Silt: konverents

Lääne-Eesti maakonnad lahkasid tuuleparkide tulevikku

Läinud kolmapäeval Pärnu Kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest. Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.

Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid u 2000 ha ulatuses, Pärnumaal on selliseid alasid u 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem. “Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis Peetersoo.

Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.

Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut.

Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste. Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta. “Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis Peetersoo.

Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.

Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavusse kevadesse.

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Maakultuurikonverents ja mõttetalgud

Reedel, 20. jaanuaril kell 13 leiab Ruusa Kultuurimajas aset maakultuurikonverents ja mõttetalgud.

Ettekanded teemadel:
– Kersti Murumets „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“
– Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal”
– Aare Kasemets „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõned esialgsed küsimused mõtteärgituseks talgudel:

*Millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kui hästi/halvasti on need kaardistatud?
*Kuidas toimida, et see lisaks kodukandi noortele ja vanematele, naistele ja meestele, põliselanikele ja hilisematele tulijatel nende elus vajalikku vaimuväge, eneseteadvust ja elumõnu?
*Mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkas kõnelema, oleks kodukandi kutse?

Sihtgrupp: piirkonna koolide õpetajad, kultuuritöötajad, koduloohuvilised, külaaktivistid jt huvilised. Kõik on teretulnud!

Osalemisest palume teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel 517 6288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel 799 9545, muuseum@rapina.ee.

Laupäeval on Urvastes juhuslike ettekannete konverents

Laupäeval kell 12 on Urvaste seltsimajas konverents, kus ettekannetega esinevad kõik need, kel on midagi öelda.

Teemapiiranguid ei ole. Ettekanne peab mahtuma 10 minuti sisse. Lisaks on viis minutit aruteluks iga ettekande järel.

Tule ja tee oma ettekanne või kuula teiste ettekandeid! Sissepääs prii. Ettetellimisel lõuna 2.50.

Kontakt: Mihkel 53541175 või mihkel.soon@gmail.com.

Mittetulundusühenduste suurpäev heidab Põlvamaale roosa ja/või rohelise pilgu

Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“

Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.

Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad  aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.

Allikas: polvamaa.ee

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge  haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Õpilased töötoas karastusjookide keemiat uurimas.

Sel nädalavahetusel peetakse Kuressaares viiendat korda koolinoorte teaduskonverentsi  Saaremaa Miniteaduspäevad, mille eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid
teadusega tegelema ning tehtut teistega jagama.

Saaremaa Miniteaduspäevadele oodatakse 6.-12. klassi õpilasi, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse. Peakorraldaja Indrek Peil on rahul, et Eestis leidub nõnda palju silmapaistvaid õpilasi, kes on võtnud uurida mõnda noori huvitavat probleemi. “Ette on valmistatud 26 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse interneti psühholoogilisi efekte, jäätmekäitlust, kodutute loomade probleemi, Eesti looduspärandit, ja võimalusi minna vahetusõpilaseks välisriikidesse,” rääkis Peil.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning parimaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater. Loe edasi: Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Lihula vald tähistab 20. aastapäeva

Laupäeval, 26. novembril tähistatakse Lihula kultuurimajas valla 20. aastapäeva.

Päevakava:
12.00–17.45 konverents peeglisaalis;
18.00 kontsert-aktus.
Fotoprogramm „Lihula eile ja täna” suures saalis.

Konverentsi ettekanded
1. Lihula vald 1991. ja 2011. aastal. Mis on toimunud valla majanduses, rahvastikus, maakasutuses ja infrastruktuuris. Lihula vald 2021?
Margus Källe, Lihula valla arendusnõunik

2. Eesti planeering 2030+, mida see võiks tähendada Lääne-Eestile, sealhulgas Lihula vallale.
Tavo Kikas, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

3. Rohtne biomass – Lihula valla loodusvara. Millist osa sellest ja kuidas on võimalik kasutada?
Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur

4. Looduskaitse ja kohalik elanik lähitulevikus.
Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond

5. Lääne maakonna arengustrateegia aastani 2025 ja Lihula valla osa selles.
Merle Mäesalu, Lääne Maavanema kt

6. Kohaliku ettevõtja vaade Lihula vallale.
Holger Wachtmeister, ettevõtja

7. Mina ja Lihula.
Heini Heinlaid, Lihula Gümnaasiumi õpilane

Kogukonna Vedurid vaevad noorte elukohavalikute tagamaid

17.-18. novembril korraldavad Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Partnerluskogud Käärikul konverentsi sarjast Kogukonna Vedurid, võttes seekord aruteluks teema “Kallid noored maal!” Konverentsi eesmärk on kuulda ja arutleda selle üle, mis paneb noort valikuid tegema elamiskoha üle otsustamisel ning mis täna maale tõmbab ja tõmbaks ning millest on maal puudus.
“See teadmine aitab ka Leader programmil paremini suunata piirkonna arenguid ning investeeringute üle otsustamisel hinnata, milliste projektide toetamisele keskenduda ja kuidas elujõulisemalt maapiirkonna arengule kaasa aidata,” selgitas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Valikute ja seoste üle noore pere elamisel maa- või linnapiirkonnas räägivad konverentsil esinejatena perega Tallinnast Põlvamaale elama kolinud koolitaja Indrek Maripuu, kirjanik Roy Strider, Põlva Eksperimentaalteatri juht ja ajakirjanik Rivo Veski. Omavalitsuste vaatevinklit seab Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann ning ettevõtjate oma noor põllumees Ole Musting ja toidukontserni AS Premia Foods juht Kuldar Leis. Konverentsi modereerib Haimar Sokk ja osalejad saavad väiksemates töötubades mitmel korral ise erinevates rollides aktiivselt aktuaalsete probleemide ja võimaluste üle arutleda.
Konverents sarjast Kogukonna Vedurid toimub Kagu-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös juba neljandat korda ja see on kujunenud piirkonnas oodatud ja olulist sõnumit kandvaks sündmuseks.
Marko Avikson,
Põlvamaa Partnerluskogu projektikoordinaator

Kohila gümnaasiumis tuleb kodulookonverents

Kõik huvilised on oodatud reedel, 18. novembril kell 11.30 Kohila gümnaasiumi aulasse kodulookonverentsile. Kaaskorraldaja on Hageri muuseum.

Programm:
11.30 Avamine, tervitused
11.40 –12.10 Pilguheit minevikku-mõned faktid Hageri kihelkonna ajaloost, Virve Õunapuu, Hageri muuseum
12.10-12.40 Eesti maakõrtsid ja hobupostijaamad, Sille Raidvere, EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna magistrant
12.45-13.15 Kohila paberivabriku kujunemine, Olavi Verav, kodu-uurija
13.15-13.30 Slaidiprogramm Kohila paberivabriku ajaloost
13.30-14.00 Kohila paberivabriku lasteaia – tänase Sipsiku ajalugu, Katrin Kivirand, TÜ kasvatusteaduste magistrant

Näitused. Mälestusi ja meenutusi Kohila paberivabrikust.
Meenutavad Milvi Vanem Kohilast, Enn Esko Põlvast.

Bioneer kirjutab Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsist

Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.

Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire

Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.

Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.

Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.

„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.

Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“

Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket

Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub huvilisi 8. novembril Tartus toimuvale Maaelufoorumile 2011 Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1). Maaelufoorum 2011 korraldatakse koostöös Eesti Maaülikooliga. Foorumil toimub Eesti maaelu arengu raporti esmaesitlus ja arutelu maaelu arengu poliitika üle aastateks 2014-2020. Loe edasi: Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Raivo Suni: kodanikuajakirjandus on pakkujakeskne

Kodanikuajakirjandus on liiga pakkujakeskne ning sisuloojad mõtlevad vähem sellele, kas neil on olemas ka auditoorium, rääkis ajakirjanik Raivo Suni reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Ajakirjanduses peab olema kaks poolt – tegijad ja lugejad. Suni hinnangul on kodanikuajakirjandus aga praegu liiga pakkujakeskne ehk siis tehakse küll, kuid mõne üksiku erandiga jääb valdav osa sellest lugejate-vaatajate vaateväljast kõrvale.

„Kodanikuajakirjandusest saame rääkida siis, kui selle keskmes on inimese suhe ühiskonnaga,“ ütles Suni. „Võtmeküsimus on empaatia info pakkuja ja vastuvõtja vahel.“

Suurbritannias oli kodanikuajakirjanduse murdepunktiks 2005. aasta Londoni terrorirünnak, mille järel saatsid inimesed BBC toimetusele tuhandeid fotosid, videosid, e-kirju. Suni rääkis, et see oli esimene kord, mil BBC kodanikuajakirjanduse enda infovoogu lülitas.

