Põlvamaa noored rääkisid õigustest ja kohustustest

Polvamaa_noortekonverents_arutlusringid7. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” oli põhitähelepanu noorte õigustel ja kohustustel.

Lisaks ettekannetele, tosinale osaluskohvikule ja filmi vaatamisel tunnustati Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimunud konverentsil maakonna tublimaid noorsootöö valdkonna edendajaid. Aasta enim silmapaistnud noorsootöötajaks valiti Kai Laanemaa. Aasta koostööks valiti Kanepi õpilasmaleva koostöö Kanepi kalmistuvahiga ja aasta kõige noortesõbralikumaks omavalitsuseks osutus Laheda vald.

Konverentsipäeva avanud maavanem Ulla Preeden sõnas, et noortel on oluline püüelda oma soovide täitumise poole ning kõik see, mida tahetakse elus saada on iseenda teha, peaasi selle juures on teada oma õigusi ja kohustusi.

Järgnenud ettekanded õiguste ja kohustuste teemale keskendusidki. Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru rääkis inimõiguste kujunemisest, lasteõigustest ning sellest, et iga õiguse taga on peidus ka kohustus. Veebikonstaabel Andero Sepp rääkis internetikasutamise varjatud ohtudest. Pärast ettekandeid vaadati üheskoos konverentsi teemat kokkuvõtvat auhinnatud Taani filmi “Hoia minust kinni”.

Pärast lõunal moodustati kultuurikeskuse saali tosin osaluskohvikut. Teemade paljusus võimaldas igal ühel leida endale meelepärane. Valida sai järgnevate teemade vahel: noorte töötuse vähendamine, omaalgatuse ja poliitikasse kaasamise suurendamine kohalikus omavalitsuses, kooli vägivalla vastu võitlemine, ennetustöö narkootiliste ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks, interneti ohutus, Euroopa reisijaõigused, lasteombudsman, meedia ning rahvusvahelised noorteprojektid. Päev lõppes teemade kokkuvõtetega.

Osaluskohvikus arutleti päevateemadel

7. novembril Paides toimunud Järvamaa noorte osaluskohvikus arutati noorte jaoks olulisi probleeme ja otsiti neile lahendusi.

Jarva.ee portaalis avaldatud videodes kommenteerivad arutelusid Järvamaa Noortekogu tegevjuht Kadri Pius, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja Ambla vallavanem Rait Pihelgas.

Videosid saab näha siit.

Heategevuslik noorteprojekt otsib toetajaid

MTÜ Raplamaa Noored on käivitanud projekti „Mäng on väikese inimese töö“ mille idee on luua samanimeline kauamängiv helikandja.

Antud plaadil saavad võimaluse laulda viiest Raplamaa vallast pärit 6 – 11 aastased laululapsed. Nii teevad selle põneva retke kaasa muusikaõpetajad ja nende laululapsed Rapla ja Juuru vallast (Thea Paluoja), Märjamaa vallast (Marju Plamus), Kohila vallast (Astrid Õigemeel, Maarja Paju) ja Kehtna vallast (Ea Hark).

Projekti õnnestumisele aitavad kaasa ka mitmed tuntud Eesti artistid. Lastega koos hakkavad laulma Teele Viira, Mart Sander, Marek Jürgenson, Birgit Õigemeel, Mikk Tammepõld, Lea Liitmaa, Rebecca Kontus, Luisa Värk, Taavi Peterson, Venno Loosaar, Kaire Vilgats Lõhmus ning veel mõni üllatusartist.

Projekti (plaadimüügi ja suure esitluskontserdi) tuluga toetatakse Tõnu Susi nimelise muusikastuudio rajamist Raplasse, et noortel muusikutel ja heliloojatel oleks koht enda loomingu salvestamiseks. Lisaks heategevuslikule suunale on võetud eesmärgiks luua vanadest armsatest viisidest kaasaegseid, tänapäevasevamalt kõlavaid lastelaule.

