näitus

Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

27. aprillil kell 16 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas Võrus skulptori Tiiu Kirsipuu ülevaatlik isiknäitus ELUST ENESEST. Näitus jääb avatuks 29. maini.

Näitus ELUST ENESEST koosneb kolmest mõttelisest osast.

Esimese osa moodustavad aastatel 2007-2015 valminud elusuuruses installatiivsed portreefiguurid Eesti tuntud inimestest, keda autor ise ka lähemalt tunneb või tundnud on. Kokku on selliseid figuure senini kaheksa, praegu on ateljees valmimas üheksas töö. Võru näitusel on nendest eksponeeritud viis tööd, kus on kujutatud kunstikollektsionääri Mati Miliust (töö valminud aastal 2007), näitlejat ja lavastajat Andres Dvinjaninovit (2009), fotograaf Peeter Lauritsat (2013), kunstnik Leonhard Lapinit (2014) ning teatrikunstnikku, muusikut, animaatorit ja filmirezissööri Hardi Volmerit (2015). Tööde teostamisel on kasutatud palju erinevaid materjale, nagu kips, plastik, metall, kangas, puit, nukud jms.

Näituse teiseks osaks on seintel eksponeeritavad riisipõldude fotodega padjad ühisnimetusega “Hommage Emakesele Riisile”. Autor on riisipõlde pildistanud Lõuna-Koreas väikeses Wongol´i külas, viibides kuu aega sealses loomemajas aastal 2010. Põhjus, miks riisipõldude fotod on eksponeeritud patjade kujul, on see, et riis on korealaste kõige tähtsam toiduaine ja seda süüakse põrandal madalate laudade taga patjadel istudes.

Näituse kolmanda osa moodustavad 2016. aastal valminud kuus pronksist reljeefi nimega “Varjatud võlud I-VI”. Autorit on inspireerinud garderoob ja see, et skulptori riietest läbinägevale silmale keha ja selle vormid kunagi märkamata ei jää.

Loe edasi: Skulptor Tiiu Kirsipuu avab
Vana-Võromaa kultuurikojas näituse

Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Loe edasi: Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Käesoleva nädala esimestel päevadel riputas omaaegne pressifotograaf Henn Soodla Sindi linnaraamatukogu näituse seintele valiku fotosid, mis jutustavad mitmekülgselt linna elu kulgemist läbi rohkem kui nelja aastakümne.

Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul Foto Urmas Saard — Ene Michelis aitab Henn Soodlat näituse üles panekul. Foto: Urmas Saard

Mullu sügisel said pärnakad vaadata Soodla fotonäitust „Sindi 77“ Agape kiriku galeriis. Nüüd on väljapanek ja näituse pealkiri ruumis ja ajas edasi liikunud, tulles fotode sünnilinna nimetusega „Sindi 77+1“, mis tähistab ühtlasi ka linnaõiguste saamise 78. aastapäeva. Sindi sünnipäeval, 1. mail, on raamatukogu üksnes näituse külastajatele avatud. Puhkepäeval raamatuid ei laenutata.

Näituse üles panemise ajal astus esmaspäeval juhuslikult sisse naine, kellele Soodla fotode nägemine valmistas erilisi tundeid. Fotod Sindi paisust meenutasid talle nooruse uljust ja hulljulgeid trikke, mida nüüd ei soovita ta mitte kellegil korrata. Külliki jutustas, et aasta võis siis olla 1982 või 1983. Suvise vee vähesuse tõttu oli pais mitmetest kohtadest täiesti kuiv, ainult üksikutest pisut madalamatest kohtadest nirises vett mööda kaldus betoontõket alla. „Elasin siis Taali koolimaja kõrval ja paisuni polnud kaugelt tulla. Sauga valla poolsel kaldal oleva betoonseina küljes oli raudredel, mida mööda ronisin vette ja läksin paisu keskel oleva märjema koha peale, kus vesi betooni libedamana hoidis. Mööda kaldseina alla lastes kulutasin oma bikiinid päris põhjalikult ära,“ naeris Külliki, kes tollel ajal ei osanud vähimatki ohtu karta.

Loe edasi: Ene Michelis: kes kohale tuleb, saab teada huvitava ajaloolise fakti Sindi kohta

Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja

Tartu loodusmajas avatakse täna taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”, kus esitletakse Tartu erivajadustega õpilaste töid. Näitusetöödega on uus hoog ja elu antud asjadele, mis tavaliselt tee prügikasti või kapinurka leiavad.

