loodus

Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.

Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga. Loe edasi: Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.

Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.

“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Loe edasi: Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Ohtlik taimekahjustaja tamme-äkksurm tuvastati esmakordselt Eestis

Põllumajandusamet tuvastas esmakordselt ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma Eestis kasvatatud rododendronitelt. Seni oli seda ohtlikku seenhaigust tuvastatud üksnes teistest riikidest Eestisse toimetatud taimedel. Need taimed said müügilt kõrvaldatud ja hävitatud. Tänavuse korralise seire käigu tuvastas Põllumajandusamet
tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum) Eestis kasvatatud rododendronitel. Saastunud taimed pärinevad Tartumaa puukoolist OÜ Aiasõber. Saastumise avastamise hetkeks oli turustatud 42 rododendroni taime.
Esmasteks haigustunnusteks on taimede võrsete närbumine või lehelaiksus.
Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida
Põllumajandusameti veebilehelt
http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205&sub3=303
Põllumajandusamet palub kõigil, kes on ostnud rododendroni taimi OÜ-st
Aiasõber, võtta ühendust Põllumajandusameti Tartu keskuse järelevalveametnikuga (Malle Ojokas, tel 5074236) või Põllumajandusameti taimetervise osakonna peaspetsialistiga Sakus (Maria Brizmer, tel 671 2624).
Marelle Pihlak

Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

EKO liikmed saatsid täna keskkonaministrile kirja, milles leiavad, et Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse kavandatavale ameerika naaritsa ehk mingi farmile ei tohiks anda tegevusluba ning seadusandluses tuleks lõpetata kahetimõistetavus ja sätestada selgelt, et Eestisse uusi mingifarme ei rajata.
EKO on mures mingifarmi rajamise plaanide pärast Läänemaale, Suur-Nõmmküla külasse. Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse, seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele. On üldteada, et karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis. Keskkonnaministri määruses mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise loa andmise korra kohta on sätestatud, et loa andja
(Keskkonnaamet) keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Mistahes turvalisusnõuded ei taga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse. Seega ei nõustu EKO liikmed Keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ja leiavad, et Keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.
EKO liikmed juhivad keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm. Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Petersoni arvates viitab see selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada.
Loe edasi: Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

Tartu Kunstikooli maalipraktika toimub traditsiooni kohaselt Pühajärvel

Juuni algul kolis Tartu Kunstikool peaaegu täies koosseisus Pühajärvele. Algas igasuvine maalipraktika. Nii on tehtud juba üle 60-ne aasta.
Kahe nädala jooksul võib Sihval ja Pühajärve ümbruses kohata maalikastide ja -alustega värvikaid persoone, kes sealsed maastikupildid paberile talletavad.
Maalipraktika on Tartu Kunstikooli traditsioon aastast 1951. Iga õppeaasta lõpul sõidetakse nädalaks või paariks looduskaunisse kohta Eestimaal. Sel aastal on õpilased majutatud Pühajärve Põhikooli.

Iga päev maalitakse kokku 8 tundi: 4 tundi ennelõunal ja 4 pärastlõunal. Iga päev valmib kaks A2 formaadis tööd. Uue päeva alguses antakse uus teema: näiteks maalitakse metsa või järve, inimesi või hooneid. On tehtud ka öömaalimist, kus hommikul selgub, et ööhämaruses on valitud paletilt eriti intensiivsed toonid.
Pühajärvele sõidavad esimeselt ja teiselt kursuselt 47 õpilast. Lisaks mõned täiskasvanud õppijad, vilistlane Jaan Rõõmus ning õpetajad Vilja Vendelin-Reigo ning Hillar Uudevald. Maalipraktikal juhendavad maalikunstnikud Peeter Krosmann, Marina Aleksejeva ja Olivia Lipartia ning keraamik Tõnis Kriisa.
Tartu Kunstikool

Head talgusõbrad, ELFi suvised talgupäevad alustavad juba homme!