Projekt on järg MTÜ Raplamaa Noorte poolt elluviidud „Kuukiigutuse“ nimelisele heategevuslikule noortealgatusprojektile ja sellele saab hoogu anda siit.

Rõuge noortekeskuses jätkub koolivaheajaprogramm

Täna, 23.oktoobril kell 16.30 oodatakse noori Rõuge Avatud Noortekeskusesse, kus räägitakse igapäevastest tarbimisharjumustest, šokolaaditööstuse varjukülgedest ning tutvustatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid. Esitluse kuulajatel on võimalik osaleda viktoriinis, kus auhinnaks Fair Trade maiustused. Tehakse ka ülevaade šokolaaditööstuse eri etappidest ning koraldatakse šokolaadimäng. Teemat juhib MTÜ EstYES.

Kell 18 algab karaokeõhtu, mida juhivad Janne ja Jaanis.

Neljapäeval, 24.oktoobril tunnustame silmapaistvamaid noori.

Reedel ja laupäeval on noortetubade ja -keskuse noored väljasõidul Lääne-Virumaal.

Rõuge Avatud Noortekeskus

Kerli Kõiv

Viljandis tuleb Eesti kaasaegse kunsti näitus

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.

Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.

Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.

Allikas: Sakala Keskus

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Homme vallutavad noored matkahuvilised Pärnumaa

Pilt_ erakogu28. septembril toimub Pärnumaal 23. korda skautlik matkamäng, kus 3-6 liikmelised võistkonnad saavad end proovile panna kuiva jalaga jõe ületamises ja kannatanu abistamises, samuti saab proovida oma teadmisi matemaatikas, keemias ja füüsikas ning teha muudki, mis nõuab füüsilist osavust ja kiiret taipu.
Matkamängu korraldab Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev (PSGM), ettevõtmise eestvedajateks on Tori gaidid. Traditsiooniliselt septembri viimasel nädalavahetusel toimuv matkamäng kulgeb Pärnus ja liigub Uulu poole.
Mailiis Jõgis

Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra  lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis  elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.

Noorte väljavaadete parandamiseks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, hetkel juba 103 noortekeskust koondav katuseorganisatsioon, alustanud koostöös 20-ne noortekeskusega (nimekiri leitav www.ank.ee) oma kohta otsivate noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamist.

Noortekeskus arvestab piirkonna eripära ja oskab noori kaasata. Paljud omavalitsused üle Eesti on panustanud noorsootöö arengusse ning  arendanud välja noortekeskuste tegevust. Noortekeskustest on kujunenud mitteformaalset õpet ja nõustamist elluviivate ja koordineerivate asutuste võrk, mis pakub erinevaid tegevusi/teenuseid kogukonnale. Noortekeskustes tegutsetakse eelarvamustevabas mitteformaalses keskkonnas, kus noorel saab ennast arendada temale sobival viisil. Seetõttu on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi lähtuvalt noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist. Loe edasi: Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Setomaa noorsootöö juhtimine anti üle Värska vallale

Noored Obinitsas. Foto: Meremäe vald
Noored Obinitsas. Foto: Meremäe vald
Nädalal lõpus kogunesid Meremäe noored valla noorsootöötaja Sirle Muiste eestvedamisel Obinitsa külakeskuse juurde, et anda edasi Setomaa noorsootöö juhtimine Värska vallale.

Külla olid kutsutud kõikide Setomaa valdade noored, aga ka noored lähiümbrusest Vastseliinast ja Oravalt, kokku üle 30. Kuna noortele meeldib tantsida, siis oli ka meie üritus tantsuline ja liikuv. Võrust esinema kutsutud breiktantsu poisid Arif ja Veiko näitasid oma oskusi ja andsid vägeva show. Hiljem tegid nad noortele töötoa kus igaüks sai trikitama õppida. Peale breikimise õpituba kogunesid noored külakeskuse esisele platsile, et näidata oma loodud tantse. Noored ise jäid üritusega väga rahule ja soovivad, et selliseid piirkonna ühisüritusi oleks ka edaspidi.