Näitusele on töid esitanud ligi 100 õpilast viiest Tartu erivajadustega laste koolist, Tartu loodusmaja huvikoolist ja Tartu perekodu Käopesa Noortepesast. Iga näitusele esitatud töö on erakordne ja omanäoline. Neid ühendavaks jooneks on lisaks taaskasutusele töödest õhkuv püüdlikkus ja südamlikkus.

Näituse pidulikule avamisele tuleb suur osa tööde autoritest ka ise kohale.

„Lastele meeldib väga see, et näitus toimub teises keskkonnas, mitte tavapäraselt koolimajas,“ ütleb Tartu loodusmaja huvikooli õpetaja, eripedagoog ja näituse idee autor Heidi Öövel. „Näitusel osalemine on lastele väga tähtis. Seda mitte ainult tööde valmistamise pärast, vaid ka näitusele kohale minemine, seal osalemine ja sealt tulek – need kõik on omaette väärtusega sündmused, mida igapäevaelus just sageli ette ei tule.” Loe edasi: Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Torisse tuleb „Mees kuldse nööbiga“

Täna kell 18.00 avatakse Tori rahvamajas Päästeameti muuseumi korraldatav korstnapühkimise rändnäitus. Avamisel on nii Lääne päästekeskuse esindajad kui ka korraldaja Päästeameti muuseumist.

Illustratiivne pilt Riia linnast Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt Riia linnast. Foto: Urmas Saard

Kuni 28. aprillini saavad huvilised minna vaatama Tori rahvamajas avatud Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitust “Mees kuldse nööbiga”.

Näituse ja ka korraldaja nimi annavad väikese vihje, et väljapanekul kohtub vaataja korstnapühkijate ning nende ajalooga. Näitusel on olulisele kohale asetatud mitte ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korstnapühkijaga, mehega, kes uskumuste kohaselt toob õnne.

Näituse teema tegigi põnevaks just see müstiline, mis justkui ümbritseb korstnapühkijaid. Kõik ilmselt teavad kommet katsuda korstnapühkija nööpi, aga millepärast tegelikult nii tehakse? Kuigi sellise mõtte otsimine ja esitlemine on keeruline, siis loodetavasti saavad kõik külastajad leida näituselt oma vastuse sellele küsimusele. Ja kindlasti ka hulgaliselt teadmisi sellelt elualalt.

Näitus valmis aastal 2011. Samal aastal autasustati korstnapühkijate elu-olu tutvustavat näitust Eesti muuseumide festivalil esimese-teise kohaga. Mõni aeg hiljem jäi näitus puhkusele ning 2013. aastal alustati uuesti ekspositsiooni kokkupanekuga.

Mullu detsembris taasavati näitus Kuressaares, edasi liiguti Kärdlasse ja nüüd ollakse tagasi mandril.

Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.

Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod Foto Urmas Saard — Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard

Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.

Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.

Loe edasi: Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

„Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Raimo Aas ütles eile Vändras pilapiltide näitust avades, et tal on hästi tore sõber Mati Michelis, kelle pakutud mõte võimaldab järjest uuenevate väljapanekutega ringi liikuda ja neile meeldivat omavahel väga koos käija.

Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda Urmas Saard — Naljamehed Mati Michelis ja Raimo Aas alustasid Vändras näituse avamist lippude ees pildistamisega, paraku polnud tuulel parajasti lusti nende auks lippe uhkelt lehvima puhuda. Foto: Urmas Saard

Veel rääkis palju jutustada armastav Raimo, et ei tekiks asjatut kõmu nende kooskäimisest, võetud näituse avamisele kaasa ka Mati naine. Mati kiitis oma naist juba mullu veebruaris, kui kaks sõpra avasid enam kui aasta tagasi sama nimetusega näituse Pärnu kolledžis. Toona kõneles naljapilte joonistav mees vajadusest pidevalt tunnetada pilamise sündsuse piire ja vahetevahel on selle mõistmisel abi osutanud tema abikaasa Ene Michelis. „Häirekell Karikatuuris“ on olnud enne Pärnut Sindis ja pärast Pärnut veel mitmel pool mujalgi kuni viimaks Vändrasse, Mati lapsepõlve maale jõudis. Mati on siin sündinud ja kooliski käinud. Ka Raimol on rääkida Vändrast palju häid meenutusi, mõnel juhul ka mitte kõige paremaid. Aga ta paistab olevat üdini aus mees nii väljaütlemistes kui tegudes ja seepärast on tema naljakalt sorava voolavusega juttu alati põnev kuulata ka siis, kui suu mõnikord väga pikalt naerule ununeb.

