loodus

Tänasest stardib loodusteemaline viktoriinisari õpilastele

Esmaspäeval, 14. märtsil algab Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide 5.-8. klasside õpilastele mõeldud loodusteemaline viktoriinisari.

Viktoriinisari koosneb kolmest voorust, iga voor kestab kolm nädalat. Küsimused leiab alates 14. märtsist Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee) ja neile vastamisel on abiks ajakirjade Eesti Loodus ja Loodusesõber numbrid 1995. aastast alates.

I vooru küsimustele saab vastata 14. märts – 3. aprill, II vooru küsimustele 4.-24. aprill ja III vooru küsimustele 25. aprill – 15. mai. Vastata saab Keskkonnaameti kodulehel või postiaadressil Keskkonnaameti Otepää kontor, Kolga tee 28, 67405 Otepää. Iga vooru õigete vastuste eest saadavad punktid summeeritakse. Vastamine on individuaalne.

Hindamine toimub kahes vanuseastmes: 5. – 6. klass ja 7.-8. klass. Mõlema vanuseastme 15 parimale võistlejale on auhinnaks juunikuus toimuv 3-päevane looduslaager Karula rahvuspargis. Viktoriinisarja ja looduslaagri läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, margit.turb@keskkonnaamet.ee, tel 7669293

Suislepas taastatakse ajalooline mõisahärra matkarada

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada. Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.

Allikas: Sakala.ee

Roheline Akadeemia Hanila Seltsimajas

Teisipäeval, 1. märtsil kella 14-16 esitleb Roheline Akadeemia Hanila Seltsimajas filmi „Targad taimed”. Režissöör Volker Arzt (Saksamaa, 2009). Matsalu Loodusfilmide Festivali parim film režii kategoorias „Loodus”. Film „Targad taimed” räägib taimede põnevast füsioloogiast. Ehkki taimedel pole närve, suudavad nad toime tulla kõigega, millega inimesed ja loomadki – nad peavad kohastuma ümbrusega, võitlema vaenlastega, leidma partneri, saatma oma järglasi maailma. Nad kaitsevad ennast ja hoiatavad naabreid. Nad ka valetavad ja petavad, suhtlevad omavahel ja vajadusel karjuvad appi. Tänu suurepärasele filmikeelele ja mõnusale tempole, köidab film nii noori kui vanu filmisõpru, pakkudes elamuse igaühele.

Sissepääs tasuta!

Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve õhtu: Retked Saamimaale ja Aotähe aastaring

Täna, 28. veebruaril kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu.

Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste räägivad oma retkedest Saamimaale ning Peipsist ja selle rannarahva elust. Vilusi külast, kus 90 aastat tagasi asutati ilmajaam ja kust 5 aastat on sündinud Päevalehe igaesmaspäevane looduselugude lehekülg ning Ilmasilmaja ja paljud teised saated Klassikaraadiosse. Vaatame üheskoos pilte Saamimaast, olematuks saanud Vilusi kodu loodusest ning Arne Aderi ja Kaja Kübara kauneid loodusfotosid raamatust „Aotähe aastaring.“

Muusikat teevad Mikk Sarv, vennad Johansonid ja sõbrad.

Kristel Vilbaste esitleb oma uut raamatut „Aotähe aastaring“, Kunst 2011, toimetanud Daila Aasa, kujundanud Kersti Tormis. Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Otseülekannet näeb: www.looduseomnibuss.ee/otse

Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri

Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:

Režissöör Vassili Sarana tehtud film “Reis Leena lättele” räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.

Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Rebane omandas sukeldujaameti

Laioja Haanjas 2010 juuni 055 — Rebase kaevatud poolemeetri sügavune auk

Rebased on paksu lume ja krõbedate külmakraadidega hästi kohanenud. Sel nädalal oli Haanjas Laioja talu hoovis näha rebast, kes pidas jahti pool meetrit lume all liikuvale loomakesele.

Üle välja jooksev rebane tardus keset jooksu, jäi pingsalt kuulama, hüppas siis kõrgele õhku ja sukeldus pea ees sügavasse lumme. Ainult sabaots jäi lume alt välja. Eemal pilti jälgiv pererahvas nägi, kuidas rebane kühveldab august lund välja, tuli siis rahuloleva näoga august välja, väike loomake hammaste vahel. Augu äärel maiustas rebane lõunasöögiga ja tipsis rahulolevalt üle lume metsa tagasi.

Pererahvas läks hiljem auku vaatama ja nägi, et see on äärest pea poole meetri laiune, põhjast vaevalt 5 sentimeetrine.

