Karumaailm täieneb, rebased kurameerivad

Foto: kristovaarmari.ee

On tähtis aeg pruunkarude elus. Karuemaks saadakse kolme-nelja aastaselt ja Eestis on tänavu sündinud ja veebruaris sündimas perelisa karumaailma üle kuuekümnes pesakonnas. Talvepesade ümbruses valitseb metsa– ja lumevaikus.  Vastsündinud on pimedad, kõrvaavad kilega kaetud, hõreda „mängukarukarvaga“, kaaludes poole kilo ringis ja päris abitud, kuid arenema peab kiirelt. Karuema piim on väärtuslik ja toitev – rasvaprotsent 30.

Paarinädalastel karupoegadel avanevad kõrvad, nägijaks saadakse kuu vanuselt. Kui piimahambad suus, on möödunud kolm kuud ja kevad sedakaugel, et virgunud emakaru arvab õigeks sünnipesa maha jätta. Selleks ajaks kuni viis kilo kaaluvad karupojad peavad võimelised olema emakarule järgnema.
Esmakordselt poeginud emakarudel on enamalt jaolt üks kuni kaks karujõmpsikat, vanematel kaks kuni kolm, haruharva enam. Järgmise perelisa toob emakaru alles paari, vahel ka kolme aasta möödudes.

Reinuvaderid teeb pulmaaeg liikuvamaks, ettevaatlikkus väheneb oluliselt ja tavaelus hämaras liikumist alustanud loomi võib trehvata nüüd isegi südapäeval. Paari tegutsemise ala on päris suur, seda märgistatakse nii  emas – kui ka isaslooma poolt kividele, puurontidele, kändudele, põõsastele jäetakse uriinijälgi koos spetsiifilise sabanäärme eritisega ja seda „rebaselõhna“ tunneb metsas isegi tähelepanelik inimene. Tegutsemisalal võib kuulda vahel katkendlikku klähvimist aga seda lasevad rebased kuuldavale erutusseisundis muulgi ajal.

www.looduskalender.ee