Pärnu kolledžis toimunud avamisest jäi veel meelde Eesti Huumoriliidu juhatuse liikme Valter Parve provotseeriv küsimus mõlemale sõbrale: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo vastas siis nii enda kui ka arvatavasti oma kaaslase eest, et armastavat isegi väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat nad mõnegi pilapildi päris suure südamevaluga.

Loe edasi: „Häirekell karikatuuris“ on kahe sõbra rändnäitus, mis naljakuul peatub Vändras

Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Näitus Siinmaa esinduskäimlas Foto Urmas Saard — Näitus Siinmaa esinduskäimlas. Foto: Urmas Saard

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Umbes kümmekond aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal tuli täna seitsmendat korda oma isikunäitusele ainult loodusfotodega. Kolmekümnest pildist koosneva väljapaneku pealkirjaks on valitud „Käsikäes kodukoha loodusega”.

Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Vanda esimesed kolm isikunäitust maalidega toimusid Pärnu Punases tornis aastatel 2009, 2010, 2011. Lehekuul, aastal 2012, tõi ta näituse esimest korda Sindi muuseumisse ja järgmise aasta septembris Sindi linnaraamatukogusse. Pärast pisut pikemat vaheaega, 2015. aasta lõikuskuul ja mihklikuul oli ta näitusega uuesti Sindi muuseumis. Täna siis juba kolmandat korda Sindi mäluasutuses. Tema elu ongi olnud seotud pikalt Sindiga, kus sündis ja lapsepõlve veetis.

Näitust avades ütles Vanda endastmõistetava enesekindlusega: „Olen pensionär ja võin kõike teha!“ Öeldu kiskus kõigi kohalviibinud kümnekonna näitusehuvilise suunurgad heatujuliselt naerule. Ta selgitas, et alustas enda jaoks väga meelepäraste tegevustega – luuletamise maalimise ja loodusfotograafiaga pärast pensionile jäämist, aastal 2006. „Mul on vedanud kaameraga, ostsin 99 eurot maksnud lihtsa Canoni, mis teeb ilma erilise käsitlemisoskuseta täiesti rahuldavaid fotosid.“ Fotonäituse ettevalmistamisel osutasid piltide valikul abi Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik ja Pärnu Pilteri fotokoja töötaja Peeter Roots, samuti sintlane.

Loe edasi: Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Rahvusraamatukogus avatakse merekultuuriaasta avanäitusena “Meresõnad”

Täna kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu fuajeealas uue galerii ja merekultuuriaasta avanäituse “Meresõnad”. Näituse avavad Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, merekultuuriaasta ellukutsuja Urve Tiidus ja üks esindajatest Marko Matvere.

Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas Foto Urmas Saard — Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Näitus on koostatud Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse, laenuosakonna ja kunstide teabekeskuse koostöös ja tutvustab mereainelist kirjavara, keskendudes ilukirjandusele, luulele, muusikale, mereajaloole ja -õigusele.

“Uus galerii loob aluse traditsioonile tutvustada aastaringi Rahvusraamatukogu kogusid. Mereaasta annab suurepärase võimaluse näidata meie mitmekesist ja külluslikku kogu. Meile on oluline olla osa merekultuuriaastast, sest nii saame edasi anda meie maja kultuuripärandit ja võtta osa festivalihõngulisest programmist,” arutleb RRi näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.

Näituse kõrval on valminud kultuurikava.

Esinevad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, luuletaja Kristiina Ehin, helilooja Pärt Uusberg, stsenarist-režissöör Martti Helde, Marko Matvere ja Peep Raun ning Ingrid Rüütel ja Kihnu Poisid.

Toetuse eest tänatakse Hasartmängumaksu Nõukogu. Näitus jääb avatuks 23. detsembrini.

Kuressaares avatakse maailmakuulsa arhitekti
Louis Kahni loomingule pühendatud näitus

Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini.

Näitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.

Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.

Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.

Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.

Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

Teletorni kosmosenäitusele lisandusid haruldased väljapanekud

Teletorni näitus “Elus Universum” täienes mitme põneva eksponaadiga ning kooligruppide jätkuva huvi tõttu otsustati pikendada näituse lahtioleku aega kuni 30. aprillini.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard — Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Külastajatel võimaldatakse oma silmaga näha Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoopide Gaia ja Planck mudeleid. Gaia tegeleb praegu umbkaudu miljardi tähe loendamisega, nende kauguse, asukoha, liikumise ja heleduse muutlikkuse määramisega. Saadud teabe põhjal luuakse meie galaktika ja selle lähiümbruse täpne kolmemõõtmeline kaart ning saadakse aimu, kuidas Linnutee on kujunenud. Mikrolainelist taustkiirgust kaardistanud Planck aitab leida vastuseid mitmesugustele küsimustele meie Universumi tekke ja arengu kohta. Mõlema kosmoseteleskoobiga seostub ka Tartu Observatooriumi teadlaste töö.

Lisaks näitustele saab osaleda inspireerivatel kohtumisõhtutel kosmoseteadlastega. Juttu tuleb Maa jälgimise kosmosetehnoloogiatest ja sellest, mida me Maa keskkonnast kosmose abil teada saame, kuidas on lood kliimamuutustega ning kas “ilm ikka on hukas”.

Loe edasi: Teletorni kosmosenäitusele lisandusid haruldased väljapanekud

Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest

Taliharjapäeval avati Sindi gümnaasiumis vabadussõjalaste liikumist selgitav rändnäitus ja ajaloodoktor Jaak Valge vastas enim küsitud küsimustele vastustega, mis polevat saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” toimetajale huvi pakkunud.

SG Reporter intervjueerib Jaak Valget Foto Urmas Saard — SG Reporter intervjueerib Jaak Valget. Foto: Urmas Saard

Jaak Valge esinemist sissejuhatavad mõtted

Riigikogu vapside toetusrühma asutamise järel tuli saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” võttegrupp Saaremaale Jaak Valge juurde koju. „Panid kaamerad õunaaeda üles. Eelnevalt olid nad saatnud mulle küsimused. Kaks inimest seisid mikrofoniga kõrval. Mina rääkisin kogu jutu, mis ma olin paar tundi hoolega ette valmistanud, neile ära. Siis küsiti veel paar lisaküsimust poliitilises seoses. Vastasin, et ma ei ole poliitik ja ajaloolasena ei taha poliitilise hinnangu osas sõna võtta. Ootamatu küsimuse tõttu puterdasin pisut. Hiljem saadet vaadates nägin, et kõik küsimuste vastused oli välja lõigatud ja puterdavad sõnad sisse jäetud,“ rääkis Valge Sindi gümnaasiumi raamatukokku kogunenud ajaloohuvilistele ja pakkus kuulamiseks ERR-i poolt kõrvale lükatud vastuseid ilma poliitiliste kommentaarideta nii nagu ta allikmaterjalide uurimuse tulemusel on vapside kohta teadmisi kogunud.

Loe edasi: Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest

Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Pitsikuninganna Alla Meos esitles 13. jaanuaril Kadrioru kunstimuuseumis enda koostatud mahukat raamatut Кружевное сказание от “Яблоньки” до свастики” (“Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini”) ja avas ühtlasi väikese valikuga näituse oma rikkalikust pitsivaramust, mis kantud selle ainulaadsuses „Guinessi rekordite raamatusse“.

Lossi hõnguses

Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas Foto Urmas Saard — Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas. Foto: Urmas Saard

Kolmekümnendatel aastatel kohaliku vene arhitekti Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitatud uus neostiilne banketisaal peeglite, böömi kristall-lühtrite ja stukk-kaunistustega ongi üks sobilikumaid kohti, kus sajanditevanused pitsid pääsevad parimal tundelisel viisil jutustama kõige erinevamaid lugusid, mida neisse õrnadesse töödesse on mitmesuguste märgiliste sõnumitena talletatud. Peasaali uksel tervitas ja juhatas külalisi edasi Alla Meose pojatütar Nicole. Inimesed liikusid ühe eseme uudistamiselt teise juurde sõnatult või üksnes vaiksel häälel muljeid vahetades. Alla ise võinuks oma tagasihoidlikus olekus ja vaikse häälega kergesti ka hoopis märkamatuks jääda, aga olles pidevalt ümbritsetud tema kutsumuse austajatest, nii see õnneks siiski ei kujunenud. Paljude külaliste hulgas, keda hinnanguliselt 60 ümber, oli muidugi ka Aleksandra Murre, Kadrioru kunstimuuseumi direktor ja kirjastuse Aleksandra juhataja ning “Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini” toimetaja Nelli Abašina-Melts, samuti raamatu väljaandmist abistanud Annely Akkermann jt. Raamatu kirjastamist on toetanud samaväärselt Pärnu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, ühendus Sadko, vandeadvokaat Argo Küünemäe, Nurme & Partner Advokaadibüroo OÜ.

Loe edasi: Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Sindi gümnaasiumis avatav näitus jutustab vabadussõjalastest

Täna avatakse Sindi gümnaasiumis ajaloonäitus „Vabadussõjalaste mälestuseks“. Avamisel esineb ettekandega ajaloodoktor Jaak Valge.

Jaak Valge, ajaloodoktor Foto Urmas Saard — Jaak Valge, ajaloodoktor. Foto: Urmas Saard

Näitus annab ülevaate lühiajaliselt, kuid samas väga intensiivselt, tegutsenud Vabadussõja veteranide liikumisest. Vapsid muutusid 1930-ndate alguses poliitiliselt aktiivseks ning pakkusid tõsist konkurentsi valitsusringkondadele. 1934. aastal vapside liikumine keelustati ja nende tegevus lõpetati. Vapside lugu on jutustatud vastuoluliselt ja ametlik ajalugu ei räägi neist väga palju. Näitus aitab seda osa ajaloost ehk piisavalt valgustada.

Näitus valmis koostöös Haapsalu linna, Rahvusarhiivi ja arhivaar Ivar Kaiguga. Näituse kujundaja on Einike Leppik. Enne Sindit on väljapanek olnud üleval Haapsalus, Kullamaal, Lihulas ja Abja-Paluojas. Näituse initsiaatori, riigikogu liikme Jaanus Karilaiu sõnade kohaselt on eesmärk tutvustada vapside liikumist kõikides Eesti maakondades.

Ajaloonäitus „Vabadussõjalaste mälestuseks“ avatakse 14. jaanuaril Sindi gümnaasiumi punase hoone esimesel korrusel kell 17.00

Riigiarhiivi rändnäitus ,,Tartu rahu 1920“ Sindi muuseumis

Esmaspäeval, 11. jaanuaril, avati Sindi muuseumis Eesti ja Venemaa vahel allkirjastatud Tartu rahulepingut tutvustav näitus. 2. veebruaril möödub ajaloolisest päevast 96 aastat.

2 veebruaril 1920 sõlmiti selles majas Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel Foto Urmas Saard — 2. veebruaril 1920 sõlmiti selles majas Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Foto: Urmas Saard

Suure ajaloolise ja aegumatu riigiõigusliku tähtsusega Tartu rahu kujunes meie riigi alusmüüriks ja Eesti Vabariik muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, mida kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Leping sedastab ka julgeoleku-, majandus-, sotsiaalseid ja liikluspoliitika küsimusi.

Tartu Rahu Eesti delegatsiooni kuulus ka Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa, kes oli ühtlasi Tartu rahulepingu ratifitseerimise komisjoni esimees riigikogus.

Rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus, avaldatud koos prantsuse- ja inglisekeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI, 1922. aastal. Tartu rahulepingu originaal on hoiul riigiarhiivis. Leping on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Loe edasi: Riigiarhiivi rändnäitus ,,Tartu rahu 1920“ Sindi muuseumis

2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla

2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. Foto: Kultuuriministeerium — 2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. *Foto: Kultuuriministeerium*

28. detsembril toimunud tseremoonial Kumu kunstimuuseumis andis kultuuriminister Indrek Saar üle 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised kunstiüliõpilastele mõeldud stipendiumid Eesti Kunstiakadeemia üliõplasele Alissa Nirgile ja Genti Kuningliku Kunstiakadeemia magistrant Ingel Vaiklale.

Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumit makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.

Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana andis stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja muuseumi kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.

Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.