Iga Tallinna lasteaed saab lindude söögimaja

Sel neljapäeval antakse igale Tallinna lasteaiale lindude söögimajad, mille valmistasid pealinna koolide õpilased.
17. veebruaril algusega kell 14.00 toimub Tallinna Ristiku põhikoolis keskkonnapäev lasteaedadele, mille raames harrastusornitoloog Peep Veedla räägib lindude söötmisest ning igale lasteaiale antakse söögimaja ja vajalik linnutoit.
Lindude söögimajad valmistasid tööõpetuse tundides 6.-8. klassi õpilased 13 pealinna koolist. Kokku juhendas õpilasi kümme tööõpetuse õpetajat.
Lindude söögimajad valmisid Eesti Tööõpetajate Seltsi ja Lehola Keskkonnahariduskeskuse ühisprojekti raames. Puuinfo toetas puitmaterjaliga ja Tallinna Keskkonnaamet varustas söögimaju linnutoiduga.
Foto autor: Jürgo Nooni.

Elistvere loomapark ootab täna sõpru külla

Elistvere loomapark ootab täna kõiki sõpru ja loomade sõpru külla tähistama sõbrapäeva.

Kell 12 algaval sõbrapäevapeol saab koos Tallinna Loomaaia direktoriga jalutada läbi loomapargi, väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht Tartu Keskkonnahariduse Keskusest. Töötubades saab meisterdada endale ja sõbrale midagi ilusat, meeleolu loovad Tabivere noored muusikud.

Päev lõpeb kell 16.

“Tere, kevad” tuleb taas

Hoolimata rekordilistest pakasekraadidest algab taas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, kevad!”. Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsuvad 1.-9. klasside õpilasi ja ka lasteaedade lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning oma tegemisi teistega jagama. Nii on see toimunud juba 15 aastat. Projekti tegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

“Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisesse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits). Loe edasi: “Tere, kevad” tuleb taas

Karumaailm täieneb, rebased kurameerivad

On tähtis aeg pruunkarude elus. Karuemaks saadakse kolme-nelja aastaselt ja Eestis on tänavu sündinud ja veebruaris sündimas perelisa karumaailma üle kuuekümnes pesakonnas. Talvepesade ümbruses valitseb metsa– ja lumevaikus. Vastsündinud on pimedad, kõrvaavad kilega kaetud, hõreda „mängukarukarvaga“, kaaludes poole kilo ringis ja päris abitud, kuid arenema peab kiirelt. Karuema piim on väärtuslik ja toitev – rasvaprotsent 30.

Paarinädalastel karupoegadel avanevad kõrvad, nägijaks saadakse kuu vanuselt. Kui piimahambad suus, on möödunud kolm kuud ja kevad sedakaugel, et virgunud emakaru arvab õigeks sünnipesa maha jätta. Selleks ajaks kuni viis kilo kaaluvad karupojad peavad võimelised olema emakarule järgnema.

Esmakordselt poeginud emakarudel on enamalt jaolt üks kuni kaks karujõmpsikat, vanematel kaks kuni kolm, haruharva enam. Järgmise perelisa toob emakaru alles paari, vahel ka kolme aasta möödudes.

Reinuvaderid teeb pulmaaeg liikuvamaks, ettevaatlikkus väheneb oluliselt ja tavaelus hämaras liikumist alustanud loomi võib trehvata nüüd isegi südapäeval. Paari tegutsemise ala on päris suur, seda märgistatakse nii emas – kui ka isaslooma poolt kividele, puurontidele, kändudele, põõsastele jäetakse uriinijälgi koos spetsiifilise sabanäärme eritisega ja seda „rebaselõhna“ tunneb metsas isegi tähelepanelik inimene. Tegutsemisalal võib kuulda vahel katkendlikku klähvimist aga seda lasevad rebased kuuldavale erutusseisundis muulgi ajal.

www.looduskalender.ee

Tartu Tähetornis toimuvad vaatlusõhtud

Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Koerad ketti!

Uno Minka,
Illi jahtkonna esimees

Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.

Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun jahimehe ja loodusesõbrana kõikide inimeste poole teha kõik endast olenev, et aidata hädas olevaid jahiulukeid.

Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse. Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin kohe Võru politseijaoskonda.

Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist. Loe edasi: Koerad ketti!

Koolilapsed saadetakse sohu

MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tähistas eilset rahvusvahelist märgalade päeva uue eestikeelse käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ kinkimisega Lõuna-Eesti õppeasutustele ja looduskeskustele.

Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja
lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.

Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.

Käsiraamat on huvilistele kättesaadav ka elektrooniliselt aadressil
http://www.ctc.ee/files/sooraamat.pdf

Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.

Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.

Sõnumeid Saareküla Saaremetsa kogukonnale

MTÜ Saarte Terviserajad annab teada, et Leede mets Kingli hoiualal on tänaseks puhastatud ja hooldatud ligi 19 ha ulatuses ning igal aastaajal märkamist väärt. Suured tänud Sven Vallerile, kes on hooldanud hoiuala aastast 2003.

Leede metsa järjepidev hooldamine on andnud võimaluse märgata mitmekesist Kingli hoiuala loodust ning vanade teede olemasolu metsas. Hoiuala hooldaja Sven Valler on sõlminud PRIAga hoolduslepingu aastani 2013 ning ootab tagasisidet, kas kogukond on rahul ja huvitatud edasisest koostööst. Tagasiside palutakse anda svenvaller@hot.ee, tel 5394 7394.

MTÜ Saarte Terviserajad on võtnud üheks oma eesmärgiks hoida ja säilitada looduslikku pärandkultuuri. 2011. aasta otsene eesmärk on projekti MERETEE I osa teostamine, mille kaudu püütakse suurendada piirkonna konkurentsivõimet. Leede metsa rajatakse 2,4 km pikkune loodushariduslik õpperada. Looduse õpperadu on Eestis vähe, sest enamjaolt rajatakse seiklusliku eesmärgiga matkaradu. Looduse õpperajad on kindla pikkusega, täies ulatuses looduses märgistatud, ette kavandatud vaatluspunktidega ning kättesaadava informatsiooniga varustatud olemasolevad liikumisrajad. Projekti raames teeb Tartu ülikooli professor Elle Roosaluste botaanilise analüüsi ning paigaldatakse infotahvlid, viidad, istepingid ja prügikastid. Loe edasi: Sõnumeid Saareküla Saaremetsa kogukonnale

Pähni looduskeskuses saab õppida laastukorvi tegemist

RMK Pähni looduskeskus korraldab laastukorvi tegemise õppepäeva. Korvimeister jagab õpetust pühapäeval, 20. veebruaril 2011 algusega kell 12. Kõik osavõtjad saavad oma kätega korvi valmis teha ja koju kaasa võtta. Üritus on tasuta. Kuna tegevus nõuab parasjagu ruumi ja ettevalmistatud materjali kogus on piiratud, on ka osalejate arv piiratud. Pane end kirja helina.tammemagi@rmk.ee või anna teada telefonil 53002181.

Tartus toimub neljapäeval loodusuurijate seltsi koosolek

fotos — Foto: greengate.ee/Ingvar Muusikus

Eesti Looduseuurijate Seltsi jaanuarikuu üldkoosolek toimub 27. jaanuaril kell 17.15 LUSi saalis (Struve 2, Tartu), koosolekul esineb avaliku ettekandega Agu Laisk Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudist. Teemaks on: “Fotosüntees – mustvalge ja värviline”.

Ettekandes selgitab Agu Laisk lihtsalt (n.ö. mustvalges stiilis) põhimõtteid, kuidas toimub päikeseenergia salvestamine süsinikuühenditesse. Värvivarjundeid lisatakse probleemidega, mida loodusel on tulnud lahendada, et nii hästi töötav masinavärk kokku seada.

Teaduslikku uurimistööd on Agu Laisk ja tema kolleegid teinud fotosünteesi alal eesmärgiga mõista, missugused tegurid ja protsessid määravad ja reguleerivad taimede fotosünteesi kiirust. Kõik huvilised on väga oodatud.

Allikas: greengate.ee

Matsalu loodusfilmide festivali filmid nüüd ka Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis saab homsest iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse ei jõudnud.

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 “Bama ja kadunud gorillad” / “Bama and the Lost Gorillas”. Režissöör Ernst Sasse, Nicky Lankester (Saksamaa; 45 minutit). Tallinna Loomaaia eriauhind.

“Kamtšatka – lõhemaa” / “Kamchatka – the Salmon”. Režissöör Daniel Levin (Venemaa; 20 minutit). Eestimaa Roheliste eriauhind.

“Fjord” / “Fjord”. Režissöör Skule Eriksen (Norra; 24 minutit). Lääne maakonna eriauhind.

8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Filmid võistlesid sel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Kihnlased võivad saada tagasi hülgeküttimise õiguse

Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.

Soomaa ootab neljapäeval sõpru külla

Hea soomaalane ja Soomaa sõber!

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub: 27. jaanuaril algusega kell 18.00 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses. Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.

Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.

Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.
Teie ja Sinu osalemine on väga vajalik!
Kohvi ja kohaliku küpsetise degusteerimine kohapeal alates 17.30.
Info telefonidel: 5094955 ja 5280402.
Mõttetalgud toimuvad Soomaa Sõprade Seltsi projekti „Soomaa piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine terviklahenduste suunas” raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Soomaa Sõprade Selts

Tulekul talvine aialinnuvaatlus “Talv 2011”

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel “Talv 2011”. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 29. või 30. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja
panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti või interneti puudumisel saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad
kui esmapilgul võib tunduda.

Mullu esmakordselt Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi üle ootuste suur – oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.

Mitmel pool Euroopas on talvine aialinnuvaatlus osutunud samuti väga populaarseks ürituseks. Suurbritannias on Big Garden Birdwatch`i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis sellest osa ligi pool miljonit linnusõpra. Soomes korraldatakse sarnast üritust Pihabongaus juba kuuendat aastat ning 2010. aastal osales 15 000 huvilist. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täna läksid loodusesõbrad Soomaal räätsamatkale

Kuigi lumehanged on väiksemaks kahanenud, ei ole meie looduses matkamine vähenenud. Haarame aga kaasa vanad head abimehed räätsad ning läheme metsade vahele ja mööda rabasid seiklema. Sattuda räätsamatkal olles kohtadesse, kuhu suvel ei satu, on lausa lust ja rõõm. Täna, 15. jaanuari hommikul, oodati Soomaal kõiki matkasõpru liituma räätsamatkaga. Giidiks on kaasas Indrek Hein.
Allikas: soomaa.com

KUKU Raadio uued keskkonnasaated sünnivad Võrumaal

Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.

„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.

Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“

Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.

Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Elvas oodatakse kevadet

Fotokonkursi “Elva hetked 2010” žürii on otsuse langetanud: aasta parimaks püütud hetkeks osutus Janar Kulli foto “Kevade nautlejad” Verevi järvest partide ja päevitajatega. Žürii liige linnapea Reno Laidre tunneb võidufoto üle siirast heameelt. “Fotoga “Kevade nautlejad” on tabatud kordumatu Elva hetk. Sellist vaatepilti ei ole võimalik lavastada, sellel fotol on tõeline väärtus,” sõnas Laidre.

Teise koha pälvis Karin Ojaste foto “Murtud” ning kolmanda koha vääriliseks osutus Marika Krooni foto “Suveunistus”. Erilist äramärkimist väärisid veel Karin Ojaste foto “Öine valgus” ja Marika Krooni jäädvustus “Talveplaneet Arbi”.

Fotokonkursi viimase etapi “Sügise valgus” võitjad olid Janar Kull fotoga “Õhtuvalgus”, Marika Kroon fotoga “Hele valguskiir sügises” ning Janar Kull fotodega “Rongiootus” ja “Valgust püüdmas” ja Triin Erg fotoga “Valgusvihk”. Veebihääletajatelt sai enim punkte Karin Ojaste jäädvustus “Hommikune valgus”.

Elva Linnavalitsus tänab konkursist osavõtjaid. Kõik on oodatud fotonäituse avamisele ja auhindade üleandmisele 20. jaanuaril kell 15.00 Elva matkakeskuse avatud ateljees, Pargi 2. Võistlusfotosid näeb ka Elva linna fotoalbumis http://foto.elva.ee.

Fotokonkursi toetavad Photopoint ning Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.

Info: Merike Järv, 730 9887

Allikas: tartumaa.ee

Metsseale pandi aastavahetusel kaelusesse jälgimisseade

Ajaleht Sakala annab teada, et vana-aastaõhtul õnnestus keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna töötajatel panna telemeetriline jälgimisseade esimesele metsseale.

GPS-GSM seadmega kaelarihm pandi täiskasvanud metsseaemisele kaela Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargist lõunas asuvas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas. Emis uinutati kaeluse panemiseks uinutipüssiga söödakohal.

Ulukiseireosakonna töötajate Marko Kübarsepa ja Raido Kondi sõnul kulges kogu protsess probleemideta. Emisele paigaldatud telemeetriaseade annab GSM-võrgu kaudu teavet looma asukohast iga kahe tunni järel.

2011. aasta puudeks valiti jalakas ja künnapuu

Ajakiri Eesti Loodus valis 2011. aasta puudeks jalaka koos künnapuuga. Aasta puuks võib olla iga eestimaine puude perekond, kellele aasta jooksul enim tähelepanu pööratakse.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua välja ka puude vähemtuntud külgi ning neid rohkem tutvustada. Aasta puu valimise idee algatas põhjanaabrite eeskujul professor Viktor Masing (1925-2001) ja seda ettevõtmist alustati meil 1996. aastal. Ehkki esmalt oli mõttes valida rahvuspuu, peeti seda siis liiga enneaegseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esialgu aitasid aasta puud valida ajakirja Eesti Loodus lugejad nii kirja teel kui interneti-hääletuse abil, viimastel aastatel on toimetus puude valimisega ise hakkama saanud.

Tänavune aasta puu valimine võib jääda viimaseks, sest sellega on kodumaised puuna kasvavad puud otsa saanud. Siiski otsustatakse edaspidi, kas tulevikus peetakse ka põõsana kasvava kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jt aastaid või hakatakse nimekirja algusest kordama. Aasta puudeks on olnud kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab 2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010).

Allikas www.aiandus.ee