näitus

Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Taani jazzmuusik Methe Danefeldt laulis eile õhtul Pärnu Rüütli tänaval asuvas Avangard Galeriis, kus võis veel viimast päeva vaadata ka Eesti nüüdisaegse fotograafia ühe pioneeri Herkki-Erich Merila isikunäitust „Real Estate of Mind”.

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik Foto Urmas Saard — Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik. Foto: Urmas Saard

„Tänasel õhtul tahan ma teiega jagada enda muusikalist leidu,“ ütles laulja tutvustuseks Kaie Sauga, kes on Tallinna kammerkoori Flora üks dirigente, hääle treener ja ka Methe Eestisse kutsuja. „Õppisin mõned ajad tagasi Taanis ja seal ma leidsin, et tema on just see inimene, keda tahan näidata rahvale.“

Lisaks laulja kutsumusele on Methe ka helilooja ja koorijuht, kes õpetab ja dirigeerib gospel-muusikat. Õppinud on õhtu külaline Taani Complete Vocal Institute’is ja koduriigi parimate lauljate juures. Mullu andis Methe välja oma jazzmuusika debüütplaadi nimega “Family Album“, millel kõlavad laulud perest, armastusest ja lähedusest. Plaati osteti lausa keset kontserti ja paluti kohe autogrammigi. Tema laulud loovad rahuliku sooja tunde. Nüüdsel vastandumise ja ettearvamatuse ajajärgul mõjub taoline sõnum erilist turvalisust sisendavana.

Loe edasi: Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Täna keskpäeval avati Sindi muuseumis ära viskamisele määratud materjalidest valmistatud uuskasutusega esemete näitus “Vanast kraamist uus“, mille esitleja on Sindi tööharjutus klubi.

Näitus Vanast kraamist uus Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Näitus “Vanast kraamist uus” Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi Sotsiaaltöökeskuse majas tegutsev Sindi tööharjutus klubi on tegutsenud tosina inimese osavõtul ja MTÜ Eneseabi keskuse tegevusjuhendaja Iivi Kallaste juhendamisel alates augusti keskpaigast. Valdavalt elavad käsitöö huvilised Sindis, mõned linna lähiümbruses.

Kunstiteraapia eriala magistriõppes teadmisi omandav Kallaste ütles, et tööharjutuse klubi viis ta läbi esmakordselt. „Varem olen küll inimestega töötanud, aga mitte päris sellisel moel. Sellepärast oli kahe kuuga ära tehtud töö väga huvitav väljakutse.“ Valdavalt polnud need inimesed varem käsitööd üldse teinud, mõned viimati kooli tööõpetuse tunnis. Paljudel olevat olnud kooli ajast ebameeldivaid mälestusi käsitöö tegemisel. Tunnetati sunnitud tegevust ja õpetajad ei olnud võibolla piisavalt rahul tehtud tulemusega, asuti eelarvamuse kammitsas, et mis nüüd mina ja kas ma ikka tahan.

Loe edasi: Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh Foto Urmas Saard — ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh. Foto: Urmas Saard

Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.

Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.

Loe edasi: Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

“Hää tekk ja illos kinnas”

Viljandi Linnagaleriis on alates esmaspäevast avatud näitus “Hää tekk ja illos kinnas”.

Näitusel on väljas eelmise sügis-talve jooksul valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilisemat laadi õppetööd. Kangakudumise aines valmisid villased triibulised koopiatekid Eesti muuseumides asuvatest sõbakirjalistest tekkidest. Silmuskudumises kooti samuti erinevaid Eesti kindaid. Näitust raamib valik varasemate aastate suviste pärimuspraktikate raames tehtud tekkide ja kinnaste koopiajoonistest.

Üliõpilastööde juhendajateks on olnud Christi Kütt, Kristi Jõeste ja Riina Tomberg. Näitus on kujundatud üliõpilaste ja õppejõudude ühistööna.

Näituse korraldanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärgiks on pärandi uurimine, säilitamine ja nüüdisaegsesse kultuuri rakendusvõimaluste otsimine. Osakonnas on võimalik õppida pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes, mis hõlmab enda all kolm eriala – rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö – ning
pärandtehnoloogia magistriõppes.

Näitus „Hää tekk ja illos kinnas“ on avatud kuni 27. oktoobrini E–R kella 10-19 ja L 10–15. Viljandi Linnagalerii asub Tallinna tn 11/1 raamatukogu III korrusel.

Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Tekstiilikunstnik Karin Tislar tähistas 19. juulil oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega Sindi muuseumis, kuhu kogunes väga arvukalt tema kunsti austavaid inimesi. Näituse pealkiri on “Tarbekunst teeb elu ilusaks”

Karin Tislar oma 70 sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas Foto Urmas Saard — Karin Tislar oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas. Foto: Urmas Saard

Tislari loomingut on imetletud ligemale poolesajal näitusel. Ta on osalenud paljudel ühisnäitustel, aga esitlenud korduvalt üksnes oma töid ka isiknäitustel. Sindi muuseumis nägi viimati kunstniku gobelääne ja akvarelle 2007. aastal. Aja- ja töömahukas gobelääntehnika võimaldab kududa hämmastavalt keerulise mustri või maalingutega vaipu. Sedakorda on näitusel ainult vaibad. Pintsliga valminud maalinguid näeb kaustades, mille kaante vahel kõigi vaipade kavandid. Nii on talle jäänud märk maha ka nendest vaipadest, mis ära müüdud või kingitud. Rohkem meeldib Tislarile siiski kinkimine.

Näituse avapäev pakkus külalistele erinevaid meelelisi elamusi rohkem kui järgnevatel päevadel väljapanekute vaatamine. Aga kui läksin järgmistel päevadel uuesti paaril korral tagasi, siis sain üksnes vaipadele keskendudes segamatu vaikuse rüpes veel omakorda täiesti teistsuguse elamuse osaliseks.

Avapäev üllatas rahvarohkusega.

Loe edasi: Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Mööda Eestit rändav näitus „Nägevad käed” peatus esmaspäeval Sindi linnaraamatukogus, et anda aega vaatajatele tutvumiseks kuni 12. augustini.

Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse Nägevad käed Foto Urmas Saard — Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse “Nägevad käed”. Foto: Urmas Saard

Näitust avama tulnud MTÜ Kakora juhatuse esimees Sülvi Sarapuu tutvustas Soome pimekurtide tegevuskeskuse (Kuurosokeiden Toimintakeskus) paljusid ettevõtmisi, mille hulgas on kindel koht ka tegevustel, mis hõlbustavad ligipääsu kultuurile: filmidele, teatrietendustele, näitustele, piltide, postkaartide valmistamisele jne. „Sinti jõudnud väljapanek sai alguse sellest, et lugesin sama näituse avamisest Turus. See teadmine hakkas vaevama ja tekitas soovi tuua näitus ka kusagile Eestisse. Kui olin Turu pimegruppide liiduga kokkuleppele jõudnud, leidsin esimese võimaluse näituse avamiseks Pärnu Nooruse majas. Edasi liikus näitus Tallinna. Stroomi rannas toimunud festivali raames “Puude taga on inimene” oli väljapanek suure näituse ühe osana huvilistele vaadata.“

Näitust avatuks kuulutades kinkis Sarapuu Sindi raamatukogule lisaks lilledele ja kommikarbile mälestuseks ka oma näputööd.

Loe edasi: Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Pühapäeval, 05. juunil kell 13-17 toimub Antsla kesklinna pargis kogupereüritus „Meistrite päev“. Oma tegevusi ja kaupa tulevad tutvustama üle 30 kohaliku meistri alates käsitöömeistritest kuni massaaži-ja tantsumeistriteni. Toimub 7 erinevat töötuba, meistrite vaheline viievõistlus Jaanus Kala eestvedamisel ning suur tehnikaparaad „Kõik, mis liigub“, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni.

Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas Kõik, mis liigub, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni Foto Urmas Saard — Suur tehnikaparaad (foto illustratiivne Pärnust) Antslas “Kõik, mis liigub”, kus saab näha ja katsuda tehnikat vanast Pobeedast võistlustel osaleva ralliautoni. Foto: Urmas Saard

Päeva lõpetab kell 16 algav kontsert „Meistritelt meistritele“ kus astuvad üles Karula kandi muusikud Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo ja Celia Roose.

Päeva jooksul on võimalik registreeruda ekskursioonidele, mis toimuvad 7. juunil Tsooru ja 8. juunil Karula kandi meistrite töökodadesse. Mõlemad ekskursioonid lõpetab just selleks päevaks üles seatud kodukohviku külastus.

Kadri Kõiv, Meistrite päeva idee autor ja üks peakorraldajatest : „Sageli otsitakse elamuste loojaid või tooteid, mida oma külalistele või tähtpäevadeks kinkida. See, kui palju meistreid, kes seda kõike pakkuda suudavad, tegutseb meie kandis, võib tulla paljudele üllatusena. Meistrite päeval saabki tegijatega kontakti ja loodame, et siit saavad alguse paljud vastastikku kasulikud ja rikastavad koostöösuhted.“

Päeva eesmärgiks on, et inimesed väärtustavad oma elukohta ja piirkonnas elavaid inimesi saades teadlikuks siin tegutsevatest oma ala asjatundjatest, nende poolt pakutavatest teenustest ja toodetest. Suureneb kogukondlik identiteet ning tuntakse rõõmu koos tegutsemisest.

Loe edasi: Antslas toimub piirkonna meistreid tutvustav päev

Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.

Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.

Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.

Loe edasi: Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

4. juunil Sindis tähistatavat sinimustvalge lipu sünnipäeva aitab tähtsustada 24. maini (kaasa arvatud) kestev loomevõistlus, milles osalevatelt lasteaiaealistelt mudilastelt ja algklassides õppivatelt õpilastelt oodatakse luuletusi, lühijutte, laule, joonistatud pildikesi ja käsitööesemeid.

Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

On küsitud, kas loomevõistlus toimub üksnes Sindi laste vahel? Ei! Kuigi pole räägitud üleriigilisest ega ka mitte maakondlikust võistlusest, lubatakse osaleda kõigil. Tööde juures peetakse oluliseks põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja sõnaline valik kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid näeb välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimajas sees.

Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkava peaesinejateks on tänavu kõige nooremad, lasteaia lapsed ja algklassiealised õpilased. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Loe edasi: Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

Helle Hanseni keraamika Sindi muuseumis

Alates 1. maist näeb Sindi muuseumis avatud Helle Hanseni keraamikatööde isikunäitust.

Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel Foto Marko Šorin — Helle Hansen, Lembit Roosimäe ja Heidi Vellend keraamikanäituse avamisel. Foto: Marko Šorin

Helle Hansen on Tallinna pedagoogilise kooli haridusega palju aastaid lasteaia kasvatajana leiba teeninud. Tema teiseks südamelähedaseks kutsumuseks kujunes keraamikaga tegelemine, millega alustas 1982. aastal. Hansen töötas 16 ja pool aastat AS Reideni keraamikas mudeli valmistajana. Keraamika pole olnud tema jaoks mitte üksnes palgatöö, vaid ka vabaaja harrastus. „Kuulusin Pärnu kunstiklubisse aastast 1989. Praegu enam mitte,“ meenutab ta huvitavat ajasisustust, mis täitusid põnevate kunstiliste vormidega.

Kümnete Hanseni tööde väljapanek paljude näituste korraldamise ahelas pole Sindi muuseumis juhuslik paik. Töötades mõnda aega Sindi muuseumis sidus keraamik oma harrastuse nooruses õpitud erialaga – lastega. Ta õpetas neile käelist tegevust materjali voolimisel ning vormimisel. Aga Hanseni juhendamisel tegid lapsed ka päris lihtsaid käsitöö harjutusi.

Loe edasi: Helle Hanseni keraamika Sindi muuseumis

Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse kolmandal korrusel on juba pea nädalapäevad vaadata fotonäitus kakuamipüügist, mille koostajad kalanduse hobiuurijad Pille Tuvik ja Arne Saluste.

Eelmise nädala kolmapäeva keskpäeval sobitas ja riputas Arne Saluste põnevaid ülesvõtteid Port Artur 2 aatriumite vahelisele sisetänavale, kus meri ja mehed kohe möödujates huvi äratasid.

„Ei, näitus pole seotud Pärnus toimuva Jaapani nädala ega välja kuulutatud mere aastaga,“ vastas Saluste minu küsimusele. Oleme harjunud teadmisega Pärnust kui suvepealinnast, aga hakkame vist unustama (kui polegi juba seda päriselt teinud), et sada aastat tagasi kutsuti Pärnut kevadeti silgupealinnaks. Vaatamata vanade nimetuste meelest minekule on Pärnumaal jälle alanud räimepüügi hooaeg.

Arne ja Pille esimene küsimus sunnib mälu värskendama ja vastama, millal sai viimati söödud Eesti rahvuskala räime? Küsijad arvavad, et selle küsimusega tulevad meelde meie vanavanemad, kui räime söödi kümnel erineval moel. Mäletan hästi ka oma ema valmistatud ahjuräimesid koorekastmes. Selgub, et see pole saanud üksnes minu jaoks ilusaks mälestuseks, vaid ka paljudele teistele. Täpselt sama moodi nagu kalurid piltidel on saanud või peatselt saamas.

Loe edasi: Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Aasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Tšernobõlis osalenud Pärnu polgu fotodest avatakse täna Pärnu Muuseumis näitus

Täna möödub 30 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele Ukrainas suunati enam kui pool miljonit meest üle kogu NSV Liidu. Eestist mobiliseeriti sõjaväelises korras 4833 inimest, kellest pärnumaalasi oli 437 meest.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis

7. mail 1986 formeeriti Pärnus paiknenud keemiapolgu baasil avarii tagajärgede likvideerimiseks Pärnu polk, kuhu kuulus mehi üle kogu Eesti. Jõudes kohale baasi Valgevenes Gomeli oblastis, täiendati polku tuletõrjerooduga Riiast ning insenertehnilise pataljoniga Kaunasest. Kokku koos lätlaste ja leeedulastega oli Pärnu polgus ligi 2000 meest. Polgu peamiseks ülesandeks katastroofipiirkonnas kujunes pinnase, hoonestuse ja haljastuse desaktiveerimine.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest avatakse 26. aprillil kell 16.00 Pärnu Muuseumi fuajees ja jääb avatuks maikuu lõpuni. Näitus on külastamiseks tasuta.

Näituse koostasid Aare Uind ja Jaan Krinal Pärnumaa Tšernobõli Ühendusest GAMMA ning Marju Kurvits ja Indrek Aija Pärnu Muuseumist.

Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.

Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.

Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.

Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.

Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.

Loe edasi: Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Loe edasi: Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Käesoleva nädala esimestel päevadel riputas omaaegne pressifotograaf Henn Soodla Sindi linnaraamatukogu näituse seintele valiku fotosid, mis jutustavad mitmekülgselt linna elu kulgemist läbi rohkem kui nelja aastakümne.

Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul Foto Urmas Saard — Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul. Foto: Urmas Saard

Mullu sügisel said pärnakad vaadata Soodla fotonäitust „Sindi 77“ Agape kiriku galeriis. Nüüd on väljapanek ja näituse pealkiri ruumis ja ajas edasi liikunud, tulles fotode sünnilinna nimetusega „Sindi 77+1“, mis tähistab ühtlasi ka linnaõiguste saamise 78. aastapäeva. Sindi sünnipäeval, 1. mail, on raamatukogu üksnes näituse külastajatele avatud. Puhkepäeval raamatuid ei laenutata.

Näituse üles panemise ajal astus esmaspäeval juhuslikult sisse naine, kellele Soodla fotode nägemine valmistas erilisi tundeid. Fotod Sindi paisust meenutasid talle nooruse uljust ja hulljulgeid trikke, mida nüüd ei soovita ta mitte kellegil korrata. Külliki jutustas, et aasta võis siis olla 1982 või 1983. Suvise vee vähesuse tõttu oli pais mitmetest kohtadest täiesti kuiv, ainult üksikutest pisut madalamatest kohtadest nirises vett mööda kaldus betoontõket alla. „Elasin siis Taali koolimaja kõrval ja paisuni polnud kaugelt tulla. Sauga valla poolsel kaldal oleva betoonseina küljes oli raudredel, mida mööda ronisin vette ja läksin paisu keskel oleva märjema koha peale, kus vesi betooni libedamana hoidis. Mööda kaldseina alla lastes kulutasin oma bikiinid päris põhjalikult ära,“ naeris Külliki, kes tollel ajal ei osanud vähimatki ohtu karta.

Loe edasi: Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja

Tartu loodusmajas avatakse täna taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”, kus esitletakse Tartu erivajadustega õpilaste töid. Näitusetöödega on uus hoog ja elu antud asjadele, mis tavaliselt tee prügikasti või kapinurka leiavad.

Näitusele on töid esitanud ligi 100 õpilast viiest Tartu erivajadustega laste koolist, Tartu loodusmaja huvikoolist ja Tartu perekodu Käopesa Noortepesast. Iga näitusele esitatud töö on erakordne ja omanäoline. Neid ühendavaks jooneks on lisaks taaskasutusele töödest õhkuv püüdlikkus ja südamlikkus.

Näituse pidulikule avamisele tuleb suur osa tööde autoritest ka ise kohale.

„Lastele meeldib väga see, et näitus toimub teises keskkonnas, mitte tavapäraselt koolimajas,“ ütleb Tartu loodusmaja huvikooli õpetaja, eripedagoog ja näituse idee autor Heidi Öövel. „Näitusel osalemine on lastele väga tähtis. Seda mitte ainult tööde valmistamise pärast, vaid ka näitusele kohale minemine, seal osalemine ja sealt tulek – need kõik on omaette väärtusega sündmused, mida igapäevaelus just sageli ette ei tule.” Loe edasi: Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Torisse tuleb „Mees kuldse nööbiga“

Täna kell 18.00 avatakse Tori rahvamajas Päästeameti muuseumi korraldatav korstnapühkimise rändnäitus. Avamisel on nii Lääne päästekeskuse esindajad kui ka korraldaja Päästeameti muuseumist.

Illustratiivne pilt Riia linnast Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt Riia linnast. Foto: Urmas Saard

Kuni 28. aprillini saavad huvilised minna vaatama Tori rahvamajas avatud Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitust “Mees kuldse nööbiga”.

Näituse ja ka korraldaja nimi annavad väikese vihje, et väljapanekul kohtub vaataja korstnapühkijate ning nende ajalooga. Näitusel on olulisele kohale asetatud mitte ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.

Näituse teema tegigi põnevaks just see müstiline, mis justkui ümbritseb korstnapühkijaid. Kõik ilmselt teavad kommet katsuda korstnapühkija nööpi, aga millepärast tegelikult nii tehakse? Kuigi sellise mõtte otsimine ja esitlemine on keeruline, siis loodetavasti saavad kõik külastajad leida näituselt oma vastuse sellele küsimusele. Ja kindlasti ka hulgaliselt teadmisi sellelt elualalt.

Näitus valmis aastal 2011. Samal aastal autasustati korstnapühkijate elu-olu tutvustavat näitust Eesti muuseumide festivalil esimese-teise kohaga. Mõni aeg hiljem jäi näitus puhkusele ning 2013. aastal alustati uuesti ekspositsiooni kokkupanekuga.

Mullu detsembris taasavati näitus Kuressaares, edasi liiguti Kärdlasse ja nüüd ollakse tagasi mandril.

Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.

Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod Foto Urmas Saard — Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard

Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.

Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.

Loe edasi: Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

„Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Raimo Aas ütles eile Vändras pilapiltide näitust avades, et tal on hästi tore sõber Mati Michelis, kelle pakutud mõte võimaldab järjest uuenevate väljapanekutega ringi liikuda ja neile meeldivat omavahel väga koos käija.

Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda Urmas Saard — Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda. Foto: Urmas Saard

Veel rääkis palju jutustada armastav Raimo, et ei tekiks asjatut kõmu nende kooskäimisest, võetud näituse avamisele kaasa ka Mati naine. Mati kiitis oma naist juba mullu veebruaris, kui kaks sõpra avasid enam kui aasta tagasi sama nimetusega näituse Pärnu kolledžis. Toona kõneles naljapilte joonistav mees vajadusest pidevalt tunnetada pilamise sündsuse piire ja vahetevahel on selle mõistmisel abi osutanud tema abikaasa Ene Michelis. „Häirekell Karikatuuris“ on olnud enne Pärnut Sindis ja pärast Pärnut veel mitmel pool mujalgi kuni viimaks Vändrasse, Mati lapsepõlve maale jõudis. Mati on siin sündinud ja kooliski käinud. Ka Raimol on rääkida Vändrast palju häid meenutusi, mõnel juhul ka mitte kõige paremaid. Aga ta paistab olevat üdini aus mees nii väljaütlemistes kui tegudes ja seepärast on tema naljakalt sorava voolavusega juttu alati põnev kuulata ka siis, kui suu mõnikord väga pikalt naerule ununeb.