Noorted ise arvasid ühisüritusest nii:
“Kõige rohkem meeldis mulle breiktants,” ütles Elisabeth.
“Väga lahe oli, ainult rahvast oleks võinud olla veel rohkem, erinevatest kohtadest. Tantsudega võiks veel kuhugi esinema minna,” arvas Mainer.
“Mulle meeldis väga. Selliseid ühisüritusi võiks rohkem olla,” Lausus Siret.

2012/2013 aastal Setomaa noorsootöö juhtimine Meremäe eestvedamisel oli heaks koostöö aluseks ja ühisplaanide pidamiseks, seega jääb üle piirkonna koostööd edasi arendada. Värska valla noorsootöötaja Tiinu Arund võttis juhtimise rõõmuga üle ja ütles, et mõned ideed tal juba on.

Allikas: Meremäe vald

Otepää noortekeskusel on uus logo

ANK_logoTänavu suvel korraldas Otepää Avatud Noortekeskus konkursi uue logo leidmiseks.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumetsa sõnul tekkis vajadus uue logo järele seoses keskuse kolimisega. Noortel on kokkusaamiseks nüüdisaegsed ruumid Otepää vallavalitsuse majas.

Konkursile laekus kuus tööd, millest neli oli ühelt autorilt Pukast, kes saatis kavandid postiga, kaks tööd laekus Otepää noortelt. Kavandid olid noortekeskuses teadetetahvlil üleval seitse päeva. Selle aja jooksul valisid noortekeskust külastanud noored oma lemmiku. Noorte lemmikuks sai Liina Laaseri saadetud logo, arvutisse sisestas logo Paul Poderat.

Monika Otrokova

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.
Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

Pille Muni

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

vanemate koolKoolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Maamajanduse kutseõppureid toetati 51 000 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis tänavu esimesel poolaastal õppetoetusi 203 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 51 427 euroga.

„Õppetoetus on mõeldud nendele noortele, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialal ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama,“ ütles MES juhatuse liige Andres Vinni. „Toetusega julgustame noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.“

Tänavu esimese kuue kuu jooksul toetati kutseõppureid 51 427 euroga. Koolide lõikes maksti õppetoetust järgmiselt:
Järvamaa Kutsehariduskeskus – 39 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 15 õpilasele, Luua Metsanduskool – 13 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 67 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 21 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 17 õpilasele, Räpina Aianduskool – 16 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.

Õppetoetuse saamiseks sõlmib MES õpilasega lepingu, millega taotleja võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Y-Generatsioon korraldab Viljandis uuspatriotistliku laulupeo

Homme, 20. augustil kell 19 saab Viljandis Sakala Keskuses alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Algselt vabaõhulaval Kaevumäel toimuma pidanud kontsert toimub vihmase ilma tõttu Sakala Keskuse suures saalis. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja
hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.
Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.
„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.
Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt.
Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas.
Maris Aarna

Välismaa noored pürgivad Eesti mahetaludesse tasuta tööle

Mahetalud on muutunud niivõrd populaarseks, et paljud välismaa noored otsustavad lausa oma suvepuhkuse veeta mahetaludes tasuta tööd tehes.

Eelmisel nädalal saabusid noored Taiwanist, Koreast, Poolast, Belgiast ja Jaapanist Kriusilla tallu Harjumaal, et mesindusega tutvuda. Eile said nad esimese kogemuse, kuidas väikses mesindustalus tarudest mett kätte saada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kuigi noored on väga erineva taustaga, on kõigil neil huvi tutvuda Eestis mahepõllumajandusega. Siia jõudsid nad rahvusvahelise programmi Wwoof kaudu, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse tööle üle maailma.