Hea võimalus degusteerida eesootava talgusuve õhinast tulvil atmosfääri on juba homme, kui ELFi ühepäevastele talgutele Soomaal, Rääksi luhal sõidutab Looduse Omnibuss. Väljasõit Tallinnast kell 9, tagasi jõutakse kell 21.
Loe täpsemalt ja registreeru:
http://www.looduseomnibuss.ee/content/retk-rääksi-ördi-järve-äärde-ja-üle-ruunaraipe-luidete-tallinna
ELFi suvised talgud on jätkuvalt registreerumiseks avatud leheküljel:
http://talgud.ee/talgud/2012
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus korraldab toredaid matkapäevi

9. juunil algusega kell 11 toimub Vellaveres VVV matkapäev lastele „Suve sünnipäev”. Tähistama ootame 3-6aastasi väikelapsi koos vanematega. Suvised tegemised, suvelinnud, -taimed läbi mängude. Peolaual on lõbusad suupisted.
Kaasa võtta jook. Gruppi mahub 15 last. Retkejuhid Elo Hermann ja Triinu Pertels.
Tee matka alguspunkti on tähistatud lindikestega Tartu-Valga maanteelt Vellavere teenurgast. Registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee.
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
10. juunil algusega kell 11 toimub VVV matkapäev spordihuvilistele „Matkamäng jalgrattal”. Suvine matkamäng jalgratastel, kus igas punktis ootab mõistatuslik ülesanne. Enne tuleb ülesanne lahendada ja alles siis saab jätkata teekonda. Matka lõppedes ootab osalejaid väike aare.
Matk kestab 2,5 tundi, läbitakse ligikaudu 15 km, gruppi mahub 20 inimest.
Tegevus toimub Tartu Maratoni radade ümbruses. Retkejuht: Maarja Kuuskvere
Palume registreeruda tel 5343 9356 või e-post: kuuskvere21@hotmail.com
Koguneme Tartumaa Tervisespordi keskuse parklasse kell 10.45
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
16. juunil algusega kell 11 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse õppepäev õppepäev „Ravimtaimed“. Juhendab Irje Karjus ehk Metsamoor
Info ja registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või meilile triinu@vvvs.ee
Osalejate arv on piiratud. Osalemine tasuta. Kogunemine Vapramäe maastikukaitseala parklas kell 10.45, sealt sõidame autodega edasi.
Riietuda ilmale vastavalt ja kaasa sääsetõrjevahendid.
Info: www.vvvs.ee
Triinu Pertels

Loodusfotograaf Sven Začeki armulugu händkakuga vallutab maailma

Ajakirja National Geographic juunikuu numbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma Eesti loodusfotograafi Sven Začeki fotolugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotoseeria nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Začeki kakupilte saavad kõik huvilised vaadata alates selle nädala reedest ka Tartu Jaani kirikus, kus National Geographic Eesti avab koos Eestimaa Looduse Fondiga maailma tippfotograafide näituse „NG ikoonid“.

Začeki fotoseeria, mis kannab pealkirja „Armulugu händkakuga“ („A love affair with the Ural Owl“), ilmub 34 keeles üle ilma, sh Eestis. Sven Začek ütles, et National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. „Minu unistus täitus tänu händkakkudele, keda pildile püüdes veetsin metsas kolm aastat. Põnevaks teeb selle loo fakt, et händkakku peetakse kõige vihasemaks pesakaitsjaks, kes ründab ägedalt kõiki lähedusse tikkujaid. Minul aga tekkis ühe kakupreiliga erakordselt usalduslik pikaajaline suhe, mis kahjuks lõppes pärast metsaraie algust kakupesa läheduses,“ rääkis ta.

Začeki sõnul pildistas ta kakuloo jaoks kokku umbes 30 000-40 000 fotot, millest esitas ajakirja toimetajatele oma valiku – 150 pilti. Lõppvalikusse jäi kaheksa pilti, mis moodustavad tervikliku fotoloo. National Geographicut hindab Začek maailma loodusajakirjanduse vaieldamatuks tipuks. „Minu jaoks on NG-s esikohal foto, kuid sisu on sama tähtis – pole ju üht ilma teiseta. Mulle meeldib, et ajakirjas leidub pilte eri tasemega vaatajale,“ lisas ta.

Eile oli rahvusvaheline Taimede lummuse päev

18. mail toimus Eestis teadusaasta raames esimene rahvusvaheline taimede lummuse päev, mille puhul toimusid Tartus ja Tallinnas arvukad põnevad ettevõtmised. Tartu Raekoja platsis ootasid huvilisi õpitoad, 3D simulatisoon taimede mõjust linnale, näitused ja videoprogramm, mis avasid külastajale taimede värvilise sisemaailma. Tallinnas avati Viru keskuse II korrusel näitus, Miia-Milla-Manda muuseumis toimusid töötoad lastele.
Taimed on imetabased organismid. Nende võime ise toitaineid sünteesida muudab nad loomade ja inimeste olemasolust sõltumatuks. Kuid meie ilma taimedeta ei saa. Ettevõtmise eesmärgiks on tekitada inimestes üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduste tähtsust.
19. mail kell 21.30 linastub muuseumiööl Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) film “Vaimustavad taimed” (“Amazing Plants”). Film on eestikeelse tõlkega, sissepääs tasuta.
19. ja 20. mail saab Taimede lummuse päeva plakatite ja fotode näitust vaadata Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Taimede lummuse päeva kava on leitav internetis:
http://environ.emu.ee/taimede-lummuse-paev/
Lisainfo Teadusaasta sündmuste kohta www.miks.ee <http://www.miks.ee>

Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”.