Kai-Ines Nelson

Loe edasi: 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla

Kagu- Eesti suurim kunstinäitus avati 18. detsembril Vana-Võromaa Kultuurikojas

Ühisnäitusel “TEE” osales kuuskümmend kolm kunstnikku üle Eesti. Näitus torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, keraamika, graafika, joonistuse kui ka maali sõpradele.

Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid Foto Urmas Saard — Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid. Foto: Urmas Saard

Näituse korraldaja Jana Huul on seni toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri” koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga.

Käesolev projekt sündis elust enesest – teetassi taga, mõtiskledes pideva kiirustamise, elutee ja enese otsimise peale. Näituse nimi leiab erinevate kunstnike käsitluses väga mitmetahulise tõlgenduse.

Näitusel “Tee” osalevad: Ado Lill, Ahti Seppet, Aigi Orav, Aivar Rumvolt, Albert Gulk, Aleks Kase, Alide Zvorovski, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anneli Säre, Anu Juurak, Ave Avalo, Edgar Tedresaar, Elo Liiv, Elo-Mai Mikelsaar, Epp Margna, Evi Gailit, Fideelia- Signe Roots, Gea Sibola Hansen, Heli Tuksam, Helle Lõhmus, Henrik Martin, Jaan Luik, Kane Tiidelepp, Kadri Kangilaski, Kalli Kalde, Katrina Kolk, Kelli Valk, Kristina Tamm, Kristiina Jakimenko, Kritsino Rav, Lauri Tamm, Lii Pähkel, Liive Koppel, Lilli-Krõõt Repnau, Maie Helm, Maie Värton, Malle Raet, Maret Suurmets Kuura, Marju Must, Meelis Krigul, Merike Sule-Trubert, Mirjam Mölder-Mikfelt, Navitrolla, Niina Freiberg, Per Willem Petersen, Piret Meos, Reti Saks, Rita Rahu, Ruti Jõgi-Rumvolt, Saara-Nette Tõugjas, Sirje Petersen, Taavi Oolberg, Tanel Tolsting, Tiina Kaljuste, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Toomas Kuusing, Viive Noor, Vilve Unt, Ülle Ottokar, Yyhely Hälvin.

Näitusel pakutakse teed ja huvilistel on võimalik vastata Maanteeameti poolt koostatud viktoriini küsimustele, õigesti vastanud saavad meene. Näituse piletiga saab Ränduri pubis arve 10% soodsamalt.

Näitus “TEE” on avatud:

28,29,30. detsember 11-17
2. ja 3. jaanuar 11- 17
6-31. jaanuar K- P 10- 18

Näitus jääb avatuks 31.jaanuarini.

Võrus avatakse Eesti kunstnike ühisnäitus “Tee”

Tule Eesti kunstnike ühisnäituse “TEE” avamispeole 18. detsembril kell 18 Vana-Võromaa Kultuurikotta ja saa osa ühest suurimast Kagu-Eesti kunstisündmusest sel aastal.

Avatav aastalõpunäitus “TEE” torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii tekstiilikunsti, skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, graafika, joonistuse kui ka maali osas.

Koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga on näituse korraldaja Jana Huul toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri”.

Kunstnike huvi osutus suureks, tervelt 75 autorit andis oma osalemissoovist teada. Milliseks kujuneb terviklik näitus, seda on võimalik näha Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis 18. detsembrist kuni 31. jaanuarini.

Jana Huul

15. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Nädala algusest tänaseni on väljas juba viieteistkümnes Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu vestibüülis.

Näitusel on väljapanek erinevatest hoidistest, kudumitest, puidust- ja metallist käsitöötoodetest, kaltsuvaipadest, jõululinadest, keraamikast ja paljust muust.

Kõik 101 riigikogu liiget said kingituseks käsitöömeistrite näputööna valminud omanäolised padjad, mille välimus oli inspireeritud lähtuvalt riigikogusaadikust endast. Iga padja meister kujundas padja vastavalt oma tunnetusele selle saajast.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus ning riigi valitsusasutuste külastamine iga aasta sügistalvel on saanud toredaks traditsiooniks, mida jätkatakse loodetavasti ka järgnevatel aastatel.

Tartu ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni

Savanni dioraam TÜ loodusmuuseumis. Aavo Kaine foto

Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.

Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.

Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.

Loodusmuuseumi külastamise kohta saab infot Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehelt.

Virge Tamme

Vaiglate kontsert pühapäeval Rõuge rahvamajas

Pühapäeval, 29. novembril kell 17 saab Rõuge rahvamajas nautida akustilist kontserti “Oled olemas”. Esinevad Raul Vaigla – basskitarr, Robert Vaigla – kitarr ja Marie Vaigla – vokaal.

Pääse 5 eurot.

Kuni jõuludeni on Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.

Avatakse Tallinna koolilaste paberi ja papi taaskasutusnäitus

Täna kell 15.30 avab Vivendi puidu- ja paberistuudio Tallinnas Rocca Al Mare keskuse II korrusel kunsti- ja käsitöökonkursile „Papp ärkab ellu! vol.4“ laekunud Tallinna koolilaste töödest näituse ja autasustab parimaid.

Populaarsemate algmaterjalidena on kasutatud ajakirjade pabereid, papist rulle ning palju erinevad papp- ja pabermaterjale. Kokku laekus konkursile 60 tööd, valmistatud nii individuaalselt kui grupitööna.

2015. aasta on muusikaaasta. Vivendi koolituskeskus suunas sel korral teema muusikale ja konkursi teemaks oli „Muusikast inspireeritud“. Konkursile esitatavad tööd võisid olla vaid seotud muusikaga. Konkursile laekus üks suurem töö, kus kujutatakse oma klassi muusikat tegemas, mis on väga loominguline ning toreda inspiratsiooniga meisterdatud. Enamik tööd on pillidest, näiteks akordionitest, kitarridest, trummidest, kanneldest, vihmapillidest jne. Paljude pillide puhul paneb kõrva helisema ka heli, mida on paberist ja papist valmistatud pillide puhul tore kogeda. Kõikidest töödest paistab välja loomingulisus ning põnevad lahendused.

Kunsti- ja käsitöökonkurss „Papp ärkab ellu! vol.4“ toimus kolmes vanuserühmas. Autasustamine toimub näituse avamisel.

5. oktoobrist–9. novembrini kestnud konkurss toimus juba neljandat aastat järjest. Konkursi eesmärgiks on arendada lastes loovat mõtlemist ning teadvustada papi ja paberijääkide taaskasutuse võimalusi ja tähtsust meid ümbritseva keskkonna säästmisel. Koolituskeskuses toimusid ka temaatilised töötoad, kus lastele õpetati mitmes erinevas tehnikas paberi ja papi taaskasutamist praktilistel eesmärkidel.

Auhinnad on välja pannud Vivendi puidu- ja paberistuudio koos Tallinna haridusametiga. Näitus on avatud Rocca Al Mare keskuses 26. novembrist–6. detsembrini.

Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Tänasel kadripäeval avati Sindi muuseumi mitmes toas Sindi käsitööringi liikmete näputööde näitus „Isetehtud jõulukingid“, mida näeb kuni 20 detsembrini.

Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard — Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Näitusele on oma tööd toonud Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Malle Adamsoo, Maie Saarman, Anne Ats, Ene Michelis, Taimi Laus, Marie Pärkma, Loore Silluste, Anne Pusse, Anu Kallaste, Ljubov Arbuzova. Sirje Ristikivi juhendamisel töötab käsitööring alates 1988. aastast. Aga vanust on sellel ringil 57 aastat. Enne seda tegutseti õmblusringis. Sindi muuseumi poolt kinkis juhataja Heidi Vellend käsitööringile foto, millel näeb tolleaegse õmblusringi liikmeid. Hilisemas vestluses selgus, et kingitud foto ei saanud olla tehtud varem kui 1954. Üks külastajatest tundis ära oma õe, kes kolis Sinti 1953. a lõpus.

Kadripäeva tavades on ajapikku toimunud muutusi. Nii näiteks palusid ülemöödunud sajandi kadrid rohkem näputööks vajaminevat, muidugi ka villa. Seega täna avatud näituse ja kadripäeva vahel on otsene sümboolne seos. Väljapanekute valikus näeb palju villaseid kudumeid. Mitte ainult sokid, kindad, mütsid, sallid, sussid. Kootud on isegi nukke. Kudumite kõrval leidub ka heegeldusi, kangastelgedel kootud vaipu ja linast valmistatud käterätte.

Loe edasi: Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis