Täna, 13. augusti videvikus stardib Väike-Maarjast 22-kilomeetrisele öörännakule pea nelikümmend Naiskodukaitse juhti üle Eesti, et testida hakkamasaamist erinevates olukordades ja selgitada välja parimad.
Loe edasi: ÖÖRÄNNAKUL SELGITATAKSE NAISKODUKAITSE SÄRAVAMAD JUHIDSilt: naiskodukaitse
Jana Ots: oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond
Kaitseliidu Kikepera malevkonna kodus tähistati Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aastapäeva tervituste, tunnustamiste ja nelja uue liikme tõotuse andmisega.
[pullquote]Hea on töötada sellises õhkkonnas, kus pinged maandatud ja koostöö sujub[/pullquote]Pärnumaa ringkonna Ülejõe jaoskonna esinaine Jana Ots ütles aastapäeva aktuse kõnes, et neile on Eesti taolises väikeses riigis iseenesest mõistetav panustada palju vaba aega Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistesse. Tema sõnul peab riigikaitse olema iga kodaniku kohus. „Veel enam – me mitte ainult ei tegele päevast päeva õppuste, drillide, enese ja teiste koolitamise ning teavitustööga, vaid peame samas olema ka nähtavad.” Seda ikka selleks, et nii Eestis kui mujal maailmas teataks kuidas naiskodukaitsjad hoiavad ja kaitsevad oma riiki.
„Oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond. Meil on tublilt toimivad jaoskonnad ja erialagrupid.” Toitlustajad said hakkama nii igapäevaste kui ka Naiskodukaitse üleriigilise välikokavõistluse korraldamisega. „Kirsiks tordile oli meie välikokkade esikoht. Ehk siis Pärnumaal on Eesti parimad välikokad!” Ots lisas kommentaariks, et toitlustus on väga reaalne tegevus nii õppustel kui pärissõjas.
Loe edasi: Jana Ots: oleme jätkuvalt arenev ja kasvav ringkond
Pärnumaa naised käisid öörännakul
Reedel, 12. aprillil, videviku saabudes ja öötundidel vastu laupäeva läksid naiskodukaitse juhid Väike-Maarjas esimesele öörännakule. Jumalatosin kolmeliikmelist võistkonda pidid lahendama kõikvõimalikke ülesandeid, kus tuli esmaabi anda või ajapeale torni ronida ja voolikuotstest pika toru kokku panema. Selles ja muust jutustab Ave Rallmann, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine.
Kes Pärnumaa naiskodukaitse juhtidest öörännakul osalesid?
Ave Rallmann: Pärnumaad esindasid Margit Velston Pärnu jaoskonna aseesinaine, Marje Arumäe Ülejõe jaoskonna juhatuse liige ja mina kui Pärnu jaoskonna esinaine.
Loetud märge Facebookis: meid nähes läksid kohalikud mehed näost halliks, kukkusid kummuli ja ajasid hullu juttu. Palun lause või paariga lähemat selgitust?
Ave Rallmann: Tegelikult oli tegemist esmaabi punktiga, kus tuli lahendada situatsioonülesanne. Ebavere Tervisespordikeskuse taga ootas meid verine nuga, näost hall šokis meesterahvas, kellel oli noahaav jalas ja kes avaldas soovi ujuma minna või kiiresti tööle tagasi ning lämbumistunnustega naine. Naisterahvast oli tabanud astmahoog ning me pidime aru saama, et tahab saada oma kotist kätte inhalaatorit. Noahaavaga meest mängis Väike-Maarja vallavanem Indrek Keskküla. Saime oma tegevusele kannatanutega positiivse tagasiside koos kommentaaridega, et ehk oleks võinud rõhkside haaval olla tugevam ja suhtlemist šokis mehega rohkem.
Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks
Väike-Maarja vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda raha Väike-Maarja valla kolmele andekale lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks.
Sel aastal on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond koos Väike-Maarja vallavalitsusega võtnud eesmärgiks koguda toetusi valla kolmele lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks. Terve kuu jooksul kogutakse annetusi, mis liidetakse 14. mail korraldatava heategevusmatkast kogutud tuluga.
Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver kommenteeris, et ühiselt tehtud asi on hea asi ning selle tunnistuseks on ka 2014. aasta sarnane ühistegemine, mille abil sai Kiltsi suurpere üksikema omale majja uue ahju.