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Täna algab looduskaitsekuu

varemed — Pirita kloostri varemete juures avatakse 16. mail tänavune looduskaitsekuu. Foto: puhkaeestis.ee

Maikuu teisel pühapäeval ehk 13. mail tähistatakse traditsioonilist looduskaitsepäeva. Sel päeval algab looduskaitsekuu, mis kestab ülemaailmse keskkonnapäevani 5. juunil.

Looduskaitsekuu pidulik avaüritus toimub 16. mail Pirita kloostri varemetes ning seal antakse üle auväärt Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid.

Tänavuse looduskaitsekuu teemaks on allikad ja jõed – elu voolavad lätted. Terve kuu vältel korraldavad Keskkonnaameti regioonid erinevaid looduskaitselisi üritusi, ulatuslikum neist on 26. mail toimuv kõigile huvilistele mõeldud matkapäev Eesti kaitsealadele.

Pille Rõivas

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) koostöös MTÜ-ga Eesti Allergialiit alustas eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel katseprojektiga, mille käigus mõõdeti õietolmu hulka õhus Tallinnas. Tänaseks on projekti haaratud lisaks neli linna, kus toimub õietolmu seire. Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Pille Rõivas

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes
Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind
Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu
Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Metsapealinna loodusfotohuvilised kohtuvad täna ja homme Remo Savisaarega

Täna ja homme avaneb loodusfotograafia huvilistel kohtuda metsapealinnas Rakveres tunnustatud noore loodusfotograafi Remo Savisaarega.

Pildistamisega aastaid tegelenud Remo Savisaarele meeldib kõige rohkem pildistada elusloodust, eelkõige linde ja loomi. Tema tööd on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks. Tema fotosid ning fotolugusid on avaldatud erinevates ajakirjades, muuhulgas ka ajakirjas National Geographic.

Remo Savisaar teeb juttu, kuidas pääseda lähedale inimpelglikule linnule ja loomale nii lähedale, et kaamerat ja metslooma jääb lahutama vaid paarkümmend sentimeetrit. Milline (eel)töö on kõige selle taga? Näidates oma pilte ja rääkides nende sünnilugusid, tutvustab Remo muuhulgas erinevaid varjetüüpe, ja pajatab nippidest.

Remo Savisaare juttude vahele laulab Rakvere oma laulik Bonzo.
Loodusõhtu algus neljapäeval kell 19 Art Cafes (Lai 13).

Teine loodusõhtu Remo Savisaarega toimub reedel algusega kell 16 Rakvere Rahvamaja keldrisaalis (F.R.Kreutzwaldi 2). Alul tuleb juttu loodusfoto tegemise tagamaadest, pärast aga minnakse koos õue pildistama.

Loodusõhtud korraldab Eesti Metsaselts.
Info: Mart Kelk, +372 5349 0286

Sellel nädalavahetusel kõristatakse avatuks ELFi talgute kõre aasta

Et juhtida tähelepanu Eesti ühe ohustatuma kahepaikse kaitsele ning suurendada inimeste teadmisi looduskaitsest, on Eestimaa Looduse Fond (ELF) sellel aastal võtnud oma talguhooaja fookusesse kõre. Laupäevaöisel avaüritusel Pärnumaal saab sõna peoperemees ise, kui 12inimest saavad koguneda teema-aasta esimesele üritusele – kõre kuulamise retkele.
,,ELFi talgute kõre aasta saab olema kirju,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. ,,Praegu pole veel hea aeg selle haruldase kärnkonna heaks tööd teha. Tihe talgute pidamine rannaniitudel jääb suvesse. Küll aga pakume oma senistele ja alles liituvatele talgulistele sellel ja ülejärgmisel nädalal võimalust kõrega tutvust teha, minnes kontvõõrana tema pulma. Suvel on kõre võrdlemisi varjatud eluviisiga ja jääb tihti tema heaks korraldatavatel talgutel kohtamata.”
Kõre, tuntud ka kui juttselg-kärnkonn ja hiirkonn, on Eesti üks ohustatumaid kahepaikseid, kelle arvukus on viimase poolesaja aastaga kokku kuivanud. Praegusel ajal arvatakse Eesti põhja- ja läänerannikul ning saartel kokku elutsevat vaid kuskil tuhatkond selle liigi esindajat. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks peetakse liigile omaste elupaikade – rannaniitude ja luidete kinnikasvamist ning sigimispaikade hävimist.
Kõre kuulamise retked on kõigile huvilistele avatud – rohkem teavet nende kohta saab aadressilt: www.talgud.ee/kore-aasta/retked
Eestimaa Looduse Fond.

Looduse Omnibuss kutsub pärnakaid ekskursioonile

Teisipäeval, 1. mail 2012 kutsuvad Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kõiki huvilisi Virumaad avastama – retkele Narva koske vaatama ja Jõhvi kontserdimajja Eivørit kuulama. Narvas vaadeldakse Euroopa üht võimsamat koske, Narva ja Jõhvi vahel veel paari väiksemat joastikku. Retki juhendavad Tõnis Saadre, Kalle Suuroja ja Enn Käiss.

Õhtul kell 17 algab Jõhvi kontserdimajas looduspiltide demonstratsioon. Näha saab fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012 seitsetsada paremat tööd. Pildiretki juhendab žürii liige maalikunstnik Tiit Pääsuke. Helipilte loovad fantastiline Eivør ja Mikael Blak Fääridelt, Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel. Õhtut juhib Rohke Debelakk. Retkele on vajalik eelnev registreerimine.

Buss väljub Pärnust Endla teatri eest kell 10.00, tagasi Pärnus kell 22.30.

Sõidu hind koos kontserdimaja piletiga täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 15 EUR, õpilastele 10 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine: +372 648 1740, +372 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Karu seikles Pirital

Päästeamet sai täna hommikul mitu teadet, et Tallinnas Pirita linnaosas on nähtud karu. Pärastlõunaks karu otsingud Pirital lõpetati, kuid inimestel palutakse endiselt olla ettevaatlik. Karu nähti viimati enne kella 12 Pirital Mäe tänava lõpus põõsastikku jooksmas. Peale seda otsingud tulemusi ei andnud, samuti ei ole tulnud rohkem teateid hädaabinumbrile.

Siiski palub Päästeamet inimestel olla tähelepanelik. Karu märgates tagage esiteks enda ohutus ja seejärel teatage looma täpne asukoht ja liikumissuund hädaabinumbrile 112. Karu otsimisega tegelenud päästjad, politseinikud ja jahimehed jäävad reageerimisvalmidusse.

Rakvere tutvustab Tartus Maamessil metsapealinna tegemisi

Metsapealinn Rakvere tutvustab Tartus maamessil oma tegevust. Metsapealinna tegemisi on Tartus toimuval Maamessil tutvustamas linnametsnik Getter Renel. Tuleval nädalal toimub Rakveres mitmekesise programmiga metsanädal, mis toob Rakverre tuntud loodusinimesed.
Maamessil loositi välja ka erinevaid auhindu, teiste seas Rakvere kui metsapealinna poolt välja pandud – metsapealinna logoga laastukorve ja linnumajakesi.
Linnumajakesed on Jeld-Wen Eesti ASilt, laastukorvid Avinurme käsitöömeistritelt.
Metsapealinna „soovikäbid“ on messilgi osutunud jätkuvalt populaarseteks metsapealinna meeneteks.
Hilje Pakkanen

Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama

Keskkonnaamet pakub alates 17. aprillist kuni 8. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.

Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.

„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.

Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast. Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Programmi tellimiseks tuleb võtta ühendust vastava maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga.

Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee

Kevad toob ka puugid

Kristel Vilbaste,

loodusajakirjanik

Isegi ilmajaama lumekaardil saab sel nädalal lumi otsa. Vihm peseb olematuks need kübemed, mis veel metsaveeres päikesepaitusest peitu saanud. Lumest vabanev maa hingab ja liigatab. Vaid sellel hetkel kui lumi läheb, hoiab kogu loodus end Emakese Maa lähedal, lumeraskuse all maadligi vajunud taimestik paljastab kände ja kive, mutimullahunnikuid ja peitu pugenud aardeid.

