Soomaa rahvuspargi keskuses toimub homme, 22. oktoobril kell 18 teemaõhtu „Kes teab karust rääki?”. Lisainfo telefonil 5346 7391 või e-posti aadressil rait.parts@rmk.ee.
Silt: loodus
Piusa koobastikuga saab varsti tutvuda 3D-mudeli abil
Eesti firma 3D Technologies R&D on välja töötanud 3D-lahenduse, mille abil saab Piusa koobastikus tulevikus arvuti vahendusel ringi liikuda nagu arvutimängus, kirjutab ajakiri Inseneeria.
Väljatöötatud tehnoloogia abil saab külastaja koobastikust realistliku ettekujutuse vaatamata sellele, et neisse füüsiliselt ei pääse. Koobastiku 3D-mudelit saab vaadata reaalajas, st et tegemist ei ole animatsiooniga. Külastaja saab ise otsustada, mis nurga alt ja kuhu käiku ta soovib virtuaalselt minna. Ainus erinevus füüsilistest koobastest on see, et 3D-mudel on valgustatud, et seinad ja sambad oleks näha. Füüsiliselt on koobastikus muidugi kottpime.
Piusa koopad asuvad Orava vallas Piusa jõe ürgoru vasakpoolses oruveerus Piusa raudteejaama lähedal Valga-Petseri raudteeliini ääres. Koopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922–1966 ja kujutavad endast maa-aluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tänaseks on koobastik turvalisuse huvides külastajaile suletud, näha saab vaid väikest osa kindlustatud vaateplatvormilt.
Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks
Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.
Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.
Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks
Kaitse alla sai kaheksa uut metsiste elupaika
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega täiendavalt võeti kaitse kaheksa uut metsiste püsielupaika eesmärgiga parandada selle range looduskaitse alla kuuluva liigi elutingimusi.
Allikas: keskkonnaministeerium
Loodusõhtu rahvusraamatukogus
Loodusimedest räägib ja näitab pilte geoloog Kalle Suuroja, kel äsja oli väike juubel. Suurojast räägivad tema sõbrad, ülikooli- ja ekspeditsioonide kaaslased, loodusteemalisi palu Saint-Saensi jt heliloojate loomingust mängivad Tiinamai Keskpaik (harf) ja Aike Randmann (tšello). Otseülekannet üritusest näeb www.looduseomnibuss.ee/otse
Kolmapäev on täis loodusfilme
Tartu sügispäevade raames kutsub Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kolmapäeval, 13. oktoobril Tartu botaanikaaeda vaatama loodusfilme. Filmiõhtul “Need uued loodusfilmid” näidatakse kolme filmi. “Teekond Leena lättele” räägib Baikali järvest nirena alguse saanud ja peagi 30 kilomeetri laiuseks paisuva jõe elust. Kohal on ka filmi produtsent Riho Västrik.
Rein Marani “Üheksavägised” keskendub väega taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Režissöör Joosep Matjuse paariminutiline film-haiku “Uuestisünd” viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde – vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest on saamas kevad.
Lisaks on loodusfilmiõhtul võimalik näha loodusfotokonkursi “Sügise varju(n)d” parimaid töid.
Filmiõhtu algab botaanikaaias kell 17.00.
Elistvere loomapargi notsud talvel nälga ei jää
Äsja lõppenud Tartu Tammelinna ja Tähtvere linnaosade päevadel korjasid tartlased Elistvere loomapargile mullusest ligi kaks korda rohkem tammetõrusid. Loomapargile anti üle 3,5 tonni tõrusid.
Tõrukogumise eestvedaja Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen tõstis esile Tähtvere lasteaia lapsi, kes vanemate ja õpetajate abiga korjasid 977 kilo tõrusid. „Väga tublid olid ka Kannikese lasteaia lapsed ja esmakordselt osalenud Piilupesa ja Pääsupesa lasteaedade mudilased ning Tamme Gümnaasiumi ja Kroonuaia Kooli õpilased ning Konguta Kooli loodusringi noored. Tublid tõrukorjajad olid ka Katoliku Koolist, Kristlikust Põhikoolist ja Miina Härma Gümnaasiumist.”