Tema sõnul on ka rahvusringhäälingus arutatud, kuidas kaasata kodanikuajakirjandust rohkem uudisloomesse, kuid seni on see tema hinnangul paremini õnnestunud on-line väljaannetel delfi.ee ja postimees.ee ning telemagasinil Reporter.

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldas reedel Võrumaal Eesti esimese kodanikuajakirjanduse konverentsi “Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?”, millest võttis osa ligi 100 inimest. Konverentsil arutlesid nii meediateoreetikud kui praktikud kodaniku ja ajakirjanduse rolli ning missiooni üle järjest mitmekesisemaks muutuvas meediapildis.

Konverentsil astusid üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, meediauurija Raivo Suni, Raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta ning Urvaste Valla Lehe endised toimetajad Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula (Contra). Päeva modereerib Sulev Valner.

Ettekannetes olid vaatluse all üha aktuaalsemaks muutuvad küsimused: kuidas olla kindel, et sinu poolt vahendatav info teenib õilsaid eesmärke; kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemale levikule; kuidas võiks ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke; kas iga kodanik võib olla ajakirjanik; kuidas üldse defineerida kodanikuajakirjandust jpm. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee ajakirjanik Arved Breidaks. Loe edasi: Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Tartus toimub metsalooline konverents

Olete oodatud osalema reedel, 11. novembril 2011 toimuval metsaloolisel konverentsil „Metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi?“, mis toimub Tartus, Kreutzwaldi 64.

Konverentsi programm
10.30-11.00 Registreerimine ja saabumiskohv
11.00-11.05 Avasõnad. Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.15 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt. Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
11.15-11.45 Jahinduse roll metsanduses. Tiit Randveer, Eesti Maaülikooli dotsent, ulukibioloog
11.45-12.15 Jahinduse ajaloost ja eetikast. Ilmar Rootsi, hundiuurija
12:15-12:45 Hirve asurkonna mõjust metsa- ja põllumajandusele. Jaan Ärmus, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist
12.15-12.45 Kohvipaus
12.45-13.30 Väitlus „metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi? Väitlevad EEML ja EJS esindajad
13.30-14.15 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
14.15-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-16.00 Metsa-aasta pidulik lõpetamine, tort ja kohv

Lisainfo: Mart Kelk, tel +372 5349 0286, e-post mart.kelk@metsaselts.ee

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

  • 11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
  • 11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
  • 12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
  • 12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
  • 13.00-13.45 Vaheaeg.
  • 13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
  • 14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
  • 14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
  • 15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Võrumaal otsitakse appi tegusaid MTÜsid konverentsikorraldusse

25. novembril toimub järjekordne Võrumaa MTÜ-de konverents. Üks osa konverentsist läheb sel aastal käimasoleva avalike teenuste uuringu tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele.
Teine osa on hetkel suhteliselt lahtine.
Hea MTÜ inimene – on Sul ideid? tahad midagi olulist ka teistele rääkida? Tahad näha laval kedagi, keda ise ei julge või ei saa kutsuda? siis tule
korraldustoimkonda! Anna enda osalemissoovist märku! Koosolekud toimuvad enamasti Võrus, Arenguagentuuri kontoris (Jüri 12, I korrus), sissepääs Koidula tänavalt
Oodatud on ka inimesed, kes saavad aidata ainult e-posti teel.
Esimene ajurünnaku koosolek toimub 27. oktoobril, kell 16.00. Vaata lisa www.vaa.ee

Tänavusel Põlvamaa noortekonverentsil on rahvusvaheline mõõde

Iga-aastane maakonna noortekonverents võtab tänavu rahvusvahelise mõõtme, toimudes n-ö kaks ühes projektina. Noortekonverentsi toimumise ajal, mis tänavu leiab aset Moostes, on kogu mõisakompleks täis noori Saksamaalt, Eestist ja Ukrainast, kelle koostöökohtumisest sünnibki konverents.

Projekti kogukestvus on järgmise aasta juunini, koostöökohtumine aga toimub 23.-30. oktoobril Mooste mõisakompleksi erinevates hoonetes. Põlvamaa Noortekonverents 2011 toimub Folgikojas 29. oktoobril. Projekti ja ka konverentsi teemaks on noorte osalemine demokraatias ja vabatahtlikkus.