“Meie ühiskonnas on perekondi, kellel on raske ning kelle igapäevased mured on hoopis erinevad heaoluühiskonnast,” sõnas Mikiver. “Meie asi on märgata ja kutsuda üles inimesi head tegema.”
Ta lisas, et suurim heameel on taolisi algatusi vedada just kodukohas. Tema sõnul on väike summa seemneks juba lõppeesmärgi suunas kokku kogutud.
“Keetsime n-ö vanaemaaegsel meetodil rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist tõrvaseepi ja selle müügist saadud tulu läheb samuti nende kolme lapse muusikalise põhihariduse kindlustamiseks,” ütles Mikiver.
Loe edasi: Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks
Tartus avatakse heategevuskampaania “Anname au!”
Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.30 toimub Tartu Raekoja platsil heategevuskampaania “Anname au!” avaüritus. Esineb Kaitseliidu Majakoor, naiskodukaitsjad tutvustavad ja müüvad sinilille rinnamärke.
Sinilillemärk tähistab tänu ja tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele. Igal kevadel viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki veteranide ning nende lähedaste toetuseks.
Allikas: Naiskodukaitse Tartu ringkond
Otepää Naiskodukaitse kutsub üles Ukrainale sokke kuduma
Naiskodukaitse Otepää jaoskond algatas heategevuskampaania Ukraina puudustkannatavatele inimestele, mille käigus kutsuti inimesi üles annetama villast lõnga. Tänaseks on üleskutsele vastanud mitmed lahked annetajad. Nüüd ootavad Otepää naiskodukaitsjad osavate näppudega kudujaid, kes annetatud lõngast sokke ja kindaid kooksid.
Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus mainis, et sokke-kindaid on valmis kuduma lisaks naiskodukaitsjatele ka MTÜ Karukäpp liikmed, kuid vaatamata sellele jääb veel lõnga üle. “Kutsun üles kõiki kudujaid andma oma panus Ukraina puudustkannatavate inimeste heaks ja kuduma sokke ja kindaid, kellel lõnga napib, andke julgesti teada – jagame seda meeleldi ka teiega,” rääkis Mari Mõttus. “Kootud sokid-kindad toimetatakse 10.detsembriks Naiskodukaitse kontorisse Tallinnas ning sealt saadetakse need teele Ukrainasse.”
Valminud tooteid saab tuua tööaegadel novembri viimasel nädalal Otepää Vallavalitsusse ruumi nr 218. Kellel pole võimalik valmis esemeid ise tuua, palutakse sellest teada anda Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaisele Mari Mõttusele.
Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks
Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada isetehtud sõrmiku- ja sokipaari Afganistanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele. Kuna suuremahuline Afganistani missioon on Eesti jaoks lõppenud, aga naiskodukaitsjate tahe aidata ja panustada ei ole kadunud, siis sellel aastal suuname oma energia sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – Ukrainasse!
Naiskodukaitsjate eesmärgiks on kokku koguda võimalikult suur hulk Ukraina-Eesti värvides isetehtud villaseid sokke ja sõrmkindaid, lisada neile soojad tervitused ning saata asjad piirkonda, kus neid kõige enam vaja läheks. Kudumisprojekti kaudu saame näidata sümboolset toetust Ukraina Rahvuskaardi ridades võitlevatele meestele ning kriisipiirkonnas abivajavatele tsiviilelanikele.
MTÜ Vaba Ukraina esindaja Lauri Lemmingu sõnul on meestel külmade ilmade saabudes puudu peamiselt villastest sokkidest, aga üksused võtavad hea meelega vastu ka sõrmkindaid. „Naiskodukaitse abiga kokku kogutud sokid ja kindad saadetakse pataljonidele Aidar ja KievskajaRuss-11,“ ütles Lemming. Loe edasi: Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks
Heategevusmatkaga toetatakse paljulapselisele perele ahju ehitamist
Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond korraldavad laupäeval, 21. juunil esmakordselt suve alguse heategevusmatka, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.
Sotsiaalses mõttes raskes olukorras elav pere kütab maja ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.
Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond on ühendanud jõud, et kogukonnas head eeskuju näidata ja perele heategevusmatkaga ahju ehitamiseks vajalikke vahendeid koguda.
Heategevusmatkale antakse ühisstart Ebavere Tervisekeskuse juurest laupäeval kell 13.51 – täpselt siis algab suvi. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada teemakohaste küsimustega ristsõna, mille lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.
Heategevusmatka osalustasu on 2-5 eurot, alates 50 eurosest panusest toimub kultuurilaval nimeline äramärkimine. Kogu osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat paljulapselist peret ahju ehitamisel.
Registreerimine toimub Ebavere Tervisekeskuse juures kohapeal alates kell 13.00, mil algavad ka muud lustlikud tegelused. Võimalik on kätt proovida vibulaskmises, teha mälestuseks tasuta perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus või paitada kõrva tasuta kontserdit kuulates. Heategevusmatka peaesinejatena astub üles Kelly Vask ja ansambel MPS.
Kiltsi külas elavale perele saab ahju ehitamiseks õla alla panna ka Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarve numbril EE372200001120083456 (SWEDBANK), märkides selgituseks „heategu“.
Allikas: Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond
Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud
Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.
Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.
Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.
Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine. Loe edasi: Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud
Naiskodukaitse kutsub kõiki rappa!
Rapla naiskodukaitsjad tähistasid juubelit
Rapla naiskodukaitse sai 10aastaseks ja on kindel, et nina ulatub juba üle laua ääre.
2003. aasta augustis tulid Rapla ringkonna naised kokku, et arutada jaoskonna loomise üle ning siis pandigi alus Rapla jaoskonnale. Täpne kuupäev pole enam teada. Hea, et on neid, kes seda arutelu mäletavad ja kellel on albumis kirjas, et see mälestusväärne sündmus leidis aset augustikuus. Igatahes tundus 19. august 2013. aastal olevat suurepärane päev, et tähistada Rapla jaoskonna 10. sünnipäeva.
Sünnipäevalised kogunesid Märjamaale minu kui jaoskonna esinaise koju. Kõik olid kaasa toonud midagi suhu pistmiseks ja sünnipäevalaud oli enam kui lookas hea ja parema all. Kuna vanemad olijad olid kaasa võtnud fotoalbumeid, siis tekkisid koheselt albumite juurde nö ajaloonurgakesed, kus üksteisele meenutati ja uuematele liikmetele selgitati, mis ühel või teisel fotol toimub. Täiesti olemas oli ka foto ajaloolisest päevast, kui otsustati luua Rapla jaoskond. Külli meenutuste kohaselt juhtus see siis niimoodi, et hoopis varem loodi Rapla ringkonda Kaiu jaoskond, kuhu hakkasid kuuluma ka mitmed aktiivsed Rapla naised. Kui siis ühel hetkel ringkonna juhatusele tundus, et ka Raplast ja selle ümbrusest on liikmeks piisavalt naisi, et saaks moodustuda Rapla jaoskond, hakati teisest jaoskonnast nö liikmeid tagasi värbama. Aga teoks see Rapla jaoskonna loomine sai.
Jaoskonna esimene esinaine oli praegune Lääne ringkonna liige Kairi Baumer ja aseesinaine juba 10 aastat Rapla jaoskonna liige olnud Külli Vain. Mäletatavasti jaoskonna algusaegadel jaoskonna omaüritusi eriti ei olnud, vaid osaleti ringkonna tegemistes. 2011. aastaks oli jaoskond nii suureks kasvanud, et selle baasil loodi Kaerepere jaoskond. Tuli uuesti hakata otsima järelejäänud Rapla jaoskonna identiteeti ja looma meietunnet. Tänaseks on selles 10. aastases jaoskonnas tekkinud õlg-õla tunne ja tahtmine koos tegutseda. Plaan on panna kirja oma jaoskonna arengueesmärgid.
Kui ma eile Alu mõisas käies Rapla maleva korrapidajale mainisin, et õhtul ootab ees jaoskonna 10. sünnipäev, siis ütles tema: „Aa, nina ulatub juba üle laua ääre.“ Täpselt nii ongi. Ühest küljest on tegu üsna noore jaoskonnaga ja teisalt midagi juba teatakse ja midagi juba tahetakse – nina on tõesti üle laua ääre. Sünnipäevapeol said jaoskonna tänukirjaga meeles peetud kauaagsed tublid liikmed. Jaoskonna tänu positiivse suhtumise ja alatise abi eest kuulus ka ringkonna instruktorile ja Rapla maleva pealikule. Jaoskond kinkis oma esinaisele ploomipuu, mille vilju loodetavasti juba jaoskonna 15. sünnipäeval maitsta saab. Tordi kõrvale arutasime, millistele järgmistele üritustele minna ja kuidas jaoskonna elu veel enam käima lükata. Oli armas õhtu heade kaaslaste seltsis. Käesoleva kirjutisega on see sündmus ka tuleviku tarbeks talletatud, et enam ei tekiks küsimust, millal sai jaoskond 10. aastaseks ja kuidas seda tähistati.