Peredest tõid suuremaid koguseid Alakivi-Kelus, Matson, Kurina ja Mooses, sõpruskondadest Külli Birnbaum ja Anne-Ly Paabu ning Karl-Erik Kirs ja Mattias Reinula. „Üks südikamaid tõrude korjajaid oli 70-aastane Vilma Arst-Rebane, kes osales kogumiskampaanias nii Tammelinna kui Tähtvere päevadel ja korjas ühtekokku 70 kilo tõrusid,” ütles Konsen.
Elistvere loomapargi direktori Sirje Sauli sõnul jätkub Tartus kogutud tammetõrudest loomapargi elanikele kõhutäidet ka uuel aastal.
Lehepillerkaar täna Ristna looduskeskuses
RMK Ristna looduskeskus ootab laupäeval, 2. oktoobril kõiki huvilisi pillerkaaritama sügisese looduse keskele. Naudime sügise värvirikkust, kuniks seda veel jätkub.
Päeva teemaks puulehed. Kellel huvi on saab teada, mis puulehtedest edasi saab, kas neid võiks kuidagi kasutada ja kellel neist kasu on. Ehk on põnev proovida „ lehekasukat“ või osavnäppudel meisterdada lehekübarat. Lastele lehepildi töötuba ja kõigile võimalus panna proovile nii teadmised kui osavus. Pillerkaar kestab kl 12.00-15.00.
Looduskeskus asub Kõpu-Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Looduskeskuse ees on Metsavahi bussipeatus.
Allikas: RMK
2. ja 3. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad
2. ja 3. oktoober on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki huvilisi minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega. Oma vaatlused palutakse edastada ka ühingusse.
Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.
Kuidas osaleda:
1. Mine 2. või 3. oktoobril õue ja vaata niisama linde, tee väike linnuretk või osale mõnel korraldatud üritusel. Ürituste kohta leiab teavet Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt http://www.eoy.ee/.
2. Püüa kõik nähtud ja sulle tuntud linnuliigid ja nende ligikaudne arv ka kirja panna. Abiks on ühingu veebilehel olev ankeet.
3. Kiirinfos osalemiseks saada enda vaatlused ornitoloogiaühingule juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00, muul juhul 10. oktoobriks. Vajalikud kontaktid leiad samuti ühingu veebilehelt.
Osalemiseks mine neil päevil õue ja vaata, mis parasjagu linnuelus toimub. See võib olla lihtsalt väike jalutuskäik või ka pikem linnurekt. Oleme tänulikud, kui lisaks saadud elamusele paned kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid ka kirja ning püüad ligikaudugi hinnata, mitut lindu igast liigist kohtasid. Kirja pane ikka ainult need liigid, keda tunned. Vaatluste märkimiseks soovitavad korraldajad kasutada ornitoloogiaühingu veebilehel olevat ankeeti. Andmed saada Eesti Ornitoloogiaühingule.
Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palutaksegi võimaluse korral oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.
Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palutakse oma vaatlused saata hiljemalt 10. oktoobriks e-postiga aadressil linnuvaatlus@eoy.ee, postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu või faksida numbril 742 2180.
Lähemat teavet linnuvaatluspäevade kohta saab telefonil 508 6690.
Rõuge seenenädal peibutab seenekulinaariaga
6.-12. septembrini peetakse III Rõuge seenenädal, mille jooksul leiab aset erinev kaaluga sündmusi seenesõpradele. Kavas on seenematkad, seenenäitus, meitserkokk Dimitri Demjanovi Seenepada ning Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert.
Seenenäitus avatakse 6. septembril kelll 18 Rõuge rahvamajas. Näitus-degustatsioonile oodatakse kodus valmistatud seenehoidiseid, need tuleb viia rahvamajja seenenädala jooksul hiljemalt laupäeva hommikuks. Dimitri Demjanovi juhendamisel toimub 10. septembril Seenepada ja seenehoidiste konkursi degusteerimine.
10. septemberil annavad Rõuge seenenädala raames kontserdi Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam. Rõuge rahvamajas kell 19 algaval kontserdil esitavad muusikud oma vanu ja uusi laule.
Seenenädala teaduslikud juhendajad on Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Ettevõtmise peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus.
Maavalla koda tunnustab hiite sõpru
Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.
„Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.
Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.
Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Lähem teave telefonil 5668 6892 või e-posti aadressil koda@maavald.ee.
Paluküla hiiemägi. Foto: Kehtna vald