talgud

Pühapäeval, 14. augustil, peetakse kolmandat nädalavahetust talguid Poseidoni staadionil

Eelmisel nädalavahetusel jäeti üks talgute pidamise kord vahele selleks, et noored saaksid osaleda Weekend festivalil, nüüd tahetakse uue hooga jätkata eelseisval pühapäeval algusega 10.00 ja töötada terve pika päeva. Kuid sellegipoolest toimetati ka eelmisel nädalal tulevase staadioni rajamiseks tarvilike ettevalmistavate töödega.

Abroosius laiendab kraaviületust Foto Urmas Saard — Abroosius laiendab kraaviületust. Foto: Urmas Saard

1. augustil lubas Sindi linnavalitsus võtta maha Kesktänav 7 kinnistu ja Kesktänava vahelisel alal ühe kase ja ühe pärna. Linnavalitsuse tellimusel paigaldas samal päeval kaevetöödega tegelev Sindi firma Ambroosius OÜ Kesktänava äärsele kraavile uue pikema truubitoru. Puude langetamine ja laiem kraavi ületus võimaldab nüüdsest tulevasele Poseidoni jalgpallistaadionile sõita ka paarikümne tonnistel turbaveokitel. Turvas on vajalik parema jalgpallimuru kasvatamiseks. Kuid enne turbakoormate laiali laotamist tuleb väljak puhastada kividest.

Vahepeal sai teatavaks teinegi rõõmustav sõnum. Teatavasti algatasid Sindi Kesktänava staadioni taastamise eestvedajad jalgpalliklubist Poseidon internetikeskkonnas stardipaik.ee rahakogumiskampaania inventari ostuks. Päev enne lõpptähtaega sai eesmärgiks seatud 3000 euro suurune summa kogutud. Annetajaid oli tolle õhtu seisuga 114. Enne toetusprojekti “Väravad valmivale Sindi jalgpallistaadionile” sulgemist lisandus veel 8 toetust.

Loe edasi: Pühapäeval, 14. augustil, peetakse kolmandat nädalavahetust talguid Poseidoni staadionil

Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Lõppeva nädalavahetuse kahel päeval korraldas Pärnu JK Poseidon taas Sinti rajataval jalgpallistaadionil suured talgud, kus praegu on kujunenud üheks peamisemaks ülesandeks välja kividest puhastamine.

Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks Foto Urmas Saard — Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks. Foto: Urmas Saard

Eile alustati talgutega poole viiest ja rabati tööd teha neli tundi, täna nopiti kive alates keskpäevast kuni kuueni. Laupäeval vedas traktor enne talguliste tulekut viimased suured kivid ja asfalditükid minema ning käis kogu ala randaaliga üle. Talgulistele jäi väiksemate kivide korjamine, millest saigi käesoleva nädalavahetuse põhiline töö. Eile oli kivikorjajaid 15 inimese ümber, täna kuni paarkümmend. Traktor liikus teo kiirusel ilma juhita. Mitte seepärast, et 1959. aasta väljalaskega traktor poleks suutnud ka nobedamalt veereda, vaid seepärast, et jätkuks aega kivisid järelhaagise platvormile loopida või päris peent kildu ämbrist kummutada. Kõige töömahukam ongi väikeste kivikeste kogumine. Martin Kuldmägi ütles tööpäeva lõppedes, et praeguseks on puhastatud umbes kümnendik kogu alast. „Seega on tööd veel meeletult. Korjajateks olid Poseidoni mängijad ja toetajad, kohalikud lapsevanemad, linnapea.“

Kuldmägi rääkis edaspidisest plaanistki ja pidas mõistlikuks teha vahepeal veidi pikem vahe sisse, et siis uuesti suurte jõududega jätkata. „Kuna järgmisel nädalal elab Pärnu ja selle lähiümbrus tõenäoliselt Weekendi festivali rütmis, siis on ilmselt raske abilisi sel ajal leida,“ arutles Kuldmägi.

Loe edasi: Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat toimunud konnapääste aktsiooni “Konnad teel(t)” jooksul toimus 18 konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprillis olnud külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. “Tänavune konnaränne oli täis üllatusi. Mõnes talgukohas oli konni tavapärasest hulga rohkem, mõnes palju vähem, kuid võib öelda, et kevad ei olnud konnadele rändamiseks üldse meelepärane,” võttis konnarände hooaja kokku projekti “Konnad teel(t)” koordinaator Kristiina Kübarsepp. “Võimalik, et pikalt lumevaene talv ning külmad kevadööd tegid kahepaiksete eluolu meile teadaolevates suurtes rändepaikades keeruliseks. Nt Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000,” lisas Kübarsepp. Erilisteks üllatajateks sellel aastal olid ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval, kus mõlemas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid.

Vaatamata sellele, et tänavu konnad paljudes rändekohtades massiliselt sigimispaikadesse ei läinud, olid kannatlikud vabatahtlikud õhtuti visad rändepaikade ülevaatajad. Talgukohti käidi pidevalt kontrollimas ega konnad teele pole asunud. “Suur ja sügav kummardus kõigile vabatahtlikele, kes vaatamata väga tilkuvale ja pikale veninud konnarändele ikkagi vapralt vastu pidasid,” kiidab konnatalgulisi Kristiina Kübarsepp. “Ka rändekohtadest anti meile endiselt kohe teada ja rõõm on tõdeda, et loodusest hoolivaid inimesi meie ümber on palju,” lisas ta. Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki, kes kahepaikseid konnatalgutel abistasid või rändavatest kahepaiksetest infot jagasid.

Loe edasi: Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Sindi gümnaasiumi õpetaja Silva Sikk ja tema 6B klass otsustasid juba päev enne Teeme ära talgupäeva välja tulla, et teha tublisti tööd.

Tänane päikseline ilm ja kergelt jahutav tuuleõhk ei andnud asu kauem oodata. Majandusjuhataja Mart Nõmm näitas korda tegemist vajava piirkonna kätte. Pioneeride puiestee ja katlamaja vaheline pargiala riisuti talvega mahapudenenud oksaprahist, kuluheinast ning juhuslikust prügist puhtaks. Praht topiti suurtesse kottidesse ja sõidutati käruga pargist välja.

Sindi gümnaasiumi 6B talgutel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis tegi 6B täna talgupäeva

Talguhuntidele rongisõit poole hinnaga

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron pakub Teeme Ära talgupäeval osalejatele poole hinnaga rongisõitu. Talguhundi passi ja isikut tõendava dokumendi esitamisel saab soodsama piletihinnaga reisida 2.-8. maini kõikidel Elroni liinidel, nii tava- kui ka ekspressrongides. Talguhundi sooduspileteid saab osta ainult rongist.

Türi peatus Foto Urmas Saard — Türi peatus. Foto: Urmas Saard

“Teeme Ära talgupäevad pakuvad igale inimesele mugavat võimalust, et lüüa kaasa Eestimaa korrastamisel ja kaunistamisel. Soovime omalt poolt kaasa aidata sellele, et usinad kätepaarid jõuaksid just sinna, kus neid enim vajatakse – merekultuuri aasta puhul näiteks Kloogaranda, Paldiskisse või Pärnusse,” selgitas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

“Talgunädalal liiguvad tuhanded inimesed aktiivsemalt mööda Eestit, sõites talgutele ja tagasi koju. Kuna rongiga on talgutele väga mõnus minna, innustab poole odavam pilet kindlasti ka rohkem talgulisi kodudest välja tulema ning talgutöödele käed külge panema,” lausus talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür. Ta lisas, et just praegu on õige aeg valida talguveebist endale sobiv talgu ning panna end talgutele kirja. Samuti mõelda valmis plaan, kuidas on kõige mugava jõuda talgutele ja pärast koju tagasi.

Loe edasi: Talguhuntidele rongisõit poole hinnaga

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa talgupäev

24. aprillil kella 10-14 toimub Sargvere mõisa juures talgupäev.

Talgute käigus tehakse korda Sargvere mõisa ümbrus, et kõigil oleks tore Paide valla mõisa tulla ja mõisapargis jalutada.

Eriti oodatud on need, kes mõisaparki oma teekonna läbimiseks sihtpunktini kasutavad. Kaasa tuleks võtta töökindad ja hea tuju. Mehed võiksid võtta kaasa mootorsaed ja paar traktorit järelkäruga lehtede äravedamiseks. Rehad on kohapeal olemas.

Tööpäeva lõpus ühine talgusupp.

KorraldabMTÜ Sargvere MES, toetab Paide vallavalitsus.

Esmaspäeval algavad Supilinna päevad kutsuvad
kohalikku elu mekkima

Esmaspäeval algavad XV Supilinna päevad toovad supilinlased ja nende külalised taaskord kokku, et üheskoos Supilinnas elu keema ajada. XV Supilinna päevad toimuvad 18.-24. aprillil.

Tänavuse festivali keskmes on elu ja selle erinevad vormid ning võimalused Supilinnas.

“Eks tärkav kevad paneb elu kihama nii maal kui linnas. Supilinn on ainulaadne paik, sest siin saavad linn, maa ja loodus omavahel kokku,” ütles festivali peakorraldaja Jaanus Libek. “See on sobiv elukeskkond nii inimestele kui ka paljudele teistele elusolenditele, kelle olemasolu ei pruugi me esmapilgul alati märgatagi. Lisaks põnevale kultuuriprogrammile katsumegi tänavuse festivalinädala jooksul kogu seda mitmekesisust üheskoos avastada ja tundma õppida.”

Festivalinädalal toimub Supilinnas ja selle lähiümbruses palju üritusi ja tegevusi igale maitsele ja vanusele: toimuvad linnaosa tutvustavad retked ja ekskursioonid, talgupäev, rohkesti kõikvõimalikke töötubasid, muusika- ja kirjandusõhtuid ning muidugi ühine supisöömine linnarahvaga.

Supilinna päevad kulmineeruvad 23. aprillil toimuva platsipäevaga, kus supilinlasi ja nende külalisi rõõmustab mitmekülgne festivaliprogramm, mis pakub meelelahutust igale vanuserühmale. Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, paatmajadest või jõelaevadelt kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale. Pühapäeval kandub festivalimelu Supilinna eriilmelistesse koduhoovidesse ning Kesklinna kooli, kus toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Supilinna päevadele on oodatud kõik endised ja praegused supilinlased ning Supilinna sõbrad, kellele on see pisike linnaosa oma erilise jälje jätnud. Kõik festivaliprogrammi raames toimuvad üritused tutvustavad ühel või teisel moel linnaosa eripära või sellega seotud inimesi, mujalt külla tulnud toredad külalised rõõmustavad aga kohalikku kogukonda.

Täpsem info: http://supilinn.ee/supilinna-paevad

“Linn lilleliseks” 2016 toimub tänavu meeleoluka kümnenda juubeli vaimus

Sel kevadel leiab Tallinnas taas aset heategevuslik noorteprojekt “Linn lilleliseks”, mis ühtlasi tähistab oma suurejoonelist kümnendat juubelit.

Laupäeval, 7. mail kogunevad vabatahtlikud tava- ja erivajadustega noored Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis, et veeta üheskoos üks tore päev. Projekti raames tehakse muuseumi aladel heakorrastustöid, mängitakse tutvumismänge ning palju muud põnevat. Lisaks on juubeli puhul korraldajatel varuks mitmeid üllatusi ning esinejaid.

Projekti “Linn lilleliseks” iga-aastane eesmärk on lähendada üksteisele tava- ja erivajadustega noori ning juhtida tähelepanu keskkonnale ja selle korrashoidmisele. Tegemist on grupijuhtide juhendamisel noorte poolt teostatavate heakorratöödega, millega antakse pealinnale puhtam ja lillelisem väljanägemine. Kõik toimub lõbusas ja vabas õhkkonnas, et soodustada ühtekuuluvustunnet.

Projekt valmis 2006. aastal MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN) regionaalsessioonil ning seda rahastab Tallinna spordi- ja noorsooamet .

“Linn lilleliseks” teeb sel aasta koostööd Tallinna ja Harjumaa autismiühinguga ning talgupäeva Teeme Ära talgulistega. Kutsume projektis kaasa lööma kõiki, kes soovivad veeta toredalt aega, tehes midagi keskkonnahüvanguks üheskoos vabatahtlikega, et muuta meie linnapilti rõõmsamaks.

Projekti korraldavad üle-eestilise noorteorganisatsiooni MTÜ Tegusad Eesti Noored liikmed. TEN tõstab erinevate ürituste kaudu apoliitilisel viisil noorte ühiskonnateadlikkust, arendab esinemis- ning meeskonnas töötamise oskust.

Rohkem informatsiooni meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/linnlilleliseks/

Paikusel põletatakse kanutipäeva eelsel õhtul jõulupuid

Paikuse alevi rahvale on aastatega saanud harjumuseks tuua välja visatud jõulupuud Kastani elamukvartali lähedal asuvale jaanituleplatsile, kus need ühiselt ära põletatakse.

Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ja keskkonnaspetsialist Reet Jalakas pidasid täna nõu ja leidsid, et suure külma püsimise tõttu ei tohiks põletamisega väga kiirustada. Igal aastal on kuuskede toomise järel suure tule ümber ka lustitud, vaevatasuks saadud kompvekke lutsitud ja kõrval oleval liumäel liugu lastud. Lumeta talvel on mäest alla kukerpallitatud ka mööda rohetavat vaipa. Spetsialistid uurisid ilmaennustajate ennustusi ja arvasid kõige sobilikumaks päevaks 12. jaanuari. Siis pidavat õhk soojemaks minema, kuid loodetavasti mitte nii kuumaks, et mäenõlvadelt sulalumi voolama pääseks. Eesti rahvakalendri järgi loetakse kanutipäevaga jõulupühade aeg lõplikult möödunuks ja seega on valitud aeg kõigiti ka sümboolses tähenduses hea valik.

Kuused pannakse leegitsema kell 16.00

Meenutus aastast 2014, kui jaanuarikuisel muruvaibal põletati Paikuse alevirahva jõulupuid. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Sindis haarasid noored “Teeme ära” talgutel juhtohjad

Tänane talgupäev “Teeme ära” jäi võrreldes mõnede eelmiste aastatega tagasihoidlikumaks, aga endiselt olid silmapaistvalt tublid Sindi Avatud Noortekeskuse ja Sindi gümnaasiumi õpilased.

Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures Foto Urmas Saard — Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumis juhendas talgupäeva majandusjuhataja Mart Nõmm, kelle sõnul puhastati lisaks suurele kooliümbruse territooriumile ka kaugemalgi ja tehti puhtaks alajaama seinaääredki. Nõmm kiitis Sindi Noortevolikogu algatusgrupi liikmeid, õpilasomavalitsust, 6a klassi õpetajat Egle Valdaru ja tema õpilasi. Koolinoortega käsikäes töötasid ka töömees Jüri Saks, koristajad Viive Taaler ja Anne Popp.

Paarkümmend noort registreeris ennast talgutele Sindi noortekeskuse nimekirja. Sindi kommunaalist anti kasutada lehepuhur, millega oli hea põõsaste vahel tuulutada. Koristati peamiselt noortekeskuse ümbruses, juhendajaks Maili Isand. Noortekeskuse hea sõber Mihail Šorin koristas paari õpilasega Konsumi kaubanduskeskuse läheduses. Ka noortekeskuse juhataja Helle Vent sikutas poiste ja tüdrukutega võrdväärselt higistades suuri prahikotte kokku.

Loe edasi: Sindis haarasid noored “Teeme ära” talgutel juhtohjad

Üle-eestilisest talgupäevast võtavad täna osa kümned tuhanded talgulised

Täna toimub kõikjal Eestis Teeme Ära talgupäev, millest võtavad osa kümned tuhanded eestimaalased. Tänavu korraldatakse talgupäeva raames 1754 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga registreerunud üle 23 400 talgulise. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi vaatamata jahedale ja kohati vihmasele ilmale kodudest välja tulema, et kaasa aidata kodukandi ning kogukonna elu edenemisele.

Enim talguid korraldatakse täna Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 410 talgule on end kirja pannud üle 6700 inimese. Talgupealinna tiitlit on kindlustamas taas Saaremaa, kus toimub 188 talgut, millele on registreerunud üle 2200 talgulise. Pärnumaal on end osalejana kirja pannud samuti üle 2000 talgulise, Tartumaal üle 1800 talgulise. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Valgamaal on registreerunud rohkem kui 1000 talgulist.

Talgupäeva meeskond ja Päästeamet kutsuvad järgima ohutusnõudeid, et tagada talgutel nii tule- ja veeohutus kui ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt Päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel veekogude ääres tuleks tähelepanelikult jälgida lapsi.

Talgupäev algab enamikus talgupaikades kell 10 või kell 11, mõned talgud algavad ka lõunal ja mõned peetakse lähematel päevadel. Tänavu korraldatakse mitmeid tuleohutusega seotud talguid, samuti toimub talguid mereäärsetes paikades ning tänaseni saab kodudest ära tuua ka kasutuskõlblikke värvijääke. Täpsema info kasutuskõlblike värvijääkide kogumise tingimuste ja vastuvõtu kohtade osas leiab siit.

Loe edasi:

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard — Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Loe edasi: Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Ühe tõeliselt nauditava talgupäeva eelduseks on hea plaan. Ja siis veel tagavaraplaan selleks puhuks, kui kõik ei lähe just täpselt nii nagu esimese hooga sai plaanitud. Omalt poolt anname kõigile talgujuhtidele kaasa mõned soovitused, mida silmas pidada, ja mõned mõtted, mida talgupäeva eel mõlgutada.

1. Mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd – mitu inimest, mitu tundi, varutööd jne. Talgutele tulevad inimesed omast vabast tahtest ning vabast ajast ja just seepärast on oluline, et kõik talgulised leiaksid ka mõistliku rakenduse. Jälgi, et planeeritavad tööd ei segaks juba pesitsema hakanud linde, 15. aprillist kehtib Eestis raierahu.

2. Kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, et talgutööde näol pakutud abist kogemata kombel pärast sootuks pahandust ei tuleks.

3. Pane valmis vajalikud tööriistad ja -vahendid. Kui talgutööde plaan on paigas, saab järgmise sammuna läbi mõelda tööriistad- ja vahendid, mis tööde tegemiseks tarvilikud. Alati on võimalik paluda ka talgulistel üht-teist ühes võtta, kuid anna neile sellest aegsasti teada.

4. Arvesta välja vajaminev materjali hulk – olgu see siis puit, naelad, istikud vm, samuti mõtle läbi, kust need saad. Ehk on sul endal vajalik varu olemas või on kohalik ettevõte nõus õla alla panema või ostis hoopis naabrimees möödunud nädalal just portsu naelu, mis liiga pikaks osutusid ning garaaži seisma jäid.

5. Valmista ette talguliste toitlustamine ning muu meelehea pakkumine. Tühi kõht ei seisa püsti, eriti veel pärast seda, kui pikk talgupäev selja taga. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat ühisele lauale kaasa võtta, samuti võid leida talguliste seast osava koka, kelle ülesandeks saabki talgusupi keetmine. Loe edasi: Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Vaba tahte saadikud

Tarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev on unikaalne nähtus – nii laiahaardelist ja osalejaterohket kodanikualgatuse platvormi ei leidu kusagil mujal. Mullu korraldati meie ühise talgupäeva raames 1754 talgut, millest võttis osa ühtekokku 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest. Õlg õla kõrval tehti kümneid eri liiki talgutöid, visati nalja, peeti plaane. Enne kui taas käised üles käärime, võiksime võtta hetke, et mõtiskleda: mille poolest on talgupäev meile igaühele tähtis ja eriline.

Esimesel Teeme Ära algatusel 2008. aastal astus kogu Eesti prügistamise probleemi vastu ning viidi läbi sadu koristustalguid. Nüüd leitakse igal talgupäeval igas Eestimaa nurgas just sellele paigale oluline teema, mis lahendamist vajab ja kuhu ühiselt käed külge pannakse. See on omamoodi ime, et oleme selleni jõudnud, kuid veelgi suurem ime on see, et talguhoog ei rauge.

1700 rainernõlvakut
Eestimaa inimeste heasoovlikkus on kõige paremas mõttes jahmatav ning kaasalöömise aktiivsus jätkuvalt üllatav ja innustav. Ei tasu unustada, et iga talgujuht ja korraldaja leiab ju ise vajalikud tööriistad, materjalid, koostööpartnerid, lõunasupi ning muu tarviliku. See näitab, kui palju on eestimaalasi, kes hoolivad oma elukeskkonnast, kogukonnast ja kaaslastest ning on valmis selle nimel vabast tahtest panustama.

Kui 2008. aastal oli meil üks Rainer Nõlvak, kes kutsus osalema suurel prügikoristusel, siis nüüdseks on Eestis täna talgupäevale piltlikult öeldes 1700 rainernõlvakut, kes kutsuvad teisi kaasa väärt ettevõtmisteks.

Talgud ja talgupäev pole aga kaugeltki vaid töötegemine. Talgud on olnud sajandeid oluline osa meie kultuurist ning ootamatul kombel muutunud täna Teeme Ära näol omamoodi ekspordiartikliks ja üheks Eesti tuntuimaks märgiks üle maailma. Talgud toovad kokku ja liidavad väga erinevad inimesi. Siin ei loe vanus, sugu, rahvus ega sotsiaalne kuuluvus. Külg-külje kõrval töötades on lihtne leida ühine keel ja ühisosa. Aastatega on kogunenud lugematu hulk näiteid, kus talguplatsil koos toimetades, kosutava supikausi või teetermose juures on leitud uusi tuttavaid, sõpru või ideid järgmisteks koostegemisteks. Talgupäev loob ja kasvatab sotsiaalset kapitali.
Loe edasi: Vaba tahte saadikud

Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

18. aprillil algas Teeme Ära talgukevade raames koostöös Vivacoloriga ellu kutsutud heategevuslik aktsioon, mille eesmärk on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku oma kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna Loomaaiale. Värve saab ära tuua ja annetada taaskasutuseks 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa erinevais paigus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et värvijääkide kogumise algatusel on kaks olulist eesmärki. “Esiteks võimaldab see aktsioon laiemalt teadvustada, et värvidele, mis muidu kasutult seisavad ja vananevad, saab anda uue elu. Teiseks aitab see tuua inimeste teadvusse, et riknenud ja kasutuskõlbmatute värvidega kaasneb keskkonnaoht ning selle vältimiseks on vajalik viia need jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse,” selgitas Tüür.

Talgukevade raames kogutud kasutuskõlblike värvijääkidega on plaanis aidata kodutute loomade varjupaikasid ja Tallinna Loomaaeda, et talgupäeval saaksid talguliste abiga üle värvitud vajalikud hooned ja ruumid, kus elavad loomad ning tegutsevad nende hooldajad. Algatusega on kaasa tulnud Tallinna Loomaaed ning Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru kodutute loomade varjupaigad.

Loe edasi: Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014 Foto Urmas Saard — Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard

Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.

Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.

Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.

Loe edasi: Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub tänasest kõiki aktiivseid inimesi ja organisatsioone alustama ettevalmistusi üle-eestiliseks talgupäevaks, mis sel aastal peetakse 2. mail. Juba kaheksandat aastat kogunevad kümned tuhanded eestimaalased maikuu esimesel laupäeval, et võtta käsile kõige pakilisemad tööd ja tegemised, mis aitavad kaasa elu edenemisele nii oma kodukandis ja kogukonnas kui ka kaugemal. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tänavuse talgukevade avalöök antakse keskpäeval Tallinnas Kesklinna päästekomando garaažis, sest Teeme Ära talgupäeva meeskond soovib sel aastal koostöös Päästeametiga pöörata muude talgutegemiste kõrval rohkem tähelepanu tuleohutusele. Samas räägitakse ka teistest tänavuse talgukevade fookusteemadest ja talgupäeva ettevalmistustest ning tutvustatakse esimesi kirja pandud talguid. Endiselt kehtib talgupäeval põhimõte: igaüks saab ise otsustada, mida 2. mail oma kodukandi või kogukonna heaks ühiselt ette võtta.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul osales mullu talgupäeval 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut vabatahtlikuks tegevuseks. „Kõiki neid inimesi võime tunnustavalt nimetada Eestimaa vaba tahte saadikuteks, kes on valmis oma mätta otsast kaugemale vaatama ning kodukandi heaks midagi ise ära tegema,“ lausus Tüür. „Maikuu esimesel laupäeval igas Eesti nurgas kogetav koostegemise rõõm on kujunenud kogu Eestimaad ühendavaks igakevadiseks sündmuseks. Meie ühises talgupäevas peitub nii palju väge, et selle väljendamiseks ei olegi sõnu vaja – piisab, kui märkame, kuidas see on muutmas inimeste eluhoiakuid ja käitumist!“

Seekordse talgukevade rõhuasetused lähtuvad elulistest valikutest ning üheks tänavuseks fookusteemaks on tuleohutus. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub koostöös Päästeametiga ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Olgu talgupaigaks küla seltsimaja, korteriühistu või looduskaunis koht, igal pool saab muude vajalike talgutööde kõrval panna rõhku ka otseselt tuleohutusega seonduvale. Päästeauto juurdepääsuteede puhastamine, veevõtukohtade korrastamine, küttekollete ülekontrollimine, korstnate pühkimine, suitsuandurite paigaldus ning kontroll jm praktilised tööd suurendavad oluliselt nii kodude kui avalike hoonete ja paikade tuleohtust ning aitavad vähendada tuleõnnetuste ja ka tulesurmade arvu. Just seepärast soovime tänavu igale talgujuhile anda lisaks traditsioonilisele stardipaketile üle ka suitsuanduri ja praktilist tuleohutuse infot, et ennetada tuleõnnetusi ja tõsta inimeste teadlikkust seoses võimalike ohuolukordadega.
Loe edasi: Tänasest algab talgute kirjapanek 2. mai talgupäevale

Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Keila vald alustas täna laulupidude üldjuhi ja helilooja Konstantin Türnpu nimelises pargis talgutöödega, et korrastada Illurma külas asuvas park augustikuus toimuvaks kontserdiks, mil möödub 150. aastat tunnustatud helilooja ja koorijuhi sünnist.

“2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks eesmärgiga tõsta tähelepanu keskpunkti siinne muusikaelu, tutvustada muusika loojaid ja suurendada muusika rolli eestimaalaste elus. Ma väga tahan ja loodan, et Eesti muusika ja kultuuri suurmees nagu seda on Konstantin Türnpu pälvib tänavu rohkem avalikku tähelepanu kui ainult tänasel päeval ning tema sünniaastapäev leiab väärikat tähistamist. Tänan väga Keila valla inimesi, kellele on oluline Türnpu mälestuse jäädvustamine helilooja nimelise pargi korrastamisega,” ütles Riigikogu asespiiker, koorijuht Laine Randjärv .

Eelmise laulupeo üldjuht Hirvo Surva lausus, et Konstantin Türnpu tervituslaul “Ta elagu, elagu, elagu” on kustumatu ja seda kasutavad pidulikel hetkedel pea kõik koorid. Koolilaulikutes vaatab meile vastu Türnpu kaunis laul “Meil aiaäärne tänavas”, mida koolipõlves saavad laulda kõik õpilased ja mille meloodia jääb saatma meid elu lõpuni. Lauluisa Gustav Ernesaks on muuhulgas Türnpud nimetanud “üheks silmapaistvaks tõrvikukandjaks meie möödunud laulupidude pikas rongkäigus.” Türnpu monumendi saatus on olnud nii traagiline kui samas ka õnnelik. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti rahval on Türnpu ees praegu väike tänuvõlg, mis tuleks ära klaarida,” lisas Hirvo Surva.

Rohkem pilte!

Loe edasi: Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Algastme klassidele mõeldud Mate Talgud algavad täna

Eesti algkoolides algab täna kevadsemestri kestev Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveeritakse lapsi koolis matemaatikat õppima. Mate Talgud on mänguline võistlus, mille vältel on kõigil algkoolidel võimalus kasutada digitaalset matemaatika õppekeskkonda tasuta. Mängides on koolidel võimalus võita huvitavaid õppimist motiveerivaid auhindu.

Selles 1.-4. klassidele suunatud võistluses võivad osaleda kõik Eesti algkooli õpilased. Valdav osa koole ongi end juba kirja pannud. Praeguseks on Mate Talgutele registreerinud üle 60% Eesti koolidest.

Projekti on korraldanud hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys ühes koostööpartnerite Lenovo ja Taibulaga.

Lisaks sellele, et end võistlusele kirja pannud koolid võivad kasutada 10monkeys Math World mängulist õppekeskkonda tasuta, on klassidel igal nädalal võimalus võita vahvaid õppimist motiveerivaid auhindu. Klass, kes kogu võistluse jooksul kõige aktiivsemalt mängib, saab aga Lenovo Yoga tahvelarvutite komplekti omanikuks.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel ja sellest ajast alates on Math World kasutusel suuremal osal Soome algkoolidest. Küsitluse kohaselt peavad õpetajad Math Worldi kasulikuks õppematerjaliks ja 95% õpetajatest soovitab seda julgelt ka teistele õpetajatele.

“Oleme kasutanud õppekeskkonda matemaatika tunnis ja see haaras konksu otsa nii õpilased kui ka õpetaja,” naerab Petri Ahokas – matemaatika õpetaja kes on kasutanud Math Worldi juba eelmisest suvest alates. “Digitaalsete õpematerjalide üheks eeliseks on lihtsus. Lisaks on igal õpilasel võimalik lahendada ülesandeid endale sobivas raskusastmes. Matemaatikas on lihtne edasi minna, kui algteadmised on omandatud,” lisab Petri Ahokas digitaalse õppimise eelistest.

Allikas: www.matetalgud.ee

Kadrina Saunaklubi tähistab hõimupäeva talgutega

Kadrina Saunaklubi KSK korraldab pühapäeval, 19. oktoobril hõimupäeva tähistamiseks ja sauna küttepuudevaru rohkendamiseks aleviku avalikud saunatalgud.

Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.

Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.

Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.

Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.

Autor: Rein Sikk

Kadrina vallas algasid veebitalgud

Kadrina vallas algasid veebitalgud, mille eesmärgiks on Kadrina valla interneti kodukülje www.kadrina.ee paremaks ja atraktiivsemaks tegemine.

Talgutele on oodatud ja ette kiidetud kõikvõimalikud ettepanekud Kadrina valla interneti kodukülje arendamiseks. Vallaveeb, valla virtuaalne visiitkaart on ju interneti teejuht meie kõigi kodupaiga juurde. Selle tähtsust ei saa alahinnata.

Riigipoolsete nõuetega vallaveebile ollakse vallamajas kursis, kuid mida soovivad Kadrina internetiküljel näha koolinoored, ettevõtjad, haridus- ja kultuuritegelased, vabakonna esindajad, eakad lugejad? Lisaks Kadrina huvilised lähemalt ja kaugemalt? Nüüd tuleks see välja öelda. Tegutseda, et just vallaveeb oleks Kadrina valla esimene ja kõige tähtsam virtuaalinfo allikas.

Veebitalgutel osalemiseks palun lahkesti vastata kolmele küsimusele:

1. Kuidas olete rahul veebiküljega www.kadrina.ee ?
Täpsustuseks: milline on üldmulje, millised aga probleemid ning millistena näeksite lahendusi?
2. Mida konkreetselt tuleks veebiküljel www.kadrina.ee muuta, et see oleks Kadrina ajakohaseks ja väärikaks virtuaalvisiitkaardiks?
Täpsustuseks: kas ja millised muudatused oleksid vajalikud veebi kujunduses, milliseid rubriike, alajaotusi lisada, millistele teistele veebikülgedele kindlasti viidata? Kas kajastada enam koduloolisi materjale? Millistesse võõrkeeltesse ja milline osa materjalidest tuleks tõlkida? Millist infot veel oleks vaja? Kui suur osakaal võiks olla fotomaterjalil?
3. Kuidas te ise saate kaasa aidata veebikülje www.kadrina.ee paremaks muutmisele?
Täpsustuseks: millisest uudiste ja sündmuste kajastamise abi oleks teil endil pakkuda, milliste sündmuste kajastamisel suudate fotopaparaadiga abistada, milliseid olulisi koduloolisi või muid materjale soovikiste anda vallaveebis teistelegi tutvumiseks? Muudki naksakad ettepanekud on teretulnud. Loe edasi: Kadrina vallas algasid veebitalgud

Tsiistre Linamuuseum kutsub linatalgutele

Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.

Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB

ELF tähistab heinateotalgutega oma 15. hooaega

Neljapäeval alanud ja homseni Nedrema puisniidul toimuvad heinateotalgud ja suvekool märgivad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Juubelihõngulised talgud ühendavad traditsioonilised töövõtted, looduskaitse ning uued teadmised ja oskused.

Poolsada talgulist harjutavad käe sisse vanad heinatöövõtted, kuulevad kohalikust kultuuriloost, saavad osa loodusretkedest puisniidu lindude, liblikate ja taimede tundmaõppimiseks, toimub Ööülikooli loenguõhtu ning pärast talgutööd kõlab rahvalik muusika.

ELFi talgukorraldaja ja suvekooli mõtte algataja Siim Kuresoo sõnutsi pole sedalaadi suvekool olemuselt tegelikult midagi uut – heinatööl on mõtteid ja võtteid vahetatud juba aastasadu.

“Sealjuures ELFi talgulised on aastaid suviti mitmetel tähelepanuväärsetel puisniitudel rehadega abiks olnud,” selgitas Kuresoo. “Mullused katsetused vikatitega heina niitmiseks näitasid, et loodustalgulised on valmis kandma ka vanade heinatöövõtete traditsioone.”

Vastriisutud puisniidul salvestatavas Raadio Ööülikooli loengus räägib biosemiootik Kalevi Kull elurikkuse hoidmisest ja loomisest. Talgulisi lõbustab rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube, kes mängib eesti lõõtsa ja õpetab traditsioonilisi tantse.

Elurikkuse poolest imetlusväärsete puisniitude pindala on 20. sajandi jooksul paraku kiirelt vähenenud. Suvekooli võõrustav Nedrema puisniit on Eesti suurim ning üks suurimaid ka kogu Euroopas. Siiski ei anna selle praegust pindala võrrelda 20. sajandi algusega, kui see küündis pea 250 hektarini. Enne taastamistööde algust, 1995. aastal niideti sellest vaid ühe hektari suurust ala, kuid praeguseks on see kohalike suure töö tulemusena kasvanud 80 hektarini.

Eestimaa Looduse Fond on looduse hüvanguks talguid korraldanud järjepidevalt aastast 2000. Selle aja vältel on ligi 7000 talgulist teinud tööd ligi 400 talgul. Aasta-aastalt on talgute populaarsus ja arv kasvanud, tänavu toimub üle Eesti 60 talgut ning kõik huvilised on oodatud kaasa lööma. Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab www.talgud.ee

Sibulatee alustab oma suvist hooaega

Üle-eestilisel talgupäeval, 3.mail, ootab Sibulatee Peipsi ääres suvist hooaega avama. Lisaks piirkonnas toimuvatele talgutele on kõik tublid töötegijad oodatud tutvuma kolme kultuuriga ning osalema õhtusel lossipeol.

Sibulatee on talveunest ärganud, kohalikud turismiettevõtjad teevad suviseid plaane ning samuti on õites Sibulateel asuv Eesti ainuke nartsisside looduslik kasvuala. Suvise hooaja ettevalmistuseks ootavad laupäeval talgulisi nii suvel uksed avav Voronja galerii kui juba aastakümneid tegutsenud Liivi muuseum. Käed saab külge panna ka Alatskivil: lossi park ning Sepikoja trahteri ümbrus saavad laupäeval kindlasti kaunimaks.

Sibulateelised omalt poolt kostitavad talgulisi. Siinsed kolm kultuuri – vene vanausuliste, eesti talupoja ning baltisaksa mõisakultuur – avavad oma uksed ning talgulised saavad piirkonna muuseumeid külastada priilt. Õhtul on aga tööst väsinud lihaste parim parandaja korralik tantsupidu Alatskivi lossis.

Kõik soovijad saavad end kirja panna Sibulatee talgutele talgulehel teemeara.ee. Lisainfo Sibulatee hooaja avamise kohta www.sibulatee.ee