Nele Pernits
Foto: Meelis Pernits
Naiskodukaitse kutsub osalema fotokonkursil “Eestimaa elab”
Naiskodukaitse kutsub kõiki osalema fotokonkursil “Eestimaa elab”. Fotosid saab esitada 23. aprillist kuni 24. juunini 2013. aastal.
Täpsemat infot uuri
ja
Naiskodukaitse fotokonkursi Facebooki lehelt.
Head osalemist!
Naiskodukaitse korraldab Haanjas koguperepäeva
Naiskodukaitse Võrumaa ringkond korraldab oma tegevust tutvustava perepäeva Haanja rahvamajas laupäeval, 2. märtsil 2013 algusega kell 14.
Tutvustame Naiskodukaitse tegevust vormiseelikust digilaiguni. Tegevust jagub kogu perele.
Täpsem info Naiskodukaitse kodulehelt ja sündmuse Facebooki lehelt!
Väike-Maarja seltsimajas näeb filmi “Liiliarist”
Vabariigi juubelil näitab Väike-Maarja seltsimaja suurimat naisorganisatsiooni tutvustavat dokumentaalfilmi ” Liiliarist”.”Liiliaristi” saab tasuta näha Väike-Maarja seltsimajas kell 13.00 algava kontsertaktuse lõpus.
44 minuti pikkune film, mille režissöör ja toimetaja on Erik Boltowski, annab põgusa ülevaate Naiskodukaitse ajaloost, tänapäevastest tegevusaladest ning liikmeskonna mõttelaadist.
Film kajastab mitmeid Naiskodukaitse 80. juubeliaastal toimunud sündmusi, muuhulgas naiskodukaitsjatest tuletoojate vastutusrikkaid hetki Võidupüha paraadil ning naisvõistkonna pingutusi Erna retke läbimisel. Lisaks on kasutatud ajaloolisi kaadreid Naiskodukaitse ennesõjaaegsetest kogunemistest ning intervjuusid mitmete organisatsiooni jaoks oluliste inimestega.
Selle ühtsete eesmärkide nimel tegutseva organisatsiooni liikmete eripalgelisus avaneb läbi kahe portreteeritava, Järva ringkonna esinaise Maire Arro ning Tartu ringkonna liikme Kristiina Karu, tegemiste ja mõttemaailma.
Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline vabatahtlik naisorganisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. 2012. aasta lõpu seisuga kuulub Naiskodukaitsesse üle 1800 liikme.
Kohtla-Nõmme Rahvamajas räägitakse turvalisusest meie ümber
Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa
Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnetavad oma vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on vajadusel valmis kiiresti reageerima, täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi. Naiskodukaitse Lääne ringkond aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele Läänemaal.
Iga meie organisatsiooni liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Me toetame koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendame sellega teadlikkust turvalisemast keskkonnast ka kogu maakonnas.
Mitmel “rindel” aktiivsed
Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatud üritustel. Oleme aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud mitmetel perepäevadel esmaabiga seotud põhitõdesid, suurüritustel toitlustanud (Maakaitsepäev, Vabariigi aastapäev jne), heategevusürituste korraldamise ja läbiviimise juures abiks olnud. Loe edasi: Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa
Naiskodukaitse Viru ringkond tähistab juubelit
Reedel, 9. novembril tähistab Naiskodukaitse Viru ringkond oma 15. aastapäeva Muuga mõisas piduliku aktuse ja sellele järgneva koosviibimisega. Sama ürituse raames tähistab Kaitseliidu Viru malev 94. aastapäeva.
Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise proua Urve Rosenbergi ja Viru maleva pealiku major Marek Laanisto kutsel osalevad aastapäevapeol tunnustatavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kaaslastega ning kutsutud külalised.
Taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross sõnas juubeli eel, et taasasutamise päev on tal väga selgelt meeles ja meenutas, et kogunenud seltskonnast kasvas tore sõpruskond. „Mälestustes meenub üks ere persoon, tolleaegne malevapealik hr Jaak Leipalu, kes selle mõtte pähe pani ja osavalt meie (minu ning Evelin Tammerti) sooviks voolis,“ meenutas taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross. „Istusime minu kodus, meie elutoas ja kokkutulemise põhjus sai kirja ametlikus dokumendis – Naiskodukaitse Viru ringkonna rakuke oli taasasutatud. Kuna mina oma tuttavad kokku kutsusin, siis loomulikult jätkasingi juhina.“
„Ma arvan, et 15 aastat on päris parajalt selleks, et olla ja käituda nagu organisatsioon,“ rääkis Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Algusaastate oma koha otsimise ajajärk on on möödas ning käes aeg stabiilseks arenguks,“ lisas ta.
„Mina nautisin tööd vabatahtlikuna ja tegin seda rõõmuga. Olen andnud Naiskodukaitsele palju-palju oma ajast ja saanud vastu toredaid võimalusi enesearenguks ning armsaid tuttavaid kogu eluks,“ lisas Ross ja saatis Gran Ganarialt teele Viru naistele kallistused ja soovid, et nad teeksid kõike, mis nad sellel valitud teel ette võtavad ikka rõõmu ja naudinguga.
Viru ringkond taasasutati 4. detsembril 1997.a. Asutajaliikmeteks olid Ülle Gaver, Svetlana Partonen, Valve Poom, Tiina Ross, Piia Saarepera, Tiiu Sillavee ja Maire Valtin. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Ross. Naiskodukaitse Viru ringkonda on juhtinud veel Aili Vakker (2003–2007), Maire Laht (2007-2009) ja alates 2009. aastat on esinaine Urve Rosenberg.
Naiskodukaitsega rappa!
Naiskodukaitse Rapla ringkond kutsub kõiki naisi koos meeste ja lastega laupäeval, 13. oktoobril, matkale Mukre rabasse. Tulge ja nautige sügist ning veetke üks vahva ja tervislik päev. Plaanis on lähemalt tutvuda raba olemusega, nautida loodust ja kõndimist, ajada juttu, rääkida Naiskodukaitsest ja uudistada kõike põnevat, mis teele juhtub. Matka lõppedes süüakse naiskodukaitsjate keedetud suppi ja jagatakse muljeid rabas kogetust.
Üritus on kõigile tasuta!
Simunas skoorisid Jõgeva naised
Jõgeva naiskonna esindaja Riina Kink ütles, et talle võistlus väga meeldis, ei olnud midagi kontimurdvat. „Võit tuli toredalt,“ sõnas Riina Kink. „Ootasime ja tegelikult kartsime akadeemilist asja, aga need olid sellised loomingulised ülesanded,“ meenutas Kink ja kiitis korraldusmeeskonda võistluse ideede ja mitmekülgsuse poolest. Kink arvas, et võidu tõid teadmised ja meeskonnatöö. „Kambas koos tegemine. Kogemus kah loomulikult, sest mina ja Dea oleme palju käinud toitlustamas,“ sõnas teist aastat välitoitlustuse erialavõistlusel kaasalööv Riina.
Naiskodukaitse välitoitlustuse erialavõistlusel võtsid mõõtu kaheteistkümne ringkonna heade toitlustusalaste teadmiste ja oskustega naiskodukaitsjad. Parimate erialaste oskustega ringkonnaks kuulutati katsumuste tulemusel Jõgeva, kelle kolmeliikmelises koosseisus võistlesid Riina Kink, Dea Laugmaa ja Kirly Kadastik.
Kahel päeval said osalejad oma välitoitlustusalaseid teadmisi ja oskusi proovile panna 13 punktis. Lahendada tuli osata näiteks köögis ettetulevaid probleeme, keeta katelokis vutimune, tunda ära toidu- ja maitseaineid ning toidutegemisega seotud abivahendid. Lisaks tuli määrata mahtusid ja kokku panna Rootsi katel, tunda ühtlasi ka kõiki selle osi. Loe edasi: Simunas skoorisid Jõgeva naised
Virukad tõid grillimise meistrivõistlustelt II koha
Laupäeval Pärnu Vallikäärus toimunud toidukultuuri festivali raames peetud grillimise meistrivõistlustel Grillfest saavutas Viru ringkonna naiskond Virukad II koha. Võistkonna moodustasid naiskodukaitsjad Ursula Aal, Urvi Aal, Marit Mägi ja Helle Kivilaid.
