projekt

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu kuulutab välja projektitoetuste VI taotlusvooru

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leaderprogrammi raames hakkab Põhja-Harju Koostöökogu vastu võtma projektitoetuste taotlusi alates 16.02.12.a. kella 9 kuni 23. 02. 12.a. kella 17.

Rakenduskava 2012 kohaselt avatakse kõik neli meedet:
1. meede: Külakogukondade ühendamine ja arendamine
2. meede: Ettevõtlus ja puhkemajandus
3. meede: Koostöökogu tegevuspiirkonna noored
4.meede: Ranna-alade ja väikesaarte arendamine

Meetmelehed ja kogu info taotlusvooru kohta on leiab veebist.

Konsultatsioone projektitoetuste taotluste vormistamiseks saab Põhja-Harju Koostöökogu büroos Saha tee 13, Loo alevikus kuni 14.02.2012 eelregistreerimiste alusel aadressidel: margit.partel@gmail.com. Samal aadressil toimub ka paberkandjal taotluste esitamise aja eelregistreerimine.

Suure-Jaani Gümnaasiumi neiud algatasid heategevusprojekti

Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilased on mitmeid aastaid jõulude ajal heategevusega tegelenud. 12. klassi neiud Ave Eerma ja Meeli Laan tulid välja algatusega korjata piparkooke ja jagada need valla sotsiaalosakonna abiga vähekindlustatud peredele. Kampaanias saavad osaleda kõik kooli õpilased, õpetajad ja töötajad. Piparkooke on praeguseks kogutud juba 20 kilogrammi ja neid tuleb kogu aeg juurde. On nii ise küpsetatud kui ostetud piparkooke. Kõige tublimad on siiani olnud 4. ja 12. klass.

Lisaks on käimas veel teisigi projekte – 7. klass korjab mänguasju, mis samuti lähevad vähekindlustatud perede lastele, 8. klassid lähevad uuel aastal Viljandi loomade varjupaika külakosti viima.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütles, et koolis kogutud piparkoogid ja mänguasjad lähevad 16 vähekindlustatud pere laste kingikottidesse. Kokku saab sel moel jõulurõõmust osa 65 last. Veel lisas ta, et Suure-Jaani käsitööringi tublid naised Maive Ottase eestvedamisel olid samuti vähekindlustatud perede peale mõelnud ning 14 käsitöötegijat kudus sokke, kindaid jm – kokku üle 50 eseme. Ka need asjad lähevad nüüd jõulupakkidesse ning jõuavad jõuludeks valla vähekindlustatud peredeni.

Hatiku küla infotahvlid ja postkastid said valgustuse

Valgustatud külatänav suurendab piirkonna turvalisust. Foto: Reeli Kork

Hatiku külaosa vanema ja projektijuhi Annika Freibergi edastusel saab Hatiku külarahvas käesoleva aasta lõppedes taas rõõmu tunda, kuna valmis sai küla infotahvlite valgustusprojekti teine etapp.

Projekti teise etapi kogumaksumuseks kujunes 5465 eurot, millest 60% saadi Leader-toetusena, 1917 euroga toetas omaosalust Põlva vallavalitsus ja ülejäänu kaeti külaseltsi vahenditest.

Hatiku elanike jaoks on infotahvlite ja postkastide valgustuse rajamine suureks sammuks turvalisuse suurendamisel ning valgustus kergendab oluliselt ka postiljoni tööd. “Suurt rõõmu tunnevad kindlasti tervisespordi harrastajad ja muidugi lapsed, kel on nüüd pimedal sügis-talvisel ajal olemas valgustatud liikumisrajad,” on külaosa vanem rahul.

Projekti elluviimisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu, toetades projekti Leader-programmi kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna meetmest.

„See projekt on heaks näiteks Leader-lähenemise põhimõtte – mitme sektori partnerluse – edukast toimimisest,“ kommenteeris Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Infotahvlite valgustuse projekti koostas ning valgustuse ehitas OÜ Eltam.

Allikas: polvamaa.ee

Ukraina veespetsialistid Doonau delta piirkonnast külastavad Eestit

2011. aasta oktoobris algatas Peipsi Koostöö Keskus Eesti välisministeeriumi toel arengukoostöö projekti “Integreeritud veemajandamine Doonau jõe delta alamvesikonnas Ukrainas”, selle peamiseks eesmärgiks on delta veemajanduskoostöö arendamine Eesti ekspertide abiga.  Projekti raames viibib sel nädalal Eestis neli Ukraina Doonau vesikonna nõukogu spetsialisti.

Doonau delta on üks Euroopa suurimaid märgalasid – 20 protsenti deltast asub Ukrainas ja 80 protsenti Rumeenias. Delta on oma eluslooduse mitmekesisuse poolest rahvusvahelise tähtsusega ja võiks elustiku rohkuse tõttu olla üks ökoturismi armastatumaid sihtkohti – paraku on selle realiseerumist takistanud nii infrastruktuuri ebapiisavus kui ka koostöö nappus eri huvigruppide vahel. 2009.a. loodud vabatahtliku keskkonnaorganisatsioonide võrgustiku – Ukraina Doonau vesikonna nõukogu – eesmärgiks ongi erinevate huvigruppide kaasamine delta majandamisse ja arendusprojektide teostamine.

Eesti arengukoostöö projekt tegeleb vesikonna nõukogusse kuuluvate MTÜde koolitamise, nõukogu veebilehekülje ja alusdokumentide väljatöötamisega ning infomaterjalide väljaandmisega.

Eestis kohtuvad ukrainlased MTÜde ja keskkonnaaspetsialistidega ning osalevad 24. novembril Tartus toimuval üheksandal Peipsi foorumil.

Margit Säre , Peipsi Koostöö Keskus

Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Sindit külastasid Sindi ja Limbaži ühisprojekti raames kavandatava automudelite juhtraja projekteerijad. Kohtumisel linnapea Marko Žorini, haridus- ja kultuuritööspetsialisti Kadi Kalmusega ning projekti eestipoolse koordinaatori Johannes Metsaga tutvustas projekteerija Jânis Raìe-Raìgis kolme võimalikku juhtraja eskiisprojekti. Projekteerijate poolt disainitud eskiislahendustesse saab veel teha muudatusi ja täiendusi.

Projekteerijad allkirjastasid Sindi Linnavalitsusega lepingu, mille järgi nad kohustuvad selle aasta lõpuks koostama kolm juhtraja projekti, mis oleksid 8 realised, pikkusega 36-40 meetrit ning kus on üks muutuva raadiusega kurv ja üks S kurv. Nende hulgast välitakse välja projekt, mille järgi hakatakse Sindi rada ehitama.

Läti poole esindajad külastasid ka Pärnu mnt 23 asuvaid ruume, kuhu on planeeritud uus Sindi automudelite juhtrada. Teatavasti ehitatakse projekti raames automudelite juhtrajad mõlemasse linna, nii Sinti, kui ka Limbažisse. Loe edasi: Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Loksa Lasteaia lapsed saavad mitut kultuuri tundma

Loksa Lasteaed osaleb projektis „Mitmekultuuriline lasteaed“. Projekti rahastavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Loksa Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus on 2 680,49 eurot. 95% projekti summast (2 546,46 eurot) rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja 5% (134,03 eurot) Loksa Linnavalitsus. Loksa Lasteaias septembrist detsembrini läbiviidav projekt kannab nime „Eesti keelt kõnelev Loksa“.
Projekti eesmärgiks on Loksa Lasteaia vene keelt kõnelevate 5-7.a lastele eesti keele omandamise toetamine, sobiva keelekeskkonna loomine eesti keele õppeks ning Eesti kultuuri tutvustamine, kaasates õpetajad ning lapsevanemad.

Projekti käigus planeeritakse järgmisi üritusi laste ja vanematega:

– Õppekäik aeda

– Väljasõit Kolgaküla talumuuseumisse

– Väljasõit Rocca Al Mare vabaõhumuuseumisse

– Mardi- ja kadripäeva tähistamine

– Rahvamängud lasteaia hoovis

– Käsitööring ja käsitööde näitus

Projekti lõpuks valmib kokkuvõttev film materjalidest, mis tegevuste käigus läbiviidud.

Tulemused, mida loodetakse projektiga saavutada:

· Lapsed on tundma õppinud Eesti ajalugu ja kultuuri. Lapsed tunnevad ära piltidelt esemeid ja rahvatähtpäevi, oskavad neid nimetada eesti keeles.

· Kontaktid eesti ja vene laste ja lapsevanemate vahel, aktiviseerub ühistegevus. Laste ja lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Rohkem ühiseid ettevõtmisi.

· Eesti keele suhtlemisoskuse paranemine. Aktiivsem ja julgem osalemine eesti keelses suhtluses nii lasteaia tegevustes kui ka väljaspool.

· Väheneb eraldumine ja kõrvalejäämine Eesti ühiskonnaelust.

· Luuakse positiivne suhtumine teise rahvusrühma esindajatesse. Eesti ja vene rühmade vaheliste ühisürituste korraldamine.

· Ühe linna elanike suurenenud ühtekuuluvustunne.

Rahvusooper Estonia kutsub Järvamaa noori lauljaid esimesele tuleproovile

29. septembril kell 12 oodatakse noori Paide Kultuurikeskusesse, kus valitakse välja need, kes tulevad lavale Paides 12. novembril toimuval Rahvusooper Estonia festivali „Ooper ja ballett südames” finaalkontserdil.

Rahvusooper Estonia festival toimub Paides 6.-12. novembril. Projektis osalevad ligi 200 Järvamaa noort nädal aega toimuvates töötubades, mille tulemusena jõuab 12. novembril Paide Kultuurikeskuses lavale kontsert-etendus. Lapsed saavad kogu kontserdi alates muusikalistest ja tantsulistest etteastetest kuni grimmi, dekoratsioonide ja kostüümideni estoonlaste abiga ise ette valmistada. Jagunetakse viide gruppi: lauljad, tantsijad, grimeerijad, kostüümimeistrid ja dekoratsioonide valmistajad. Iga osalev laps tegeleb projektis oma valdkonnaga. Õpitakse ooperilaulu ja balletti, grimeerimise põhitõdesid ja seda, kuidas tagasihoidlike vahenditega valmistada kauneid dekoratsioone ja kostüüme, tutvutakse lavataguse eluga enne „Silva“ etendust ja tehakse palju muud põnevat, mis aitab kaasa tõelise teatriime sünnile.

Lauljate esimene tuleproov toimub juba 29. septembril kell 12 Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis, kus valime välja noored, kes tulevad lavale 12. novembri finaalkontserdil.

Lood, mille seast ettelaulmiseks pala valida: „Mats alati on tubli mees” (Ado Reinvald/eesti rahvaviis); „Ei saa mitte vaitki olla” (M. Härma/A. Haava); „Ketra Liisu” (E. Kapp/folkloor).

Ettelaulmine toimub a capella. Tulemused anname teada samal päeval, samuti saavad kõik valituks osutunud materjali, millega edasi töötada. Karta, et ehk on materjal liiga keeruline, ei ole vaja. Kõik lood on kohandatud lastele sobivale tasemele ja vormi.

Info ja registreerimine: Mailis Kuur, Rahvusooper Estonia noortetöö juht: mailis.kuur@opera.ee , tel 683 1323.
jarva.ee

Selgusid parimad Leader projektid

Eile selgusid konkursi „Märka Leaderit” parimad projektid viies erinevas kategoorias. Valiti parim Leaderi põllumajandusprojekt, ettevõtlusprojekt, keskkonnaprojekt, noorteprojekt ja koostööprojekt.

“Leader on olnud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 üks edukamaid meetmeid, sest võimaldab maapiirkondades toetusi taotleda väga erinevate ettevõtmiste arendamiseks. Konkursi võitnud projekte vaadates võib rõõmuga tõdeda, et eestlased on õppinud eurotoetustega oma unistusi teoks tegema,” kommenteeris konkursi tulemusi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Konkursile esitati kokku 64 Leader meetme projekti viies kategoorias.

Parima põllumajandusprojekti tiitli võitis OÜ Taali Mesila Lääne-Virumaalt, sest paistis silma innovaatilise vahasulataja–mee-eraldaja rakendamisega, mille abil on võimalik kärjest suurem kogus mett kätte saada.

Parima maaettevõtlusprojekti auhind läks OÜ-le Matogard Randivälja külast, Tori vallast biokomposti tootmise arendamise eest. Matogard toodab taimemullasegusid, mille valmistamisel kasutatakse Tori hobuste komposteeritud sõnnikut ning tootmisel rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat ja teaduspõhist tootearendust.

Parima keskkonnaprojekti auhinna sai MTÜ Kalaküla Rohelised Läänemaalt Kiideva looduskeskuse linnutorni rajamise eest. Projekt on piirkonnas oluline loodushariduse toetamise seisukohast.

Parima noorteprojekti esitas MTÜ Unistuste Vabrik Läänemaalt, kes korraldab loovlaagrit „Bändkamp”.

Parima koostööprojekti eest tunnustati Lahemaa piirkonnas ühisturundust ja koostöövõrgustikku arendanud MTÜd Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal.

Leader meetme kohta leiab infot siit.

Konkursi kohta leiab infot siit.

Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas Peipsiveere programmi 2011. aasta tegevuskava, millega toetatakse Peipsi äärset ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte 267 000 euroga.

„Rahaline toetus võimaldab pakkuda rohkem tegemisi Peipsi äärde tulevatele turistidele nii Eestist kui teistest riikidest,“ ütles regionaalminister. „Teiselt poolt aitab inimeste ettevõtluse ja tööturul vajalike oskuste arendamine aga kaasa uute töökohtade loomisele piirkonnas,“ lisas ta.

Peipsiveere turismipotentsiaali suurendamiseks saavad toetust Liivi Muuseumi koolituskeskus, Mehikoorma sadam, Peipsimaa külastuskeskus, Peipsi Infokeskus, Lohusuu Rannakultuuri Selts, Kolkja Vanausuliste Muuseum ja Gustav Suitsu majamuuseum. Toetuse saajate hulgas on ka mitmed kogudused, kes avavad oma kirikud ja palvemajad suveperioodidel nädalavahetusteks kõigile külastajatele.

„Peipsiveere Eesti alade kultuur ja siin kõneldav kodavere kiil vajavad kaitset, tutvustamist ja edasikandmist,“ ütles Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning avaldas heameelt, et muuseumi rajatavas pärandkultuuri koolituskeskuses on edaspidi võimalik Kodavere kultuuri uurida ja talletada. „Tänu rahastusele saame tulevikus seda kõike paremini eksponeerida ning külastajad ja kohalikud omal käel traditsioonilise käsitöö valmistamist ka ise proovida,“ lisas Niitra. Loe edasi: Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Eestis võiks harrastada militaarturismi

Keila-Joa raketijuhtimiskeskuse varemed. Foto: Tuuli Hiiesalu

Paljudes Eesti külades võib leida nõukogude okupatsioonist järele jäänud rajatisi, mis kunagi olid väga suured, uhked ja hästi kontrollitud, täna aga lagunenud ja mahajäetud ent ometi huvitavad ja külastamisväärt. 1980ndatel avastati Saksamaal, et rangelt kontrollitud piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud. Pärast raudse eesriide langemist intensiivistus maakasutus piirialadel, aga ka looduskaitsjate tegevus. Tekkis rohevöö (Green Belt) idee, mis pidi ühendama raudse eesriide aladele jäävaid kaitsealasid ja elupaiku ning looklema läbi terve Saksamaa. Hiljem laienes Rohevöö projekt üle Euroopa ja jõudis 2006. aastal ka Eestisse.

Rohevöö projekti raames inventuuri teinud Eesti Maaülikooli tudengid ja vabatahtlikud leidsid Eesti põhjarannikult üle 1200 pärandkultuuriobjekti, millest enamuse moodustasid lagunenud ja kasutuseta piirivalverajatised. Akadeemik Anto Raukase sõnul on pärast nõukogude vägede lahkumist võetud mahajäetud rajatistest ära väärtuslik (näiteks rauast uksed) ja ülejäänul lastud lihtsalt laguneda. Praegusel kujul võtavad sõjaväeobjektid (radari-, raketi- ja mereväebaasid, vaatetornid, lennuväljad, sadamad, varjendid jms) enda alla peaaegu 90000 hektarit maad ning on endiselt saasteallikateks ja ka ohtlikud.

Rohevöö projekti eestipoolne koordinaator Henri Järv loodab, et Läänemere rohevöö projekt annab tõuke militaarturismile ja vanadele militaarobjektidele leitakse vääriline kasutus. Kui sõjaväelennuväljadel võib suviti näha huvitavaid üritusi ja neid on kasutusele võetud ka koduloomade varjupaikade, õppesõidu platsidena, siis väga paljude militaarobjektide riismed seisavad siiani roheluse keskel. Nii võib raketijuhtimiskeskuse jäänuseid näha Harku vallas Humala ja Türisalu külas ja allveelaevade demagnetiseerimiskeskuse varemeid Kuusalu vallas Virve külas. Järv tõi eeskujuks lätlased, kes on üles leidnud militaarobjektidega seotud (seal töötanud) inimesed ning palunud neil hakata giidideks.

Kylauudised.ee kutsub kommentaariumis üles arutlema, mida teha mahajäänud ja lagunenud militaarobjektidega, mis tegelikult asuvad enamasti looduskaunis kohas. Samuti võiksid endast märku anda inimesed, kes on töötanud nõukogude sõjaväebaasides ja oskaksid anda informatsiooni seal toimunu kohta.

Rohevöö projekti kohta saab täpsemat teavet kodulehelt http://www.estoniangreenbelt.eu/
Galerii militaarobjektide jäänustest asub aadressil http://nagi.ee/photos/tuuli77/sets/317779/

Rohevöö projekti kohta saab lähemalt kuulata ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 25. juunil kell 14.00.

Tuuli Hiiesalu

Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.

Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.

Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.

Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Loe edasi: Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Uued luuad alustavad pühkimist

Liikumisel Kodukant on hea meel teatada, et algas uus noorteprojekt “Uued luuad”. Tegemist on kaheksa kuud kestva noortealgatusega, mille jooksul saavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort oskused külakoosoleku korraldamisest ja praktiseerivad õpitut kodukülas, -vallas või -maakonnas. Üheskoos avastatakse külakoosoleku kui kaasamise ning kaasa rääkimise võimaluse olemus, leitakse motivatsioon kodukohas külakoosolek läbi viia, analüüsitakse kogukonna arenguvõimalusi ning hakatakse ette valmistama kodukandi noortepäevi.
Kui sa oled 15-30 aastane ning elad külas, alevis, alevikus või väikelinnas, siis on projektis osalemine võimalus just sulle avastada iseenda võimekust ning kodukoha arengupotentsiaali.
Kui sul on motivatsioon osaleda projekti kõikides etappides; tahtmist ellu äratada vanad traditsioonid uues kuues, uute luudadega; soov kogukonnas midagi omakäel algatada; villand kodus istumisest ja ootamisest, et kogemused ja teadmised lihtsalt sülle kukuksid; lusti saada mitteformaalse õppimise kogemus, siis ära hoia ennast tagasi ning suundu täitma registreerimisvormi!
Kogu projekti osalustasu on 5 eurot, mis sisaldab majutust, toitlustust, transporti ja täisväärtuslikku programmi. Registreerimine toimub 29. juunini.
Kogu info projekti kohta on Kodukandi kodulehel.

Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt käivitab koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“. Projekt kestab 30. aprillini 2012 ja selle kogumaksumus on 13 610,80 eurot, millest Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolne rahastus 12 232,20 eurot.

Projekti eesmärk on Võrumaa kodanikeühenduste ja kohalike omavalitsuste valmisoleku süvendamine ja koostöö tõhustamine avalike teenuste osutamiseks piirkondades. Sihtgruppi kuuluvad maakonna kodanikeühenduste liikmed, kohalike omavalitsuste spetsialistid ja volikogude liikmed.

Projekti raames viiakse läbi küsitlus-kaardistus eesmärgiga saada ülevaade avalike teenuste osutamise olukorrast maakonnas. Tulemuseks on ülevaade kodanikeühenduste ja KOV-ide vajadustest, võimalustest ja kompetentsidest avalikke teenuseid osutada. Tulemuste esmaesitlemine toimub Võrumaa kodanikeühenduste konverentsil oktoobris 2011. Loe edasi: Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

Pärnumaal edendatakse Läänemere-äärset koostööd

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koos partneritega Lätist, Soomest, Eestist ning Rootsist kutsub Pärnumaa ettevõtteid osalema rahvusvahelises projektis BASIS, mille üks eesmärke on kaasa aidata ettevõtete rahvusvahelistumisele Läänemere piirkonnas.
Projektis osaleval ettevõttel on võimalus:
– saada koolitust ja konsultatsiooni rahvusvahelistumise osas Läti, Soome ja Rootsi ettevõtluskonsultantidelt;
– osaleda seminaridel, kontaktüritustel ja luua uusi ärikontakte Lätis, Soomes, Eestis ning Rootsis.
Seminaridel osalemise transpordi- ja ööbimiskulud kaetakse BASIS projekti poolt.
Osalev ettevõte peab vastama järgnevatele tingimustele:
– ettevõte kuulub väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulka (vähem kui 250 töötajat, käive on alla 50 milj euro või bilansi maht on alla 43 milj euro);
– projektis osalejal on hea inglise keele oskus;
– ettevõte soovib kasvada ja on huvitatud rahvusvaheliste ärisuhete loomisest Lätis, Soomes või Rootsis;
– ettevõtte äritegevus toimub Pärnu maakonnas.
Täiendavat infot BASIS projekti, ettevõtete võimaluste ja osalemise tingimuste kohta leiate meie koduleheküljelt www.peak.ee/basis. Projektis osalemiseks palume Teil täita põhjalikult „Company Profile“ taotlus (leiate selle meie koduleheküljelt www.peak.ee/basis) ja saata see hiljemalt 02.05.2011 aadressil peeter@peak.ee.
Täiendav informatsioon: Peeter Strikholm Tel: 44 55 555 Mob: 53 409 409

Allikas: www.peak.ee

Hakatakse uurima karjavalvekoerte kasutamisvõimalusi saarte lambakarjades

Rahvusvaheline projekt “Knowsheep” (“Tunne lammast”) selgitab välja, kui mõttekas on saartel kasutada lambakarjade kaitsmiseks karjavalvekoeri.

Projektijuht Riina Kaljulaid Eesti maaviljeluse instituudist rääkis, et karjakoerte kasutamine on saartel küllaltki aktuaalne, sest saartel on väga palju looduskaitsealuseid loomi ja linde, keda ei tohi küttida ega tõrjuda, kuid kes teevad kahju lambakasvatajatele. Väljaõpetatud karjavalvekoerad on tõelised karja kaitsjad, kes liiguvad kogu aeg koos karjaga.

Projekti raames kaardistatakse kiskjate tekitatavate kahjude ulatus ja valitakse välja mõned talud, kus hakatakse kutsikaid treenima ja jälgitakse nende tõhusust karja kaitsmisel.

Projekt võtab uurimise alla ka lammaste söötmisprobleemid, arvestades karjamaade iseärasusi saartel. Samuti hinnatakse piloottaludes söötmise korraldamist, karjamaade seisukorda ja karjamaade kasutamist. Lambakasvatajate endi palvel võetakse tõsisema uurimise alla lambaparasiidid, sest rannaaladel on teistsugused parasiidid kui sisemaal.

Projekti “Tunne lammast” eesmärk on arendada lambatoodete kasutamist ja lambakasvatust. Projekt kaardistab lambakasvatuse probleemid Läänemere saarestikus ja töötab välja strateegia. Muuhulgas rajatakse projekti raames Kuressaare turuhoone II korrusele lambateavituskeskus.

Projekti juhtpartner on Eesti maaviljeluse instituut ning partnerid Eestist MTÜ Saaremaa Vill, MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ja Soomest HAMK (Hämeen Ammattikorkeakoulu), Turu ülikool, MTT (Maa- ja elintarviketalouden tutkimuskeskus) ja Västabolandi linn. Kesk-Läänemere Interreg IV A programmi rahastatud projekti “Tunne lammast” kogumaksumus on 1,175 miljonit eurot.

Ain Lember, Hiiu Nädal

Maamajanduse Infokeskus korraldab konkursi

Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.

Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.

Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.

Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.

Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss

Allikas: Maamajanduse Infokeskus

EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas regionaalministri ettepanekul alates 29. märtsist internetiühenduste arendamise meetmesse taotluste vastuvõtmist.

Taotlusi saab esitada kahe kuu jooksul, vastuvõtt lõppeb 30. mail. Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, mille alusel rahastatakse taotlusi kokku kuni 12 782 330 euro ulatuses. Internetiühenduse arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Meetme eesmärgiks on internetiühenduse kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus sobiva taristu puudumise tõttu ei ole kiire internetiteenus täna lõppkasutajatele kättesaadav. Sobiva taristu ehk baasvõrgustiku väljaehitamise tulemusena on neis piirkondades edaspidi võimalik varustada kodud, ettevõtted ning ametiasutused, mis asuvad kuni 1,5km kaugusel rajatavast baasvõrgust, andmesideühendusega kiirusega 100 Mbit/sek või enam.

