraldati koolituse käigus Viljandimaa inimestele ka neli tasuta tervisepäeva. Loodan, et edaspidised ühistegevused ja -koolitused aitavad kaasa eeskätt kogu võrgustiku tervikuks liitmisele,” selgitas Elo Paap.

“Eriti hea meel on mul selle üle, et tervisetoetajate koolitusel käinute hulgas on väga erinevate elualade esindajaid,” jätkas Elo Paap. “See annab tunnistust, et tervise edendamist ja sellele kaasaaitamist ei seostata enam ainult tervishoiu või meditsiiniga seotud inimestega.”

Projekti “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sama projekti käigus koostati ja trükiti ühtlasi 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.

Lisainfo: Elo Paap, Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist, tel 4330 512, e-post: elo.paap@viljandimaa.ee
http://viljandimaa.ee/tervis/

Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Alates eelmise aasta septembrist on projekti “Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis” raames ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel koolitatud välja enam kui 20 kogukonna tervisetoetajat, kelle eesmärgiks on oma piirkonnas hakata vedama terviseteemaliste huvigruppide kogunemisi ja piirkonna elanikele suunatuid praktilise suunitlusega tervisesündmuseid.

Projekt Uus tervis on esimene omalaadne eestvedamine, mille raames püütakse enda tervise eest vastutuse võtmine ja sellekohane teave viia inimestele võimalikult lähedale ja luua toetusgrupid oma kogukonnas, mis võimaldaks saada praktilisi nõuandeid ja toetust oma elustiili muutmiseks.

Kõigil koolituse läbinud tervisetoetajatel on olnud võimalus vastavalt enda südamelähedastele teemadele valida tervisegruppide põhifookus ja sündmuste sisu. Loe edasi: Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere LiiderPõlvamaa PartnerluskoguValgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

  • tugevdada piirkonna identiteeti;
  • tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
  • tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

  • loodus;
  • kultuur ja ajalugu;
  • tervis ja aktiivne puhkus;
  • innovatsioon väikeettevõtluses;
  • säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

Raikküla vallal on oma tervisekaart

Selle aasta lõpuni kestab Raikküla vallavalitsuse projekt „Tervis kaardile!“, millega saab Raikküla valla tööealine elanikkond tasuta kasutada Kabala spordimaja teenuseid, peale selle ka Märjamaa ujulat ja Sadolini spordihoone jõusaali.

Kabala spordimaja juhataja Tarmo Rahuoja otsis juba mõnda aega lahendusi, kuidas pakkuda Raikküla valla elanikele nende tervisele suunatud võimalusi süsteemselt, mitte vaid üksikute ürituste kaupa. Ta mõtles välja valla tervisekaardi, mida on juba aktiivselt kasutama hakatud.
„Esimesed sada plastkaarti said ruttu otsa. Praegu on välja antud 102 kaarti. Info sellise võimaluse kohta on levinud suust suhu, mis on kõige parem reklaam,“ rääkis Rahuoja hetkeseisust.