Lauri Tankler, ERR Uudised / Maheklubi.ee

Noortepäev 2013 Viljandis

Liikumine Kodukant osaleb Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse poolt
korraldataval Noortepäeval 2013 Viljandis 12. augustil 2013.
Noortepäevale on oodatud noored ja noortega töötavad inimesed üle terve
Eesti. Liikumine Kodukant paneb noortele üles infotelgi, kus tutvustatakse
vabatahtliku tegevuse võimalusi ja Vabatahtlike väravat. Lisaks
korraldatakse kaks töötuba selgitamaks välja noorte ootusi vabatahtlikule
tegevusele. Infotelgis tutvustatakse ka maakondlikke vabatahtlike keskusi ja
võimalust osaleda Liikumise Kodukant maakonnaühenduste töös. Juhul kui
maakonnaühendustel, kohalikel seltsidel on soovi kaasa lüüa või oma infot
noortele edastada, andke sellest teada e-postil eha@kodukant.ee

Noorte Infotänava tarbeks suletakse SA Sakala Keskuse hooviga piirnev Turu
tänav liikluseks ja on huvilistele avatud kell 16.00-21.00. Noortepäev 2013
info on leitav aadressil https://www.facebook.com/noortepaev

Mängulaagris hakatakse tsirkust mängima

Foto: Raplamaa Noored koduleht

Esmaspäeval, 8. juulil algab Kohilas Tohisoo mõisapargis kolmeteistkümnes laste mängulaager “Mäng on väikese inimese töö”.

Seekord mängivad 170 üle Eesti laagrisse kogunenud 6-12 aastast last tsirkust, ning laagripäevade lõpus, 11. juuli õhtul avab uksed maailmakuulus “Tsirkus AH-MIS-SIIS!”.

Kolmteist aastat tagasi, ühenduse Raplamaa Noored eestvõttel 50 lapsega alustanud mängulaager on tänaseks kasvanud 170 laagrilapsega tervet Eestit hõlmavaks suurprojektiks. Pooled laagrilapsed on pärit Kohila vallast, lisaks aga 30 last Raplast, 40 last Tallinnast, Tartust ja mujalt Eestist ning mõned lapsed koguni Soomest ja Hollandist.

Lastelaagri peakorraldaja ja ideoloog, Kohila valla kultuurinõunikAnneliis Kõiv toonitab, et Tohisool toimuvat lastelaagrit eristab teiste omasuguste hulgast kolm iseloomulikku tunnust: laager toimib nagu liikuv mänguväljak, kuhu kõik on mängima oodatud; siin ei võistelda võidu peale ja siit ei leia ühtki kooliõpetajat lapsi juhendamas. Laagrinädala lõpuks valmib alati suurejooneline näitemäng, millest võtavad kõik laagrilised, nii lapsed kui nende noored juhendajad ja grupijuhid, seekord siis kokku 230 mängurõõmust pakatavat inimest.  Loe edasi: Mängulaagris hakatakse tsirkust mängima

Tankla TV hakkab kajastama Tõrva Loitsu tegemisi

Valgamaa noorsootöökeskuse Tankla koordineeritav Tankla TV ja Tõrva linnavalitsus on alustanud koostööd 10. augustil Tõrvas toimuva suurejoonelise kontsertetenduse Tõrva Loits 2013 ettevalmistavate tegevuste kajastamiseks internetis videouudiste formaadis.

Kokkuleppe järgi hakkab Tankla TV võttemeeskond filmima Tõrva Loitsuga seotud ettevõtmisi, mis eelnevad 10. augusti õhtul toimuvale vabaõhu kontsertetendusele. Oluline on siinkohal märkida, et noored korraldavad ise filmimise, operaatoritöö ja intervjuud. Praeguseks on valminud juba esimene videoklipp, kus lavastaja Mart Koldits tutvustab Tõrva veskijärve ääres loitsuga seotud plaane ja mõtteid.