Pärnu kolledžis toimunud avamisest jäi veel meelde Eesti Huumoriliidu juhatuse liikme Valter Parve provotseeriv küsimus mõlemale sõbrale: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo vastas siis nii enda kui ka arvatavasti oma kaaslase eest, et armastavat isegi väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat nad mõnegi pilapildi päris suure südamevaluga.

Loe edasi: „Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Näitus Siinmaa esinduskäimlas Foto Urmas Saard — Näitus Siinmaa esinduskäimlas. Foto: Urmas Saard

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Umbes kümmekond aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal tuli täna seitsmendat korda oma isikunäitusele ainult loodusfotodega. Kolmekümnest pildist koosneva väljapaneku pealkirjaks on valitud „Käsikäes kodukoha loodusega”.

Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Vanda esimesed kolm isikunäitust maalidega toimusid Pärnu Punases tornis aastatel 2009, 2010, 2011. Lehekuul, aastal 2012, tõi ta näituse esimest korda Sindi muuseumisse ja järgmise aasta septembris Sindi linnaraamatukogusse. Pärast pisut pikemat vaheaega, 2015. aasta lõikuskuul ja mihklikuul oli ta näitusega uuesti Sindi muuseumis. Täna siis juba kolmandat korda Sindi mäluasutuses. Tema elu ongi olnud seotud pikalt Sindiga, kus sündis ja lapsepõlve veetis.

Näitust avades ütles Vanda endastmõistetava enesekindlusega: „Olen pensionär ja võin kõike teha!“ Öeldu kiskus kõigi kohalviibinud kümnekonna näitusehuvilise suunurgad heatujuliselt naerule. Ta selgitas, et alustas enda jaoks väga meelepäraste tegevustega – luuletamise maalimise ja loodusfotograafiaga pärast pensionile jäämist, aastal 2006. „Mul on vedanud kaameraga, ostsin 99 eurot maksnud lihtsa Canoni, mis teeb ilma erilise käsitlemisoskuseta täiesti rahuldavaid fotosid.“ Fotonäituse ettevalmistamisel osutasid piltide valikul abi Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik ja Pärnu Pilteri fotokoja töötaja Peeter Roots, samuti sintlane.

Loe edasi: Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Rahvusraamatukogus avatakse merekultuuriaasta avanäitusena “Meresõnad”

Täna kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu fuajeealas uue galerii ja merekultuuriaasta avanäituse “Meresõnad”. Näituse avavad Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, merekultuuriaasta ellukutsuja Urve Tiidus ja üks esindajatest Marko Matvere.

Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas Foto Urmas Saard — Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Näitus on koostatud Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse, laenuosakonna ja kunstide teabekeskuse koostöös ja tutvustab mereainelist kirjavara, keskendudes ilukirjandusele, luulele, muusikale, mereajaloole ja -õigusele.

“Uus galerii loob aluse traditsioonile tutvustada aastaringi Rahvusraamatukogu kogusid. Mereaasta annab suurepärase võimaluse näidata meie mitmekesist ja külluslikku kogu. Meile on oluline olla osa merekultuuriaastast, sest nii saame edasi anda meie maja kultuuripärandit ja võtta osa festivalihõngulisest programmist,” arutleb RRi näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.

Näituse kõrval on valminud kultuurikava.

Esinevad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, luuletaja Kristiina Ehin, helilooja Pärt Uusberg, stsenarist-režissöör Martti Helde, Marko Matvere ja Peep Raun ning Ingrid Rüütel ja Kihnu Poisid.

Toetuse eest tänatakse Hasartmängumaksu Nõukogu. Näitus jääb avatuks 23. detsembrini.

Kuressaares avatakse maailmakuulsa arhitekti
Louis Kahni loomingule pühendatud näitus

Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini.

Näitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.

Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.

Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.

Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.

Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!