talgud

Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Lulupeo dirigendipuldi värvimine eeltalgutel. Foto: Sven Puusepp

Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus ning Teeme Ära talgupäeva meeskond lükkasid üle-eestilise talgupäeva nädalale ühiselt hoo sisse Tallinna lauluväljakul peetavate eeltalgutega, mille käigus värvitakse koos laulu- ja tantsurahvaga suvise laulupeo dirigendipulti ning tehakse heakorratöid. Järgmisel laupäeval, 3. mail peetavale Teeme Ära talgupäevale on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu ning üle 14 000 talgulise. Talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise reede õhtuni.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talguvalik on väga rikkalik. „Kümned tuhanded eestimaalased on endale meelepärased talgud juba leidnud ning maikuu esimese laupäeva oma kalendris üles tähendanud. Varasemate aastate kogemus näitab siiski, et paljud jätavad osalemise otsuse ka viimasele hetkele, oodates näiteks paremat ilma,“ rääkis Tüür.

„Säragu päike või sadagu mida tahes, talgupäev toimub iga ilmaga! Meie soovitame nii kogenud talguhuntidel kui ka uutel huvilistel end ikka nüüd kohe talguveebis osalejana kirja panna, sest see aitab talgujuhtidel töid paremini ettevalmistada ning annab tuge kogu talgupäeva õnnestumiseks,“ lisas Tüür.

Eeltalgud said teoks koostöös XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” korraldajatega, kuna tänavuse suvise suursündmuse teema haakub hästi ka Teeme Ära talgupäeva väärtuste ning sõnumiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum lausus, et talgupäev pakub suurepärase võimaluse otsida üles oma kodukandi kultuuriloolised paigad ning need vajadusel korrastada. “Eks laulu- ja tantsupidu meenutab ka ise üht hiigelsuurt kultuuritalgut – see on suur ühine pingutus, mis toob väga suure ühise rõõmu,“ lisas ta. „Paneme nüüd siis käed külge ja pühime tolmu kõigelt sellelt, mis märkamist väärib. On meie puudutuse aeg!”
Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit

Vaatamata üsna jahedale aprillikuule, kulgeb tänavune talgukevad tõusvas joones ja 3. mail peetav üle-eestiline talgupäev läheneb sama kindlalt nagu esimene korralik soojalaine. Teeme Ära talgupäeva meeskond innustab tänasest kõiki inimesi leidma talguveebist aadressil www.teemeara.ee omale sobivad talgud ja end ka osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuks oli talguveebi üles tähendatud juba 1071 talgut ning valik laieneb pidevalt.

Kõik huvilised saavad end talgupäeval osalejana kirja panna Teeme Ära kodulehel, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Jätkuvalt on talguveebi oodatud ka uued talgud, mida saab hõlpsalt registreerida, klikates sinisele nupule “Korralda talgud”. Talgute kirjapanek on avatud mai alguseni. Teeme Ära meeskond julgustab üles tähendama ka neid talguid, mis toimuvad vahetult enne või pärast 3. mai talgupäeva.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute kirjapanek on tänavu kulgenud võimsa tempoga ja nüüd on järg talguliste käes. “Talguvalik on praeguseks juba väga korralik igas Eestimaa nurgas. Kellel vähegi võimalik, pange end ka osalejana kirja, sest see aitab talgujuhtidel ühiseid töid ja tegemisi paremini planeerida. Kui talgupäeval jagub igaühele jõukohane töölõik, sobiv töövahend ning toekas supiports, on kõigil meel hea!” lausus Tüür. Loe edasi: Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Seitsmes talgukevad

Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Juba seitsmendat korda tulevad eestimaalased mai esimesel laupäeval kokku, et ühendada jõud meile kõigile olulise heaks. Tänapäeval, mil üha enam saab valdavaks projektipõhisus, lühiajalisus ja ühekordsus, on hea meel näha, et üle-eestiline talgupäev kosub ja kasvab. Iga aastaga lisandub uusi talgukohti ning laieneb talgutööde ja talguliste ring.

Talgupisik ja eeskuju on nakkavad. Talguid on peetud ju kogu aeg, ent tuues need kokku ühele kevadisele nädalavahetusele ja paigutades suurele talgukaardile, saame alles aimu ühises talgupäevas peituvast väest. Nii on aastaid või juba aastakümneid ühise toimetamise traditsiooni elavana hoidnud külad innustanud teisi asumeid ja kogukondi.

Koostegemise võlu
Viimase 10-15 aastaga on suurlinnade lähedusse sündinud lugematul hulgal uusasumeid, kus naaber ei tunne naabrit. Või kui ka tuntakse, siis ei ole veel jõudnud tekkida tava, aega ja kohta, kus omavahel kokku saada, kodukandis sündivat arutada ning tarvidusel käsi külge panna. Nii on talgupäeva järel ikka kuulda paikadest, kus endi jaoks avastatud koostegemise võlu, toredad naabrid või ideed järgmisteks ettevõtmisteks. Just selles peitubki talgupäeva maagia – talgutelt leiame elu ja rõõmu, hea tunde koos tegutsemisest!

Eestist healoomulise kulutulena juba sajasse riiki levinud „Teeme ära!“ idee ja mõtteviis on ju tegelikult üks hästi lihtne ja loomulik asi. Eks selles tema edu saladus vist peitubki. Pole ju midagi loomulikumat kui ühiselt oma elukeskkonna heaks panustada. Kui harjumus märgata enda ümber asju, mis võiks teisiti olla. Põhjusel või teisel on inimesed sellest aga võõrdunud. Või napib kättevõtmist ja usku, et mina saangi midagi muuta. Just see veendumus koos oskusega ümbritsevat probleemi märgata ning lahendamiseks käed külge panna ongi väärtus: talgud on märkamatult Eesti ekspordiartikliks kujunenud.
Loe edasi: Seitsmes talgukevad

Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts

Sel nädalal algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide laialivedu tänavu talgud registreerinud talgujuhtidele. Neljapäeva õhtuks oli talguveebi kirja pandud juba 700 talgut. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi, maa- ja linnakogukondi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema 3. mail peetaval üle-eestilisel talgupäeval, et väljendada oma hoolivust ning panustada kodukandi ja elukeskkonna heaks. Talguid saab üles tähendada ning valida talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Juba kolmandat aastat ettevõtete annetustest ja vabatahtlike abiga kokku pandud talgujuhi stardipakett sisaldab praktilisi abivahendeid ning soovitusi talgupäeva ettevalmistamiseks. Sel korral mahtusid stardikarpi esmaabitarbed, mõni paar töökindaid, torusall talgujuhile, talguliste lauamäng „Talguhundi seiklused ümber Eesti“, ajalehe Talguline värske number, natuke teed ja šokolaadi, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, Soome lahe aasta rinnamärk, kriisijuhend ning valik talgunõuandeid.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et stardipakett on mõeldud eelkõige tänu ja tunnustusena kõigile talgujuhtidele. „Vähemalt sama oluline kui praktiline abi, on stardipaketiga igasse talgupaika jõudev tänu ja tunnustus, sest ilma talgujuhtide kohapealse aktiivsuse ja eestvedamiseta ju eestimaalasi ühendavat suurt talgupäeva ei toimuks,“ rääkis Tüür.

Tänavu sai talgukorras kokku pandud 1500 talgujuhi stardipaketti. Teeme Ära talgupäeva meeskond soovitab talgud aegsasti kirja panna ja talgujuhi stardipaketile kohe järele minna, sest talgupäeva eelõhtul ei pruugi stardipaketti enam viimastele registreerujatele jaguda. Stardipakette saavad talgute korraldajad Smartposti pakiautomaatidest üle Eesti. Täpsemad juhised stardipaketi kättesaamiseks saadetakse igale talgujuhile e-postiga pärast talgute kirjapanekut Teeme Ära kodulehel. Loe edasi: Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Laupäeval toimuvad Hiiu staadionil talgud

Laupäeval, 17.augustil kell 15 toimub Hiiu staadionil seoses jalgpalliväljaku kunstmurukatte vahetuse lõppemisega talgupäev. Talgute raames on kavas staadioni otsa rajada miniväljak, korrastada staadioni ümbrust ning värskendada staadioni kõrval oleva korvpalliväljaku katet. Talgud kestavad orienteeruvalt kaks tundi. Kõik vajalikud tööriistad on olemas koha peal, talgulistele pakutakse pirukat, teed ja kohvi.

Talgulised Inglismaalt tegutsevad Eestimaa looduse heaks

Laelatu puisniit, mida talgulised tänavu hooldasid

Täna alustavad viis inglise vabatahtlikku tööd Alam-Pedja looduskaitsealal, kus üheskoos aidatakse muuhulgas läbi viia ilvese uuringuid ning parandatakse rohunepi mängupaikade tingimusi. Väärikas eas inglased võtavad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja The Conservation Volunteers’i (TCV) 50+ vabatahtlike vahetuse raames kolme nädala jooksul osa viitest talgutest Eestimaa eri paigus.

Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Siim Kuresoo on rõõmus, et loodusliku elurikkuse säilitamise nimel tegutsevad väga erineva tausta, vanuse ja rahvusega inimesed. “Looduskaitsjatele meeldib väga kirjusus ja sestap on meil eriti hea meel, et lisaks looduslikule mitmekesisusele on suur mitmekesisus ka talguliste hulgas,” lausus Kuresoo. “Kui sagedamini nähakse vabatahtlikena noori, siis tegelikult on suur huvi ja võimalusi kaasa löömiseks kõigil vanusegruppidel,” lisas Kuresoo.

Täna alanud talgud peetakse väga eraldatud paigas, Alam-Pedja looduskaitseala keskel asuvas Palupõhja looduskoolis. Talgutöid tehakse looduskooli heaks, aidatakse kaasa ilvese uuringutes ning taastatakse Pikknurmes asuvat lamminiitu, kus pesitsevad Eestis haruldased kaitsealused linnud, rohunepid, kes on tuntud oma erilise pulmamängu poolest.

Vabatahtlikud Edela-Inglismaalt jõudsid Eestisse kahe nädalat eest. Praeguseks on inglastel selja taga nädala jagu heinategu hooldamaks Laelatu puisniitu, mille harukordne liigirikkus on väärt iga-aastast tööd. Samuti korrastasid talgulised samas piirkonnas kõrede elupaikasid. Inglased naasevad kodumaale 13. augustil.

Inglise vabatahtlikud saabusid Eestisse ELFi ja TCV ühise vabatahtlike vahetuse raames, millest võtsid osa ka kuus eestlast, kes käisid Inglismaal talgukogemusi saamas juulis. Sealse looduse heaks töötati kolm nädalat. Nii eesti kui ka inglise vabatahtlike vahetuses osalesid vaid üle 50 aastased inimesed. Huvi vabatahtliku tegevuse vastu oli äärmiselt suur – Eestist kandideeris kuuele vabatahtliku kohale üle kaheksakümne nelja inimese. Talgutel osalemist toetas Euroopa Liit läbi täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig.

Sel aastal peetakse Eestis ELFi eestvedamisel veel mitmeid loodustalguid. Talgutega saab lähemalt tutvuda ja end kirja panna veebilehel www.talgud.ee.

Algab heinategu pärandkooslustel

Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.

Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.

Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.

20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.

Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.

Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada

Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.

Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.

MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.

Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.

“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.

Jaan Lukas

Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänane Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud. Tegemist oli tõeliselt vägeva talgupäevaga, mis tõi kodudest välja mullusest rohkem osalejaid – kokku 36 270 eestimaalast. Päikseline ja soe talgupäev sujus plaanipäraselt ning võimaldas ühiselt ära teha palju vajalikke töid. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kõiki talgulisi ja talgujuhte, kes olid valmis kodukoha ja kogukonna heaks midagi vajalikku ära tegema. Talgupäeva jooksul kogunenud muljeid ja tagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 36 270 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge. „Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.

Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest just ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib. „Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära

Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev käivitus kohe hommikust suure hooga. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel kindlasti rohkem kui 30 000 inimest. Värskeid muljeid ja pidevalt uuenevat infot talgupäeval toimuvast saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on lõunaks talgupäeva staapi kogunenud erakordselt palju positiivset tagasisidet. „Täna on üle Eesti toimumas tõeliselt vägev talgupäev! Tänane talgupäev näitab taas, et eestimaalastel pole ükskõik sellest, mis meie ümber sünnib ja kuidas naaber elab,“ rääkis Tüür. „Inimesed soovivad panustada kogukonda ning väärtustada oma kodukohta ja kultuuripärandit. Talgulistele läheb korda, et Eestimaa külades ja linnades kihaks elu ning keegi teine ei saagi ju luua seda elu ja õlatunnet kui meie ise.“

Paljudel talgutel peetakse praegu lõunapausi. Tänavuses talgumenüüs on traditsiooniline talgusupp – populaarseimad on seljanka ja hernesupp, pakutakse ka värskekapsasuppi, hernesuppi, borši ja rassolnikut. Lõunamenüüst leiab ka erinevaid küpsetisi, enda küpsetatud leiba ja muid põnevamaid maitseelamusi: näiteks Lille Maja noortekeskus pakub talgulistele nõgesekotlette, Palupõhjas kostitatakse talgulisi toortoitudega. Joogiks pakutakse kase- ja vahtramahla. Mõnel pool on perenaised just koogid ahju pistnud, paljudes kohtades köevad saunad ning tehakse ettevalmistusi õhtuseks lõõgastuseks ja trilliks-tralliks. Loe edasi: Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Otepääl korraldatakse Eesti suurimad talgud

4. mail toimub üle-eestiline talgupäev Teeme Ära 2013, mille raames plaanitakse Otepääl, Pühajärve rannas ja pargis korraldada selle päeva suurimad korrastustalgud. Korraldajad ootavad talgutele üle 200 inimese.

Pühajärve rand ja park on ammusest ajast olnud üks Lõuna-Eesti atraktiivsemaid suvituskohti. Pühajärv, mille ääres rand asub, on Otepää kõrgustiku ja looduspargi suurim järv. Pargialal harrastatakse ka tervisesporti. Pühajärve ranna umbes 250 meetri pikkune liivarand meelitab suveperioodil palju inimesi suvitama. Lisaks ranna puhtal liival peesitamisele ja veel puhtamas vees suplemisele on võimalus laenutada paati, mängida palli, lasta vette liugu ning nautida söögi- ja joogipoolist. Seda oskavad hinnata nii lähedalt kui ka kaugelt kokku voorivad rannalised ning piiritagused asjatundjadki on seda meelt, et Pühajärve rand on üks parimaid Eestis. Pühajärve rannas tehti viimati suuremaid korrastustöid aastal 2006.

Siim Kalda, MTÜ Otepää Üritused juhatuse liikme sõnul kattusid Otepää valla kodanike ja ettevõtjate huvid ning selle tulemusena on 4. mail plaanis korralda Eesti suurimad talgud, mille käigus saab Pühajärve rand ja park värske ilme algava suvehooaja eel. Talgutel tehtavate tööde nimekiri on väga pikk, alustades riisumisest kuni ohtlike puude langetamiseni välja. Koostegemise päeval ootab talgulisi soe supp, värskendavad joogid ning laulu- ja tantsuetteasted.

Pühajärve ranna ja pargi talgute kohta leiab lisainfot ning sellele saab registreeruda interneti aadressil http://talgud.teemeara.ee/events/puhajarve-ranna-ja-pargi-korrastustood-algava-suvehooaja-eel

Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Täna algas kahepaiksete massiline ränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse.

Teist aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlike abiga konnade üle maanteede aitamise talguid “Konnad teel(t)”. Kollaste vestidega vabatahtlikud aitavad alates tänasest intensiivse konnarändega paikades kahepaikseid turvaliselt üle maanteede.

“Kahepaiksed rändavad enamasti õhtuhämaruses, mistõttu kutsume üles ka autojuhte olema eriti tähelepanelikud tihedama konnarändega maanteelõikudel – tasub jälgida hoiatusmärke ning vabatahtlikke märgates sõita ettevaatlikult ning pidada kinni kiirusepiirangutest. Kui keegi soovib aga ise konnadele appi tulla, siis on ta igati teretulnud,” ütles konnatalgute organiseerija Paul Hunt.

Tänasest alates püstitavad vabatahtlikud talgukohtades ajutisi konnatõkkeid, mille taha kogunenud kahepaiksed korjatakse kokku ning toimetatakse turvaliselt üle tiheda liiklusega maantee. Sellel aastal toimuvad konnatalgud viies kohas: Leie-Oiu teelõigul Viljandi-Tartu maanteel, Piibe maanteel Tammikul, Soodlas ja Nelijärvel ning Kiisa alevikus Saku vallas. Kevadine soojalaine on esimsed konnad liikvele ajanud Tammiku talgukohas, kuhu oodatakse täna õhtuks vabatahtlikke abilisi. Lähipäevadel algab massiline konnade ränne ka teistes talgukohtades. Loe edasi: Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Muuksi linnamäel tulevad talgud

Muinsuskaitseamet, Keskkonnaameti Viru regioon ning Eesti Metsaühistu korraldavad järgmisel laupäeval, 13. aprillil kell 12 Muuksi linnamäel pärandi õppe- ja talgupäeva. Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad, kes tahavad õla alla panna kodukoha heakorrale. Avatud on jututoad ja erinevatel teemadel räägivad oma ala spetsialistid.

Muuksi linnamägi on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Muuksi asub Lahemaa rahvuspargis, kus kõrvuti looduspärandiga kaitstakse kultuuripärandit. Muuksi ala on muististerohkemaid paiku Eestis ja Lahemaa on Euroopa suurimaid metsakaitsealasid.

Muuksi pärandi õppe- ja talgupäeval puhastatakse kadakavõsast muinasajast pärit Muuksi linnamäe nõlvasi, kiviaedu ja teeradu. Laasitakse mahavõetud puid, tehakse lõket ja põletatakse oksi. Talguliste jõuvarusid aitab taastada ühine talgutoit.

Vaimutoitu pakutakse mitmetel teemadel: kultuuripärandi saadik Artur Talvik räägib kodukandi pärandist, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus kultuuripärandist ja maahoolduse spetsialist Tõnu Laasi loopealsetest Lahemaal, Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht kadakapuidu kasutamisest, Gurly Vedru Ajalooinstituudist Muuksi piirkonna muinasasutustusest, Maarja Orusalu metsanduslikust pärandkultuurist. Päeva lõpus küpsetatakse lõkkekartuleid ning lauldakse lõkke ääres koos Jaak Johansoniga.

Talgulisi sõidutab Muuksi linnamäele Looduse Omnibuss. Talgupäevast osavõtt on kõigile tasuta. Vajalik eelnev registreerimine tel 520 3208 või e-postiga: info@eestimy.ee

Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgukevad on alanud – kõiki inimesi ja organisatsioone üle Eestimaa oodatakse talguveebi aadressil www.teemeara.ee kirja panema 4. maiks kavandatavaid talguid ning kutsuma üles talgulisi lähedalt ja kaugelt kaasa lööma. Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised.

Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajast lükati liikuma sellekevadine talguvanker. Kuie koolimaja valiti avaürituseks seetõttu, et tänavusi talguettevalmistusi aitab paremini korraldada talgujuhtidele mõeldud veebilahendus „Talgujuhi kool“. Koolipingis võeti ühiselt läbi ka kõik Teeme Ära talgupäevaga seotud olulisemad teemad: talgutunnis räägiti tänavustest korralduslikest uuendustest, ajalootunnis tehti tutvust Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit talgulugudega, muusikatunnis käsitleti talgupillide ja pillilugudega seonduvat, käsitöötunnis seati korda talgutööriistad ning vahetunnis söödi talgusuppi ja karaskit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on selle üle tõeliselt hea meel, et talgupäevast on saamas iga-aastane hoolimise päev. „Maikuu esimesest laupäevast on kujunenud päev, mis ühendab Eestimaa – ühendab maa ja linna, ühendab erinevad põlvkonnad, erinevad elualad, erinevad ellusuhtumised, erinevad rahvused,“ rääkis Tüür. „Talgupäev sünnib mõnusas meeleolus, loob koostöö õhkkonna ning annab hea tunde, et Eestimaa elab ja tegutseb.“ Loe edasi: Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

ELFi talguaasta algab imetajate loendusega

Eestimaa Looduse Fondi selle elle aasta talguhooaeg algab erakorraliselt vara ja erakorraliselt põnevalt.

15. ja 16. jaanuaril toimub suurimetajate ajuloendus Tori kandis, kuhu on oodatud koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengitega ka talgulised. Tegemist on ühe osaga Keskkonnateabe Keskuse läbiviidavast ilvese territoriaalsust ja toitumist käsitlevast uuringust.
Ajuloendusele tulijatel on väga suur tõenäosus näha põtra, metskitse ja teisi põnevaid metaelanike. Uuri lähemalt ja pane ennast kirja siin: http://talgud.ee/talgud/2013/ajuloendus

Eesti võib julgesti paljude maailma paikade ees uhkeldada oma elujõuliste suurkiskjate populatsioonidega. Näiteks toimetab meie metsades pea tuhatkond ilvest. Tipp-kiskjad on ökosüsteemides tiht üks haavatavamaid osi ja seepärast on nende kaitse seisukohalt tähtis, et me nende elu-olu hästi tunneksime. Eesti ilveseuurijad uurivad muuhulgas, milline on selle looma mõju tema saakloomade arvukusele ja selles on neil vaja ka talguliste abi.

Zooloog Raido Kont räägib talgute kodulehel ees ootavast nii: “Suure-tähtsa teadustöö tegemise eesmärgil oleks tarvis inimesi metsa appi loomi loendama. Teadus ise seisneb ilvese kiskluse mõju hindamises saakloomade populatsioonile – sellisel juhul on väga oluline teada saakloomade, eriti metskitsede, arvukust. Seda see loendus peakski selgitama.

Loendus ise käib ajuloenduse meetodil, ehk nii, et ühed (ajajad) kõnnivad rivis läbi metsa, ajavad loomad liikuma ja panevad nähtud loomad kirja. Teised (loendajad) seisavad vaatluspostidel ajuliini ees ja külgedel ja märgivad samuti nähtud loomad üles.

Loendus toimub kahel päeval, 15.-16. jaanuaril (teisipäev-kolmapäev) Tori kandis Soomaa rahvuspargi läheduses. Tartust viib teisipäeva varahommikul kohale ja kolmapäeva õhtul toob tagasi buss. Mujalt tulijad peavad küll oma transpordiga saabuma, kuid kohapeal saab asja vajadusel vast nii korraldada, et kõik mahuvad bussiga liikuma.”

Ööbimine on Jõesuu hostelis, kus on ka õhtu- ja hommikusöök. Teise päeva lõunasöögi teeme varutud kraamist kaasa. Endal tuleb võtta esimese päeva lõunaks midagi. Õhtul on ettekanded üldharivatel ulukiteemadel ja pärast saun.

Looduskaitse talgud innustavad ja harivad vabatahtlikke

Nigula raba talgud Äsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.

Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.

„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.

Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.

Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima

Bioneeri mõttetalgud toimuvad juba täna! Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.

Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.

Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega, seetõttu kutsume vabatahtlikke arutelule Tallinnas 2. novembril kell 18 sotsiaalkeskusesse Ülase12 Loe edasi: Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima

Talgusõpru oodatakse sel nädalavahetusel Palupõhja

Sellel nädalavahetusel toimuvale loodus- ja talgulaagrisse jagub veel ruumi nii umbes paarile perele või trobikonnale omapäi tulijale. Traditsiooniks saanud loodusesõprade sügisese kokkusaamise teema on jõgi, mida uuritakse koos Eesti Loodushoiu Keskuse asjatundjaga. Talgutöödest on kõige päevakajalisem moosikeldri sisseseadmine. Uuri ja pane ennast kirja: http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-3

Allikas: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, www.talgud.ee

Keskkonnaamet korraldab Luutsnikus projekti “Roheline koridor” raames talgud

Neljapäeval, 1. novembril 2012 korraldab Keskkonnaamet projekti “Roheline koridor” raames Võrumaal Pärlijõe luhal talgud. Talgupäev algab kell 10 kohtumisega Haanja vallas, Luutsniku teeristis (kae kaardi pealt)!

Talgute eesmärgiks on eemaldada Luutsniku oja kallastelt noor lepavõsa ning lõhkuda ka kolm kopratammi. Luutsniku ojal asuvad kopratammid juhivad vee oja lõuna kaldal asuvale luhale raskendades oluliselt selle hooldustingimusi. Antud luhaosa on kõige paremini säilinud ning selle edasine kasutamine eeldab normaalse veerežiimi taastamist Luutsniku ojal. Lepavõsa eemaldamisega kaob kobrastel paisutamiseks vajalik materjalibaas.

Lisaks praktilisele tegevusele räägime lähemalt ka rohunepist (Gallinago media), kelle endine mänguala asub talgualal.

Pakume sooja suppi, pirukaid ja teed.

Kaasa võtta hea tuju, ilmastikule vastavad rõivad ja kummikud.
Töövahendid saab kohapealt.

Lisainfo ja registreerimine:
Kristine Palm
kristine.palm@keskkonnaamet.ee
Tel +372 5770 2475

Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Linnamäe koristustalgud läksid korda

Vaatamata vihmasele ilmale kogunes 5. oktoobril Otepää Linnamäe koristustalgutele paarkümmend talgulist.

Otepää abivallavanema Mairo Kangro sõnul lõigati Linnamäel võsa, korjati prügi ja koristati nõlva. Sooja suppi ja teed pakkusid Otepää naiskodukaitsjad.

Täname kõiki talgulisi, kes vaatamata halvale ilmale Linnamäge aitasid koristada! Talgud korraldas Otepää Vallavalitsus.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Otepääl toimuvad Linnamäe koristustalgud

Reedel, 5. oktoobril toimuvad Otepääl Linnamäe koristustalgud. Talgute algus on kell 13.00.

Koristatakse Linnamäe nõlva, lõigatakse võsa ja korjatakse prügi. Talgulistel palutakse kaasa võtta oma tööriistad. Talgulistele pakub suppi Otepää Vallavalitsus, suppi aitavad keeta Otepää naiskodukaitsjad. Talgutel osalevad ka Otepää Vallavalitsuse töötajad, vallavalitsus on 5.oktoobril avatud tavapärastel tööaegadel kella 8.00-15.30ni.

Ka Linnamäel asuvaid linnusemüüre ootab korrastamine. Muinsuskaitseamet eraldas müüride avariitoetust 12 782.- euro ulatuses. Toetusrahast on tellitud linnuse varemete ala geodeetilise alusplaani täiendamine, varikatuste joonised ja varikatuste ehitustööd. Varikatused on vajalikud, et kaitsta müüre kuni nende konserveerimiseni.

Tänaseks päevaks on Linnamäe müüride konserveerimistööde projekt lõppjärgus ja ootab Muinsuskaitseameti kooskõlastust. Tööd on plaanis valmis saada selle aasta jooksul.

Täiendav info: Mairo Kangro, tel 7664810, 53033035