Nii Tankla TV Tõrva-Helme piirkonna eestvedaja Margo Metsoja kui ka Tõrva abilinnapea ja Tõrva Loitsu peakorraldaja Maido Ruusmann leiavad, et meediahuviliste noorte kaasamine Tõrva linnale oluliste ettevõtmiste ettevalmistamisse ja kajastamisse on positiivne algatus, mida soovitakse rakendada ka tulevikus.

«Noorte ja linna ühine eesmärk on Tõrva igakülgne tutvustamine, mida annab edukalt korraldada videoreportaažide tegemise kaudu,» lisas abilinnapea Ruusmann.

Lõuna-Eesti suurimaid vabaõhuüritusi Tõrva Loits toimub käesoleval aastal juba kuuendat korda. 10. augusti õhtul esinevad Jaan Tätte ja ansambel Udupasun, Tanel Padar & The Sun ning Tõrva neidudekoor.

Õhtut jääb lõpetama suurejooneline vabaõhuvaatemäng «The Greatest Hits of Kalevipoeg». Lisaks on ettevõtmisesse kaasatud 300 tantsijat, 200 koorilauljat ja maailma suurimad trummid. Tulevaatemängu loovad Trikivabrik ja Valgusfestival Tulemeistrid.

Enim malevakohti on noortele Pärnumaal ja Tallinnas

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks üle saja tuhande euro noortemalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mis võimaldab suvel malevas töötada enam kui 4000-l noorel vanuses 13-26.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul ei ole õpilasmalev ainult noorsootöö ja töökasvatuse instrument, vaid paljudel juhtudel ka praktilise väljundiga ja täidab seega ühiskonnas üsna tähtsat funktsiooni. “Noortemalevatel on Eesti ühiskonnas kindel koht ja ministeerium toetab nende tegevust sihikindlalt nii tänavu kui ka tulevikus,” lisas Aaviksoo.

Eesti suurim malevakorraldaja on MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1132 noore tööle saamist. Homme Tallinnas Raekoja platsil kell 12.00 Tallinna noorte malevasuve väljakuulutav SA Õpilasmalev vahendab noortele 820 malevakohta.

Malevate tegevust toetava Eesti Noorsootöö Keskuse peaeksperdi Liis Proosi sõnul on riigi kui noortemalevate rahastaja jaoks oluline, et noored omandavad malevas erinevaid sotsiaalseid oskusi, tööharjumuse, teadmised tööseadusandlusest ning tutvuvad lähemalt tööeluga. “Malev on noortele heaks võimaluseks turvalises keskkonnas omandada esimene töökogemus, mis võib tulevikus olla tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks,” selgitas Proos.

Malevas saavad noored proovida erinevaid ameteid, kujuneb tööharjumus, malevale eelneval koolitusel saadakse teadmisi tööseadusandlusest, CV koostamisest ja karjääri planeerimisest üldiselt. Maleva korraldaja peab tagama malevlastele turvalisuse ning juhendajaks lubatakse ainult vastava kvalifikatsiooniga töötajad.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (59%), kuid noortel on võimalik töötada ka ööbimisega malevates.

Koondprojekti “Noortemalevad 2013” koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Üle-eestiline noortepäev toimub sel aastal Viljandis

Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.

Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.

Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.

Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.

Täpsem informatsioon „Noortepäev 2013“ programmi osas on kättesaadav:
https://www.facebook.com/noortepaev

Noored korraldavad külaskäike nii Hiiumaalt Vastseliinasse kui Nursist Toilasse

Juunis alustavad noored reise üle Eesti, et külastada eakaaslasi ja avastada kohalikke väärispaiku. Projekti “Noored ja ääred” raames luuakse ühiselt reisijuht Eestimaa vaatamisväärsustest läbi noorte silmade ning genereeritakse ideid ja tegevusi, kuidas Eesti 100. juubelit tähistada.

“Noored ja ääred” projektis osalemiseks pidid noored omaalgatuslikult välja valima sihtkoha ning koos vastuvõtvate eakaaslastega leppima kokku kohapealse tegevuse. Näiteks toimub kohtumine Vastseliinas, kus Hiiumaa noortele tutvustatakse seto kultuuri ja õpetatakse võro keelt, Nursist pärit noored külastavad Narva linnust ja Toila vallas asuvaid riigikaitsega seotud objekte; Lõuna-Eestist asuvad teele Lasva valla noored, kes külastavad koos Leisi valla noortega Saaremaa laulupidu; Kurtna ja Karksi-Nuia noored hakkavad lisaks kohalike vaatamisväärsustega tutvumisele ka üheskoos kokkama.

“Noored ja ääred” ettevõtmist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer selgitas, et projekti üheks eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja ettevõtlikust. “Noortelt arvamuse küsimine ja noorte kaasamine neid puudutavate tegevuste kavandamisse ja teostamisse on äärmiselt oluline. See on nende jaoks väga väärtuslik kogemus,” ütles Schlümmer.

Igas osalevas grupis on vähemalt üks noor, kes jäädvustab toimuvat teksti-, pildi- ja videomaterjali näol, mille põhjal koostatakse Eesti vaatamisväärsuste reisijuht noortele. Kõiki noortegruppe saadab noorsootöötaja. 

Ettevõtmine “Noored ja ääred” on ellu kutsutud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta raames, mille fookuses on lapsed ja noored. “Noored ja ääred” uus taotluste esitamise voor avaneb sügisel. 

Projekti “Noored ja ääred” täiendav info: www.facebook.com/nooredaared

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Klaasipealinnas Järvakandis kogutakse alates 25. maist kuni 15. juunini üle-eestilise õpilaste kunstikonkursi MINU KLAAS 2013 töid.

Oodatakse klaasist tehtud omaloomingut, klaasiteemalist kujutavat kunsti ja kirjanduslikku omaloomingut, kus klaas või klaasikunst on peategelasteks. Igas teemavaldkonnas saab töid esitada kolmes vanuserühmas, vastavalt: nooremas I – IV klass, keskmises V – IX klass ja vanemas X – XII klass.

Klaasi, kui kõikide võimaluste materjali tutvustamiseks ja väärtustamiseks kujunenud õpilastööde konkurssnäitus toimub Järvakandis seitsmendat korda, olles saanud klaasipealinna traditsiooniks. Näitus MINU KLAAS 2013 avatakse 20.juunil Järvakandi Klaasikunstigaleriis Pargi t. 1. Konkursi võitjate auhindamine toimub näituse pidulikul lõpetamisel 28. septembril Järvakandi Kultuurihallis klaaspillidel esitatud kontserdil. Loe edasi: Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järva- ja Võrumaalt

Pressiteatele on lisatud foto võitjatest. Vasakult: Kristo Jürisoo (II koht), Teet Adamberg (III koht), Reinard Kann (I koht) ja esireas Liina Eilmann (parim noor taluperenaine). Foto: Liina Liiv, SA Innove.

Täna, 23. mail Järvamaal mõõtu võtnud noortalunikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann.

Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann.

“Mind on lapsest saati huvitanud tehnika. Põllumajandus on selline ala, kus on suured masinad ja saab olla iseenda peremees,” ütles Eesti parim noortalunik Reinard Kann. “Võistlus andis mulle enesekindlust ja võimaluse oma oskusi teistega võrrelda.”

“Noortalunike kutsevõistlus läheb igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Võistluste tulemustest on näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 31 võistlejat Põltsamaa Ametikoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Võistelda tuli kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Viljandimaa parima noorte ettevõtlusidee auhind läks Tarvastu koolinoortele

Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”

Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.

Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.