Siis aga äkki, hakkab päike soojalt paistma, kergitab õhutemperatuuri üle maagilise kümne kraadi. Maapind vappub ja rõõmustab, kõik kõrrealgmed imevad end maamahlu täis ja sirutuvad taeva poole. Kulukiht tõstetakse kõrgele, rohelised piigid löövad sellest läbi.

Ühe hetkega saab maa soojaks ja äratab oma putukad-mutukad. Hiidämblikud sibavad iga me sammu peale kihinal-kahinal laiali. Nüüd on õige aeg jääda kuulama nende trummisoolosid. Istun maha ja kuulatan. Ja seal, haavalehe peal, üks asubki kohe jalgadega trummi lööma. Vaevukuuldav krabin, aga küllap see armastatuni jõuab. Loe edasi: Kevad toob ka puugid

Kirde Kaitseringkonna kaitseväelased tulevad Rakvere linnametsa koristama

Esmaspäeval, 16. aprillil koristavad Rakvere linnametsa 60 pioneeri- ja õhutõrjepataljoni ajateenijat, kolmapäeval, 18. aprillil löövad linnametsa koristustalgutel kaasa 30 sõdurit suurtükiväepataljonist.

Kirde Kaitseringkond on üks metsapealinn Rakvere koostööpartnereid.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul väärtustab linn kaitseväelaste rolli metsapealinnas Rakveres. „Rakvere on tänulik kaitseväelastele missiooni eest Rakvere elukeskkonna puhtana hoidmisel. Loodame kaitseväelasi näha ka ühistel istutustalgutel ning linnarahva metsapäeval,“ märkis Jaadla.

Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem ütles, et kaitseväelaste osalemine erinevatel koristustalgutel on auväärne traditsioon, kuna oma kodumaa hoidmine on iga kaitseväelase jaoks pea sama tähtis kui oskus vajadusel, relv käes, oma riiki kaitsta.

„Meie ajateenijate jaoks on loomulik, kui pärast õppust ei jää loodusesse inimtegevusest ühtegi jälge. See oskus on omandatav ning kui tulevikus saab looduse hoidmine iga eesti elaniku auasjaks, kaob koristustalgute korraldamise vajadus ära,“ lisas kolonelleitnant Herem.

Metsapealinn Rakvere kutsub ka linnarahvast koos kaitseväelastega linnametsa koristustalgutele. Kogunemine on mõlemal päeval Rakvere haigla parklas kell 9. Tööd tehakse lõunani. Töökindad palume tulijail endil kaasa võtta.

Karula vaimse pärandi päev Lüllemäe kultuurimajas ootab huvilisi registreeruma

karula rp — Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla

Räpina loodusõhtul räägitakse kaladest

Kolmapäeval, 18. aprillil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Kuidas pildistada kala?”. Eesti kaladest räägib Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Loodusõhtul osalemine on tasuta. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Põlvas saab näha Matsalu loodusfilmide festivali filme

11.-14. aprillil saab Põlva kultuuri- ja huvikeskuse saalis vaadata esinduslikku valikut Matsalu loodusfilmide festivali programmist. 12. aprillil peab loengu ning näitab oma fotosid ka tunnustatud loodusfotograaf Urmas Tartes.

Loodusfilmide programm saab alguse kolmapäeval 11. aprillil kell 18, mil näidatakse mitmetel festivalidel auhinnatud filmi ”Petropolis.” Õhust filmitud kaadrite abil edasi antud linalugu käsitleb naftatööstuse laastavat mõju loodusele. Samal õhtul saab vaadata veel kahte loodusfilmi – linastuvad Indoneesia vihmametsast ja selle hävimisest rääkiv ”Green” ning Himaalaja piirkonna ökoloogilisest kriisist kõnelev ”Katkine Kuu.”
Kolmapäeva, 12. aprillil filimiõhtu juhatab sisse kell 18 algav kohtumine Urmas Tartesega. Näidatakse 2006. aastal Matsalu loodusfilmide festivalil peaauhinna saanud filmi “Puude Kuninganna,” mis räägib viigipuu ja imepisikese putuka viigikireslase miljonite aastate jooksul väljakujunenud koostööst.
Kava on mitmekesine, sisaldades nii ökoloogilist kriisi kui looduse kaunist harmooniat kajastavaid linateoseid. Programm lõpeb reedel Serengeti rahvuspargist kõneleva filmiga.
Filmid on eestikeelse tõlkega.

Allikas: polvamaa.ee