«Kuna noortekonverents on olnud seni iga-aastane üritus ja vajadus selle järele on pidevalt üleval püsinud. See koostegemise jõud ja vajadus kuulata targemaid ja tähtsamaid on ühelt poolt konverentsi fenomen. Kuna see niikuinii on koguaeg edukalt toimunud ja kuna Põlvamaa Noortekogu kui korraldaja mõttes on pikalt mõlkunud soov korraldada rahvusvahelist projekti, siis ühildasime käesolevaga kaks asja,» tutvustas projekti algatuse taga seisnud ideed Põlvamaa Noortekogu esimees Sigrid Sibul.

Põlvamaa Noortekogu korraldusel on käima lükatud ka kampaania leidmaks maakonna sõbralikem omavalitsus. Sõbralikem linn/vald selgubki Põlvamaa Noortekonverentsi päeval.

Noortekonverentsile registreerumiseks tuleb minna aadressile www.polvanoored.ee/noortekonverents

Ka tänaseks, Moostes toimuvaks konverentsiks, toimetavad noori kohale selleks käima pandud spetsiaalsed bussid. Kogu info noortekonverentsi kohta on kättesaadav Põlvamaa Noorteportaalist.

Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis meediasuhtlusest huvitatud noortele suunatud konverents. Päeva jooksul räägitakse üle meediasuhtluse põhitõed, sotsiaalmeedia võlud ja valud ning uuritakse ühes ajakirjanikega, mismoodi siis ikkagi noorteühendus ja niisama noor Eestis meediasse pääseb.

Avalike suhete aluseid lahkab avalikult Agu Uudelepp. Silmaringi avardamiseks tuleb Kent Raju rääkima enese ja oma organisatsiooni reklaamimisest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Seejärel räägib sotsiaalmeedia võludest ja valudest kolmandas sektoris seda pikalt uurinud Mart Prööm Dreamgrow agentuurist. Mart võtab kaasa ka põneva kaasuse, mida töögruppides lahata.

Päeva lõpus arutatakse koos erineva taustaga ajakirjanikega, mida üks noor või noorteühendus peaks Eestis tegema, et ületada uudiskünnist.

Päeva jooksul saab ka kenasti kõhu täis, liskas hommikul ja pärastlõunal kohvitada.

Päevakava: Loe edasi: Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Võrumaal arutletakse mahetoidu väärtuste üle

4. novembril algusega kell 10 toimub Võrumaal Nursis mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“.  Sel päeval otsitakse vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas.

Arutlusele tulevad teemad, milline on mahetootmise tähtsus maailmas, tava – ja mahetoidu kvaliteedi ning saagikuse erinevus, mahetoodangu müügitrendid. Samuti on kõneks ühe väike- ja mahetootmise taaselustamise veduri, Heifer programmi edukus. Ka kutsutakse Võrumaa kohaliku toidumärgi UMA MEKK tegevuse näitel, kuidas edendada kohaliku toidu tootmist ja tarbimist ja millised on selle kaubamärgi senised kordaminekud ja komistuskivid. Mahevisiooni paneeldiskussioonis kutsutakse mõtlema kaasa teemal, kuidas ja kuhu areneb mahe Kagu-Eesti.  

Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis ning näha  tänapäevaseid maheväetisi ja saada informatsiooni nende kasutusvõimaluste kohta.

Konverentsi tulevad tervitama põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Konverentsi vahepalaks pakutakse kõigile maitsmiseks  selle piirkonna UMA MEKi hääd  ja parõmbat.

Konverentsile saab registreeruda ja lisainfot vaadata www.voruleader.ee leheküljelt.  

Konverentsi korraldajad Võru maavalitsus, Võrumaa Partnerluskogu  ja  Eesti maaülikooli mahekeskus on valinud päeva läbiviimiseks omapärase paiga. Selleks on Võrumaa masinaühistu Nursis. Tegemist on endise sovhoosi suurfarmiga, kus  toimetab Võrumaa masinaühistu ja mis 4. novembriks on kujundatud  üheks tõeliseks mahekonverentsi paigaks.

Konverents on ühtlasi heaks jätkuks Võrumaal varem aset leidnud ja suurt rahva ning meedia huvi pakkunud ettevõtmistele, nagu seatapuseminar, karjaköögiseminar ja piimapukipidu. Seekord on suurfarmikonverents.

Järgmisel päeval toimub Võrus UMA MEKI II suurlaat.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents