lapsed

Kuressaares kuulutati välja tänavune koolirahu

Koolirahu kuulutati välja Kuressaare keskväljakul, kus traditsioonilisel tseremoonial kirjutasid ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, lastekaitse liidu president Loone Ots ja Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastasid koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Kuressaare keskväljak oli kaasaelajatest tulvil ja märg ilm koolirahu väljakuulutamist ei seganud.

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonial Kuressaares astusid üles laulja Grete Paia, näha sai õpetajate teadusteatrit ning üheskoos lauldi Rein Rannapi laulu “Rahu”. Pärast ametlikku osa jätkus kontsert, kus esinesid tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased.

Sel aastal on koolirahu moto “Koos on kena!”, millega Kuressaare õpilased rõhutavad koolides positiivse õhkkonna olulisust ja usaldust õpilaste ja õpetajate, noorte ning täiskasvanute vahel, et hoida üksteist arvestavat ning toetavat koolikultuuri – et kõigil oleks koolis kena olla ning hommikul saaks rõõmsal meelel kooli tulla ja sealt rahuoluga lahkuda.

Koolirahu liikumise eesmärk on saavutada üheskoos turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist keskkonda, kus kõigil on hea olla.

Varasematel aastatel on koolirahu linna tiitlit kandnud Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Jõgeva ja Sillamäe. Kuressaares kuulutati välja koolirahu linn 2014, milleks on Viljandi. Esmakordselt toimus aktsioon 1999. aastal Tallinnas.

Valmar Voolaidi foto

Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

"Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos "maaelo läbielämise kotussõ"," ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht — “Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos “maaelo läbielämise kotussõ”,” ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).

Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.

Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Loe edasi: Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Täna saab alguse rahvusvaheline lapse õiguste koolitusprojekt “Lapse hääl”

5. augustil saab avalöögi MTÜ Lastekaitse Liit projekt ”Lapse hääl!”. Kolme päeva jooksul toimub Ida-Virumaal Remniku õppe-ja puhkekeskuses projekti ”Lapse hääl!” raames rahvusvaheline lapse õiguste koolitus. Kaheaastane projekt keskendub Ida-Virumaa koolidele, kaasates lapse õiguste monitooringusse nii õpilasi kui ka õpetajaid.

Eestis toimub antud projekt esmakordselt ning projekti metoodika võeti üle Moldova CRIC (Child Rights Information Centre) organisatsioonilt. Juunikuus valiti erinevate Ida-Virumaa koolide seast välja kuus partnerkooli, milleks on: Narva Paju kool, Iisaku Gümnaasium, Kiviõli Vene Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Sillamäe Kannuka kool ja Jõhvi Gümnaasium.

Koolitus on eelduseks sügisest algavatele lastele ja noortele mõeldud seminaridele, mis toovad kokku erinevate koolide õpilased ja õpetajad, arutamaks lapse õiguste teemadel ning kaardistamaks olukorda lapse osaluõigustest Ida-Virumaal.

Kogu info projektist “Lapse hääl!” on kättesaadav projekti kodulehel – www.lapsehaal.lastekaitseliit.ee

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

Vahtsõnõ võrokiilne Täheke

Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.

Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.

Uma Leht

Lapsed ei tea toidu päritolu

Ligi kolmandik Ühendkuningriigi algkooliõpilastest arvab, et juustu tehakse taimedest ning neljandik, et kalapulke tehakse kanast või seast. Üks kümnest põhi- ja keskkooliõpilasest arvab, et tomatid kasvavad maa all, näitab Briti toitumisfondi (BNF) uuring. Küsitleti 27 500 5-16-aastast last. Uuringu tulemused näitavad selgelt, et laste teadmisi toiduvalmistamisest ja tervislikust toitumisest tuleb parandada.

Uuringus oli üllatavaid tulemusi veelgi. Nii näiteks selgus, et kolmandik 5-8-aastasi usub, et leiba ja makarone tehakse lihast. Ligi 20% selle vanuserühma lastest ei tea, et kartulid kasvavad mullas, 10% arvas, et need kasvavad põõsaste või puude otsas.