„Täna toimib kiire lairiba-internetiühendus vaid suuemates linnades, kuid toetuse abil saab kiire interneti viia ka väiksematesse kohtadesse. Internet on täna küll kättesaadav üle Eesti, kuid selle kiirus on paiguti üsna piiratud. Olukorras, kus töötegemine, hariduse omandamine ning ka igapäevased asjatoimetused nõuavad kiiret internetti ja mahukate andmete edastamist, on investeeringud hädavajalikud, et parandada elukvaliteeti ka neis Eesti piirkondades, kus täna on seis selles osas kehvem,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Tarmo Leppoja. Loe edasi: EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga

Liikumine Kodukant kuulutas välja maanoortele suunatud projektivooru “Miks me seda teeme”

„Miks me seda teeme?“ Hea küsimus, mida küsitakse ikka ja jälle. Selles ei ole midagi halba, kui aeg-ajalt antud küsimus päevakorda kerkib ja vajab tähelepanu. Kehvasti on lood siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine, ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata, on pikas perspektiivis väga kahjulik. Projekt „Miks me seda teeme?“ on ellu kutsutud eesmärgiga kindlustada enda väärtuste ja tõekspidamiste säilimine meie ehk ühiskonna väärtuste heaks tegutsemisel.
Märtsist detsembrini toimub 5 töötuba Eesti 15 – 26 aastastele maa- ja väikelinnade noortele, kellel on tekkinud või tekkis nüüd jälle küsimus, miks ma ikkagi ühiskondlikult aktiivne olen. Kui sina tahad sellel teemal arutleda ja mõttekaaslasi leida, siis täida kärmelt REGISTREERIMISVORM!
Tähtaeg: 19. märts 2011
Esimene töötuba toimub Tartumaal Rõngus 2.aprillil 2011!

Sellel ettevõtmisel on projektijuht, kuid töötubades osalejad on sama aegselt ka töötubade organiseerijad ja läbiviijad. Kui räägime väärtustest, siis peab neid vastavalt väärtustama õppima – planeerime, tegutseme ja analüüsime nii, et minu, sinu ja meie arvamus loebki.
Tervitan kõiki, kellel uudishimu ja tahtmist teada saada;)

Kaija Kõiv
„Miks me seda teeme?“ projektijuht
53 052 506 / kaija@kodukant.ee

Allikas: Kodukant

Alatskivil peavad koosolekut kohaliku elu edendajad

alatskivivm — Kultuurimälestis Alatskivi vallamaja

14. veebruaril 2011.a. algusega kell 15:00 toimub Alatskivi vallamajas ümarlaud mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. TAS keskendub oma tegevuses noortele, ettevõtjatele ja küladele-kogukondadele eesmärgiga edendada elu Tartumaal. Projektitoetust saab taotleda järgmistest meetmetest: noorte meede, kogukondade meede ja ettevõtluse meede. Toetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused.

Lisainfo Kaidi Randpõld`ilt ja registreerimine kaidi.randpold@tas.ee, mob. 5358 4035, koduleht www.tas.ee. Registreerimine kodulehel: http://www.tas.ee/est/tegevuskalender/112.

Allikas: alatskivi.ee
Foto: Veljo Ranniku

Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Kolm kohalikku Leader tegevusgruppi: MTÜ Peipsi-Alataguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu sõlmisid koostöökokkuleppe ühise kohaliku toidu projekti käivitamiseks. Projekti piirkonnaks on kogu Ida-Virumaa ning Rägavere vald Lääne-Virumaalt.

Algatuse eesmärgiks on maapiirkondade ettevõtluse aktiviseerimine, ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine, kohaliku toidukultuuri arendamine ning tervisliku toidu propageerimine. Oluline on kindlasti kohalikele toodetele lisandväärtuse andmine ning maapiirkondade ettevõtlussektori kitsaskohtade likvideerimisele kaasaaitamine.

Eesmärgi saavutamiseks kaardistatakse hetkeolukord (tootjad, töötlejad, tarbijad), tuuakse aruteludele kokku erinevate valdkondade ja sektorite esindajad, korraldatakse temaatilisi koolitusi, luuakse ühine turundus- ja turustuskanal, luuakse piirkonna kohaliku toidu kaubamärk jmt. Loe edasi: Kirde-Eestis käivitub kohaliku toidu projekt

Päkapikk Peetri tegevusteatri kohad täitusid sel aastal imekiirelt

Eesti Piimandusmuuseumis elavad Jõulukuul Jõulumemm, Pille, Paula (kes tänavu jääb Lapimaale taadile abiks), Paul ja Peeter. Peeter on päkapikupere pesamuna, kuid juba teist aastat on ta abiks memmel ja õdedel vendadel, sel aastal on ta eriti tähtis, sest õde Paula on Lapimaal ja Peetrikes õlgadele jääb suure hulga lastega tegelemine. Päkapikupere külalised, ehk siis lapsed, on kõik selles tegevusteatris osalised, kõik meisterdavad, mängivad asjade otsimist, joovad piima, söövad piparkooke ja laulavad nagu üks suur ja ilus koor. Jõulumemm koos päkapikkudega ootab sel aastal lapsi mänguasju meisterdama.

Piimandusmuuseumi kollektiiv on sel aja ikkagi tegus ja abiks päkapikuperele, kas põhjapõtru söötmas või hoidmas silma peal, et vallatud päkapikud Rudolfit juustuvanni ei pistaks.

Allikas: jarva.ee

Karksi vallas näidatakse vanu kroonikafilme

MTÜ Tuhalaane ja Tuhalaane külamaja kutsuvad huvilisi vaatama vanu filme

Eesti Filmiarhiivi materjalidest on filmikatked valitud selliselt, et esindatud saaks võimalikult lai teemadering. Lektor-kommenteerija ja programmi kokkupanija on FIE Olav Kruus. Filmidele lisanduvad lektori kommentaarid programmi alguses ja filmide vahel.

Filmiõhtud toimuvad:

18. novembril algusega kell 19.30 Polli külamajas

19. novembril algusega kell 12 Karksi külamajas

19. novembril algusega kell 18 Tuhalaane külamajas.

Vali endale sobivaim aeg ja koht, osalejatele on programm tasuta!

Filmiõhtuid toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Järvamaal toimub kursus jutuvestjatele

18.novembril toimub Järvamaal, Vodja koolis järjekordne Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse poolt korraldatav kursus “Jutuvestmine kogukonnas.” See on Järvamaal toimuvast samanimelisest koolitussarjast juba kaheksas ja ühtlasi ka viimane.

Kursusel arutletakse selle üle, kas lugudel on tänapäeval veel tähendust – pere- või sõpruskonnas, töö- või huvikollektiivis, külakogukonnas. Räägitakse pere- ja kohapärimusest. Aga ka meie eesti oma rahvajuttudest, mis tihti tänapäeval vaeslapse osasse kipuvad jääma. Lisaks tehakse kokkuvõtteid Järvamaa koolitustel toimunust ja kogetust.

Õhtu lõpeb kontserdiga, kus lugusid jutustab Piret Päär , muusikat ja laulu pakuvad Tuule Kann ja Annika Mändmaa. Tuule Kanni eestvedamisel tähistatakse selle õhtuga ka Liivi lipu päeva. Kursust korraldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kursus on tasuta ja selle läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Allikas: Piret Päär, Rahvakultuuri Arendus – ja Koolituskeskus

Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Kuni 5. detsembrini võtab Erametsakeskus vastu metsaomanike toetuse taotlusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks. Erinevate toetuste eelarve on kokku ligi 40 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on toetuse eelarves 35,7 miljonit krooni. Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on kokku 4 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja metsatulekahjude ennetamiseks tehtavate investeeringutega võib alustada järgmisest päevast pärast taotluse esitamist.
Loe edasi: Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Vanemate klasside õpilasi kutsutakse muusikalietendustele

Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF), Tallinna G. Otsa nim. Muusikakool ja Vene Kultuurikeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed käivitasid õppeprojekti, mis on mõeldud nii vene kui eesti koolide vanemate klasside õpilastele.
Vene Kultuurikeskuse laval algasid maailma ühe tuntuima muusikali – Jerry Bock`i „VIIULDAJA KATUSEL“ proovid. Etendused toimuvad detsembri alguses Vene Kultuurikeskuses.
Muusikali lavastab Tiit Tralla. Osalevad G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper „Estonia“ lauljad. Kaastegevad on Vene Kultuurikeskuse tantsukollektiivide liikmed. Kammerorkestrit juhatab Eivin Toodo, kunstnik on Riina Vanhanen, tantsujuht Olga Privis, koormeister Aivar Leštšinski.
Etendused on eesti keeles sisuseletustega vene keelde. Tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toetusele on koolidele suunatud õppeprojekti etendused tasuta pääsmetega.

Allikas: Pille Lille Muusikute Toetusfond