Tiimi peakokk Ursula Aal sõnas, et Grillfesti II koht oli suur üllatus, sest konkurents oli võistlustel kõva. Ametlikud tulemused pole veel internetti jõudnud, aga lõppvõistluse tunnuskirjad ürituselt on osalejatel käes. “Kanas saime kolmanda koha ja üldkokkuvõttes II koha,“ rääkis Aal. „Järelikult oli me ribi ja fantaasiaroog ka headel kohtadel,” eeldas Aal. “Nüüd käivad asjad teistmoodi: kanas, ribis ja fantaasiavoorus antakse kolm võitu kätte ja siis arvestatakse üldised punktid kokku. Need kolm esimest, kes võidavad kokkuvõttes, ongi nii-nimetadud tegijad,“ selgitas Aal. Loe edasi: Virukad tõid grillimise meistrivõistlustelt II koha
Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena
Leili Aleksejev (58) liitus Naiskodukaitsega aastal 2001, tänini on ta tegev noortejuhina. Põlula kooli õpetaja ja kodutütarde rühmajuht ütleb, et kodutütred hoiavad teda noorena ja suudavad süstida nooruslikkust.
Naiskodukaitsesse tõi puhas juhus
Leili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhuslikult, kui ta kasutas 2001. aasta suvel Naiskodukaitse Võsu Õppe- ja Puhkekeskust. Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et tema oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin vastu poisid ja tüdrukud,“ sõnas Leili Aleksejev, kes hakkaski Põlula koolis noortega tegelema: algselt kotkaid ja tütreid, hiljem ainult kodutütreid juhendades.
Leili on seisukohal, et täna pole Põlula koolis enam noortele propagandat vaja teha, sest igal aastal liitub kohaliku kooli II-III klassi õpilasi, keda ajendab liituma omavaheline suhtlusvajadus, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud. Siiski selgitab Aleksejev, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud päris palju. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, jooksid tormi. Siis algas taganemine, sest tüdrukutel tulid ka muud huvid,“ selgitas Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiks kuuluda organisatsiooni, hoolimata huvialast, sest see kujundab noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Ma arvan, et see on lugupidamine organisatsioonis olevate teiste kaaslaste vastu ja noortejuhtide vastu,“ selgitas Aleksejev, kelle arvates noortejuht ise on eeskujuks, kui ta ei suitseta ja need väärtushinnangud kanduvad läbi eeskuju edasi.
Loe edasi: Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena
Virukad tulid idas kolmandaks
Pühapäeval, 27. mail, toimus Jõhvi Kontserdimaja platsil regionaalne toiduvalmistamise võistlus Ida-Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest, kus Viru naiskodukaitsjatest koosnev võistkond „Virukad“ said üldarvestuses III koha.
Võisteldi kolmes voorus – Rakvere searibi, Talleggi kanaliha ja Kaupmehe fantaasiavoorus. Kanavoorus saavutati II koht, fantaasiavoorus II koht, searibi voorus X koht ja üldarvestuses III koht. Võistlusel osales kolmteist võistkonda, kelle töid hindas Eesti Grilliliidu kohtunikkond.
Üleriigiline lõppvõistlus Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest, kus osalevad ka Virukad, toimub 9. juunil Pärnu Vallikääru aasal.
Allikas: Kristel Kitsing, Kaitseliidu Viru malev, www.virumalev.ee
Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe
Sel aastal toovad võidutule Pärnumaalt Lääne-Virumaale Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine proua Urve Rosenberg ja maleva juhatuse liige nooremseersant Kert Kirsimäe.Võidutuli antakse maakaitsepäeval 23. juunil üle maavanemale Võsul, et see saaks võidutuld jagada kõikide kohalike omavalitsuse esindajatele koduvaldadesse ja linnadesse viimiseks.
23. juunit on võidupühana tähistatud 1934. aastast. Ettepaneku selleks tegi kindralmajor Ernst Põdder juba 1919. aasta juuni lõpus pärast Võnnu lahingu võitmist. Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb juba 1936. aastast, kui president Konstatin Päts süütas pealinnas võidupühaüritustel võidutuletõrviku ning mootorratturitest kaitseliitlased viisid tule laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.
Loe edasi: Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe
Vardad kätte!
Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.
Mereväe miinijahtija Ugandi kannab vööris Otepää vappi
Otepää naiskodukaitsjad tähistasid oma esimest aastapäeva sõpruslaeval Ugandi.
23. septembril tähistasid oma tegutsemise esimest aastapäeva Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna liikmed külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.
Aastapäeva tähistamisel olid kaasas ka Naiskodukaitse Valga ringkonna Valga jaoskonna liikmed ja Otepää valla esindajana vallasekretär Neeme Sild. Naiskodukaitsjatele tutvustati miinijahtija Ugandi tööd ja tehti väljasõit Tallinna lahele.
19. septembril 2010.a alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.
Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.
Fotod: Kersti Tamm