Samas olid lapsed üsna teadlikud nn taldriku reeglist: 77% algkoolilastest ja 88% põhi- ja keskkooliõpilastest teadsid, et peaksid sööma viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas. Sellele vaatamata tunnistas 67% alg- ja 81% põhi- ja keskkooliõpilastest, et söövad neli või vähem portsjonit päevas. Kaks põhi- ja keskkooliõpilast viiest teadis seejuures, et konserveeritud või külmutatud puu- ja köögiviljad selle arvestuse hulka ei kuulu.

Uuring näitab, et murettekitavalt suur hulk lapsi ei söö igal hommikul hommikusööki. Hommikusöögi mittesööjate arv kasvab koos vanusega. Küsimusele „kas sõid sel hommikul?“, vastas 8% alg- ja põhikoolilastest eitavalt. 11-14-aastaste hulgas oli neid 24% ja 14-16-aastaste seas juba umbes kolmandik.

Uuringust nähtub samuti, et kala sööb kaks korda nädalas – nagu soovitatakse – vaid 17% Ühendkuningriigi lastest. Üldse ei söö kala algkooli lastest 16% ning põhi- ja keskkooliõpilastest 20%.

Samuti selgub, et lapsed tahaksid rohkem toitu valmistada: 85% lastest meeldib toiduvalmistamine, kuid 9% alg- ja 11% põhi-ja keskkooliõpilastest ei tee kodus kunagi süüa. Ligi 70% 5-8-aastastest on külastanud mõnd talu, vanemate laste hulgas on neid 80%.

Ühendkuningriik on võtnud ette samme, et laste toidulauda tervislikumaks muuta, seda eelkõige laste teadlikkuse tõstmise kaudu. 3000 Ühendkuningriigi kooli osaleb BNFi tervisliku toitumise nädala programmis, mis aitab lastele taas selgeks teha, kust toit tuleb ning mis on toitumine ja toiduvalmistamine. Nii kasvavad lapsed üles paremate teadmistega selle kohta, kuidas toit nendeni jõuab ning mida tervislik toitumine ja elustiil tähendab.

Plaanitud on ka riikliku õppekava reform, mis muudaks toidu ja toitumise õppe 8-14-aastastele kohustuslikuks. Uus õppekava võimaldaks õpetajatel selgitada, kuidas toitu toodetakse. Lisaks sellele juhivad Leoni restoraniketi asutajad Henry Dimblebyle ja John Vincent sõltumatu koolitoidu ülevaate tegemist, et teha kindlaks, mida on vaja teha selleks, et kõik õpilased saaksid aru, mis on toit ja toitumine.

Ülevaade koostatud uuringu „British Nutrition Foundation, National Pupil Survey 2013. UK Survey Results” põhjal.

Maheklubi.ee

Tallinna Laste Turvakeskuse lapsed lõpetavad aasta preemiapeoga

Tallinna Laste Turvakeskuses saab igal aastal abi mitusada elu hammasrataste vahele jäänud last.
Nende heaoluks toimub heategevuslik ettevõtmine 10. juunil algusega kell 12.00 Tallinnas, Noblessneri kvartalis

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus pakutakse abi, kaitset ning tuge hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele ja ka pereliikmetele, kuni nende elu edasise korraldamiseni. „Turvakeskus on ajutine kodu abivajavale lapsele,“ selgitab keskuse juht Priit Siig pressiteates.
„Meie jaoks on tähtis nii laste kui nende perede toetamine ja nõustamine, sotsiaalse toimetulekuvõime taastamine.“
Igal aastal saab Nõmme tee ja Lilleküla keskusest kokku abi ligi kakssada 3-17 aastast vanemliku hoolitsuseta või muul moel abi vajavat last. „Iga laps on väärtuslik, tema mure ei oota, ta vajab abi kohe!“ on Siig veendunud ning lisab: “Selleks, et abivajajat märgata ja aidata, ei pea olema lastekaitsetöötaja või erialaspetsialist.”

Tallinna Laste Turvakeskuse asukatele pühendatud preemiapeo teoks saamises löövad kaasa Cafe Noblessner, Sailinvest, Bagjump Activity Center, Olde Hansa, Couleur Caramel, Dermoshop, Viljade Maailm ja
Jumestusjutud.

Tallinna Laste Turvakeskuse pidu toimub Noblessneri kvartalis (Tööstuse 48), mere ääres
Esmaspäeval, 10. juunil algusega kl 12.00
Heasoovlikud huvilised on teretulnud.
Palume turvakeskuse lastest nende privaatsuse hoidmiseks mitte pilte avaldada.

Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Heategevusfondid Aitan Lapsi ja Minu Unistuste Päev sõlmisid koostööleppe, mille alusel jõuab erinevates Eesti haiglates ja kliinikutes viibivate lasteni käesoleva aasta jooksul 23 teatrietendust ja mitmeid teisi kultuuriüritusi.

SA Aitan Lapsi, mille eesmärk on kultuurielamuste pakkumine vähekindlustatud lastele, on tänaseks tegutsenud kaks aastat ning viinud teatritesse enam kui 27 000 last. Eelmisel aastal saadud Kultuurkapitali aastapreemiaga otsustati toetada heategevusfondi Minu Unistuste Päev 7000 euroga, et viia teater haigete lasteni ja jätkata heategevusfondide koostööd. SA Minu Unistuste Päev toetab ettevõtmist 1400 euroga.

“Kultuurkapital tunnustas eelmisel aastal enim silma paistnud kultuuri tipptegijad ning kaheksa aastapreemia saajate hulka arvati ka Heategevusfond Aitan Lapsi. Aastapreemia 7000 eurot kasutataksegi täies ulatuses haigetele lastele teatrielamuste pakkumiseks. Haiglates esinevad teatrid parandavad kasvõi natukene haigete laste meeleolu ning on seeläbi abiks ka nende paranemisele,” ütles Aitan Lapsi SA nõukogu liige Rauno Raal.

Loe edasi: Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Lastel kujunevad rahaga seotud hoiakud seitsmendaks eluaastaks

Heli Lehtsaar,www.minuraha.ee toimetaja

Emal, isal ja teistel lähedastel on oluline roll laste hoiakute kujundamisel rahaga ümber käimisel, viitab Cambridge ülikoolis hiljuti valminud uuring.

Nii omandavadki lapsed umbes seitsmendaks eluaastaks vanemate igapäevast rahaga majandamist jälgides üldise arusaama rahast.

Veelgi enam, vanemate hoiakud ja käitumismustrid – nii positiivsed kui negatiivsed – võtavad lapsed oma täiskasvanuellu kaasa. Selleks, et laps tulevikus oskaks rahaga vastutustundlikult ümber käia, on vaja nii vanemate head eeskuju kui ka koolist ja kodust saadavat praktilist infot igapäevaste rahaasjade korraldamiseks.

Kuidas ja millal käitumine ja harjumused lastel kujunevad?

Nelja-viie aastaselt mõistavad lapsed, et poest kauba ostmiseks on vaja raha, kuid nad ei pruugi mõista, et erinevad rahatähed ja mündid on erineva väärtusega.

Seitsmeaastased saavad üldjuhul aru, et poest saab sularahaga maksetes vahetusraha tagasi siis, kui müüjale antud rahatähe väärtus on suurem ostetud kauba väärtusest. Niisiis mõistab suurem osa lastest raha väärtust ja oskab raha lugeda.

Seitsmeaastased lapsed on võimelised planeerima, kuid ei tee vahet igapäevaeluks vajalike asjade ja ilusate-toredate, kuid tegelikult ebavajalike asjade vahel. Küll aga saavad nad aru, mida tähendab raha teenimine ja mis on palk. Loe edasi: Lastel kujunevad rahaga seotud hoiakud seitsmendaks eluaastaks

Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

MTÜ Lastekaiste Liit ja Narva linnavalitus sõmivad 24. mail koostöö ja ühiste huvide protokolli, mille eesmärk on ühiselt, süsteemselt ja järjepidevalt parandada laste heaolu ning olukorda Narvas. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna järelevalve all on umbes 100 perekonda, kes kuuluvad riskiperekondade hulka. Lisaks elab toimetuleku- või kriisitoetust saavates peredes veel 250 last.

Narva linnavalitus ja Lasteakitse Liit teevad konkreetseid samme, et piirkonnas kasvaks kodanikualgatus ning koostöö laste heaks. Olukorra parandamiseks arendatakse koos lastele ja peredele pakutavaid teenuseid. „Narva linnavalitsusel on valmisolek ja soov arendada välja mitmekülgne ja efektiivne last ja lapsega peret toetav lastekaitse süsteem, mille kaudu toetatakse perekondade toimetulekut ning suurendatakse laste heaolu“ ütleb Narva abilinnapea Tatjana Patsanovskaja.

Narvas linnavalituses toimub 24.mail, algusega kell 11:00 koostöö ja ühiste huvide protokolli allkirjastamine ning avaseminar, millest võtavad osa erinevate valdkondade spetsialistid ja laste ning lastega peredega seotud vabaühenduste võrgustik. Teemaseminarides septembris, oktoobris ja novembris käsitletakse lahendusi vanemahariduse edendamiseks, teenuste kujundamiseks perede toimetuleku parandamiseks ja lapsesõbraliku koolikeskkonna toetamiseks. Loe edasi: Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Kultuuripärandi aasta üks suuremaid projekte, koostöös Edelaraudtee ning Eesti muuseumide ja teiste mäluasutustega sündinud “Rööpad viivad pärandini” jõudis täna vahepeatusesse – tasuta rongidega on kultuuripärandit avastama sõitnud juba rohkem kui 1000 last ning kokku on broneeritud üle saja kooligrupi reisi.

Tagasiside juba reisil käinud koolidelt on olnud väga positiivne – lihtne ja soodne võimalus näidata lastele põnevaid paiku on ühtviisi oluline nii väikestele maakoolidele kui ka suurtele linnakoolidele.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on põhjust rõõmustada selle üle, et väga paljud koolid on valinud Tallinna ja Tartu kõrval ka teisi sihtpunkte, kuhu ehk muidu ei satutaks: “Näiteks kartsime alguses, et Narva on üks neid sihtkohti, mida kiputakse kergekäeliselt pidama liiga kaugel asuvaks. Narva muuseumi töötajad lähenesid sellele väljakutsele aga loominguliselt ja panid kokku öise programmi – koolid jõuavad õhtuks Narva ning veedavad kindluses põneva öö, sõites tagasi alles järgmise päeva hommikul.”

Juunist septembrini on rongiretkedes suvine paus ning sügisel sõidavad kultuuripärandi-rongid taas septembrist novembrini. Seetõttu õhutab kultuuripärandi aasta toimkond koole juba enne suvepuhkusele minekut sügisesi plaane tegema, sest igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval sõitvatele rongidele mahub üle Eesti vaid piiratud arv kooligruppe.
Loe edasi: Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Head inimesed on aidanud teatrisse 22 000 last

Eilsel Aitan Lapsi SA tänuüritusel tunnustati ja tänati kõiki häid inimesi, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud oma panuse, et Eesti vähekindlustatud peredest pärit lapsed saaksid osa teatrietendustest.

Heategevusfondi Aitan Lapsi kahe tegevusaasta jooksul on fondi ja lahkete toetajate abil teatris käinud juba enam kui 22 000 vähekindlustatud last.

Heategevusfondi Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal ütles, et siiani on annetusi tehtud kokku üle 140 000 korra: „See on väga suur number ning räägib selget keelt, et eestlased hoolivad lastest ja soovivad neile

pakkuda meeldivaid teatrielamusi. Väga positiivsed tulemused annavad meile palju jõudu ja indu jätkamiseks ka järgmistel aastatel, et kõik lapsed saaksid osa meie kultuurist.“

Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 264 tagastuspunktis üle Eesti.

„Üks meie kindlatest tegutsemispõhimõtest on, et iga annetatud sent peab minema otse laste toetamiseks, mitte vahendajatele. Peame seda ainuõigeks, sest nii on annetustest kõige suurem kasu,“ selgitas Aitan

Lapsi SA juhatuse liige Paal Aschjem ja lisas, et ka mõned kuud tagasi saadud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia läks kogu ulatuses lastele teatrielamuste pakkumiseks.

Heategevusfondi Aitan Lapsi patroon proua Evelin Ilves: „Selleks, et lapsed saaksid teatris käia, tuleb tänada kõiki häid inimesi üle Eesti, kes on annetanud raha laste heaks. Suur tänu ka neile, kes on aidanud Aitan Lapsi projekti korraldada.“

„Teater paneb laste silmad särama, sest nende jaoks on see võlumaailm, ja see omakorda teeb õnnelikuks ka täiskasvanud,“ lisas Evelin Ilves.

Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Rimi, Selver, ETK Maksimarket, Konsum, Prisma, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Nendes kauplustes asuvates Tomra pakendiautomaatides saab annetusi teha.

SA Heategevusfond Aitan Lapsi, Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit käivitasid 2011. aasta mais ulatusliku heategevuskampaania „Aitan lapsi“ vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Heategevuskampaaniat toetavad Eesti Pandipakend, Tomra Baltic, Tschudi Shipping Company, Norra-Eesti Kaubanduskoda, Eesti Statoil, DNB Pank, Bauer Veetehnika ja Marienthali keskus.

Eelmisel aastal võeti Eestis arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta last

Viimasel seitsmel aastal on vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste arv järjest tõusnud, statistikaameti andmetel võeti Eestis mullu arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last, neist 1494 olid poisid ja 1314 tüdrukud.
Pärast 2009. aastat ei ole hoolituseta ja abivajavate laste arv allapoole 2000 lapse piiri langenud. 1995. aastast peale on see arv alla tuhande langenud vaid 2005. aastal, mil võeti arvele 858 vanemliku hoolituseta ja abivajavat last. Sellele järgneval aastal täpsustati statistikaaruande sisu ning uuringusse lisati orbude ja vanemliku hoolitsuseta lastele ka abi vajavad lapsed. Võrreldes 2011. aastaga kasvas arvele võetud vanemliku hoolitsuseta laste arv eelmisel aastal 235 võrra.

Kuni kaheaastasi vanemliku hoolitsuseta või abivajavaid lapsi elas Eestis eelmisel aastal 410, mida on tunamullusega võrreldes 86 võrra rohkem.

Valdav osa abivajavatest lastest võeti arvele Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 1448 ja 1728 last. Üle saja abivajava lapse võeti mullu arvele Ida-Viru, Jõgeva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsi oli mullu 193, mida on kuue võrra rohkem kui 2011. aastal.

Robotipalanik Haani koolin

Grossmanni Triinu Haani latsi sumo-robotiga. Foto: Uma Leht

«Robotitsõõr om Haani koolin tõist aastat, a seo aasta om vunk seen: tsõõrin käü 18 last – tuu om neländik kuuli,» selet’ robotitsõõri vidäjä, Haani kooli matõmaatiga- ja arvudioppaja Grossmanni Triinu.

Haani kooli robotitsõõr om Vanal Võromaal kõgõ kõvõmb. Minevä kuu lõpun peetül «Võro roboti tsõõril» sai Haani kooli võistkund võistlusõ muinasjutu-katõgoorian tubli tõsõ kotussõ. Utsali Miia Heleene ja Merli Mari kõnõliva muinasjutu ja tegeläse olli kokko pantu legoklotsõst. «Häste kõnõliva, muinasjutt oll’ vahva ja nii läts’ki,» ütel’ Grossmanni Triinu.
MTÜ Robootika andsõ Haani koolilõ ka aasta üllätäjä avvohinna tuu iist, et kuul om seol opiaastal robotivõistluisil kõgõ inämb silmä jäänü.

Haani kuul võitsõ timahava First Lego League võistlusõ projekti kategoorian tüüga, miä om mõtõldu vanno inemiisi avitamisõs. «Ku vanalinemisel lätt eelektri vällävõtminõ meelest, näütüses lätt puuti ja unõhtas triikravva sisse, sis om ussõ man tahvli pääl kirän, mis asi mis tepslin om. Vanainemine saa sis kõik riista säält saisma jättä,» kõnõl’ võidutüüst robotihuvilinõ 7. klassi poiss Tootsi Johann-Kristjan.

Haani kooli võistkund tutvust’ umma tüüd näütemänguga. Johann-Kristjan mängsegi tuud vannainemist, kiä nakkas Haani puuti silku ostma minemä, a unõhtas triikravva ja hiussidõ sirgõstegijä tepslihe. «Sis näe tahvlit ja jätä säält kõik saisma,» selet’ poiss. «Kitä eelektrimiist Eiche Aaret kah, kes kõnõl’ vatest ja voltest.»

