Silt: tähtpäev

Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Riigikogu võttis vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt. Temaga koos kirjutasid eelnõule algatajatena alla Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.

Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Samuti on see päev, mil on paslik mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Loe edasi: Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Tapa raamatukogus meenutatakse Artur Rinnet

meiearturTapa linnaraamatukogus avatakse 15. veebruaril kell 16 Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi koostatud fotonäitus „Artur Rinne – 100“. Näitus jääb avatuks 26. märtsini 2011.

Näituse avamine on mõeldud justkui Artur Rinne kohtumisena oma sõprade ja teekaaslastega. Aga ka muheda ajalootunnina tänasele noorele põlvkonnale. Artur Rinne toonased töökaaslased ja sõbrad Dea-Mai Küla, Mati Põldre, Norma Jõekalda, Voldemar Lindström, Hugo Hiibus mäletavad ja kõnelevad sellest; oma isast räägib tütar Mallika. Meenutusi muusikas pakub Voldemar Kuslap. Kohtumist juhatab Mai Mikiver ERR muuseumist.

Täna on puhkepäev!

Kes täna, keset talvist töönädalat väsinud on, võib julgelt puhkepäeva võtta, seda tegid ka meie esivanemad – täna on nimelt luuvalupäev. Puhkamine on luuvalupäeval kohustuslik.

Luuvalupäev 9. veebruar on lihtsalt puhkepäev. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Tuleb vaid puhata ja hoiduda ka tantsimisest, jooksmisest ja hüppamisest. Vastasel korral võivad luud-liikmed järgneva aasta jooksul valutada.

Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab:

[—] luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.

PÄRIMUST

Ka magatud luuvalupäeva hommikul pikemalt kui harilikult teistel hommikutel, et kosutada tervist.

Saarde

Luuvalupäeva peetud vanal ajal Saardes ikka 9. veebruaril, nüüd seda päeva enam ei peeta. Sellel päeval ei ole tohtinud joosta, hüpata ega tantsida, siis saavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama.

Saarde

Luuvalupäeval valutavad luud, ei tea miks.

Paistu

Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa.

Reigi

Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks.

Reigi

Allikas: Maavalla Koda

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja,  mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia  – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Hõimupäev saab riiklikuks tähtpäevaks

Justiitsministeerium soovitab valitsusel toetada hõimupäeva lisamist riiklike tähtpäevade hulka.

12 riigikogu liiget on algatanud eelnõu, et sätestada riikliku tähtpäevana hõimupäev oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäeva peamine eesmärk on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.

Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal pärast Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi vastavat otsust.

Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal.

Märgalasid kaitstakse juba 40 aastat

Täna, 2. veebruaril möödub 40 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas sõlmiti rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe märgalade kaitseks.
Tegu on vanima riikidevahelise looduskaitseleppega. Eesti liitus märgalade kaitse kokkuleppega ehk Ramsari konventsiooniga 1994. aastal.
Esialgu keskendus Ramsari konventsioon veelindude kaitsele märgaladel. Praegu on konventsiooniga ühinenud 160 riiki, koostööd tehakse märgalade ökosüsteemide kaitse ja mõistliku kasutamise osas.
Konventsiooni osapooled astuvad samme märgalade kaitseks, millest üheks konkreetseimaks on alade esitamine rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, lisaks on Eesti esitanud nimekirja kandmiseks 4 täiendavat ala, mida Ramsari büroo ei ole veel jõudnud kinnitada.
Eesti on Ramsari aladena väärtustanud eelkõige meie unikaalseid rabamaastikke ja terviklikke sookomplekse, sealhulgas Alam-Pedjat, Emajõe-Suursood, Muraka raba, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark. Koos lätlastega on meil ka piiriülene Ramsari ala Põhja-Liivimaa, kuhu lisaks Eesti Nigula ja Sookuninga rabadele kuulub Läti Ziemelu purvi.
Mõistagi ei piirdu märgalade kaitse pelgalt alade nimetamise ja kaitse alla võtmisega, vaid tehakse pingutusi ka märgalade taastamiseks. Heaks näiteks on Eestis ranna- ja luhaniitude taastamine ja hooldamine, samuti vanade turbakaevandusalade ja kuivendusega rikutud soode taastamine toimivate märgaladena.
Märgaladeks nimetatakse selliseid kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad.

Täna on Tartu rahu 90. aastapäev

Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.

Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.

Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.

Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.

Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.

Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.

Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.

Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710

Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com

2. veebruaril tähistatakse Türil Tartu rahulepingu 91. aastapäeva

Tartu rahulepingu allkirjadKolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.

Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.

Allikas: Tyri.ee

Foto: Riigiarhiiv

Saarlane Marie Väli saab täna 100-aastaseks

sada
Vallavanem õnnitleb saja-aastaseks saanud vallakodanikku. Foto: Veljo Kuivjõgi

Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.

Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.

Allikas: meiemaa.ee

Haanja vald 20aastane

Täna tähistas Haanja vald oma 20-aastaseks saamist vallavanema vastuvõtuga kutsutud külalistele Rogosi mõisas, homme on kõigile avatud  sünnipäevapidu Haanja rahvamajas (Kait Tamra jt).

Haanja kooli ees on juba mõned päevad näha teemakohased lumeskulptuurid, mille õpilased koos vanematega ja huvilistega kolmapäeval meisterdasid.

Türi linn valmistub suviseks juubeliks

Türi linna 85. aastapäeva tähistatakse 2.-8. juulini 2011 ja selle läbiviimiseks oodatakse linlastelt aktiivset osalust ideede, mõtete ja tegevustega.
 
Vallavanem ja linna sünnipäeva ettevalmistamisega tegeleva komisjoni esimees Aivo Prüssel ütles, et komisjoni esimesel kogunemisel otsustati kaasata kogukonda linna väärika tähtpäeva tähistamisele. Oodatakse aktiivselt kaasa mõtlema piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kauplusi, kohvikuid, seltse, seltsinguid ja teisi kodanikeühendusi, kuidas muuta linna 85. sünnipäeva tähistamine tähelepanuväärseks nii piirkonna elanikele kui külastajatele.

Kõik ideed, ettepanekud ja sünnipäevanädalasse kavandatavad tegevused palutakse saata kas e-kirja aadressile tyri85@tyri.ee, või postiaadressile Türi vallavalitsus, Kohtu tänav 2, Türi 72213 või viia vallavalitsuse infolauda Kohtu tänav 2 Türil kuni 7. jaanuarini 2011 aastal. Loe edasi: Türi linn valmistub suviseks juubeliks

Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Sellel aastal algab talv 22.detsembril kell 01.38. Just siis saabub talv Otepääle suusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab 14.korda Talvepealinna tiitli. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.

Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 10.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kultuurikeskuse pargis, mida korraldab  Otepää Naisselts. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele – lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11.00 toimub Otepää Avatud
Noortekeskuse noorte poolt korraldatud jõuluetendus kõige pisematele, mille on lavale sedanud noortekeskuse juht Kadri Orav ja kannab pealkirja”Jõuluissit oodates” Kell 17.00 toimub Otepää Kultuurikeskuses teatrietendus “Saabastega kass” Otepää Gümnaasiumi ja Otepää Rahvateatri
esituses. Loe edasi: Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Soojade soovide aeg Pokumaal

pintselsabad9.-20. detsembrini oodatakse Pokumaale soojade soovide aega tähistama.

Seekord aitavad lähenevaid pühi tähendusrikkamaks muuta Pintselsabad. 

”Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks…Aga ega siis toimetused toimetamata ei jäänud…”
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saad teada, kui tuled Soojade soovide ajal Pokumaale.  Koos Nutsa ja Tutsaga rändame All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne.
Üritused toimuvad kell 11, 12.30 ja 14. Ootame peresid ja lastegruppe!

Esimene advent Rõuges

Esimesel advendil, 28.novembril pakub Rõuge:

Kell 11 armulauaga jumalateenistus Rõuge Maarja kirikus.
Kell 13 – 16 eakate klubi “Ajaratas” koosviibimine Rõuge rahvamajas. Külalised Missost ja Osulast.
Kell 13.30 jõulukaunistuste ja -kingituste meisterdamine Rõuge rahvamajas. Võta kaunistamiseks küünal kaasa!
Kell 15.30 jõulutulede süütamine rahvamaja pargi kuusel ja advendivalguse teekond Rõuge parki.

Kolmapäeva õhtul jooksevad kadrisandid

Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.

Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.

Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.

Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).

Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.

Laske siis kadrid sisse tulla!

Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.

Jõhvi kontserdimajas saab kodanikupäeva eel näha tasuta väärtfilmi

Jõhvi kontserdimaja, USA Eesti saatkond ja EV Kultuuriministeerium kutsub kõiki dokumentaalfilmiõhtule. Jõhvi kontserdimaja kinos “Amadeus” toimuva tasuta väärtfilmiõhtu kavas on seekord film “By the People: The Election of Barack Obama”, mis lahkab maailma ühe suurima kampaania – Ühendriikide presidendivalimiste läbiviimist. Vaataja näeb teekonda, mille läbi Ameerika sai endale esimese afroameeriklasest riigipea.
 
Filmi näidatakse Kodanikupäeva ürituste raames. Enne filmi esineb sõnavõtuga USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee  Hr. James Land.

Tasuta kinoseanss toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 19  kinos “Amadeus”.
 
Film on inglise keeles ja ingliskeelsete subtiitritega!

Toimub konverents nimeka keelemehe Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva tähistamiseks

20. novembril toimub Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“.

Ettekandeid on mitmetelt nimekatelt teadlastelt ja keelega seotud inimestelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Üritusel osalevad ja pakuvad meeldivaid ja meeleolukaid teemakohaseid vahepalasid näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Eesti Draamateatrist ning õpetajad-õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toimuvad mitmed arutelud.

Sandimardid ja saksamardid

Täna on mardipäev. Nii kirjutab kalender. Ometigi on katoliiklikes maades mardipäev alles homme, 11. novembril, sest sel päeval 397. aastal maeti püha Martinus, Tours’i piiskop Prantsusmaal. Reformeeritud kirikuga maades, ka Eestis hakati aegade jooksul juurdunud mardipäeva tähistama usureformaator Martin Lutheri sünnipäeval 10. novembril.

Kuna meie pärimuses on visalt püsinud paljud katoliiklikud tavad, hakati ka mardipäeva mõnel pool tähistama nii 10. kui ka 11. novembril. Ühel päeva eelõhtul käisid sandimardid, kes olid vaesed inimesed ja palusid almust, teisel päeval saksamardid, kes olevat olnud uhkelt maskeeritud ja teinud mitmesuguseid tantse ja taigasid.

Nii et kelle jaoks eileõhtune vihm ei lubanud marti jooksma minna, võib seda korrata täna õhtul, vanal mardilaupäeval.

Mardipäeva kõige ürgsemaks taustaks tundub olema aasta pimedaima kuu kuuloomise aegne rituaal, millele kaks nädalat hiljem järgnes täiskuuaegne rituaal. Katoliiklike tähtpäevade tulekuga kinnistusid esimene ajaga seotud tavad mardipäevale ja teisega seotu kadripäevale.

Aastaringis on need kaks päeva erakordsed oma rikkaliku regilauluvara ning taigadega, samuti oma elujõuga – ega vist pole ühtegi peret, kus keegi kunagi poleks sanditamas käinud. Hoidkem siis oma ürgvanu taigu ja soovime ikka nii vilja- kui karjaõnne meie tegemistesse!

Mooska talu perenaine Eda Veeroja soovitab mardipäevaks ka meie pärimusrooga: “Mardipäeval soovitan pesta hoolikalt kaherusikajämedused kaalikad või naerid ja panna äsja köetud ahju sütele 3-4 tunniks küpsema. Mina panen otse sütele aga võib panna fooliumiga või ahjupanniga. Söön ahjukaali või naerist viiludeks lõigatuna niisama või võiga. Kes soovib, võib kaalikad koorida, sektoriteks lõigata ja koos suitsutatud seapaeaga (poes müügil suitsupõske) ahjupotis (kaanega kaetuna, 2/3 anumast vett) sütel hautada.”

Autor: Mikk Sarv

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev

Fotol Saksa kaisukaru 1954. aasta kandist.

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.

Eesti Teddy-karu klubi kutsub karusõpru tähistama kaisukaru sünnipäeva näituse avamisega Eesti lastekirjanduse keskuse pööningul, teatas Eesti Päevaleht.

Sünnipäevalised on oodatud kella 16 alates. Ehk leitakse ka, mida peo puhul põske pista. Külakost on alati teretulnud, sest eks ole tegemist ju ühe väga maia loomaga. Tuhat korda elagu igavesti truu karu!

Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.Täna tähistatakse selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega seega juba 30. korda. Kaisukarupäev ei ole riiklik püha. Sinu kaisukaru ei saa vaba päeva. Ta peab ka täna oma tööd tegema, st olema armas ja kaisutatav.

Karksi vallas tunnustati kohaliku kultuuri hoidjaid

23. oktoobril tähistas Karksi Valla Kultuurikeskus oma 6. sünnipäeva. Traditsiooniks on saanud just maja tähtpäeval avaldada tunnustust Karksi valla tänastele kultuuriloojatele ja –tegijatele nende nimede auraamatusse kandmisega.

Auraamatusse kantakse isikud, kelle tegevus on või on olnud suunatud Karksi valla traditsioonilise kultuuri teadvustamisele, väärtustamisele, säilitamisele ja edasikandmisele, aga ka vaimse kultuuripärandi taaselustamisele nii algsetes kui ka uuenenud vormides. Karksi valla isetegevusliku ja professionaalse kultuuri varamu liikmed kantakse auraamatusse nende 5-ga või 0-ga lõppeva juubeli- või sünniaastapäeva aastal, alates 60. juubelitähtpäevast.
Reedesel pidulikul vastuvõtul avaldati tänu neljale säravale ja auväärsele isikule: Olav Salu, Ants Tomp, Sinaida Taal ja Jaak Kõdar.

Allikas: Karksi valla leht

Piirivalvega seotud inimesi oodatakse piirivalve taastamise 20. aastapäeva tähistama

Täna, 25. oktoobril täitub 20 aastat Eesti Vabariigi piirivalve taastamisest. Igas linnas, maakonnas leidub endisi esimesi vabatahtlikke piirikaitsjaid, kuid neist on seni väga vähe räägitud, väga vähe kirjutatud.

Tavaliselt esinevad ajakirjanduses piirivalve juhid, nemad on ühtlasi ka kutsutud kõikvõimalikele vastuvõttudele, autasustamistele jne, kuid kakskümmend aastat tagasi vabatahtlikult piiride kaitsele asunud kodukaitsjaid – kaitseliitlasi, ning seal oma elu reaalselt ohtu seadnud mehi peetakse äärmiselt harva meeles.

Kodanikualgatuse korras toimub tänavu piirivalve taasloomise 20. aastapäeva  tähistamine 30. oktoobril kell 14 Salme Kultuurikeskuse (Salme 12, Tallinn) tantsusaalis. Üritusele on oodatud kõik piirivalve taastajad, kõik need inimesed, kes aastatel 1990-1991 on piirivalvet loonud, piire valvanud – piirivalvurid, kodukaitsjad, kaitseliitlased, politseinikud, piirivalve ajateenijad ja teised EV piirivalve rajamisega seotud isikud.

Aadu Jõgiaas, vabakutseline ajakirjanik,

endine EV Piirivalve sideteenistuse ülem

Kontakt: aadu.jogiaas@neti.ee, tel 581 88885

——————————————————————-

*Aadu Jõgiaas juhtis Toompeal valitsuse sideteenistust EV taasiseseisvumise perioodil.

Hellenurme lasteaed tähistas 15. sünnipäeva

Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.

Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.

Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.

Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.