Näütemäng oll’ võrokiilne. «Tuu tull’ nii loomulikult,» selet’ Grossmanni Triinu. «Meil poiskõsõ mõistva häste võro kiilt. Laulsõmi Haanimehe laulu kah ja hindamiskogolõ väega miildü.»

Kristjan ütel’, et tä pandnu hindä vanaimälegi sändse robot-tahvli saina pääle – sis om kimmäs, et maja lää-i palama. Loe edasi: Robotipalanik Haani koolin

Rosmal Haridusselts kutsub kogupere konverentsile

Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 18. mail 2013 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale V kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”. Varem oleme rääkinud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast, nüüd siis tervest ühiskonnast. Ootame just Sind – haridushuviline kodanik – Rosmale koos perega!

Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.

Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.

Vaata konverentsi kava siit: http://rosma.edu.ee/wp/v-koguperekonverents-head-valikud-hariduses-terve-uhiskond/

MTÜ Rosma Haridusselts
Eesti Lastevanemate Liit

Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Täna on samal ajal 21 linnas üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis toob liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuse nimel jooksma ligi 10 000 põhikoolinoort. Teatejooksu avapaugu annab president Toomas-Hendrik Ilves.

Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Annetused jagunevad kolmeks ning lähevad 6-aastase Eriku, 12-aastase Artjomi ning teiste väikeste patsientide ravi toetuseks.

6-aastane Erik sündis elutunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama, tänu taastusravile astub Erik aga praeguseks abivahendite toel juba ise väikseid samme.

12-aastasel Artjomil jäid sünnitrauma järel halvatuks mõlemad jalad ja üks käsi, kuid Haapsalus püütakse temagi taastusraviga abivahendite toel liikuma saada. Lisaks saab Haapsalus ravi veel sadu väikeseid patsiente.

Eriku ja Artjomi lugusid saab lugeda kodulehel www.teatejooks.ee/toeta.html. Loe edasi: Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Laupäeval toimub Tartus Baltikumi suurim
laste jooksuüritus

Fotomeenutus 30. Tartu laste jooksumaratonist. Foto: Tarmo Haud

Sellel laupäeval, 11. mail toimuvad Tartu Tähtvere spordipargis SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteüritused, kuhu on oodata ligi 3000 last. Nii suure osalejate arvuga on tegemist Baltikumi suurima lastele mõeldud jooksuüritusega.

Et lapsi osaleb üritusel väga palju, siis on stardid jagatud erinevate vanusegruppide ja distantside kaupa. Distantse on kokku kolm (400 meetrit kuni 4-aastastele, 850 meetrit kuni 8-aastastele, 2 km kuni 12-aastastele ning vanematele). Kõik lasteüritustel osalejad saavad osalejamedali, diplomi ning lisaks loositakse välja palju auhindu. Osavõtt on igale lapsele tasuta ning tegemist ei ole võistlusega – paremusjärjestust ei selgitada, iga laps saab rinnamärgi numbriga 1.

Kuna lapsi on palju, siis on soovituslik üritusele eelregistreerida interneti teel: http://tartumaraton.ee/31-tartu-jooksumaratoni-lastejooksud-registreerimine

Üritusel on kohal ka Eesti Koolispordi Liit, kes korraldab SEB 31. Tartu jooksumaratoni lasteürituse raames oma tervisepäeva “Looduse kilomeetrid”.

Koostöös ravimifirma Teva ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga korraldatakse ka Heateo jooks, mis asendab eelmistel aastatel toimunud avatud raja jooksu (4,3 km). Heateo jooksul kogutakse annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste ravivõimlemise toetamiseks.

Päev pärast lasteüritusi, 12. mail toimub SEB 31. Tartu jooksumaraton, mis ootab oma radadele ligi 4500 spordisõpra.

Radio Classics tõi kokku Eesti ja Läti muusikalapsed

Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali.

Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.

Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.

Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/

Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht

Puiga kuul kõrrald’ latsilõ joba kolmõtõistkümnendät kõrda võrokiilse näütemängupäävä. Näütemängupäivä peeti 19. urbõkuul. Võrokiilsit tiatritükke oll’ tettü eläjist, koolielost, laadast ja pall’ost muust.

Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.

Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.

Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Loe edasi: Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Päästekomandode õppeklassid täituvad algklasside lastega

Sellest nädalast ootavad päästjad üle Eesti lapsi komandodesse tuleohutusalaseid teadmisi omandama. Ligi 12 000 algklasside last õpib järgmise kolme kuu jooksul tulega seonduvaid ohtusid ja õiget käitumist.

Kõik koolituse teemad proovivad lapsed läbi praktiliselt, et nad reaalses olukorras oskaksid vastu võtta õige otsuse. Ohuolukorrad on võetud laste igapäevaelust – küünlad, tikud, elektrijuhtmed, ahjud jne. Kui laps oskab õpitut igapäevaeluga seostada, on õppetöö palju tulemuslikum.

Lastele antakse koju kaasa ka ülesanne joonistada koos perega oma kodu evakuatsiooniplaan. Uuringud näitavad, et enamik Eesti peredest ei räägi kodus õnnetuse korral käitumisest.

Päästeameti koolitus „Tean tulest” sai alguse 2008. aastal ja on suunatud 1.-3. klassi õpilastele. Viie aasta jooksul on tuleohutusalase koolituse läbinud juba üle 46 000 lapse.

Annika Koppel

Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Sõnavigurid”, milles oodatud kirjutiste teema on vaba, kuid vorm tuleb valida kolme võimaliku hulgast. Valida võib, kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.

Nagu tavaliselt, hinnatakse töid kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindu antakse igas vanuserühmas parimale ühe-tähe-loole, parimale R-täheta loole ning parimale täpitäherohkeimale loole. Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Meeldejääv kohtumine Meremäe raamatukogus

21. veebruaril olid Meremäe raamatukogu kõige tähtsamateks külalisteks siinse lasteaia mudilased koos oma õpetajatega. Seekordne jutu- ja lugemisetund oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Meeleolu oli elev ja pidulik, sest lisaks tavapärasele uute ja huvitavate raamatutega tutvumisele leidis aset ka kohtumine vallavanem Rein Järvelillega.

See oli lapsesõbralik, lihtne ja südamlik jutuajamine, milles meie väikesed vallakodanikud säravail silmil kaasa lõid. Lapsed tänasid külalist H.Haraku südamliku luuletusega “Ainult siin”.

Veel õhtulgi meenutanud lapsed kodudes, kuidas nad käisid raamatukogus kohtumas valla kõige tähtsama mehega ning kuidas nad on uhked, et elavad just Meremäe vallas. Mainimata ei jäetud sedagi, et pühapäeval, 24. veebruaril on meie kõigi pidupäev ja hakkame torti sööma.

Anni Lahe,

Meremäe raamatukogu juhataja

“Tere, Kevad!” kutsub taas!

Jälle on algamas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Kutsume lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leidusid ka teistega jagama. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi.
Lisaks vahetutele loodusvaatlustele toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss. Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin.

“Tere, Kevad!” on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee

Põlvas peeti titepidu

http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/gallery2_img/gallery_67/magick.php/1374_DSC_0192.jpg?resize(398x600) — Väike põlvakas.

Linnapea Georg Pelisaar õnnitles teisipäeval, 29. jaanuaril 60 uut väikest põlvakat ja nende vanemaid. Just niipalju lapsi sündis Põlva linnas 2012. aastal. Nende seas oli 26 tüdrukut ja 34 poissi ning 2 paari kaksikuid.

Kõik peole palutud lapsed said kingituseks Põlva linna pildiga seinataldriku, millele on kirjutatud lapse nimi ja sünniaeg ning Põlva tunnuslausega suure ja sooja fliisteki. Sündmusele lisasid värvi kaunistatud priimulapotid. Pered jäädvustasid oma nime linna Titeraamatusse. Lastele ja nende vanematele esinesid Põlva Muusikakooli kõige väiksemad viiuldajad õpetaja Tiina-Mai Arundiga ja Mammaste Lasteaed-Algkooli laululapsed Kersti Matsoni juhendamisel. Rahvalikult sooja tervituse edastasid ka väikesed lõõtspillimängijad Kristin Semm ja Mart Kirotar.

Õnnitluste lõpuks sai tehtud ühispilt. Üritus lõppes tordilauas lõõtspillihelide saatel. Titepeo pilte saab vaadata siit.

Allikas: polva.ee